Laenuandja) ja _____________________________________, registrikood _____________________, aadress _____________________________________, mida esindab juhatuse liige ______________________________ (edaspidi nimetatud Laenusaaja), edaspidi nimetatud Lepingus eraldi Pool või ühiselt Pooled, leppisid kokku alljärgnevas: Märkus: Käesolev näidis on mõeldud kasutamiseks laenusuhete puhul, kus partnerid üksteist tunnevad ja usaldavad (näiteks füüsiliste isikute vahelised laenud) või on laenuandjal laenusaaja üle teatud kontrollivõimalus (näiteks emaettevõtja ja tütarettevõtja suhted). Seetõttu on lepingus tagasihoidlikumalt reguleeritud lepingu tagatised, laenusaaja informeerimiskohustused ja lepingu erakorralise ülesütlemise alused. Näidise puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga. 1. Laenusumma, tähtaeg, intress, viivis 1.1. Laenuandja annab Laenusaajale laenu summas ___________ (_________) ____________ (krooni või eurot). 1.2
kiirlaen). Ülesanne 2: Analüüsi, kumb noortest tegi õigema otsuse. Miks? Kasuta Finantsinspektisooni infoveebi www.minuraha.ee finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Minu arust tegi targema otsuse Kaja, kuna tema sai puhata suvel, mitte küll võib-olla nii hästi kui Jürgen. Samas saab ta aga hoida oma närve kokku selle pealt, kuidas USA-sse sõiduks raha kokku saada, kuna Kaja ei pea lisaks reisi raha kogumisele tasuma tagasi kiirlaenu. Kaja peab säästma vähemalt 167eurot. Sügisel on Jürgen tööle asunud ning oma sissetulekutest maksab ta igas kuus 65 eurot laenu. Säästmisele ta ei mõtle, sest ei usu, et vajaminevat raha on sel moel võimalik suveks kokku saada. Jõulude ajal kaotab ta kontrolli kulutuste üle, sest kaupluste vaateaknad on väga peibutavad ja allahindlused hiiglaslikud. Ta lähtub põhimõttest, et osta tuleb sooduskampaaniate ajal, leides, et laenu jõuab ka hiljem maksta
LAENULEPING nr 21342 Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud 21.06.18 Tallinnas (1) Logimark Grupp oü registrikoodiga 10823702, asukohaga Seljaku 13 Talinn,11611, mida esindab juhatuse liige Rasmus Mürk (edaspidi: Laenuandja) ja (2) Mario Visnap isikukoodiga 38508146013 asukohaga Mustamäe tee 191-123 (edaspidi: Laenusaaja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Laen ja selle üleandmine 1.1
LAENULEPING Käesoleva laenulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Laenuandja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära kustutada), asukohaga [aadress], mida esindab juhatuse liige [juhatuse liikme nimi] (edaspidi: Laenuandja) ja (2) [Laenusaaja nimi], registrikoodiga [registrikood] / isikukoodiga [isikukood] (mittevajalik ära
kasutustingimustele. Samuti tuleb üürnikul asja kasutada lähtuvalt asja sihtotstarbele. Näiteks , kui kasutusse antaks eluruumina korter, siis ei tohi üürnik hakata korterit kasutama majandus- ja kutsetegevuse kohana. Üürnik peab asja kasutama ka heaperemehelikult, st selliselt nagu kasutaks asja iga mõistlik inimene. Kuna üürnikul on asja kasutamise õigus, siis üürnik peab näiteks tasuma üüri ka aja eest, mil ta üüritud asja ei kasutanud. Tulenevalt VÕS § 276 lg 3 peab üürnik asja kasutamisel arvestama ka maja elanike ja naabrite huvidega. Näiteks peab üürnik kinni pidama maja sisekorraeeskirjadest ja oma käitumisega ei tohi üürnik kahjustada naabrite huve. Kui üürnik kahjustab kasutusse antud asja võib üürileandja nõuda üürnikult tekitatud kahju hüvitamist või puuduste kõrvaldamist.
Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille kohaselt kohustus Kostja tasuma müügilepingu alusel saadud ettemaksu laenuna Hagejale laenulepingus sätestatud tingimustel. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning Hageja ütles 2. oktoobril 2012.a. Laenulepingu üles (lisa 3). Kostja edastas 15. oktoobril 2012.a. Hagejale kirja (lisa 4), milles kinnitas, et ei ole laenusummat tasunud. 1 II Õiguslikud põhjendused 2
999 Tallinn, edaspidi nimetatud "garant", keda esindab juhatuse liige Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, osaühingule BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlausaldaja", alljärgnevas: 1. Käesoleva garantiikirjaga tagab Garant AS EAB, registrikood 1000000003, asukohaga Narva mnt.789 Tallinn (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") poolt võlgniku ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") alusel saadud laenusumma ja intresside täieliku tasumise, kui võlgnik ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud tähtaegselt. 2. Garandi vastutus on piiratud laenulepingus sätestatud laenusumma ja intresside tasumise nõudega, kuid kokku summas mitte rohkem kui 150 000.- krooni. 3. Garant kohustub täitma käesolevast garantiikirjast tuleneva kohustuse võlausaldaja kirjaliku nõude alusel, nõudel näidatud kuupäevaks. 4
(2) Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. (3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. (4) Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. (5) Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmise kohustus Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
(2) Eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest. (3) Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. (4) Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. (5) Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Töö vastuvõtmise kohustus Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud (623) Nimetatud käsundi puhul peab käsundisaaja teatama käsundiandjale oma otsesest või kaudsest huvist käsundi esemeks oleva tehingu suhtes. Käsundisaaja poolt käsundi täitmisel iseendaga tehingu tegemine ei piira käsundisaaja õigust tasule ja kulutuste hüvitamisele, kui on järgitud eespool sätestatut. Käsundisaaja teatamiskohustus Käsundisaaja peab teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. (624) Käsundisaaja peab käsundi täitmisel esitama käsundiandjale ka ülevaate käsundi täitmisega seotud kuludest ja tuludest koos selle aluseks olevate tõenditega. 1
Suurem osa eestlasi on asjaga päris tuttavad. Kui ise pole võtnud, siis on seda teinud vanemad, sõbrad või tuttavad. Laenupakkumisi on väga palju erinevaid.Kui on huvi laenu või liisinguga osta, siis tuleb parima variandi leidmiseks turgu uurida. Just nii on võimalik leida paljude laenupakkujate seast see üks ja õige. Laenuandjad on põhiliselt pangad või liisingufirmad. Laenu on võimalik võtta nii eraisikul kui ka juriidiliselisikul. Laenuandjal on pakkumisi eraldi nii eraisikule ja juuriidiliseleisikule. Laenu võetakse erinevatel põhjustel. Mõni võtab selleks, et oma ettevõtet arendada. Mõni jällegi et oma vabaaega sisustada. Laen ja liising 4 2. LAEN Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asentatava asja(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas
LAENULEPING [Asukoht], 22. märts 2015. a. Käesoleva laenulepingu (edaspidi Leping) on sõlminud ühelt poolt [Ettevõtte Nimi], registrikoodiga [Registrikood], mille aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuvõtja) ja teiselt poolt teda esindav juhatuse liige, osanik või eraisikust omanik [Omaniku Nimi], kelle isikukood on [Isikukood], ja elukoha aadress on [Aadress] (edaspidi Laenuandja), olles edaspidi nimetatud kui Pool ning ühiselt kui Pooled, alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU OBJEKT 1.1
Müügigarantii ei välista ega piira ostja õigust kasutada muid seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Ostja kohustused. 1) kohustus ostetud asi vastu võtta 2) kohustus maksta kokkulepitud ostuhind lepingus sätestatud viisil ja tähtajal 3) kohustus hüvitada müüjale seoses asja hoidmisega tehtud kulutused, kui see oli lepinguga ette nähtud. Riski üleminek. (1) Ostja peab ostuhinna tasuma ka siis, kui ostetud asi on juhuslikult hävinud või kahjustunud pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut temale. (2) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. (3) Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle ka ajal, mil ostja satub viivitusse selle toimingu tegemisega, millega ta asja üleandmisele peab kaasa aitama, eelkõige, kui ta ei võta asja vastu.
reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping, ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping Toetamislepingud Elurendis, ülalpidamisleping Väärtpaberid Veksel, tšekk Kompromisslepingud Seltsingulepingud Vaikiva seltsingu leping
Panga tegevuseks 87 Kokku 100 Kokku 100 Kui tahetakse raha rohkem ringlusse lasta, siis vähendatakse kohustusliku reservi määra ja vastupidi. LAENU JA HOIUSE PÜSIVÕIMALUSED Eesmärgid: · ajutiselt puudu jäänud summade laenamiseks · pankade üleliigse raha lühiajaliseks hoiustamiseks Laenuvõimaluste üldine põhimõte · laenuvõimaluste korral ajutiste rahavajakute katmiseks on intress turumäärast kõrgem (kuna pankadel ei ole otstarbekas laenata üksteiselt raha kallimalt, kui on võimalik laenata keskpangalt, siis määrab püsilaenamisvõimaluse intress rahaturu intressitaseme ülempiiri); · laen tagatud keskpanga poolt eelnevalt vastuvõetavaks tunnistatud väärtpaberitega. Laenuvõimaluse eesmärgid: · vähendada maksesüsteemi riske, · vahend rahaturu intresside stabiliseerimiseks (intressiks on Euroopa Keskpanga
endale. See milliseid nõudeid müüakse sõltub poolte vahelisest kokkuleppest. Faktooringulepinguga kohustub üks isik ehk faktooringu klient loovutama teisele isikule ehk faktoorile rahalise nõude kolmanda isiku ehk faktooringuvõlgnik vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Võimalik on seega, et faktor kohustub kaheks erinevaks soorituseks, kusjuures neid eristab sisuliselt
metoodika), mis on ühtlasi EAR: 360 a c -b (7.10) AIC = EAR = 1 + - 1. 1- a Loobumiskulu määra tuleb võrrelda ettevõtte kapitali hinnaga. Kui kapitali hind on madalam kui loobumiskulu määr, siis tuleks ostjal (kliendil) võtta pakkumine vastu. Põhjus on selles, et ta saaks kasutada varem maksmiseks suhteliselt odavat laenuraha. Sisuliselt on sellel perioodil võetava laenu intress väiksem, kui hinnaalandusest saadav võit. Vastupidine situatsioon on hinnaalandust pakkuval ettevõttel. Tavaliselt on tema kapitali hind väiksem, kui loobumiskulu määr, mille tõttu ei tasuks hinnaalandust teha. Hinnaalanduse tegemise vajadus tuleb aga tihti konkurentsitingimustest ja ka sellest, et mõnikord ei soovita laenukoormust suurendada. 3 4 Debitoorse võlgnevuse süvaanalüüsiks tuleks teha veel mõningad arvutused
Millisel viisil peab müügilepingu täitmine toimuma, sõltub poolte vahelisest kokkuleppest. Juhusliku hävimise ja kahjustuse riisiko üleminemise hetkest sõltub eelkõige see, kes lepingu pooltest kannab pärast lepingu sõlmimist toimunud müügieseme juhusliku hävimise või kahjustamisega seotud kahjulikud tagajärjed. Algselt kannab riisikot müüja. Pärast asja juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko üleminekut, kannab seda ostja s.t ostja peab müügi hinna täies ulatuses tasuma ka juhul kui müüdud asi saab pärast riisiko üleminekut kahjustada või hävib ning leping jääb osaliselt või täielikult täitmata. Müüdud asja juhusliku hävimise riisiko läheb reeglina üle ostjale asja üleandmisega. Omandi üleandmise kohustuse all tuleb mõista kõiki neid toiminguid, mida müüja peab tegema, et võimaldada müüdud asja omandi üleminek ostjale. Kui müügilepingu esemeks on vallasasi, on omandi
Kuna tegemist on lepingueelse kohustuse rikkumisega, on kahju hüvitamise eesmärgiks VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (nt viivis, leppetrahv, vara vähenemine) rahalist hüvitamist. Selle kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega ja on võimalik, et lepingueelsete kohustuste rikkumise tõttu ei peagi krediidisaaja krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama. Sellist krediiti käendanud käendaja võib VÕS § 149 lg 3 järgi tasaarvestuse korral selles ulatuses täitmisest keelduda. VÕS § 14 lg-st 2 tuleneva võlausaldaja teavitamiskohustuse rikkumise tõttu
Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi. Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding.
ees kohustuse täita Võlgniku kohustus juhul, kui Võlgnik ei täida nõuetekohaselt Võlausaldajaga __.______________.a sõlmitud _________ lepingut. 1.2. Garantiikirja andmisega võttis Garantii andja Võlausaldaja ees perioodiks __._______________.a kuni __.________________.a kohustuse tasuda Võlgniku eest summa kuni _____________________ (__________________) (edaspidi nimetatud ka kui Garanteeritav summa). 1.3. Garantii andmine on tasuline ning Võlgnik kohustub selle eest tasuma Garantii andjale __._______________.a tasu, mille suuruseks on __________ (_________). 2. Võlgniku kohustused 2.1. Võlgnik vastutab Garantii andja ees Garantiikirja alusel Garantii andja poolt Võlausaldajale väljamakstud Garanteeritava summa ja Lepingus toodud muude maksete, sh leppetrahvi tasumise, samuti võla sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. 2.2. Võlgnik kohustub tasuma Garantii andja poolt Võlausaldajale tasutud summa 14 (neljateistkümne)
kohustuste üle. Nimetatud kriteeriumid on peamisteks kriteeriumideks, mis eristavad haldusõiguslikke lepinguid eraõiguslikest lepingutest 38. Võõrandamislepingud,nende iseloomustamine 1) Müügileping-Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping-Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb
120 100 93 80 70 60 40 20 0 2010 2011 2012 Joonis 1. Kiirlaenuettevõtete bilansiliste nõuete summa (mln EUR). Allikas: Äriregister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused Nagu näha, ulatus reguleerimata turu laenujääk 2012. aastal 118 miljoni euroni ning on viimasel kahel aastal kasvanud keskmiselt 30% aastas, mis on keskmise laenusumma suhtelist väiksust (turuosaliste hinnangul alla 300 euro) ja laenude lühikesi tähtaegu arvestades väga kiire tempo. Võrdluseks, kommertspankade (sh BigBank) poolt eraisikutele väljastatud tarbimislaenude jääk küündis 2012. aastal 600 miljoni euroni (vt. joonis 2). Kokkuvõttes ulatus tarbimislaenude jääk Eestis 2012. aasta lõpuks kättesaadavaid andmeid arvestades 726 mln euroni, millest 118 miljonit ehk 16% moodustas
teenuse pakkujaga sõlmitud lepingutele ning tegelikule tarbimisele. 3.3 Üüri ja kõrvalkulusid hakatakse arvestama alates Üürnikule Üüriobjekti üleandmise päevast. 3.4 Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga kalendrikuu eest tasumisele kuuluva üüri ja kõrvalkulude eest arve hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks. 3.5 Üürnik kohustub tasuma üüri ja kõrvalkulud hiljemalt arvestuskuule järgneva kuu [kalendripäev]. kuupäevaks vastavalt Üürileandja poolt esitatud arvele. 3.6 Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi]. 3.7 Tasu osutatavate teenuste eest on Üürileandjal õigus tõsta juhul, kui vastavaid teenuseid osutavad ettevõtted tõstavad teenuse hinda. Teenuste osutamise muutus teatatakse
oli alust uskuda, et leping sõlmitakse temaga sellistel tingimustel, nagu läbirääkimistel oli lubatud.” RKTKo nr 3-2-1-136-12, p-d 24-26 teavitamiskohustus krediidilepingus (VÕS § 14) Asjaolud: AS-i SEB Pank (hageja) hagi Jüri Aigro (kostja), Enn Sarna (kostja II) ja Olle Reinholmi (kostja III) vastu igaühelt neist 2 370 000 krooni (151 470 euro 61 sendi) saamiseks Kostjad olid võla käendajateks, laenuleping õeldi võlgnevuse tõttu üles, kostjatele esitati teated laenulepingu erakorralise ülesütlemise kohta ning nõuded võla tasumiseks. Kostjad ei ole võlga tasunud. Õiguslik probleem ja Riigikohtu seisukoht Kas krediidiandjal võib olla ka vastutav käendaja ja võlgniku ees? VÕS § 14 lg 1 Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega.
3. Rent ja kõrvalkulud 3.1 Rentnik maksab Rendileandjale Kinnistu kasutamise eest renti [rendi summa] eurot kuus (edaspidi: Rent). 3.2 Rentnik on kohustatud maksma jooksva kuu Rendi hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul alates arve saamisest Rendileandjalt. 3.3 Rendi muutmine toimub Poolte kokkuleppe alusel. 3.4 Rentnik on kohustatud tasuma kõik Lepingu sõlmimise ajal kehtivad ja tulevikus kehtestavad Kinnistu eest tasumisele kuuluvad maksud (seahulgas maamaks), kommunaalmaksed ja kandma muud Kinnistuga seotud avalikõiguslikud koormatised maksu sissenõudja poolt esitatavate maksuteadete või Rendileandja poolt esitatavate arvete alusel. Rendileandjal on õigus tõsta tasusid Kinnistu kasutamisega seotud teenuste eest vaid juhul, kui vastavad
PV=C/(1+i)+ C/(1+i) 2 +C/(1+i) n =n=1C/(1+i)n PV=C/i teha väljamakseid ega ülekandeid. Tähtajaline hoius isiku ühepoolne materiaalselt kinnitatud kohustus Kahe perpeuiteedi vahe on annuiteet. PV= C/i- C/i(1+i) t (Time Deposit)- raha paigutatakse panka teatud tagastada laen, int. ja viivised, muud rahalised nõuded tähtajaks. Pikema ajaga suurem intress, juurde- ja tähtaegadel ja summas, mis on määratud laenuvõtja väljamakseid ei tee. Jagatakse mitme tunnuse järgi: poolt aktsepteeritud kohustusega, kui seda ei suuda teha a)tähtaeg; b)erin. valuutad; c)erin. kliendid. Säästu- laenuvõtja ise. Kui käendaja on võlgniku kohustused obligatsioonid- Eestis pole. Tähtajaline hoius täitnud, siis ta võib pöörata nõude laenuvõtja vastu. väärtpaberi vormis
tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida nii lepingust kui ka lepinguvälisest kohustusest Müüja müügilepingu alusel on kohustatud ostjale üle andma asja ( võlgnik) ja ostja võtab asja vastu (võlausaldaja). Ostja võtab asju vastu ja peab maksma (võlgnik) ja müüja peab andma asja ja saama raha (on võlausaldaja.) Laenulepingus laenusaaja on võlgnik kui ka võlausaldaja. Lepingu poolte õigused ja kohustused tulenevad järgmistest allikatest: leping seadus (VÕS eriosa või VÕS eriosa, aga ka teised seadused) tava ja praktika kohtulahendid üldpõhimõtted Võlasuhtesse astudes tuleb pöörata tähelepanu lepingu sisule ja õigustele/ kohustustele. Lepingute liigitame: Ühekülgsed-ühele osapoolelel on kohustused ja teisel on õigused(garantii, käendus)
3. Üür 3.1 Üürnik tasub Üürileandjale Üüriobjekti kasutamise eest üüri [üüri summa] eurot ühe kalendrikuu kohta. Üüri hakatakse arvestama alates Üüriobjekti üleandmise päevast. 3.2 Üürileandja kohustub Üürnikule esitama iga arvestusperioodi eest tasumisele kuuluva üüri eest arve hiljemalt [päevade arv] päeva möödudes kalendrikuu lõpust. 3.3 Üürnik kohustub tasuma üüri hiljemalt [päevade arv] päeva jooksul peale Üürileandja poolt arve esitamist Üürnikule. 3.4 Üür tasutakse Üürileandja arveldusarvele [arveldusarve number, panga nimi]. 3.5 Lepingule allakirjutamise päevast [päevade arv] pangapäeva jooksul tasub Üürnik Üürileandjale Lepingust tulenevate nõuete tagamiseks tagatisraha 1 (ühe) kalendrikuu üürisumma ulatuses, s.t [tagatisraha summa] eurot
nimiväärtus + intress) laenutähtaja lõpul. Eeltoodu selgitab ka esimest printsiipi, mille kohaselt sama nimiväärtusega raha reaalne väärtus erinevatel ajamomentidel on erinev. Näide 2.1.1. Kaupo andis Jürgenile üheks aastaks laenu 1000 EURi intressimääraga 10% aasta kohta. Kui suure summa pidi Jürgen Kaupole ühe aasta pärast tagasi maksma? Lahendus. Kuna 10% 1000-st on 0,1 1000 100, siis intress laenatud summalt on 100 EURi. Seega aasta pärast peab Jürgen Kaupole tagasi maksma laenu põhisumma 1000 EURi koos intressiga 100 EURi ehk kokku 1100 EURi. Siin laenu andja ehk Kaupo poolt antud laen 1000 EURi on finantsiliselt ekvivalentne Jürgeni poolt aasta hiljem Kaupole tagasi makstud 1100 EURiga. Järelikult antud tehingus on tehingu osaliste Kaupo (laenuandja) ja Jürgeni (laenusaaja) kohustused rahaliselt ekvivalentsed. # Märkus 2.1.1
1.5 Pooled on kokku leppinud, et Lepingule ei kohaldata ühelgi juhul võlaõigusseaduses üürilepingu kohta sätestatut. 2. Lepingu tähtaeg 2.1 Kasutusobjekt antakse Kasutaja kasutusse alates [kuupäev] kuni [kuupäev]. 3. Kasutusobjektiga seotud kulud 3.1 Kasutaja ei maksa Kasutusobjekti kasutamise eest Lepingu kehtivuse ajal Kasutusse andjale tasu. 3.2 Kasutaja kohustub tasuma kõik Kasutusobjekti kasutamise ja säilitamisega seonduvad kulud, ennekõike tasu kommunaal ja sideteenuste eest, avalikõiguslikud koormatised ja maksud ning Kasutusobjekti korrashoiuga seotud kulud vastavalt maksu sissenõudja maksuteadetele või Kasutusse andja poolt esitatavatele arvetele. 3.3 Kasutusobjekti kasutamisega seonduvad kulud kohustub Kasutaja tasuma hiljemalt [päevade
seonduvatest olulistest kohustuste kohast asjaoludest, mille vastu täitmist, mõjutavad tööandjal on õigustatud kvaliteedi saavutamist, huvi; hoidub tegudest, mis maksumust või omavad kahjustavad tööandja Lepingu täitmisele mainet või põhjustavad muud ebasoodsat mõju. klientide või partnerite Tasuma omal kulul usaldamatust tööandja kõik Lepingu vastu; teatab tööandjale täitmisega seotud esimesel võimalusel oma autori- ja mistahes ajutisest töövõimetusest ja iseloomuga muud tasud võimaluse korral selle kolmandatele isikutele. eelduslikust kestusest. Võimaldama
tööandjale töötakistusest kohustuste kohast või selle tekkimise ohust täitmist, mõjutavad ning võimaluse korral kvaliteedi saavutamist, kõrvaldab erikorralduseta maksumust või omavad takistuse või selle Lepingu täitmisele tekkimise ohu; muud ebasoodsat mõju. - Tasuma omal kulul 8) tööandja soovil teavitab kõik Lepingu tööandjat kõigist täitmisega seotud töösuhtega seonduvatest autori- ja mistahes olulistest asjaoludest, mille iseloomuga muud tasud vastu tööandjal on kolmandatele isikutele. õigustatud huvi; -Võimaldama Käsundiandjal või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
