I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D
I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D
Declinatio 1 Ainsus Mitmus N Silva Silvae G Silvae Silvarum D Silvae Silvis Acu Silvam Silvas Abl Silva Silvis V Silva Silvae
Substantiivide sugu(genus): Meessugu-genus masculium(lüh m.) Naissugu- genus femininum(lüh f.) Kesksugu-genus neutrum (llühend n.) ÕISIS KÄÄNDELÕPPUDE KOONDTABEL Käändkonnad ehk deklinatsioonid Genitiivide lõpud: I ae II i III is IV us V ei Käänamisreeglid tabeli jaoks: 1) Määrata II pv ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond. 2) Leida sõna tüvi a) I, II, IV, V deklinatsioonis leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel. b) III deklinatsioonis nominatiivi lõpp puudub, tüvi leitakse II-st pv-st genitiivi lõpus is eraldamisel. 3) Liita tüvele käändelõpud. Näited: II populus, i m. rahvas populi IV casus, us m. juhtum I poena, ae f. karistus V res, ei f. II iudicium, ii n. kohus Adjektiivid Omadussõnad missugune
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
Sugu -a -ae f f m, n m, f, m, n f n -um -i n -on -i n -en -inis n -u -us n -us -i m -us -us m -us -ris n -us -dis f 1. käändkond Esimesse deklinatsiooni kuuluvad -a-lõpulised naissoost nimisõnad, mille ainsuse genitiivi lõpp on ae. Kääne Ainsus Mitmus Nom. Tibia Tibiae Kes? Mis? sääreluu sääreluud Gen. Tibiae Tibiarum Kelle? Mille? sääreluu sääreluude 2. käändkond Siia kuuluvad -us ja -er-lõpulised meessoost sõnad ...
· Viimasel silbil rõhku ei ole · 2-silbilistel sõnadel on rõhk alati esimesel silbil m_ter, meus · 3- ja enamasilbilistel sõnadel on rõhk tagant teisel (eelviimasel) silbil, kui see silp on pikk nat_ra · kui eelviimane silp on lühike, asetseb rõhk tagant kolmandal silbil imperum, corpra Põhivormid Culpa süü, hooletus (nom) Ae (näitab käändkonda ehk deklinatsiooni) (gen lõpp) f (sugu) Käänamise reeglid · Määra teise põhivomi ehk genitiivi lõpu järgi sõna käändkond ehk deklinatsioon. · Leia sõna tüvi. Sõnatüvi leitakse esimeses, teises, neljandas ja viiendas deklinatsioonis nominatiivi lõpu eraldamisel. Nt culp/a a on käändelõpp. o Kolmandas deklinatsioonis leitakse tüvi genitiivi lõpu is eraldamisel. · Liita tüvele käändelõpud. I (nom) II(gen lõpp) III (sugu) (kõik 3. Deklinatisoon) II gen lõpp näitab muutust tüves. Idex(kohtunik) dicis m iudic/is
1. Tüpoloogia olemus. Grammatiliste mõistete (terminite) olemus keeletüpoloogias: universaalsed või mitte? Tüpoloogia on keelte või keeleelementide liigitamine struktuurist lähtuvalt. Eesmärgiks on leida keeltes erinevate nähtuste varieerumise piirid. Laias laastus võib tüpoloogiat jagada grammatiliseks ja leksikaalseks. Grammatilise keeltüpoloogia kese on grammatiliste kategooriate võrdlemine. Tüpoloogia olulisim metodoloogiline küsimus on see, kuidas on võimalik leida eri keeltes sama nähtus/kategooria, nii et see oleks relevantne nii võrdluse kui iga konkreetse keele suhtes. Tüpoloogia ei tugine (ei tohiks tugineda) ühelegi grammatikakategooriale. Põhimõtteline küsimus- kas keele kategooriad on universaalsed (nt. keskaja modistid, Chomsky), või on igal keelel oma kategooriad (nt Saussure strukturalism + paljud tänapäeva tüpoloogid). Matti Miestamo (2013) > universaalsete kategooriate olemasolu eeldamine nõuab loogiliselt kaasasündinud kategoor
Kõik kommentaarid