Declinatio 1 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ladina keel käändkonnad

I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond – um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond – us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cor

Ladina keel

1

doc

Käänamine

I käändkond -a II käändkond - o N. silva silvae N.hortus horti G. silvae silvarum G.horti hortarum D. silvae silvis D.horto hortis Acc. silvam silvas Acc.hortum hortos Abl. silva silvis Abl.horto hortis II käändkond ­ um III Käändkond N.bellum bella N. Color colores G.belli bellarum G. Coloris colorum D.bello bellis D. Colori coloribus Acc.bellum bella Acc. Colorem colores Abl.bello bellis Abl. colore coloribus IV käändkond ­ us IV käändkond - u N.fructus fructus N.cornu cornua G.fructus fructu|um G.cornus cornuum D.fructui fructibus D.cornu cornibus Acc.fructum fructus Acc.cornu cornua Abl.fructu fructibus Abl.cornu

Ladina keel

1

rtf

3 käändkond, 3. Declinatio

3. Declinatio Ainsus Mitmus N. Color Colores G. Coloris Colorum D. Colori Coloribus Abl Colorem Colores Ac. Colore Coloribus V Color Colores N. Leo Leones G Leonis Leonum D Leoni Leonibus Abl Leonem Leones Ac Leone Leonibus V Leo Leones 

Ladina keel

4

doc

Ladina keele reeglid

millele? • Accusativus – acc. – osastav – keda? mida? kuhu? • Ablativus – abl. – määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond

Ladina keel

4

docx

Ladina keel

I- Silva,ae,f II- Hortus,i,m – liber,bri,m – bellum,i,s III- Konstant IV- Fructus,us,m – cornu,us,m V- Res,ei,f  N.Silv-a  N.Silv-ae  G.Silv-ae  G. Silv-  D.Silv-ae arum  Acc.Silv-  D. Silv-is am  Acc. Silv-as  Abl.Silv-a  Abl. Silv-is  Voc.Silv-a  Voc. Silv-ae  N.Hort-us  N. Hort-i  G.Hort-i  G. Hort-o-  D. Hort-o rum  Acc. Hort-  D. Hort-is um  Acc. Hort-  Abl. Hort- os o  Abl. Hort-is  Voc. Hort-  Voc. Hort-i e  N. Liber  N.Libr-i  G. Libr-i  G. Libr-  D.Libr-o orum  Acc. Libr-  D.Libr-is um  ACC.Libr-os  Abl. Libr-o  All.Libr-is  Voc. Liber  Voc.Libr-i  N.Bell-um  N.Bell-a  G. Bell-i  G. Bell-  D. Bell-o

Ladina keel

13

ppt

Ladina keele III käändkond

 III PÖÖRDKOND coniugatio tertia · Tunnuseks on lühike sidevokaal ­e, mis liitub konsonandile või u-le Lego, legi, lectum, ere ­ lugema Mina loen ­ lego meie loeme - legimus Sina loed ­ legis teie loete - legitis Tema loeb ­ legit nemad loevad - legunt  Exercitationes KÄÄNA! Lex, legis f ­ seadus Canis, is m ­ koer Nomen, is n ­ nimi PÖÖRA! Scribo, ere 3 ­ kirjutama Vivo, ere 3 - elama  IV käändkond declinatio quarta · Us- lõpulised m sõnad ja u- lõpulised n sõnad; gen. Sing. Lõpp on ­ us, tüve lõppvokaal - u  Iussus, us m ­ käsk, korraldus, otsus sing. Plur Nom, voc iussus iussus Gen iussus iussu Dat. iussui iussibus Acc iussum iussus Abl iussu iussibus !!

Ladina keel

2

docx

Ladina keele käändkondade tabelid.

I Käändkond gen=ae Terra ­ maa, ae f. ainsus mitmus Nom. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad Gen. Terrae Terraru m Kelle? Mille? Maa Maade Dat. Terrae Terris Kellele? Millele? Maale Maadele Acc. Terram Terras Keda? Mida? Maad Maid Abl. Terra Terris Kellega? Millega? Maaga Maadeg a Voc. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad II Käändkond gen=i Mundus ­ maailm, i m. ainsus mitmus Nom. Mundus Mundi Kes? Mis? Maailm Maailmad Gen. Mundi Mundorum Kelle? Mille? Maailm Maailmate Dat. Mundo Mundis Kellele? Millele? Maailmal Maailmatel e e Acc. Mundum

Ladina juriidiline terminoloogia

19

docx

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA

LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel ­ lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius, Cato Vanem 3. Klassikaline ehk kõ

Ladina keel

Kommentaarid (0)