SISUKORD 1. Laboritööde tegemise kord ja ohutustehnika................................................5 2. Laboritöö nr. 1...................................................................................6 Elektritakistuse mõõtmine............................................................................................6 3. Laboritöö nr. 2................................................................................. 7 Ohmi seaduse katseline kontrollimine (ahela osa kohta..........................
RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töö vahendid Pendel, sekundimõõtja, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Selle laboritöö käigus arvutatakse just matemaatilist pendlit, mille arvutamise valemiks on . Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matematelise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (vt joonis 1). ...
10% 0% 0,125 0,25 0,5 1 2 4 Sõela ava, mm Ülemine piir Alumine piir Liiva terastikuline koostis 6. JÄRELDUS Laboritöös sai katsetatud ning määratud liiva puistetihedus, terade tihedus, liiva niiskussisaldus ja liiva terastikuline koostis. Liiva puistetiheduse keskmiseks kahe katse korral saime 1266,4 kg/m3. Liivad, mille puistetihedus on üle 1200 kg/m3, on tegemist kõrge kvartsisisaldusega liivaga. Neid võib leiduda ka eesti karjääridest. Tavaliselt kasutatakse betooni ja ehitussegude valmistamiseks 1500-1600 kg/m3 puistetihedusega liiva.
Tehnikakolledz Turba hõõrdeteguri määramine Laboritöö nr 1 Tartu 2013 Laboratoorne töö nr 1 Töö eesmärk: Leida hõõrdeteguri sõltuvus kiirusest ja erisurvest. Töövahendid: Tensomeeter, arvuti, turvas, kaalupommid, kaal, kuivatusahi, hõõrdeteguri määramise seade. Tööruumi tingimused: Laboritöö toimus Eesti Maaülikooli labori ruumis. Antud ruumi temperatuur oli keskmiselt 22,6º. Keskmist niiskust mõõta ei saanud, kuna ruumis puudus vastav aparaat, mis keskmist niiskust mõõdaks. Ruum oli puhas ja korras. Töövahendid olid terved, puhtad. Töö käik: Kõige alguses tegime tensomeetriga (hõõrdeteguri mõõtmise aparaadiga) tühikäigul käsitsi ketrates üks pööre sekundis, hiljem aga kolm pööret sekundis. Pärast seda kaalusime turba massi anumata ja anumaga. Siis valasime turba tensomeetri kastikesse ning leidsime hõõrdejõu teguri esialgu ilma kaalupommideta. Pärast seda asetasime turba peale plaadikese ja sellele vee...
Laboritöö 2 ainest arvutid I Eero Ringmäe 060636LAP LAP22 1. Valin loenduri mooduliks 18 (loenduri väärtused 0..17). Loenduri väljundite järjestikuste väärtuste tabel: kümnendarv Q4 Q3 Q2 Q1 Q0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 1 2 0 0 0 1 0 3 0 0 0 1 1 .. ... ... ... ... ... 15 0 1 1 1 1 16 1 0 0 0 ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Masinamehaanika õppetool Masinamehaanika Laboritöö nr. 1 Üliõpilane: Matriklinumber: Rühm: MAHB41 Kuupäev: 28.02.2012 Õppejõud: Merle Randrüüt 1. Kõrgpaar ehk hammasrataspaar J on IV astme kinemaatiline paar, ülejäänud paarid (A;B;C;D;E;G;H;I) on V astme kinemaatilised paarid. Numbrilised väärtused joonisel tähistavad liikuvaid lülisid. p5 = 8...
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Keedusoola määramine liiva-soola segus Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus Kasutatavad ained Tahe naatriumkloriid segus liivaga, kuivatatud 105°C juures konstantse kaaluni. Töövahendid Kkeeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm³), areomeeter, filterpaber ja tehnilised kaalud Katse arvutused Katsetulemused Aine A m(liiv)+soolasegu= 7g V = 250 cm³ = 0,250 dm³ = 1,010 g/cm³ = 1,0090 g/cm³ = 1,0126 g/cm³ C% = 1,50% C% = 2,00% (andmed on võtnud juhendi tabelist) ...
Anton Adoson RÕNGA SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 11 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmi...
Anton Adoson HARKKALIIBRI MÕÕTU SEADMINE LABORITÖÖ NR. 7 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 4.11.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond 1. Reguleeritav harkkaliiber 30-35 mm Töö käik: 1.Töökohal oleva tolerantside tabeli järgi arvutada etteantud mõõtme piirmõõtmed dmax ja dmin. 2.Komplekteerida pikkusmõõtplaatidest täpsusega 0,001 mm paketid, mille mõõt vastaks arvutatud dmax ja dmin. 3.Häälestada harkkaliibri mõõtepinnad GO (läbiv) ja NOT GO (mitteläbiv) koostatud pikkusmõõtplaatide pakketid...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRM0010 Laineväljad Laboratoorse töö:Dispersioon lainejuhis ARUANNE Üliõpilased Juhendaja Tatjana Kalinina Laboritöö teostamise kuupäev: 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...................................... (juhendaja 1. Töö eesmärk Uurida lainelevikut lainejuhis ja selle levimise sõltuvust sagedusest. Uurida laine levikiiruse sõltuvust sa...
Kontrollküsimused Laboritöö nr 3 1. Mis on kalestumine? Metalli plastsel deformeerimisel on deformatsiooniastme 1 saavutamiseks vajalik pinge 1, peale jõu eemaldamist on teistkordsel koormamisel sama deformatsiooniastme saavutamiseks vaja suuremat pinget 2. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine. 2. Mille poolest erineb külmdeformeeritud ja kuumdeformeeritud metalli struktuur? Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemperatuuril püsiv. 3. Mis on sulam? Sulam on aine mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel. 4. Missugune on puhta metalli ja eutektsulami jahtumiskõver? Puhas metall Eutektsulam 5. Mis on tardlahus? Tardlahusteks nimetatakse faase, kus üks komponentidest (lahustaja) säilitab oma kristallivõr...
Title: Laboritöö nr. 8 Polümeermaterjalid Started: Saturday 12 December 2009 18:15 Submitted: Saturday 12 December 2009 18:21 Time spent: 00:05:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millisesse plastide gruppi kuulub polümetüülmetakrülaat? Student Response A. plastkomposiitide B. termoreaktiivplastide + C. termoplastide D. elastomeeride Score: 10/10 2. Milline on valentssidemete arv monomeeri süsiniku aatomis? Student Response + A. neli B. kuus C. kaks D. üks Score: 10/10 3. Kuidas muutub polümeeri teimiku pikkus tõmbeteimil? ...
Anton Adoson PINNAKAREDUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 02 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 03.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 1. Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Euroopa pinnakareduse Ra etalon 2. Nõukogude pinnakareduse Ra etalon 3. Profilomeeter Surtronic 2. Töö käik: 1.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra nõukogude etalonidega vastavuses nende pindade töötlemise meetodile (freesimine, treimine, lihvimine jne). 2.Määrata visuaalselt pindade pinnakaredus Ra Eur...
Anton Adoson KEERME KESKLÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 12 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus 1. Digitaalne kõrgusmõõdik Töö käik: 1.Mõõta digitaalse kõrgusmõõdikuga graniitaluslaual mõõt M abijuhendi mõõteskeemi alusel kolme traadi abil kahes risttasapinnas 3 korral. Selleks viige kõigepealt mõõdiku mõõteotsik vastu graniitaluslauda ja nullige digitaalskaala. Nüüd võib alustada mõõtmisi. Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgus...
Laboritöö 1 ainest arvutid I Eero Ringmäe 010636LAP LAP22 1. Segmendi väärtust määrava loogikafunktsiooni leidmine Valin antud 7-segmendilise indikaatori segmenti D juhtiva funktsiooni leidmise. B A C Leian sisendite väärtused, mille korral segment peab helendama. G F D E Loogikafunktsiooni fD(x1,..., x4) tõeväärtustabel x10 x4 x3 x2 x1 fD(x1,..., x4) argumentvektor 0 0 0 0 0 1 x 4 x 3 x 2 x1 1 0 0 0 1 ...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoorne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0-10,0 mg metallitük(magneesium) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügomeeter Katse arvutused Katsetulemused: Vee nivoo büretti enne reaktsioon - V = 13,7mL = 13,7 cm³ Vee nivoo peale reaktsiooni - V = 7,6mL = ...
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING METALLIDE KÕVADUSTEIMID Õppeaines: Tehnomaterjalide praktikum Mehaanikateaduskond Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Üliõpilane: Oskar Köster Tallinn 2010 Üliõpilane: Oskar Köster Õppejõud: Karl Seegel Õpperühm: TI-11 Kuupäev: 02.11.2010 Laboritöö nr.4 METALLIDE KÕVADUSTEIMID Töö eesmärk: Tutvuda kõvaduse määramise meetoditega ja määrata detailide kõvadus Brinelli, Rockwelli ja Vickersi meetodil. Katsetulemuste tabel: Katse- katse Vicker Brinell Rockwell s keha ...
Anton Adoson DETAILI MÕÕTMINE NIHIKUTEGA LABORITÖÖ NR. 9 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 8.10.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töövahendid: nihik, elektrooniline nihik, mõõdetav detail Töö käik: 1.Töös mõõdetakse detaili kõik eskiisil 1 (töökoha lisamaterjal) näidatud läbimõõdud ja pikkusmõõdud kahe erineva nihikuga täpsusega 0,02 ja 0,01 (digitaalse skaalaga nihik) mm kokku kolmel korral. Alguses mõõdetakse detail nooniusega nihikuga 2 korral. Mõõtetulemused k...
Anton Adoson SILINDRI SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEINDIKAATORIGA DIESELLA LABORITÖÖ NR. 10 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 19.11.2015 Allkiri: Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Siseindikaator 20-200 mm 0,01 mm 2. Kruvik 75-100 mm 0,01 mm Töö käik: 1.Mõõta sama kruvikuga 75 – 100 mm eelnevalt koostatud siseindikaatori Diesella mõõtevarda pikkus 3 korral ja kanda tulemused alltoodud tabelisse 1. Mõõtevarrast tuleb mõõta maksimaalse pikkusega ja ilma kokkusurumiseta. 2...
Anton Adoson AVADE SÜGAVUSE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nihik (täpsus0,1 mm), sügavuskruvik (täpsus 0,01 mm ja piirkond 0- 75mm). 2. Töökäik: 1.Mõõta kõigi avade sügavused nihikuga. Kanda mõõtetulemused tabelisse 1. 2.Mõõta iga ava sügavust sügavuskruvikuga 3 korda muutes pisut mõõtekohta. Mõõtetulemused (mõõde 1 – 3) kandke tabelisse 1. Mõõtmise juures kasutada vajaliku pikkusega vahetusotsakuid. Arvutage sügavuskruvikuga teostatud 3 mõõtme keskmine tulemus M Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0-25 mm; 25-50 mm; 50-75 mm; 1 – käristi mutter 2 ...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik RASKUSKIIRENDUS LABORITÖÖ NR. 2 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 15.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Tööülesanne: Maa raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 2. Töövahendid: Pendel, sekundimõõtja, mõõdulint. 3. Töö teoreetilised alused: Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ...
võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib nulli, siis saame kiire trajektoori võrrandiks sirgjoone võrrandi ja näeme ostsilloskoobi ekraanil sirgjoont mingi kaldega. Seega lainepikkuse määramiseks selles laboritöös leiutakse mikrofooni valjuhääldi selline vastastikune asend, kus ellips muutub sirgjooneks. Jälgides ostsilloskoobi kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega v= * f (m/s), kus on lainepikkus ja f- laine sagedus. v0 = v/ (1+0,002t), kus v on laine levimise kiirus ja t on gaasi temperatuur C° kraadides. =v2/RT,kus on moolmass (õhu jaoks 29*10-3 kg/mg), R universaalne gaasikonstant (=
DUBLEERID LABORITÖÖ ARUANNE Õppeaines: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA Rõiva- ja tekstiiliinstituut Õpperühm: KRR 21 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 NÄIDIS ANDMED TEHNILISED ANDMED: Struktuur (kootud, lausmaterjal, trikotaaz) Kootud ja läbiõmmeldud dubleer Pindtihedus (ehk ruutmeetri kaal; g/m²) 62 g/m² Liimitäppide tihedus (points/cm²; dots/ cm²) - 52 dots/ cm² Liimiriidele lubatud hooldus Veepesu keelatud, lubatud ainult keemiline puhastus, trummelkuivatus keelatud, lubatud triikimine keskmisel temperatuuril, pleegitamine keelatud. ...
Anton Adoson Roman Ibadov RADIAALVISKUMISE MÕÕTMINE LABORITÖÖ NR. 8 Õppeaines: MÕÕTMINE JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 21.10.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 Töö vahendid: Nr. Nimetus Täpsus 1. Elektriline nihik 0,05 mm 2. Indikaatorkell 0,01 mm 3. Radiaalviskumismõõdik 4. Indikaatorkella hoidik-statiiv Töö käik: 1. Tehke võlli skeem ja mõõtke nihikuga kõigi astmete läbimõõdud. 2. M...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORITÖÖ NR. 1 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste ...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Laboratoornetöö1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Tööeesmärk Gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste ainete mahu,temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon,korgiga varustatud seisukolb (300cm3),tehnilised kaalud,mõõtesilinder(250cm3),termomeeter,baromeeter. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300cm³ kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viljapliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2. Juhtida balloonist kolbi süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel. ...
Vaata tulemusi Laboritöö nr2 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 22 min. 42 17:29 17:52 sek. Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel ...
Biokeeemia laboritöö No 3(teine osa) Karotinoididwe indifitseerimine ja sisalduse määramine. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Tiina Randla Teoreetiline osa: · Karotinoidid- fotosünteesi abipigmentidena ained, mis sisalduvad taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides ja mõningates teistes fotosünteesivate organismides. Need absorbeerivad valgust erinevatel lainepikustel, teiste sõnadega teenivad kiirguse retseptoriks. Veel mängivad kaitsvat rolli. · Keemiliselt ehituselt need on tetraterpenoidid. · Kaks gruppi karotinoidide: 1. Karoteenid hapniku mittesisaldavad molekulid 2. Ksantofüllid hapniku sisaldavad molekulid · Loomsetel organismidel on 4 karotenoidide(kuid loomad ise need sünteesida ei oska, saavad need toiduga) : -,-,-karoteen ja -krüptoksantiin. Need on vitamiini A eelühenditeks. · Vitamiin A funkt...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik MEHAANILINE ENERGIA LABORITÖÖ NR. 5 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 26.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Töö eesmärk: Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. Töö vahendid: Energia salvestamise seade, fotoväravad, lab. kaal, aja, teepikkuse ja kiiruse mõõtevahend. 3. Töö teoreetilised alused: Kehade potensiaalse energia avaldis: Ep=mgh kus: m - keha mass (kg) g - raskuskiirendus (m/s²) h - keha kõrgus aluspinnast (m) . Sirgjooneliselt liikuva keha kineetilise energia avaldis ...
TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Erisoojuse praktikum Laboritöö protokoll Õpilane: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik täielikult uputada tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeter koos sinna valatud veega. • Täida katse protokoll. Katse läbiviimine • Mõõda kalorimeetri temperatuur koos sinna valatud veega. • Aseta tundmatu keha niidi abil veesoojendajasse (nii, et keha ei puutuks kokku anumaga) ning oleks täielikult vees. • Lülita sisse veekeetja ning ood...
SILINDRI INERTSMOMENT ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA LABORITÖÖ Transporditeaduskond Õpperühm: AT11b Üliõpilased: Keith Tauden Hendrik Tammi Risto Sepp Juhendaja: õppejõud Peeter Otsnik Esitamiskuupäev: 8.10.2014 Tallinn 2014 1.Töö ülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2.Töövahendid. Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3.Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aegu ja arvutatakse antud silindrite inertsmomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga mv 2 I ω2 Wk = 2 + 2 (1) m - silindri mass ( kg ) v - masskeskme kulgeva liiku...
Kontrollküsimused Laboritöö nr. 1 1. Mis on tõmbetugevus,kuidas seda määratakse? Tõmbetugevuseks nimetatakse tõmbekatsel esinevat suurimat pinget,mille korral katsekeha veel ei purune.Tõmbetugevus on maksimaalsele jõule vastav pinge Rm=Fmax/S0 2. Mis on voolavuspiir, tinglik voolavuspiir ja kuidas neid määratakse? Koormus üle proportsionaalsuspiiri kutsub esile teimiku jääva pikenemise. Plastsete metallide( puhas raud, vask) tõmbediagrammil esineb voolavusplatvorm, millest järeldub, et metall voolab ilma jõudu suurendamata. Voolavuspiiriks nimetatakse pinget mis vastab voolavusjõule. Enamiku sulamite tõmbediagrammidel voolavusplatvorm puudub, mistõttu voolavuspiiri asemel kasutatakse tinglikku voolavuspiiri. Tinglik voolavuspiir määratakse jääva deformatsiooni 0,2% juures, s.o. jõu juures mis kutsub esile teimiku jääva pikenemise 0,2% võrra. 3. Missugust materjali o...
Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vast...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik SILINDRI INSERTSMOMENT LABORITÖÖ NR. 4 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 12.11.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Silindri inertsmomendi määramine kald pinna abil. 2. Töövahendid. Katseseade (kald pind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kald pinnalt alla veeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Veereva silindri kineetiline energia avaldub valemiga: 2 2 mv I ❑ W k= 2 +...
Anton Adoson Roman Ibadov Rauno Alp Gert Elmik HELI KIIRUS LABORITÖÖ NR. 3 Õppeaines: FÜÜSIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 28.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 1. Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2. Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3. Töö teoreetilised alused. Lainete levimise kiirus keskkonnas võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ χ RT μ ...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Tuha analüüs töö nr. 10 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 07.11.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö X Tuha analüüs Töö ülesandeks ja eesmärgiks oli kindlaks teha fosfaat-, kloriid-, sulfaat- , raud(III)- ja kaltsiumiioonide sisaldumine tuhas, lisaks võrrelda keemiliste ühendite lahustumist vees ja happes. Töö käigus tuli esimesena läbi viia tuha eeltöötlus. Kahte keeduklaasi tuli võtta mõlemasse üks spaatlitäis tuhka. Ühte keeduklaasi lisada 50 mL destilleeritud vett ja teise 50 mL 10% HCl lahust. Mõlemaid lahuseid segada klaaspulgaga. Vees tuhk sadenes, HCl l...
SIDUSED LABORITÖÖ ARUANNE Õppeaines: TEKSTIILITOOTMISE TEHNOLOOGIA Rõiva- ja tekstiiliinstituut Õpperühm: KRR 21 Juhendaja: Diana Tuulik Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 PÕHISIDUSED. Nimetus Näidis Pilt Skeem [1] Kirjeldus [1] Labane sidus Kõige lihtsama rakendusega sidusus. Riide mõlemal poolel on ühesugune arv ...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. Lahuste valmistamine ja omadused Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahkest ainest, lahuste omaduste uurimine, üleküllastatud lahused. Kasutatavad ained Tolueen, etanool, destilleeritud vesi, Tahked ained: kristallhüdraat CoCl2·6H2O, jood, NaCl, NH4NO3, Na2SO3 ja kaaliumkromaat K2CrO4 või kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6] . Töövahendid Katseklaasid, gradueeritud katseklaas (20 mL), mõõtsilindrid (10 mL, 25 mL, 100 mL), mõõtkolb (50 mL), keeduklaasid (50 mL), klaaspulk, spaatel, tehnilised kaalud ja lehter. Katse tulemused: Katse 1. Kolme kuiva katseklaasi panna mõni joodi kristallike. Ühte katseklaasi lisada 1 ...
Vaata tulemusi Laboritöö nr 4 Kasutaja Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 18 min. 17 19:12 19:30 sek. Küsimus 1 (7 points) Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali omadust taluda dünaamilisi koormusi b. Materjali omadust vastu pidada kulumisele c. Materjali omadust plastselt deformeeruda d. Materjali omadust taluda staatilist koormust Score: 7/7 Küsimus 2 (7 points) Mis on omane haprale purunemisele? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Prao tekkeks ja arenguk...
2 (20 minutil) 23,3 18 Leiame invertaasi aktiivsuse(A): A=(C2-C1)* V1* V2 *103/T * 180 *V3 *V4*g A1=(11,1-2) * 26*5*103 /600 *180 * 1*1*0,015 =5323,5 µkat/ml A2=(18-2) * 26* 5*103 /1200 *180 * 1*1*0,015 =4680 µkat/ml Akeskmine = (A1+A2)/2 = (5323,5+4680)/2 = 5001,5 µkat/ml Siis A=5001,5 µkat/g Kokkuvõte ja tulemuste analüüs. Antud laboritöös olime käsitlenud invertaasi toime ja selle aktiivsusi määramise meetod. Esimeste 10 minuti jooksul invertaasi aktiivsus oli suurem, kui 10-st 20 minutini. Kõige tõenäolisemaks põhjuseks on substraadi kontsentratsiooni vähendamine, mille tulemusena oli vähenenud ensüümiaktiivsus.
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Soolade hüdrolüüs töö nr. 8 Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655 Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 24.10.10 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VIII Soolade hüdrolüüs Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli hüdrolüüsi uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia neli katset. Katses 1 tuli teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks tuli võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 9 Koordinatiivühendid Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 31.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö IX Koordinatiivühendid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli kompleksühendite reaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli katses 1 ~2 mL 0,2M NaCl lahusele lisada 1 tilk 0,1M AgNO3 lahust. Loksutada. Tekkivale hõbekloriidi sademele lisada 2M ammoniaakhüdraati. Kemikaalide lisamisel tekkis kõigepealt hõbekloriidi sade, NH3*H2O lisamisel ja lahuse loksutamisel sade kadus. Tekkinud ko...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorn Töö pealkiri: e töö nr. 14 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 05.12.2018 esitatud: arvestatud: 12.12.2018 Laboratoorne töö XIV Spektrofotomeetria Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli määrata raua kontsentratsioon kriidis. Töö käigus tuli esimeses katses läbi viia kriidi lahustamine Tehnilistel kaaludel kaaluda keeduklaasi 1g uhmris peenestatud kriiti. Lisada 20 mL 2M HCl lahust. Hapet lisada ettevaatlikult, sest toimub intensiivne gaasi eraldumine. Reaktsiooni lõppedes segada saadud lahust klaaspulgaga. Saadud segu filtreerida läbi paberfiltri 50 mL mõõtkolbi. Filterpaberist ...
Vaata tulemusi Laboritöö nr 8 Kasutaja ID: Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 22, 2006 Lõpetatud: oktoober 22, 2006 Kulutatud aeg: 11 min. 10 23:39 23:51 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) b. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Süsiniku tardlahus rauas e. Raua ajalooline nimetus Score: 5/5 Küsimus 2 (5 points) Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust? Student Response: Õppija Vastuse variandid...
Laboritöö nr 5 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 40 min. 36 19:31 20:12 sek. Küsimus 1 (6 points) Mis on kõvadus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali võime taluda purunemata koormusi b. Materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile tema pinda suurema kõvadusega keha sissetungimisel c. Materjali võime plastselt deformeeruda ennem purunemist d. Materjali võime vastu panna kohalikule elastsele deformatsioonile Score: 6/6 Küsimus 2 (6 points) Kas ...
Biokeeemia laboritöö No 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk Õppejõud: Tiina Randla ' Õppejõu eelnevad märkused: ,,Töös esineb kohati konarusi, osalt seotud võõrkeeles suhtlemise probleemidega, osalt lihtsalt lohakusvigu. Näiteks uuritavas segus sisaldub DNP, mitte DNAaspartaas. Lisaks, iga protokolli lõpus peab olema tulemuste analüüs. Antud juhul võiks vast veidi materjali ümber struktureerida ja paar täiendavat lauset juurde kirjutada" Teoreetilised alused: Geelkromatograafia kromatograafia meetod, mille põhjuseks on lahuses sisaldavate ainete lahutamine nende moleekulmassi suuruse järgi. Põhiliselt kasutatakse erinevate biomolekulide lahutamiseks orgaanilistest lahustest. Meetodi põhimõte: lahuse sisaldavad molekulid liiguvad läbi geeli erinevate kiirusega sõltuvalt molekuli suu...
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Etanooli potentsiaal biokütusena Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus: ,,Kõige käegakatsutavam võimalus meie autosid naftasõltuvusest tasapisi võõrutama hakata, on õpetada nad viina jooma. Isegi mitte viina vaid puhast piiritust" (Arko Olesk). Juba mõnda aega on maailma eri paikades kasutatud alternatiivse biokütusena bioetanooli. Kütuseks vajalik piiritus saadakse põhiliselt maisist, erinevatest teraviljadest ja enamjaolt suhkruroost. Teisejärguliselt toodetakse bioetanooli ka orgaanilistest jäätmetest, metsatööstuse jääkidest ja heinast. Bioetanooli näol on küll tegu igati keskkonnasõbraliku ja efektiivse kütusega, kuid siiski kasutatakse seda maailmas veel vähe. Põhjuseks on see, et bioetanooli toodetakse...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütiline töö nr. 7 dissotsiatsioon Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB2018 Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 17.10.2018 esitatud: arvestatud: 28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite vär...
TTÜ Keemia ja biotehnoloogia instituut Keemia osakond YKI0022 Laboritöö võtted Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 11 Redoksreaktsioonid Õpperühm: Töö teostaja: Lisette Marleen LAAB Mikk 185655LAAB Õppejõud: Kaie Töö teostatud: Protokoll Protokoll Laane 28.11.2018 esitatud: arvestatud: 05.12.2018 Laboratoorne töö XI Redoksreaktsioonid Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli redoksreaktsioonide uurimine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioonmolekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia kümme katset. Esimeses katses tuli valada ühte katseklaasi ~0,5 mL KBr ja teise samapalju KI lahust. Seejärel tekitada lahuste pinnale jälgitav (~2 mm) tolueeni kiht ning lisada tõmbe all tilkhaaval kloorivett. Loksutada intensiivselt. Jälgida värvust peale loks...
annaabi.ee 
