Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Laboratoorne töö nr. 3". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tehtav, mõõtühik, kujust, 1047, 100w, 1000w, mõõdulint, stopper, elektrooniline, nihe, vatt, dzaul, näivvõimsuse, kiirel, nmax, 1037Laboratoorne töö nr. 3 Töö ja võimsuse määramine Töövahendid: mõõdulint või joonlaud, sekundikella ja vannitoakaal. Tööülesanne: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust mille tulemusel keha asukoht muutub ja selleks kulub energia. Seda arvutatakse valemiga A=F*s. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab leida valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust?
Teoreetiline eeltöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust kust kasutatakse energiat keha asukoha muutmiseks. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga A=F*s. 2.Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd arvutatakse valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, sest Maa tõmbab kõiki kehasi enda poole võrdselt. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.Milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? Töö, mida teeb mille mõjul keha liigub üles on positiivne 6. Mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse?
1. mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? 2. kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? 3. kas raskusjõu töö sõltkub keha liikumistrajektoori kujust? 4. millise märgiga on raskusjõu tö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? 5. milline on samal ajal töö, mida teeb see jõud, mille mõjul keha tõuseb? 6. mida nimetatakse võimsuseks ja kuidas seda arvutatakse? 7. milliseid erinevaid mõõtühikuid kasutatakse võimsuse mõõtmiseks? 8. tuletada valem keha tõstmisel arendatava võimsuse arvutamiseks. 1. mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub
(5.20) Võimsuse sõltuvus kiirusest. Oletame, et mingile kehale mõjub veojõud Fv , mille moodul võrdub hõõrdejõu mooduliga. Sel juhul peab keha liikuma ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Et hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu, siis peab veojõud hõõrdejõu tasakaalustamiseks mõjuma liikumise suunas. Veojõu poolt tehtav töö on lõpmata väikese nihke ds korral seega dA = Fv ds , arendatav võimsus definitsioonvalemi (5.19) põhjal dA ds N= = Fv = Fv v . dt dt Järelikult võrdub hõõrdejõu ületamiseks veojõu poolt arendatav võimsus N = Fv v . (5.21) 6
ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. Kinemaatika- on mehaanika osa, milles kirjeldatakse kehade liikumist. Liikumise kirjeldamiseks: 1) kasutatakse oskuskeelt 2) koostatakse liikumisvõrrand x= x0+vt 3) koostatakse liikumisgraafik Füüsikalised suurused- Nihe- (s) on vektoriaalne suurus, mis ühendab keha algasukoha asukohaga antud hetkel. Nihkevektor on võrdne kohavektorite vahega s= r=r-r0. Nihke mõõtühik 1 meeter (1m) on SI põhiühik. Nihet väljendatakse noolega, mille suund on algasukohast asukohta antud hetkel. Kiirus- on füüsikaline suurus. Kiirus on mehaanilist liikumist isel. vektoriaalne suurus, mida mõõdetakse nihke ja selle sooritamsiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Definitsioon valem on v=s/t. Kiiruse ühik on 1 m/s; 1 km/h. v= kiirus (1m/s), t= kulunud aeg (1s), s= teepikkus (1m). Kiirendus- on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus.
SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s.
.......................................................................................................................................................6 3. Kulgliikumine............................................................................................................................6 4. Taustsüsteem..............................................................................................................................7 5. Nihe............................................................................................................................................7 6. Trajektoor..................................................................................................................................7 7. Teepikkus...................................................................................................................................7 8. Kiirus.........................................................
· Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks.
(2) Isobaariline protsess Siin jääb konstantseks rõhk p, muutuvad aga temperatuur T ning ruumala V. Olekuvõrrandist (4) saame kahe viimase parameetri vahelise seose R V= T = K1 T , (32) p millest järeldub, et gaasi ruumala on võrdeline tema tempe-ratuuriga. Sellise tõsiasja kohta kehtib Gay-Lussac'i seadus. Protsessi kujutavad pV-teljestikus V-teljega paralleelsed sir-ged - isobaarid. Gaasi paisumisel tehtav töö A = p (V2 - V1 ) . (33) Moolsoojuse kaudu saab elementaartöö esitada kujul R d A= dQ . (34) Cp (3) Isohooriline protsess Siin jääb muutumatuks gaasi ruumala - V = const. Võttes taas aluseks olekuvõrrandi (4), saame seose muutuvate para-meetrite p ja T vahel: R p= T = K2 T , (35) V
1. Kulgliikumine. Punktmass. Taustsüsteem. Nihe. Kulgliikumine keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, mõtteline sirge kehas jääb iseendaga paralleelseks Punktmass keha, mille mõõtmed võib antud tingimustes arvestamata jätta Taustsüsteem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus. Vektoriaalne suurus määratud suuna ja arvväärtusega Mood vektori pikkus Vektori projektsioonid x-teljel on x-koordinaadi muut (s x) y-teljel on y-koordinaadi muut (sy) sx = x - x 0 sy = y - y 0 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusevõrrand. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel. x = x0 + sx y = y0 + sy
mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? - Mehaaniline töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt (füüsikaline suurus), mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. A=Fscosα A-Mehaaniline töö [1J], F-jõud [1N], s- nihe [1m], α- nurk s ja F vahel(1˚). 14.Mida nimetatakse võimsuseks? - Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku suhtega. N=A/t ; N- võimsus [1W], A- töö [1J], t- aeg[1s]. 15.Defineerida 1W. - 1W on selline keha võimsus mis teeb 1s jooksul tööd 1J. 16.Mida nimetatakse kineetiliseks energiaks? - Kineetilseks energiaks nimetatakse energiat mida keha omab liikumise tõttu. (omavad kõik liikuvad kehad). K=mv2/2 K-
3.2 Töö Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cos , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel. Sõltuvalt jõu mõjumise suunast võib töö olla nii positiivne kui ka negatiive. Kui aga kehale mõjuv jõud on risti keha liikumissuunaga, siis on selle jõu töö võrdne nulliga. Nii näiteks on niidi otsas oleva kuulikese ühtlasel ringliikumisel (pöörlemisel) niidi tõmbe poolt tehtav töö võrdne nulliga, sest niidi tõmme on risti kuulikese kiirusega ja seetõttu ka kuuli liikumissuunaga. Raskusjõu töö Juhul kui kehale mõjub raskusjõud, avaldub töö kujul A = Ph = mg h , kus h on keha algkõrguse ja lõppkõrguse vahe h = h1 - h2 . Elastsusjõu töö Juhul kui kehale mõjub elastsusjõud F = -k x , avaldub töö kujul 3 k x2 A= , 2 kus x on hälve tasakaaluasendist. Näidisülesanne 3
Fookuse tähis on F Kumerläätse fookuseks nimetatakse punkti, kus pärast kumerläätse läbimist koondub läätsele langev optilise peateljega paralleelne valgusvihk. Nõgusläätse fookuseks nimetatakse punkti optilisel peateljel, kus koonduvad läätse läbinud hajuva kiirtekimbu pikendused. 18. Mis on läätse fookuskaugus? FOOKUSKAUGUS on läätse optilise keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. Fookuskaugus sõltub läätse materjalist ja läätse pinna kujust. Fookuskauguse tähis on f. Fookuskauguse mõõtmiseks on vaja kõigepealt määrata läätse fookus. Seejärel tuleb mõõta läätse keskpunkti ja fookuse vaheline kaugus. 19. Mis on läätse optiline tugevus? Valem, tähiste selgitustega. Ühik. LÄÄTSE OPTILISEKS TUGEVUSEKS nimetatakse läätse fookuskauguse pöördväärtust. D=1 D läätse optiline tugevus f f - fookuskaugus
Vastavalt kineetilise energia teoreemile omandab nui maapinnani jõudes just sellise hulga kineetilist energiat ja võib selle arvel teha omakorda samapalju tööd, lüües vaia maasse. Tähendab, kõrgusel h maapinnast on kehal oma asendi tõttu raskusjõu väljas võime teha tööd mgh. Seda nimetatakse potentsiaalseks energiaks E p raskusjõu väljas: E p = mgh . (2.20) Raskusjõu poolt tehtav töö ei sõltu sellest, kas keha kukub vabalt vertikaaljoont mööda või, olles saanud kõrgusel h mingi horisontaalse algkiiruse, liigub maapinnani kõverjoonelist (paraboolset) trajektoori pidi. Selliseid välju, milles väljajõudude töö keha nihutamisel ei sõltu trajektoori kujust, vaid ainult alg- ja lõpp-punkti asukohast (koordinaatidest), nimetatakse konservatiivseteks e. potentsiaalseteks. Konservatiivsetest jõuväljadest kõige
Keha liigub selle jõu mõjul 13. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks? Tähis, ühik. Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihutamist temale rakendatud jõu mõjul. Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke absoluutväärtuste ning jõu- ja nihkevektorite vahelise nurga koosinuse korrutisena. Tähis A, ühik [1J] A - töö [1J ] F - jõud [1N ] A = Fs cos s - nihe [1m] - F s 14. Defineerida 1J 1J on selline töö, mida teeb jõud 1N, kui tema rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m. 15. Mida nimetatakse põrkeks? Mehaanikas nimetatakse põrkeks kahe teineteise suhtes liikuva keha vastastikust mõju, mis algab kehade kokkupuutega ja lõpeb kas kehade eemaldumisega v peatumisega teineteise suhtes. 16. Milline põrge on absoluutselt mitteelastne põrge?
teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·10–7 njuutonit juhtme meetri kohta. 5. termodünaamilise temperatuuri ühik Kelvin; Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist. 6. ainehulga ühik mool; mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 7. valgustugevuse ühik kandela; kandela (küünal) on kiirgusallikast (kiirgustugevusega 1/683 vatti steradiaani kohta) etteantud suunas kiiratud rohelise (540×1012 Hz) kiirguse valgustugevus.
Kui masspunkt m pöörleb ümber telje z,siis tal on ringselt T=mV²/2 Kui keha ka pöördub,siis tema kineetiline energia T=mVc²/2+I ²/2 Vc-raskuskeskne külgliikumise kiirus I-keha inertsmoment telje suhtes,mis läbib raskuskeset keha,massiga m,pöörlemise nurkkiirus Inertsi peatelk-inertsikeset ehk raskuskeset läbivad omavahel risti asetavad teljed. T+ U=0 T=mV ²/2+I ²/2 U<0,- U=mgh 1.3.Töö ja energia 1.3.1.Töö Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei sõltu trajektoori kujust vaid liikumise alg- lõppasukohast,neid jõude nimetatakse konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude välja nimetatakse potentsiaalseks. Konservatiivsete jõudude väli on potentsiaalne jõuväli ,jõu töö sel juhul võrdub jõu f¯ ja tema rakenduspunkti nihke s¯ korrutisega A=f ¯*s ¯=fscos -nurk jõu ja nihke vektorite vahel Kui jõud f¯ pole nihke ulatuses const,siis A=(S-all)f¯d¯s¯=(s-all)f(s-all)ds (s-all) on jõu nihke sihiline projektsioon.
Liikumist, mille korral keha kõik punktid liiguvad ühesuguselt, nimetatakse kulgevaks (kulgliikumiseks). Kulgevalt liiguvad näiteks vaateratta kabiinid, auto sirgjoonelisel teelõigul jne. Kulgevalt liikuvat keha võib samuti vaadelda kui materiaalset punkti. Joont, mida mööda keha (ainepunkt) liigub, nimetatakse keha liikumise trajektooriks. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasendit tema järgmise asendiga. Nihe on vektorsuurus. Nihke tähis on s Teepikkus l on keha poolt aja t vältel läbitud trajektoori pikkus. Teepikkus on skalaarne suurus. Joonis 1.1 Läbitud teepikkus l ja nihkevektor kõverjoonelise liikumise korral. a ja b on teekonna alg- ja lõpp-punkt 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand. Kõige lihtsam mehaanilise liikumise liik on keha liikumine piki sirgjoont arvväärtuselt ja suunalt
t 0 t = . dt Juhul kui viimane avaldis ei ole const, annab esimene avaldis võimsuse keskmise väärtuse ajavahemikus (delta)t. Kui ajavahemikule dt vastab jõu rakenduspunkti nihe ds, siis dA=Fds. Fds Sellest saame võimsuse kujule W = . Kuid ds/dt on kiiruse vektor. Võimsus on võrdne dt jõuvektori ja jõu rakenduspunkti kiiruse vektori skalaarkorrutisega- W=Fv. Võimsuse ühik on vatt(W=J/s). Potentsiaalne jõuväli Kui keha on tingimustes, et igas punktis mõjutavad kehad teda jõuga, mis muutub ühest
4. VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE, LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS. PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA. Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe, jõud. Vektorite eristamiseks skalaaridest märgitakse nende tähise kohale nooleke. Vektorite liitimine: kahe vektori liitmine rööpküliku reegli järgi v=v 1+v2; kui vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3 Vektorite lahutamine: ühe vektori lahutamine teisest on samaväärne vastandvektori liitmisega. Vastandvektoriteks nimetatakse ühesuguse pikkusega, kuid vastassuunalisi vektoreid.
Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja keskmise kiirusega. kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Trajektoori mõistel on mõtet ainult Nihe on vektor, mis ühendab klassikalises füüsikas. masspunkti poolt Liikumise kirjeldamine peab toimuma ajas ajavahemiku ja ruumis.Ruumis määratakse keha asukoht jooksul läbitud alg- taustsüsteemi suhtes.Taustsüsteemis kehtib ja lõpp-punkte. Sirgliikumisel s =l Newtoni 1 seadus.Iga taustsüsteemi,mis
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti
joonel on kokku lepitud "positiivne suund". Keskmine kiirus (kui mittenegatiivne reaalarv) on selles ajavahemikus keha poolt läbitud teepikkuse ja kulunud aja suhe: , kus on keskmine kiirus, on keha poolt läbitud teepikkuse muut ja on aja muut. 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) Kiirendus (tähis ) on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2. Kiirenduse mõõtühik SIsüsteemis on meeter sekundi ruudu kohta ( ). Kiirendus (hetkkiirendus) on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Kiirendus võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Negatiivset kiirendust nimetatakse kõnekeeles aeglustumiseks. , kus on kiiruse muudu funktsioon, liikumisfunktsioon, aeg ja Leibnizi diferentseerimise tähistus.
xI süsteem y=y' x'II süsteem z=z' t=t' Keha kiirus on esimeses süsteemis: V=V'+V0 Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see tähendab,et nad on invariantsed koordinaatide teisenduste suhtes. 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s nimetame keha liikumise trajektoori algja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe S ajavahemikku t jooksul,siis kiirusvektor: V=lim S/t=dS/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. 1.1.3.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine
Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Need punktid, mida liikuv keha (punktmass) läbib, moodustavad alati mingi pideva joone. Seda trajektoor joont , mida mööda keha liigub nimetatakse trajektooriks. Trajektoori pikkust nimetatakse Liikumine võib olla sirgjooneline, kõverjooneline, tasapinnaline ja ruumiline. A nihe B Sirgjoonelise liikumise korral trajektoor ja nihe ühtivad. Kõvekjoonelise liikumise korral, kui keha algasukoht ja liikumise lõpppunkt langevad ühte, siis nihe on null. Liikumine on suhteline. Näiteks auto suhtes autos sõitvad inimesed ei liigu. Liiguvad teeääres seisva inimese suhtes. Kuna keha asukoht ei saa muutuda silmapilkselt, on liikumise kirjeldamiseks vaja mõõta aega. SI - süsteemis on ajaühikuks 1 sekund. ( tähis s ). Minutis ( tähis min) on 60 s ja tunnis
Aeglustuva ringliikumise korral oleks tangentsiaalkiirenduse vektor suunatud kiirusvektorile vastupidises suunas. 5 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. Sellest, et kulgliikumise põhjalikumaks iseloomustamiseks tuleb peale läbitud teepikkuse teada ka suunda, tuleneb kulgliikumist kirjeldavate suuruste – nihe, kiirus ja kiirendus – vektoriseloom. Samamoodi ei piisa ka pöörde täpsemaks kirjeldamiseks ainuüksi pöördenurga teadmisest, tuleb teada ka pöörlemistelje asendit. Seega defineeritakse analoogiliselt nihkevektorile kulgliikumise korral pöördenurga vektor pöördliikumise korral. r Pöördenurga vektoriks ϕ nimetatakse pöördliikumise korral niisugust vektorit, mille moodul võrdub läbitud pöördenurgaga ja mis on suunatud piki pöörlemistelge
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk. Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont mida mööda keha liigub Trajektoori pikkust nim. teepikkuseks. Nihkeks nimetata
* Kui keha liigub ühtlaselt, siis on hõõrdejõud võrdne veojõuga (Fv-ga) (Fv = Fk). 1.5.4. Elastsusjõud * Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine). -) Elastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. -) Plastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. * Deformatsiooni liigid: paine; surve; tõmme; vääne; nihe. * Deformatsioon põhjustab elastumisjõu. * Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Fe tähis; [1N] * Elastsusjõudu saab graafiliselt kujutada. * Elastsusjõu alamliikideks on: toereaktsioon ja riputusvahendi pinge. -) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat toetus pinna elastsusjõudu, mis tasakaalustab raskusjõu.
energia seda, et laetud keha võib elektriväljas omada energiat. 7.Alalisvoolu töö ja võimsus. A=IUt; N=IU; N=A/t Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Alalisvoolu töö A= kus A – alalisvoolu poolt tehtav töö (J), I – voolutugevus (A), pinge (V), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s) Alalisvoolu võimsus N= kus N – võimsus (W), A – (voolu) töö (J), Δt – ajavahemik mille jooksul tööd tehakse (s), U – pinge (V), I – voolutugevus (A) ja R – takistus (Ω) 8.Inertsimomendi väärtusi kehal on lõpmata palju. 9.Elektrivälja paigutatud laengut nihutati välja tekitavale laengule 3 korda lähemale. Selgitage, miks ja mitu korda muutub laengute vaheline jõud
mass, r-kehadevaheline kaugus Newtoni gravitatsiooniseadus kehtib suure täpsusega suhteliselt nõrkades gravitatsiooniväljades ja väikestel kiirustel. Vaba langemine ja vaba langemise kiirendus Vaba langemine on liikumine raskusjõu toimel õhutühjas ruumis (vaakumis). Kõik kehad langevad õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega, mis ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Vaba langemise kiirendus tähistatakse tähega g. Kerakujulise ja kerasümmeetrilise massijaotusega keha korral on raskuskiirendus kera pinnal arvutatav valemiga, mis tuleneb otseselt Newtoni gravitatsiooniseadusest: g=G M/R2. G-gravitatsioonikonstant, M-kera mass, R-kera raadius. Kaal vs raskusjõud Raskusjõud on kehale mõjuv jõud, mis on põhjustatud peamiselt gravitatsioonijõust ja tsentrifugaaljõust.
013 MPa. Kilogrammi etalooniks on plaatinast silinder, mida hoitakse Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroos Pariisis. Et kaalumine - kaalude võrdlemine - on tehniliselt lihtsasti korraldatav ja väga täpne mõõtmise liik, kasutatakse igapäevaelus ainehulga määrajana just massi. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI-süsteemis on dzaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat Ek= mv²/2 See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: Ek = I ²/2 kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning on nurkkiirus.
Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev.
Mehaanika. Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev.
annaabi.ee 
