Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. (joonisel = OF) 10. Labiilsuseks nim maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse väenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima 11. Parabioos, selle staadiumid. Parabioos e elulähedane seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm Tasakaalustav staadium kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste
tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. kuni vastusreaktsiooni 10. Labiilsuseks nim maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus - ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Labiilsust võib treeningu tulemusena suurendada, nii kude kohaneb ärritajaga. 11. Parabioos, selle staadiumid - labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi: 1. tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune
· Kerge joove - Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest juhtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. · Keskmine joove - Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed
väsimuse tulemusena 22. Reobaas ... on voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse = künnis- ehk läviärritus 23. Kronaksia ... on väikseim aeg, mille vältel ärritus peab mõjuma, ettekiks vastusreakstioon 24. Labiilsus ... on max sagedus, millele kude on võimaline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 25. Parabioos, staadiumis Parabioos labiilsuse langus, kus tekib pidurdus. Staadiumid: 1) Tasakaalustatud staadium 2) Paradoksaalne staadium 3) Pidurdusstaadium 26. Nimeta kesknärvisüsteemi (KNS) ülesanded Teostab sidet väliskeskkonnaga, tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise ja on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus?
välja kohanemisprotsess; Lihaste parem varustamine hapnikuga kehalisel tööl (sõltub töö intensiivsusest) > pulsisagedus tõuseb / südamelöögimaht suureneb / ... Mittespetsiifiline kohanemine · Tekib siis, kui mõjutused on küllalt tugevad (nt kui väga madala intensiivsusega kehalist tööd teha, ei pruugi kohanemisprotsessid üldse reageeridagi). · Saab alguse kesknärvisüsteemist. Toimub erutusimpulsside sageduse tõus, labiilsuse (KNS'i võime vastu võtta ja edasi anda impulsse) tõus, sünnapsites info edasi andmise kiiruse tõus. · Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine. Hüpofüüsis sünteesitav kasvuhormoon kutsub esile neerupealiste koores produtseeritavate hormoonide mineraal- ja glükokortikoidide sünteesi. Mineraalkortikoidid on olulise tähtsusega eelkõige organismi elektrolüütide ja veevahetuse regulatsioonis. Olulisim esindaja on aldosteroon, mis stimuleerib Na, Cl
sümptomid märgatavalt peale alkoholist loobumist. Joobe astmed Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed
sagedust, mis kutsub esile koe maksimaalse vastusreaktsiooni Pessimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks nimetatakse sellist ärrituse optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise Labiilsus on: · Maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul · Labiilsus pole aga püsiv, konstantne suurus - ta võib kas suureneda või väheneda. · Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Parabioos on: · Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. · Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi
Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene
Kõigepealt on kerge joove. Inimese enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Teine aste on keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed.
optimumist tugevamat või sagedamat ärritust, mis kutsub esile vastusreaktsiooni nõrgenemise 29. REOBAAS ON voolutugevuse väikseim väärtus, mis kutsub esile erutuse. 30. KRONAKSIA: Kronaksia on väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 31. LABIILSUSEKS NIM. maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata 1 sekundi jooksul 32. PARABIOOS: labiilsuse langus tekib pessimaalse ärrituse korral. Parabioosi väljakujunemisel ärrituse tugevuse, kestvuse ja vastusreaktsiooni vahelised suhted muutuvad ja läbivad kolme staadiumi. 33. PARABIOOSI STAADIUMID: a)Tasakaalustav staadium - kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. b)Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele
Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel
Kronaksia min aeg, mis on vajalik min vastureaktsiooni esilekutsumiseks kahekordse reobaasi tugevusega voolu toimel. Labiilsus on koe omadus vastata ärritusele nende rütmi muutmata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Optimum on ärritussagedus mis kutsub esile max vastureaktsiooni. Pessimum on liigsest ärritussagedusest tingitud vastureaktsiooni vähenemine. Parabioos on labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus, eluskude ei ole enam võimeline ärriusele vastama. Membraaniteooria biopotentsiaale tekitab ioonide mittetasakaaluline jaotus rakumembraanidel ja sellest tulenev ioonide liikumine. Membraani puhkepotentsiaal rakumembraan on polariseerunud, välispind on pos ja sisepind neg. Närvirakus on see -70 mV ja lihasrakus -90mV. Puhkepotentsiaali põhjustavad: katioonide ja anioonide
Inimese arenedes vajadused muutuvad ja olulist rolli hakkab mängima isa 5 Campbell 1998, lk. 10 6 Campbell 1998, lk. 11 7 Campbell 1998, lk. 23 8 Campbell 1998, lk. 23 9 Campbell 1998, lk.21 ning teised pereliikmed. Järk-järgult hakkame otsima erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi vajadusi.10 Puberteediperioodil muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps kohta ja inimesi, kuhu kuuluda. Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11 Sõpruskondade, nn. kampade tekkimisel on aluseks tarve sotsiaalse kontakti, ühise tegevuse
Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Vvedenski ärrituse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse vastusreaktsiooni Vvedenski ärrituse pessimum liigsest ärritussagedusest tingitud vastusreaktsiooni vähenemine Parabioos eluskoe labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus eluskude või organ ei ole võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule.
2.2 Kerge joove Enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. 2.3 Keskmine joove Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud: seismisel inimene
Inimese kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ning hoolimatus. Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Suureneb inimese jutukus. Liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Inimese nägu on kergelt õhetav ning silmade sidekest punetab. [3] Keskmine joove Keskmise joobe puhul ulatub meeleolu kõrgenemine eufooriani ning võib emotsionaalse labiilsuse tõttu üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et pannakse toime tegusid, mida kaines olekus takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, millest on ka tingitud joobnu lällav ning paiguti raskestimõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud:
Inimese kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ning hoolimatus. Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Suureneb inimese jutukus. Liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Inimese nägu on kergelt õhetav ning silmade sidekest punetab. [3] Keskmine joove Keskmise joobe puhul ulatub meeleolu kõrgenemine eufooriani ning võib emotsionaalse labiilsuse tõttu üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et pannakse toime tegusid, mida kaines olekus takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, millest on ka tingitud joobnu lällav ning paiguti raskestimõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed. Tasakaal on häiritud:
Esmane on kerge joove. Inimese enesetunne paraneb, enesekriitika alaneb. Sellest johtub käitumises ning kõnes ilmnev uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Teine aste on keskmine joove. Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed.
Max sagedus, millele kude on võimeline vastama eritusele 1 sek jooksul. Rütmi transformeerimine- rütmi muutmine. Sisse ja välja peab tulema sama kogus impulsse. Muutub sõltumata koe seisundist. Treeningu tulemusel saab labiilsust suurendada. Õppimise ja harjutamise tulemusena. Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus. Sagedusega võivad impulssid liituda. Koe labiilsus langeb, kui pommitatakse häsi tugevate ärritustega. Kui hakkab nõrgenema-pessimaalse ärrituse tugevus või sagedus. Labiilsuse langust nim parabioosiks. Barabioos. Tasakaalustav staadium. Vastusreaktsioonind on samasugused. Kui langeb veelgi. Paradoskaalne staadium. Saame nõrgema vastusreaktsiooni. Kude ei reageeri mitte millelegi- pidurdusstaadium. Taastumisperioodil hakkab erutuvus tõusma. Mida väsinumaks kude läheb seda pikmaks muutub taastuvusperiood. Kesknärvisüsteem. Sideme pidamine väliskeskonnaga. Kutsub esile muutused. Kohanemisvõimeline. Tagab ühtse tervikliku talitluse
Kerge joove Parananenud enesetunne,alanenud enesekriitika,uljus,kergemeelsus ja hoolimatus. Lõbus meeleolu ja pealiskaudsus. Suurenenud jutukus. Liigutused on elavnenud, nende täpsus aga alanenud. Koordinatsioonihäired ja kerged tasakaaluhäired. Nägu kergelt õhetav, silmade sidekest punetab. Keskmine joove 9 Meeleolu kõrgenemine ulatub eufooriani, emotsionaalse labiilsuse tõttu võib see kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi esineb tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus tegemast takistavad taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, sellest on tingitud joobnu lällav, paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ning ebatäpsed
suurem, mida kestvam on erutuvuse muutuste tsükkel ja mida suurem on impulsside sagedus. Koe erutuvuse astet näitab ka see, kui paljudele erutusimpulssidele kude on võimeline ühes ajaühikus vastama. Seda näitab koe labiilsus e. funktsionaalne liikuvus. Labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata (muutmata) 1 sek. jooksul. Labiilsus pole aga püsiv, konstante suurus ta võib kas suureneda või väheneda. Labiilsuse vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. Ärrituse kestvuse, tugevuse ja vastusreaktsiooni vahel esinevad väga keerulised suhted. Näiteks kui anda koele kas liiga tugevaid või liiga sagedasi ärritusi, siis kontraktsiooni tugevus väheneb. Selleks, et iseloomustada neid omavahelisi suhteid on võetud kasutusele mõisted ärrituse optimum ja pessimum. Optimaalseks ärrituse tugevuseks või sageduseks selline ärrituse tugevus või sagedus, mis kutsub esile koe
Inimese kõnes ilmneb uljus, kergemeelsus ja hoolimatus. Tekib lõbus meeleolu ning inimene muutub pealiskaudseks. Inimese jutukus suureneb ning tema 6 liigutused on elavnenud, kuid nende täpsus alanenud. Esinevad kerged koordinatsiooni- ja tasakaaluhäired. • Keskmine joove Keskmise joobe puhul ulatub inimese meeleolu kõrgenemine eufooriani ning võib emotsionaalse labiilsuse tõttu kergesti üle minna kurbuseks, ägeduseks või vihahooks. Vaheldumisi võib esineda tormakaid sõpruseavaldusi ning vihapurskeid. Kaalutlemine ja kriitika on sedavõrd alanenud, et tehakse tegusid, mida kaines olekus takistavad tegemast taktitunne, viisakusreeglid ja eetilised normid. Artikulatsioon muutub ebaselgeks, millest tuleb ka joobnu lällav ning paiguti raskesti mõistetav kõne. Liigutused on kohmakad ja ebatäpsed. Tasakaal
- närvi- või lihaskiu mingis punktis es.kutsutud erutus levib mõlemas suunas * kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! * selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek * sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek
seksuaalkäitumisega ja emotsioonidega. Mendelkeha ja vöötmekaaru erinevate piirkondade elektriga võib katseloomadel põhjustada raevu- ja pogenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, näiteks pupilli laienemine, vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritemine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokämpi kui afektsete reaktsioonidega seotud ala. Limbilise süsteemi ja 20 hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu toimub homöostaasi säilitamine kogu organismis. Limbilise
ajuosadega hulgaliselt ühendusi, mistõttu nendega seotud reaktsioonid on väga mitmepalgelsied. Mandelkeha ja vöötmekääru erinevate piirkondade ärritamine elektriga võib katseloomadel põhjustada raevu- ja põgenemisreaktsioone ning muutusi vegetatiivses sfääris, nagu nt pupilli laienemine, vererõhu, südame löögisageduse ja hingamissageduse tõus, aga samuti süljeeritus, närimisliigutused jm. Hipokambi keemiline ärritamine kutsus katseloomadel esile emotsionaalse labiilsuse suurenemise, kergesti vallandusid raev ja agressiivsus, seetõttu võib vaadelda hipokampi kui aferentsete reaktsioonidega ala. 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid. Elektroentsefalograafia. Suuraju poolkerade pind, mida närvirakkude kiht mantlitaoliselt katab, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Sele tõttu on aju pindlala umbes 0,2m2 ja suuraju kaalust moodustab ajukoor umbes kolmandiku
.......... 9. Mis on kronaksia? Väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi (kahekordne läviärritus) tugevusega peab mõjuma koele, et tekiks erutus. 10. Labiilsuseks nim.......maksimaalset sagedust, millele kude on võimeline vastama erutusega, ärrituse rütmi transformeerimata, 1 sekundi jooksul............ Labiilsus pole püsiv, konstantne suurus – ta võib kas suureneda või väheneda. Vähenemine võib tekkida väsimuse tagajärjel. 11. Parabioos – labiilsuse langus väsimuse tagajärjel selle staadiumid: 1) Tasakaalustav staadium – kiirete ja aeglaste impulsside efekt on ühesugune. Labiilsus langeb keemiliste ainete toime tagajärjel ja kiire rütm transformeeritakse aeglaseks. 2) Paradoksaalne staadium - kiiretele ja tugevatele ärritajatele kude ei reageeri, harvadele ja nõrkadele aga vastab kude tugeva vastusreaktsiooniga. Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda
Ärritussageduse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse efekti, n: skeletilihasel maksimaalse tugevusega kontraktsiooni. - pessimum ärritussageduse jätkuval suurendamisel lihaskontraktsioon nõrgeneb ja lõpuks lihas lõtvub. N: Vvedenski näitas, et erutuv kude on suuteline mingis ajaühikus vastu võtma teatava arvu rütmilisi ärritusi ja vastusena tekib koes niisama palju erutuslaineid. Parabioos e "elulähedane" seisund, s.o labiilsuse langusega seotud pidurduse vorm. Labiilsuse alanemisega kaovad ka organi erutuvus ja tema talitlus ning lõpptulemuseks on pidurdus: organ ei ole võimeline enam ärritajale reageerima. · Bioelektrilised nähtused närvi- ja lihaskoes. Erutuse membraaniteooria olemus. Selle teooria kohaselt tekitab biopotentsiaale ioonide mittetasakaaluline jaouts rakumembraanidel ja sellest tulenev liikumine. Puhkeolekus on rakumembraan elektriliselt polraiseeritud: membraani välispind on positiivse ja sisepind negatiivse laenguga
Hüpotalamuses produtseeritakse riliising- ja inhibiitorhormoone, mis soodustavad/pidurdavad hüpofüüsi hormoonide teket. 35. Limbiline süsteem (mandelkeha ja hipokampus). Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine, vererõhu tõus, südame löögisageduse tõus,hingamissageduse tõus, süljeeritus,närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid.
Laminaarseks nimetatakse reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Näiteks võib määrata turbulentse vahetuse astet suitsu järgi. 1) Kui tuule kiirus on väike ja stratifikatsioon püsiv (või isegi inversioon), siis alumises atmosfäärikihis levib suits kitsa keelena suurtele kaugustele. 2) Suure kiiruse puhul muutub suitsujuga sõlmeliseks ja suure termilise labiilsuse korral jaguneb juga eraldi tükkideks. Turbulentse reziimi korral muutuvad tuule kiirus, temperatuur ja teised meteosuurused ajas kiiresti ja ebakorrapäraselt. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Globaalne õhuringlus e. atmosfääri üldine tsirkulatsioon - suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine. Üldine õhuringlus ehk globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon ehk
Närvi- ja lihaskoe labiilsust määratakse elektriärrituste maksimaalse sagedusega, millele kude on võimeline vastama ilma ärrituse rütmi transformeerimata. Mida suurem on labiilsus, seda suurem arv erutuslaineid võib ajaühikus koes tekkida. Vvedenski ärrituse optimum ärritussagedus, mis kutsub esile maksimaalse vastusreaktsiooni Vvedenski ärrituse pessimum liigsest ärritussagedusest tingitud vastusreaktsiooni vähenemine Parabioos eluskoe labiilsuse langusega seotud nähtus, mille lõpptulemuseks on pidurdus eluskude või organ ei ole võimeline enam ärritajatele reageerima. Parabioosi faasid: võrdsustav, paradoksaalne, pidurdav BIOPOTENTSIAALID Erutuse teke ja levik närvi-, lihas-, ja näärmekoes on seotud rakumembraanidel registreeritavate biopotentsiaalidega. Kaasaegsed ettekujutused biopotentsiaalidest tekkisid tänu elektronmikroskoopia ja mikroelektroodtehnika arengule.
hüpotalamuse. Mandelkeha – osaleb autonoomse ja endokriinse talitluse kordineerimises ja omab otsest seost emotsioonidega. Hipokampus- on seotud mäluga. Mandelkeha ja hipokampus on vaheaju piirkonnad. Mandelkeha ärritus põhjustab raevu-,põgenemisreaktsioone,muutusi vegetatiivses sfääris- pupilli laienemine, vererõhu tõus, südame löögisageduse tõus,hingamissageduse tõus, süljeeritus,närimisliigutused. Hipokambi keemiline ärritamine kutsub esile labiilsuse suurenemise, kergesti vallandub raev ja agressiivsus, on seotud afektsete reaktsioonidega. Limbilise süsteemi ja hüpotalamuse vahendusel reguleeritakse siseelundite aktiivsust ja sisenõrenäärmete tööd, selle kaudu homöostaasi. Seotud on ka emotsioonid-rõõm, mure, lõbu- ja norutunne,viha, hirm. On seotud vegetatiivsete reaktsioonidega seoses emotsioonidega (higistamine, kahvatumine jne). 36. Ajukoore ehituslikud ja talitluslikud iseärasused. Basaalganglionid
annaabi.ee 
