Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keda me küsitlesime ja miks?
  • Mitu minutid päevas räägite?

Lühiuurimus
Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis 
erinevus
Janne  Mägi,Anita Stüff,Samantha 
Laar
Keda me küsitlesime ja miks?
Me küsitlesime kümme üheksa aastast poisi , tüdrukud ja kümme täiskasvantud 
meest ja naist.
Küsitlesime nii kuna tahtsime teada erinevusi täiskasvanu suhtlemis viisitel ja 
laste suhtlemis viisitel.
Küsitlesime järgmisi küsimusi:
Kas olete:
12
10
8
Tüdruk
6
Poiss
4
2
0
Tüdruk
Naised
Poisid
Mehed
Mitu  minutid  päevas räägite?
8
7
6
5
60min
4
120min
3
160-240min
2
1
0
Tüdrukud
Naised
Poisid
Mehed
Millist suhtluskanalit eelistate suhtlemisel:
12
10
8
Silmast silma
Läbi SMS-ite
6
Interneti
4
Telefoni
2
0
Tüdrukud
Naised
Poisid
Mehed
Millise sooga suhtlete rohkem?
12
10
8
Tüdrukutega/ Naistega
6
Positega/Meestega
4
2
0
Poisid
Mehed
Naised
Tüdrukud
Kas suhtlete rohkem:
10
9
8
7
6
Enda vanustega
5
Noorematega
4
Vanematega
3
2
1
0
Mehed
Poisid
Tüdrukud
Naised
Kas tunnete mugavalt  räägites 
vastassooga?
10
9
8
7
6
Mitte eriti
5
Ikka
4
Ei
3
2
1
0
Poisid
Mehed
Naised
Tüdrukud
Kas olete hea suhtleja?
9
8
7
6
5
EI
Jah
4
Ei oska öelda
3
2
1
0
Tüdrukud
Naised
Mehed
Poisid
Teada saime :

Document Outline

  • Slide 1
  • Keda me küsitlesime ja miks?
  • Kas olete:
  • Mitu minutid päevas räägite?
  • Millist suhtluskanalit eelistate suhtlemisel:
  • Millise sooga suhtlete rohkem?
  • Kas suhtlete rohkem:
  • Kas tunnete mugavalt räägites vastassooga?
  • Kas olete hea suhtleja?
  • Teada saime:
Vasakule Paremale
Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #1 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #2 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #3 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #4 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #5 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #6 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #7 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #8 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #9 Vanemate ja nooremate õpilaste suhtlemis erinevus #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janne321 Õppematerjali autor
Kokkuvõtes räägib kui palju keegi midagi teeb

Sarnased õppematerjalid

KEHAKEEL-uurimistöö
31
rtf

KEHAKEEL uurimistöö

tööga on soovitud õpetada inimesi kehakeelt kasutama ning lugema. Teema kui selline Eestis ja mujal maailmas eriti aktuaalne ei ole, st. seda ei kajastata igapäevaselt eraldi teemana Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · mis on kehakeel? millised on erinevad kehakeele kasutamisviisid? kuidas lugeda kehakeelt? kuidas kasutada kehakeelt? Töö eesmärgiks on: uurida erinevaid kehakeele kasutamisviise; uurida ja analüüsida õpilaste teadmisi kehakeele kasutamisest. Uurimisobjektiks on Kuressaare Gümnaasiumi 10. klassi õpilased vanuses 16 ­ 17. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: enamus õpilasi ei jälgi või ei oska lugeda inimese kehakeelt; neiud mõistavad paremini teiste inimeste kehakeelt, kui poisid Eesmärkide täitmiseks ja hüpoteeside tõestamiseks oli vaja lahendada järgmised ülesanded: · viia läbi uuring Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste seas;

Teadus tööde alused (tta)
Sootundlik pedagoogika
8
docx

Sootundlik pedagoogika

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ­ ,,sex" ja ,,gender". Eesti keeles saame vastavalt rääkida bioloogilisest soost, mis on seotud kehalise arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab

Haridusteaduskond
luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS
59
pdf

luLUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS

LISA 3 Õpilaste lemmikraamatud................................................................................................. 52 UURIMISTÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE .......................................................................................... 58 SUMMARY .................................................................................................................................. 59 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on ,,Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste seas". Noorte lugemise teema on praegu väga aktuaalne, sest Interneti igapäevaellu tungimise tõttu loetakse üha vähem ja vähem raamatuid. Teema valikul on lähtutud sellest, et see pakuks huvi nii töö autorile kui ka laiemale üldsusele ning arendaks võimalikult palju uurimistöölaadsete kirjutiste koostamise oskust ­ tulevikus tuleb sarnaseid töid kindlasti veelgi teha. Tallinna Reaalkooli uurimistööde raames on varem mitmeid kordi uuritud mõne konkreetse klassi

Kirjandus
Poiste ja tüdrukute erinevused
5
docx

Poiste ja tüdrukute erinevused

Poiste ja tüdrukute erinevused Aju Tüüpiliselt meeste aju suurus on 11- 12% suurem, kui naistel. Aju suurusel ei ole absoluutset mitte mingisugust tähtsust intelligentsusega aga on seletatud vahet psühhilises suuruses, meestel kui naistel. Mehed vajavad rohkem neuroneid, kontrollimaks nende lihaselist massi ja suuremat keha suurust, sest neil on suurem aju. Inimese aju koosneb mitmest eriosast: 1. Ajutüvi 2. Limbiline süsteem 3. Ajukoor Mille ma pean ära mainima, et mõhnkeha, mis vahendab informatsiooni vasaku ja parema ajupoolkera vahel on naistel 20% suurem, kui meestel. Vasak ajupoolkora: Grammatiline analüüsimine, loogika, teadlik järelemõtlemine, välismaailma tajumine, meetodid, reeglid, kirjakeel, arvutamine, arutlemine, teaduslik lähenemine, agressiivsus, järjestikune lähenemine, sõnaline osavus, intellektuaalsus, analüütikus. See kuulub meeste pärusmaale, sest mõtlemist nõudvad ülesanded poistele meeldivad, nt: Sudokud või probl

Alusharidus
Nimetu
9
doc

Nimetu

Naiste nahk on õhem kui meeste oma, mistõttu on nad tundlikumad puudutustele ja peavad tähtsaks lähedust pereliikmete ja sõpradega (puudutamised, kallistused). 3 1. TÜDRUKUD Sündides on tütarlapsed poistest umbes neli kuni kuus nädalat ees. Iseseisvamaks muutuvad tüdrukud umbes kuuekuuselt- suudavad omaette leludega mängida ja end lohutada. Olulisim erinevus esimestel kuudel on kiirus- nad kasvavad kiiremini ja kaal suureneb rutem kui poistel. Hoogsad arengu erinevused jätkuvad kuni puberteedieani. Koolieelikuna on tüdrukutel paremini arenenud rääkimis- ja enesevalitsemisoskus. Koolieas on neil parem õppeedukus, kuna nende aju kasutab oma ressursse sagedamini ja kiiremini, nad on kohusetundlikumad, optimistlikumad ja ei anna raskuste käes vaeveldes alla. Kui östrogeenitase on kõrge, on tulemused töödes paremad kui madala

Kategoriseerimata
INTERNETI KASUTAMINE 8-A KLASSI ÕPILASTE SEAS
33
doc

INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS

............................................................9 ALLIKMATERJALID.....................................................................10 LISA 1. Küsitlus 2 3 4 SISSEJUHATUS 5 Internet on ülemaailmne arvutivõrkude süsteem. See hakkas välja kujunema kuuekümnendatel ja täieneb siiani igapäevaselt. Inimesed kasutavad Internetti väga erinevateks otstarveteks. Antud uuringus soovitakse teada 8. a klassi õpilaste Interneti kasutamise harjumusi. Teema valiti, kuna tööd ajendas tegema probleem: Kui palju kasutavad õpilased Internetti ja mida nad seal teevad? Probleemi lahendamiseks on seatud eesmärk, millega soovitakse välja selgitada 8. a klassi õpilaste Interneti kasutamise harjumused. Eesmärgi saavutamiseks on seatud järgmised ülesanded : 6 · Määratleda varasemate uurimuste põhjal 8. a klassi Interneti kasutamise harjumused.

Eesti keel
Uurimus Noored ja lugemine
13
doc

Uurimus Noored ja lugemine

50% Kui on vaja 40% Lugemiseks Muu 30% 20% 10% 0% Tüdrukud Poisid Joonis 5. Raamatukogude külastamine ja nende kasutamine õpilaste seas 8% 7. klassi poistest vastasid, ei ei käi kunagi raamatukogus. 77% külastab raamatukogu, siis kui vaja. 15% märkis vastuseks, et käib raamatukogus kui tahab midagi lugeda. Tüdrukutest 60% käib raamatukogus kui tahavad midagi lugeda, 80% aga siis, kui on vaja. 8. klassist 50% tüdrukutest ja 69% poistest külastab raamatukogu, kui on vaja. Teine pool tüdrukutest ja 15% poistest aga siis, kui tahavad midagi lugeda. Kõige vähem külastavad raamatukogu 9. klassi poisid

Eesti keel
Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas
70
odt

Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas

Meedias ilmub pidevalt alkoholireklaame, mis kutsuvad üha rohkem ostma ja tarbima erinevaid alkohoolseid jooke. Räägitakse isegi alkoholi tarbimise positiivsetest aspektidest, nagu klaas punast veini päevas tagab parema tervise ja pikema eluea. Järjest rohkem räägitakse noorte alkoholi tarbimise tõusust ning seetõttu on uurimistöö autorit pikemalt vaevanud küsimus, kas ja millisel määral tarbitakse alkoholi tema kooli gümnaasiumi õpilaste hulgas. Sellepärast on valitud uurimistöö teemaks just "Alkohol ning selle mõju Laagna koolinoorte seas", et teada saada nende õpilaste alkoholi tarbimise harjumusest ning üritada seda vähendada. Uurimistöö autori eesmärkideks on uurida välja enda vaatenurgast kogu vajalik info alkoholi kohta ja teha seejärel uurimisküsitlus Tallinna Laagna Gümnaasium gümnaasiumi noorte seas nende alkoholi kokkupuutuvuse kohta ning oma uurimise

Uurimustöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun