Õlid Kristjan Juks Naftast on võimalik saada 6. erinevat õli : Destillaatõli Gaasiõli Jääkõli Kütteõli Naftaõli Rafineeritud õli Kütteõli Kütteõlid ehk õlikütused on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist (põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. Kerged kütteõlid on enamasti gaasiõlide hulka kuuluvad naftasaadused. Kerget kütteõli kasutatakse eramute kütteks, tööstuses, põllumajanduses ja
Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3 2. Kütused ning emissioon ...................................................................................................... 4 2.1 Süsi .............................................................................................................................. 4 2.2 Kütteõlid ...................................................................................................................... 5 2.3 Bensiin ......................................................................................................................... 5 2.4 Diiselkütus ................................................................................................................... 6 2.5 Alkoholil baseeruvad kütused ...........................................
Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. 4.Naftasaadused Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks. Saadused: autobensiinid lennukibensiinid tsiviilreaktiivkütused diislikütused kerged kütteõlid rasked kütteõlid 5.Autokütused Peamised naftast saadud kütused on bensiin ja diiselkütus. Bensiin: Mootoribensiinid kujutavad endast segu paljudest hargnevatest ja tsüklilistest süsivesinikest. Erinevaid süsivesinikke leidub bensiinis üle 500. Samuti on bensiini koostises hapnikuühendid nagu eetrid, alkoholid jt.. Bensiinide keemistemperatuur on vahemikus 30...200 oC. Peamised süsivesinikud: alkaanid: normaal- ja isoalkaanid tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS :looduslik-nafta tehis-bensiin,kütteõli.GAASKÜTUS:looduslik-maagaas tehis- ...
See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks
a. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus. Kuhu me jõuame? Maailm sõltub naftast väga palju, palju asju on naftasaadused. Kas me oleme piisa- valt targad, et tulla sel- lest välja? Vaja on uusi leiutusi ja alternatiive Naftasaadused : - bensiin - diisel - kütteõlid - ja paljud teised Kui palju naftat on? Skeptikud arvavad, et maksimum 155 aastaks, optimistid aga kuni 346 aastaks. Meie küll sureme selleks ajaks, aga teisi põlvkondi aidates peame otsima alternatiive Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida
nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevusest. Suurem osa reostusest, mis me maal toodame, jõuab lõpuks maailmamerre. Seda kas sõna otseses mõttes jäätmete merre viskamise teel või jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Põhilisteks reostajateks on nafta, väetised, tahked jäätmed, kanalisatsioonivesi ja kemikaalid. Nafta ja kütteõlid, kemikaalid ja reovesi jõuavad maailmamerre jõgede ja kanalisatsiooni kaudu. Näiteks vaid 12% naftaeostusest tuleneb laevadelt ning õnnetustest. Tahked jäätmed jõuavad merre eelkõige inimtegevusega tekkinud jäätmete paigutamisel merekeskkonda. Samuti võib tahkeid jäätmeid sattuda merre kalalaevadelt, reisilaevadelt jms. Maailmamere reostumine toob kaasa mitmeid probleeme: keskkonnaprobleemid, majanduslikud ja esteetilised probleemid, oht inimesele ja inimese tervisele
See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega
väljakandest. See teeb kontrolli ja arvepidamise raskeks, täpsed analüüsid on aga kallid. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad väga toksilised ained. Euroopas sattus 1990. aasta andmetel keskkonda 568 800 tonni naftasaadusi, sellest otseselt mereõnnetustest vaid 121 000 tonni. Suuremad saasteallikad olid tankeritelt mitmesuguste tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused 158 600 tonni ja pilsiveed (laeva sise- ja väliskesta vahele pumbatav vesi) ning kütteõlid 252 600 tonni. Samas arvatakse, et vaid 28 protsenti laevade põhjustatavast naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72 protsenti jääb inimeste mugavuse ja hoolimatuse arvele. Madalmaade, Saksa ja Taani madalaveelise rannikumere veelinde ähvardavatest ohtudest peetakse praegu õigustatult suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade
temperatuurini. Taastuvate energiaressursside varud Maakera poolt aasta jooksul neelatud päikesenergia hulk on väga suur, s.o. 15 - 20 korda suurem kui kogu maakeral teada olevate fossiilsete kütuste energiasisaldus. Kui ka ainult 0,005% Maale langevast päikese kiirgusenergiast kulutataks energiavajaduste rahuldamiseks, oleksid seeläbi kaetud aastased energiavajadused Maal tänapäeva tasemel fossiilsete kütuste (kivisüsi, maagaas, kütteõlid) asemel. Taastuvad energiaressurssid ei lõpe kunagi, nende kasutamist on pidurdanud ainult suur investeeringute vajadus vastavate tehnoloogiate rakendamisel ja osaliselt ka suured kulutused vastavate tehnoloogiate arendamisel.Taastuvate energiaressursside potentsiaal nende praktiliseks kasutamiseks on väga erinev ja on sõltuv antud riigi või piirkonna kliimast ja maastikulistest iseärasustest
naftatöötlemistehases. 2.Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanidest. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. Vedelkütused 1.Mootoribensiinid on keeruline segu keemispiiridega 40 200 kraadi. Tänapäeva bensiinid sisaldavad mitmesuguseid lisandeid, mis ei ole süsivesikud. 2.Petrooleumid. Tavalist petrooleumi( nn lambiõli ) kasutatakse majapidamiskütusena paljudes maades. 3.Gaasiõlid lähevad diislikütuste valmistamiseks ja samuti kergeks kütteõliks. 4.Rasked kütteõlid koosnevad mitmesugustest destilleerimise jääkidest ning leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. Teised kasutusalad 1.Vedelkütus ja nafta kerged fraktsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. 2.Parfiine( nn parfiinivaha ) kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitöösutuses, ka meditsiinis. 3.Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. 4.Rasked ained ( bituumenid ) on asfaldi tooraine. 5. Autokütused Autodes kasutatakse diisel- ja bensiinimootoreid
Gaasiõlid. On destilleerimisel saadud õlid, mis lähevad diislikütuse valmistamiseks. Rasked kütteõlid- koosnevad töötlemise jääkidest. Kasutatakse laevakütusena reformimine mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks. Teised kasutusalad:
· Gaaskütused Naftagaas on nafta töötlemise kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena naftatöötlemistehases. Vedelgaas koosneb propaanist ja butaanist. Kasutatakse kütteks ja ka mootorikütusena. · Vedelkütused Mootoribensiinid Petrooleumid. Tavalist petrooleumi kasutatakse majapidamiskütusena veel paljudes maades. Gaasiõlid lähevad diislikütuse valmistamiseks ja samuti kütteõliks. Rasked kütteõlid leiavad kasutamist laeva- ja jõujaamakütustena. ·Teised kasutusalad Vedelkütus ja nafta kerged frakstsioonid on naftakeemiatööstuse tooraine. Spetsiaalselt valitud naftafraktsioonid on kasutusel lahustitena keemia- ja farmaatsiatööstuses. Parafiine kasutatakse paberi-, keemia- ja tekstiilitööstuses, ka meditsiinis. Rasketest destillaatidest valmistatakse määrdeaineid. Rasked jäägid on asfaldi tooraine. Koksi rakendatakse tööstuses, nt elektroodide valmistamiseks.
saadakse naftast destillatsiooni või rektifikatsiooni tulemusena. · Gaasiõlid- nimetatakse vedelaid naftasaadusi, mille mahust (k.a kaod) destilleerub temperatuuril 250 °C alla 65% ja temperatuuril 350 °C destilleerub 85% või rohkem.Gaasiõlide hulka kuuluvad näiteks diislikütus ja petrooleum. · Jääkõli- on nafta destilleerimis- või krakkimisjääk, mille määrimisvõime on oluliselt parem kui destillaatõlidel. · Kütteõlid- on vedelkütused, mis on enamasti toodetud nafta fraktsioneeriva destillatsiooni teel. Kütteõlisid on võimalik aga toota ka näiteks põlevkiviõlist(põlevkivi kütteõli, põlevkivimasuut). Kütteõlide kaks peamist kategooriat on kerge kütteõli ja raske kütteõli, mis mõlemad omakorda jagunevad mitmesse alaliiki. · Lakibensiin- on peamiselt alkaanidest koosnev, vähesel määral aromaatseteid
välisõhku. Neid lämmastikoksiide nimetatakse sageli kui NOx. Lämmastikoksiidide heitmed esinevad ka sellisel juhul kui kütus otseselt lämmastikku ei sisalda (nt. maagaas). Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, pinnase küllastumist lämmastikuga ja veekogude üleväetamist. SO2- vääveldioksiid; oksiid; Vääveldioksiid eraldub väävlit sisaldavate kütuste (peamiselt kivisüsi ja kütteõlid ) põlemisel. Vääveldioksiidi heitmed põhjustavad pinnase ja veekogude hapestumist, eriti nendes piirkondades, kus looduslik regulatsioon on tavapärasest nõrgem. SiO2- ränidioksiid; happeline oksiid; Ränidioksiid esineb looduses liiva, klaasina kristallidena, ja vääriskividena (kvarts, opaal). Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete. Räni on üks maakoore peamine koostisosa
ja Venezuela. Kui nafta tootmine on aastast aastasse kasvanud, siis naftamaardlate leidmine on 60-ndatest aastatest stabiilselt langenud. Naftat leidub maailmas paljudes piirkondades. Nafta leidumine maailmas % Naftamaardlate leiud aastatel 1930-2004 gigabarrelites prognoos aastateks 2005-2050 Naftast toodetavad produktid 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 6 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Mootorikütused DIISLIKÜTUS- naftast toodetud diiselmootorikütused on süsivesinike segud, millised
Kuna plastmasside näol on põhimõtteliselt tegemist tahke naftaga, on neid kasutusaja lõpus võimalik tarvitada energiaallikana. Paljud riigid toodavad energiat plastmassjäätmetest, mida pole võimalik ümber töödelda ning see aitab omakorda naftat säästa. Naftast toodetavad produktid Omaduste ja kasutusalade järgi jaotus: 1. kütused (bensiin, ligroiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus, kütteõlid, jne.) 2. määrdeõlid ja eriotstarbelised õlid (industriaal-, auto-, avio-, diisli-, silindri-, transformaatoriõlid) 3. valgustuspetrooleum 4. bituumenid 5. lahustid 6. parafiin ja konsistentsed määrded (vaseliin) 7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad.
täidetud vedela komponendiga. Selline süsteem läheb hõõrdumisel üleni vedelasse, õlitaolisesse olekusse, hõõrdumise lakkamisel aga esialgne struktuur taastub. Seda nähtust nimetatakse tiksotroopiaks. Tahkeks komponendiks on enamasti mitmesugused seebid. Naatriumseepida kõrval kasutatakse liitium- ja baariumseepe. Mõnikord on tahkeks komponendiks ka parafiin. Vedelaks komponendiks on mitmesugused õlid. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4. Katlakütused ehk kütteõlid. 5 Vedelaid katlakütuseid kasutatakse soojusenergia tootmisel keskküttekateldes, aurukateldes ja mujal. Üks tähtsamaid katlakütuseid on masuut, mis jääb nafta destillatsiooni jäägiks. Kütteõlidena kasutatakse ka mitmesuguseid muid vähem lenduvaid vedelaid naftasaadusi ja jääke, mis mujal kasutamiseks ei kõlba, sest katlakütuste suhtes ei ole nõuded nii ranged kui varem vaadeldud bensiinide, diislikütuste ja määrdeainete suhtes
Kloroplastidega eukarüootidest kujunesid taimed. Sammaltaimed 439 mat (miljon aastat tagasi) Siluris Sõnajalgtaimed 405 mat Devonis Paljasseemnetaimed 360 mat Karbonis Katteseemnetaimed 144 mat Kriidis INIMENE JA TAIMED lk 50-53 Taimede tähtsus: 1. orgaanilise aine tootjatena vajalikud teistele organismidele. 2. põllumajandus karja-, heinamaad, põllud 3. energiaallikaks fossiilsed kütused, puit, kütteõlid. 4. materjalitööstuses paberi-, mööblitööstus jne 5. ravimtaimedena meditsiinis Mürktaimed-~10000 liiki Mürkainete põhirühmad: 1. alkaloidid- kahjustavad närvisüsteemi ( sinine käoking, surmaputk) 2. glükosiidid kahjustavad südant (näsiniin, maikelluke) 3. eeterlikud õlid ärritavad nahka (jugapuu, sookail) BIOINVASIOON võõrliikide sissetung mingile alale. 1. Pärismaised e looduslikud liigid kasvavad antud alal inimese abita. 2
1968. aastal rajati Ka nende retortide peamised rakendatakse mitmekesiseid väike osa siseturule. Kohtla-Järvel tooted on mitmesugused keemilisi protsesse. lämmastikväetiste tehas. kütteõlid. Siinjuures on Mitmest tütarettevõttest Esialgu oli plaanis kasutada koosnev Viru Keemia Grupp huvitav märkida, et Kanada toormena põlevkivigaasi, kuid AS loodi 1999. aasta alguses. firma Suncor Energy rakendab
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide.
õhusaastatust. Ammoniaak Eestis kasutatakse põllumajanduses sõnnikut ja mineraalväetist. See on ammoniaagi peamiseks allikaks. Kuna aastatega on väetise kasutamine vähenenud, on ka ammoniaagi heitkogus vähenenud. Raskmetallid Raskmetallid satuvad õhku erinevaid metalle sisaldavate kütuste põletamisel ja transpordil. Nendeks on: Põlevkivi Turvas Kivisüsi Kütteõlid Immutatud puit Aastatega on oluliselt vähenenud raskmetalliühendite kasutamine tööstuses. 1997. aastal kasutati plii-, koobalti-, nikli-, kaadmiumi-, tina- ja kroomiühendeid 198 tonni, 2002. aastal vaid 90 tonni. Püsivad orgaanilised saasteained Eesti olukord on võrreldes paljude teiste riikidega hea. Puuduvad dioksiinide ja furaanide saasteallikad, keelatud on kasutada kloororgaanilisi ühendeid. PCB-
paberitööstus, mootorsõidukite tootmine, farmaatsiatööstus ning raua- ja terasetööstus. SKPst lõviosa - 70% toodab teenuste sektor, umbes 25% tööstus ja kaks protsenti põllumajandus. Eksport on Rootsi majanduse üks alustalasid. Kaupade ja teenuste väljaveo osakaal SKPst on suur - üle 50%. Samas teenuste osakaal ekspordist moodustab umbkaud u 70%. Suurima osa ekspordist moodustavad seadmed ja masinad (sh transpordivahendid), järgnevad mineraalsed kütused, kütteõlid ja elekter ning töötleva tööstuse tooted võrdse osakaaluga. Järgnevad keemiatooted ja toiduainete tööstuse toodang (sh elusloomad). Tabel 8- Tööjõu jaotumine sektoritesse 2011 ja 2008. aastal. (2012) (2008) Sektor Osakaal Sektor Osakaal Põllumajandus 1,8% Põllumajandus 1,1% Tööstus 27,3% Tööstus 28,2%
rakendamises tagamaks ainult kvaliteetse kütuse kasutamise Eesti turul. Nimetatud direktiivide täitmise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kellel lasub muuhulgas kohustus esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2006. a. aruanded 2005. a. Eestis müüdud ja tarbitud vedelkütuste keskkonnaparameetrite ja koguste osas. Aruandluskohustus kehtib järgnevate vedelkütuste osas: 1) bensiin ja diislikütus (mootorsõidukid); 2) kerged ja rasked kütteõlid (katlamajad); 3) biokütused (mootorsõidukid); 4) nn. merekütused (laevad). 2006. aastal võetavate kütuseproovide analüüsitulemused ja tarbitavate kütuste koguste andmed esitatakse Euroopa Komisjonile 30. juuniks 2007. a. Taotletav summa 6 245 570.- + 2 500 000 (2005. a II vooru vahenditest) = 8745000 krooni. 5. ÜRO/Euroopa Majanduskomisjoni Piiriülese Õhusaaste Kauglevi Konventsiooni alusel tehtava rahvusvahelise materjalide, sealhulgas ajaloo- ja kultuurimälestiste
koostööl. 1. Ühishanked - Erinevate klientide sama valdkonna vajaduste (nt valdkonniti: büroovarustus, side-ja turvateenused, arvutid, sõidukid, kütus jne) koondamine (konsolideerimine) ühte ostuprotsessi. Standardsed kaubad Elektrienergia (142 kohalikku omavalitsust 4300 liitumispunktiga) Arvutid ja arvutitarvikud (allahindlus kuni 25%) Autokütus (kuni 6 senti päevahinnast) ja kütteõlid Autorehvid Kontoritarbed (allahindlus kuni 50%) Koopiapaber, joogivesi, toiduained Teenused Reisi-, kindlustus-, side-, turva-, koristus- jne teenused 2. Riigihanked keskse hankimise näitena ( Hankija poolt hankemenetluse tulemusena eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja hankelepingu täitmine). Keskne hankimine, nt arvutustehnika puhul Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Nafta on maailma suurim energiaallikas, kattes suure osa meie hetkesest energiavajadusest. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Nafta keskmine hind ise aga deriveerub eelkõige WTI (USA) ja Brenti (Euroopa) toornafta indeksites olevatest hindadest (Wintershall). Nafta imelisus seisneb selle multifunktsionaalsuses eraldusprotsessid, mille käigus saab naftast mitmeid produkte : kütuseid (bensiin, reaktiivkütus, traktoripetrooleum, diislikütus ja ka kütteõlid), määrdeõlisid ja eriotstarbelisi õlisid, bituumeni, parafiini, nafteenhapet ning muid nafta derivaate. (Merkel D et al.) Seega kasutatakse naftat tegelikkuses väga suure varieeruvusega toodete ja kemikaalide puhul, muutes selle asendamatuks aineks kogu maailmas (Ibid.) Kaheldav on aga rõhumine sellele kui kõige olulisemale energiaallikale (selle kohta on rohkem informatsiooni referaadi järgnevates peatükkides). 1.3.2. Naftaga kaasnevad ohud
inertsete materjalide väljasortimine; · põlemisgaaside koostis sõltub jäätmete koostisest (nt sõeludes jäätmetest välja raskmetallirikkama peenfraktsiooni (< 50 mm); · peenprügi ladestamine oluliselt lihtsam; · töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda; · töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega. · kütus põleb paremini ning tekib vähem tuhka. · põlemisomaduste parendamiseks võib jäätmekütusesse lisada tavakütust (nt kivisüsi, kütteõlid); · jäätmekütust saab eksportida ning toota ka seal, kus põletusettevõtet ei ole. Jäätmekütus: (RDF) Jäätmekütus (RDF refuse derived fuel) põlevjäätmetest valmistatud kindla koostise, tükisuuruse ja tihedusega kütus. Jäätmekütuse tootmiseks on vaja jäätmed sortida, põlemiseks vajalikud fraktsioonid ette valmistada (purustada) või vajaliku tükisuuruseni sorteerida ning pressida. Jäätmekütust peetakse kehtivate õigusaktide kohaselt tavajäätmeks.
Oil AS ning Kiviõlis (Kiviõli Keemiatööstus OÜ). Eesti Elektrijaama juures töötavad kaks tahke soojuskandjaga utteseadet (TSK) põlevkivi läbilaskevõimega 3000 tonni ööpäevas. Õlisaagis on 12...13% laboratoorse õlisaagise 17...18% juures. Raske kütteõli Rasketest kütteõlidest kasutatakse katlakütusena nafta töötlemise saadusi põhiliselt masuute. Raske kütteõli omadused sõltuvad nii toornafta kvaliteedist kui ka tema ümbertöötamise moodusest. Rasked kütteõlid on ruumitemperatuuril (ca 20 °C) viskoossed vedelikud. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus, siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. Kütteõlide kasutamisel tuleb arvestada teisigi põlevatele vedelikele iseloomulikke omadu- si, nt hangumistemperatuur, leekpunkti temperatuur, süttimistemperatuur jne. Viskoossus (sisehõõrdumine) on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes
niiskusega. · kütus põleb paremini ning tekib vähem tuhka. · põlemisomaduste parendamiseks võib jäätmekütusesse lisada tavakütust (nt kivisüsi, kütteõlid); · jäätmekütust saab eksportida ning toota ka seal, kus põletusettevõtet ei ole. Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 47 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 48
sigarillo, sigaret, suitsetamis- ja närimistubakas. Maksuvabad reisija kogused, ning FI-le maksuvabalt saadetavad tubakatooted. Maksu tasumine toimub maksumärkide müügi kaudu; Maksumärk - tubakatootel või selle müügipakendile kinnitatav eritunnus, mis tõendab aktsiisi tasumist. ENERGIATOODETE AKTSIISID: Objektid: Eestis toodetud või Eestisse sissetoodav mootorikütus ja kütteõli (bensiin, diislikütus, petrooleum, kütteõlid, vedelgaas), tahkekütus (kivisüsi, pruunsüsi, koks, põlevkivi), maagaas, ning kütusesarnane toode, vedel põlevkivi ja biokütus mootorikütuse või kütteainena. Elektrienergia. Maksuvabastused: standardses kütusepaagis olev kütus, keemiatööstuse toore, aktsiisilaod. Erivorm sooduskohtlemiseks: erimärgistamine (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus). Elektrienergia maksustatakse selle edastamisel tarbijale.
Mis on keskkonnamaks? • Kohustuslik makse • Kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks • Laekub riigieelarvesse • Maksab tarbija • Ei lähe tootmiskuludesse • Ei mõjuta tootjat vähem saastama • Mõjutab tarbijat vähem tarbima Keskkonnatasusid rakendatakse Eestis alates 01.01.1991 Keskkonnamaksud Elektriaktsiis Kütuseaktsiis (Mootori-kütuse aktsiis (bensiin diisel), muude kütuste aktsiis(kivisüsi, põlevkivi, kütteõlid) Pakendiaktsiis Raskeveoki-maks Keskkonnatasud Loodusvara kasutusõiguse tasu: • maavara kaevandamine • vee erikasutus • metsa raie • jahipidamine • kalapüük Saastetasud heitmete eest: • välisõhku • veekogusse, põhjavette ja pinnasesse • jäätmete kõrvaldamina Keskkonnatasu on Saastetasu -Loodusvara kasutusõiguse tasu Saastetasu rakendatakse, kui
seost: = CO2,max/CO2, mõõdetud (5.0) kusjuures CO2,max kujutab endast maksimaalset võimalikke süsihappegaasi sisaldust antud kütuse korral ja selle väärtused sõltuvad kütusest ja on mõnede kütuste jaoks leitavad tabelist (vt tabel 3.1). Tabel 5.6 Mõningate kütuste CO2,max väärtused Kütus CO2, max % Kivisüsi 18,8 Kütteõlid 15,9 Puit 20,2 Turvas 19,6 Maagaas 12,1 Paljud gaasianalüsaatorid ei mõõda otseselt süsihappegaasi sisaldust, vaid arvutavad selle hapnikusisalduse kaudu: CO2,mõõdetud = CO2,max (1 O2/20,94) (5.0) Otstarbekas liigõhuteguri väärtus sõltub tugevasti nii põletustehnoloogiast kui kütusest, kuid täieliku põlemise jaoks peab alati olema suurem kui 1
metsatulekahjud Tervete eluskoosluste häving Seiresüsteemide juurutamine Otsene majanduslik kahju omavalitsuste poolsed keelud metsa minna. Läänemere (õli) reostus Veelindude hukkumine Arendada päästevõimekust (antud hetkel puudub) Rasked kütteõlid vajuvad Tugevam kontroll reostustekitajate põhja ja jõuavad toiduahelasseüle Veekogude eutrofeerumine Veekogude kinnikasvamine, Reovete puhastamine enne nende hapniku bilansi muutus veekogusse jõudmist Liigilise koosseisu vaesustumine Tabel 13. Globaalprobleemid
o jahutamiseks, o ventilatsiooniks, o valgustuseks, vee soojendamiseks; elektriseadmete kasutamiseks. Energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju võetakse arvesse energiakandjate kaalumisteguritega: taastuvtoormel põhinevad kütused (puit ja puidupõhised kütused ning muud biokütused, v.a turvas ja turbabrikett) 0,75; kaugküte 0,9; vedelkütused (kütteõlid ja vedelgaas) 1,0; maagaas 1,0; tahked fossiilkütused (kivisüsi jms.) 1,0; turvas ja turbabrikett 1,0; elekter 1,5. Primaarenergia all mõeldakse ühe ühiku tarnitud energia (näiteks 1 kWh elektri või soojuse)
annaabi.ee 
