Kasutamine Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta. Küdoonias ehk aiva Küdoonia ehk aiva (Cydonia) Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu. Leviala Küdoonia kodumaa on KeskAasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja PõhjaAmeerika mõõduka pehme kliimaga alad. Kirjeldus *Kuni 6m kõrguse *Õuna või pirnikujuline *Õunakujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga
Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2014 SISUKORD 1.EKSOOTILISED VILJAD................................................................................................... 3 1.2 Cherimoya või annoona............................................................................................ 3 1.8 Artisokk..................................................................................................................... 6 1.9 Küdoonia................................................................................................................... 7 1.10 Passion.................................................................................................................... 8 1.11 Roheline ja valge spargel........................................................................................ 8 1.12 Longan................................................................................................................... 9 1
Aed-ploomipuu - Prunus domestica Alõtsa(haraline ploomipuu) - Prunus cerasifera Laukapuu - Prunus spinosa Maguskirsipuu - Cerasus avium Stepp-kirsipuu - Cerasus fruticosa Lõhnav kirsipuu - Cerasus mahaleb Hapukirsipuu - Cerasus vulgaris Aed-õunapuu - Malus domestica Mets-õunapuu - Malus sylvestris Aed-pirnipuu - Pyrus communis Harilik küdoonia - Cydonia oblonga Jaapani ebaküdoonia - Chaenomeles japonica Must aroonia - Aronia melanocarpa Harilik vaarikas - Rubus idaeus pampel - Rubus fruticosus Must sõstar Ribes nigrum Punane sõstar Ribes rubrum Karusmari - Grossularia Harilik astelpaju - Hippophae rhamnoides Harilik jõhvikas - Oxycoccus Mustikas - Vaccinium Viinapuu - Vitis Sinine kuslapuu Lonicera caerulea
rikastele prantsuse aadlikele. Sellest ajast pärineb prantsuse köögist ka arvukalt artisokiroogade retsepte. Reeglina süüakse artisokki keedetult. Keedetakse soola ja äädika maitsestatud vees kaane all 20-45 min. Keedetud õisikud lastakse alaspidi asendis nõrguda ja anatakse kuumalt või külmalt lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla.
Juurviljad: Kaalikas Naeris Punapeedi Porgand rõikad redised sellerid Kapsad. Valge, punane ,kähar e. Savoi lill spargel nui ja rooskapsas Peata kapsad hiina pekingi Lehtköögiviljad peasalat : jääsalat bataavi punane käharsalat rooma salat Leht vars: rabarber spinat artisokk Sibul : porru küüslauk murulauk sibulad Vili : kõrvits kabatsokk e tsukiini, patisson melon arbuus Dessert: Spinat rabarber Kaun:hernes uba läätsed PUUVILJAD o seemneviljalisteks (õunad, pirnid, pihlakad, küdoonia ja ebaküdoonia).Vili o koosneb viljalihast ja südamikust, mis on jaotatud kambriteks, kus asuvad seemned o luuviljalisteks (kirsid, ploomid, aprikoosid, virsikud, nektariinid). Vilja koostisosaks on mahlane viljaliha ja kivi, mis omakorda koosneb koorest ja seemnest. o eksootilised ehk troopilised ja subtroopilised viljad (tähtvili, dattel, kiivi jne) tsitruliselised,
Nr. Ladinakeelne nimi Eestikeelne nimi 1 Arónia melanocárpa must aroonia 2 Cérasus ávium magus-kirsipuu 3 Cérasus fruticósa stepp-kirsipuu 4 Cérasus máhaleb lõhnav kirsipuu (mahaleb) 5 Cérasus vulgáris hapu-kirsipuu 6 Chaenómeles japónica jaapani ebaküdoonia 7 Cydónia oblónga harilik küdoonia 8 Fragária chiloénsis tsiili maasikas 9 Frágaria virginiána virgiinia maasikas 10 Fragária x ananássa aedmaasikas 11 Grossulária hirtélla ameerika karusmari 12 Grossulária reclináta euroopa karusmari 13 Hippopháë rhamnoídes harilik astelpaju 14 Málus baccáta ida-mariõunapuu 15 Málus doméstica aed-õunapuu 16 Málus doméstica ssp
Moosi keetmisel ja küpsetistes või jookide valmistamisel Juustu, linnuliha või jäätise lisandina. Säilitatakse ka kuivatatult KUIDAS HURMAAD SÜÜA? Vilju süüakse toorelt nagu õuna või süüakse lusikaga nagu kiivit Erinevalt enamikust puuviljadest hurmaa ei lõhna ja pole ka eriti mahlakas. VEEL MIDAGI HUVITAVAT Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datli ploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. 100 grammi hurmaad annab 7080 kilokalorit.
vett ja jääkaineid. Kasutamine: Kõige lihtsam on ogamelon pikuti pooleks lõigata ja lusikaga tühjaks süüa. Kuumadesse roogadesse ogamelonit ei tasu lisada. Süüakse enamasti värskelt või puuviljasalatite koostises. 7 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg
vett ja jääkaineid. Kasutamine: Kõige lihtsam on ogamelon pikuti pooleks lõigata ja lusikaga tühjaks süüa. Kuumadesse roogadesse ogamelonit ei tasu lisada. Süüakse enamasti värskelt või puuviljasalatite koostises. 7 Hanna Riiberg Puuviljad kulinaarias Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg
kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris valge mooruspuu Morus alba
Kasvatatakse kasvuhoones ja avamaal. Viljaks mari. Euro viinapuu on erineva suuruse ja värvusega viljadega. Meil natuke külmaõrn -15 C. Amuuri viinapuu looduslikult kasvab Kaug Idas on väga külmakindel, kasvatatakse ilutaimena, on aretatud veinimarjasorte. Põhja-viinapuu kasvab looduslikult Kanadas , külmakindel, meil kasvatatakse lätis aretatud sorte. Kallas viinapuu looduslikult kasvab Kanadas. Ebaküdoonia ja küdoonia Jaapani ebaküdoonia- kasvab madala laiuva põõsana, lehed nahkjad, õied punased. Harilik küdoonia põõsas kõrge, lehed terava servaga, õied roosad, viljad karvased ei sööda,. Kasutatakse pirnipuu pookealusteks. Aroonia Roosõeliste sugukonda ja õunapuuliste alamsugukonda. Kasvab põõsana, lihtlehed ja pihlakate sarnased valged õied. Taim leplik kasvukohas, on saagikas, Viljaks on mari mis on mõrkjas- parkiva maitsega.
puuviljakorv mõjub väga vahetult. · Tühi kollane taust tekitab mulje, nagu asuks vaataja pildil kujutatuga ühes ruumis. · Võib arvata, et kunstnik püüdis järele aimata antiikkunstnike hävinenud vaikelusid, mille illusoorne maalimisviis tekitas mulje tõelistest esemetest. JUAN SANCHEZ COTAN. VARABAROKK · Cotani vaikelude erandlikkus tuleneb napist ja kaalutletud kompositsioonist, millele lisandub range geomeetria. · Ka sellel pildil moodustavad küdoonia, kapsas, melon ja kurk täiusliku kaare. · Cotani vaikelule eriomane meeleolu põhinebki kontrastil, mille loodavad täiesti argistest esemetest koosnev tagasihoidlik seade ja maali ülimalt ebatavaline kompositsioon. AMBROSIUS BOSSCHAERT. VARABAROKK · Suure kunstnikedünasti esiisa Ambrosius Bosschaert maalis vaid lillemaale ja nautis oma eluajal suurt kuulsust. · Akadeemilistest ringkondadest tekkinud huvi lillede vastu on
Kompottide, marmelaadide, kookide ja tortide valmistamisel. 2 tunni jooksul pärast mango või selle konservide söömist ei ole soovitatav tarbida alkoholi ja juua piima -võib tekkida kõhuvalu. 4 Diospüür e. Hurmaa ( pilt 1.3 , pilt 1.4 ) Välimus ; Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk , hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Diospüüri vili on mari, selle läbimõõt on 6-8 cm ning meenutab kujult ja suuruselt siledakoorelist ümmargust õuna. Keskmine kaal 100-400g, õhukese sileda ja läikiva koore värvus varieerub kollasest sügavpunaseni. Maitse : Poolvalminult on viljaliha rohke tanniinisisalduse tõttu mõrkjas ja kõva. Valminud viljad muutuvad mahlakaks ja magusaks. Täisküpsuse tunnuseks on klaasjalt läikiv viljasisum, mis paistab läbi õhukese koore
Kasutamine Guajaavi süüakse nii koorega kui ilma. Guajaavi on soovitav süüa toorena ja tal on oma koht ka puuviljatordi valmistamisel. Kasuta tükeldatuna salatites ja magustoitudes. Guajaavi võib kasutada ka soojades roogades. Hurmaa ehk diospüür ehk kakiploom Kirjeldus Hurmaa on Jaapani rahvuspuuvili. Diospüüri tuntakse ka teiste, peamiselt vilja päritolule viitavate nimede all nagu jaapani kakiploom, hiina datliploom, jaapani aprikoos ja hiina küdoonia; enamik Euroopa rahvaid kasutab persimoni kohta mitmetes aasia keeltes vilja tähistavat nimetust kaki. Endise NSV Liidu aladel on persimon tuntud kui hurmaa, Iisrealis aga kui sharon. Vilja erksa kuldkollase või punaka värvuse tõttu kutsutakse seda ka diospüüriks (kreeka keeles ,,jumalate tuli"). Kõik persimoni-tüüpi viljad (botaaniliselt küll marjad) on sileda läikiva koorega, meenutades kujult
Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, Spargel - roheline ja valge, Pomelo, Rambutan, Salak ja Viigimari. 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD Ananass, Banaan, Granaatõun, Karambool, Kääbusapelsi, Lime, Limkuats, Mango, Rambutan, Papaia, Kirssananass. 2.1 ANANASS Ananass on üks maitsvamaid lõunamaa puuvilju. Küpsed ananassid on transpordiõrnad ning eriti tundlikud muljumisele. Seepärast saadetakse kaugemate vahemaade taha poolvalminult
heitlehine väheväärtuslike viljadega hekitaim Põhja ja Kesk Hiinast pontsirus (Poncirus) ja meile vähemtuntud perekondade esindajad nagu Clausena , keda kasvatatakse viljapuuna. Indiast pärit liigil C. dendata on viljad mustsõstra, LõunaHiinast pärit liigil C. lansium (wampi) aga laimimaitselised. Indias ja Birmas kasvava astlalise ja heitlehise hindude püha puu Aegle (beli, Bengali küdoonia, kuldõun) viljadest tehakse õli, jooke ja riidevärve. Indiast Jaavani kasvaval üheliigilisel perekonnal Limonia (elevandiõun, metsõun) on söödavad viljad, tema lehti armastavad süüa aga elevandid. 16 liigilise tsitruse (Citrus) perekonna esindajad on pärit Lõuna ja KaguAasiast ning Malai poolsaarelt. Nad on keskmise kõrgusega (510m) igihaljad lihtlehised valgete lõhnavate õitega puud
3.-4) Õied viietised (harva neljatised), radiaalsümmeetrilised. võib esineda välistupp. Õietelg laienenud õiepõhjaks, mis võib olla lame, kuhikjas v. karikjas. õiepõhi võtab osa vilja moodustamisest. Õied enamasti kahesugulised. Vili: pähklike, kukkurvili, luuvili, õunvili, tõrsik, koguluuvili, kogupähklike. Roosõieliste hulka kuulub parasvöötme väärtuslikke viljapuid ja põõsaid (nt. õuna-, pirni-, kirsi-, ploomi-, aprikoosi-, virsiku-, ja mandlipuu, küdoonia, ebaküdoonia) ning marjataimi (vaarikas, murakas, maasikas).Ka pihlakate, arooniate, viirpuude, kibuvitsade, toomingate jmt. hulgas on söödavate viljadega liike. Paljude roosõieliste viljades on rohkesti vitamiine, suhkruid ja orgaanilisi happeid. Eeterlikke õlisid sisaldavad nt. kibuvitsa angervaksa õied, mandlipuu seemned ja toominga lehed, rasvaõlisid aprikoosi- ja virsiku seemned, park ja värvaineid pihlakas, toomingas, soolpihl ja marjalepp
- troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 32. Õunapuu iseloomustus. Kuulub roosõieliste sugukonda, õunapuu perekonda.Seemneviljaline
puuviljad. Minu õpimapis on ülevaade kuuest eksootilisest puuviljast. 2 Hurmaa Vanad kreeklased nimetasid hurmaad jumalate toiduks – pole küll teada, kas mõnusa maitse, kena välimuse või hoopis kasulikkuse tõttu. Diospüür ehk hurmaa ehk jaapani kakiploom ehk hiina datliploom ehk jaapani aprikoos ehk persimon ehk hiina küdoonia . Ajalugu: Pärinevad arvatavalt Hiinast. Viljad on olnud ajaloolisel perioodil oluliseks toiduallikaks nii Hiinas, Koreas kui ka Jaapanis. Looduslik hurmaa kasvab Hiina metsades. 19. sajandil viidi ka USA-sse ja Lõuna-Euroopasse. Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Välimus: Vilja läbimõõt on 6-8 cm, meenutab kujult ja suuruselt pisut õuna. Keskmine kaal 100-300g. Õhukese ja sileda koore värvus varieerub kollasest punaseni.
Kuulub vürtsisegude koostisesse. Sobib maksa- ja liharoogadega. 1.5 Ristsõna 1. ...pähkel, tuntud maitseainesegudes. 2. Kuivatatud viinamarjad 3. Tige.. (mis mari?) 4. Kust omistavad taimetoitlased valke? 5. Koolrabis ehk.. 6. Ainuke Eestis kasvav pähkel 7. ...pähkel 8. Hirnu... (kõnekäänd) 9. Küdoonia ehk.. 10. Pähkel, mis ei ole tegelikult pähkel. 11. Toit, mida tehakse hapendatud kapsast. 12. Pohl ehk... (rahvakeeles) 13. … kapsas 14. Magus aedmari 15. Suureviljaline sarapuupähkel 16. Coca-Cola algmaterjal 17. Must-, valge- ja punane ... H M A U A P V
külmahellad, kahjustuvad külma talvega, kui temperatuur on alla 0'C. Sugukond on jaotatud alamsugukondadeks viljade erinevuse põhjal. Enelas; põisenelas, pihlenelas, sinienelas, pärgenelas, ebaenelas, õisenelas. Pihlakas, Õunapuu, Tuhkpuu, Viirpuu, Pirnipuu, Aroonia, Ebaküdoonia, Toompihlakas, Tuliastel, Astelpihlakas, Küdoonia. Vaarikas, Murakas, Kibuvits, Roos, Maran, Kerria, Ebakerria, Drüüas. Toomingas, Ploomipuu, Kirsipuu, Aprikoosipuu, Virsikupuu, Loorberkirsipuu. Taraenelas; Nipponi enelas. Harilik põisenelas; Metspirnipuu, Harilik pihlakas, Pooppuu; Harilik viirpuu, Karvane viirpuu. Harilik tuhkpuu, Läikiv tuhkpuu, Must tuhkpuu. Valguselembesed, ei taha rasket mulda,
Kasvukuju võrsed karvased, hiljem tumepruunid oksad asteldega. Okstel tihedalt näsad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, ümardunud või teritunud tipuga, hõredalt täkilise Lehed servaga, 3-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured, neerjad või südajad, püsivad sügiseni õied oranzpunased, kuni 5 cm läbimõõduga, 2-6 kaupa kimpudes Õied vili (küdoonia) on õunvili, ümmargune või piklik, 3-4 cm läbimõõdus, roheline või kollane, valmib septembris Viljad õitseb mais-juunis Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus niiskus viljakas muld Mahla, keedise, zelee, kompoti jms valmistamiseks, haljastuses dekoratiivse üksikpõõsana või rühmiti muruplatsile, eesaeda Kasutamine Sordid Märkused HARILIK HOBUKASTAN
Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed
Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia, ebaküdoonia), - luuviljalised (ploomi- ja kirsipuud, aprikoosipuu, virsikupuu, nektariin), - tsitrusviljalised (sidrun, apelsin, mandariin, greipfruut), - pähklikultuurid (sarapuu, kreeka pähklipuu, mandlipuu), - marjakultuurid (must, punane, kuldsõstar, karusmari, maasikas, vaarikas, pampel, aroonia, astelpaju) 2. Õunapuu iseloomustus.
Seda liiki ei saa Eestis kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve. Pihlakas on laialdase leviku ja viljade ebameeldiva maitse tõttu väheväärtuslik viljapuu. Siiski kasutatakse teda mitmeti. Teda kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna, tema viljad kõlbavad ikkagi süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks. Pihlakat saab kasutada teiste roosilaadsete, näiteks pirnipuu ja hariliku küdoonia pookealusena. Poogitud oksad ja puud võivad vilja kanda 10 aastat. 6 Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, dzemmi, kisselli, marmelaadi ja zeleed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse. Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin
(kollakad, valged, rohekad). Kvaliteedilt peavad õunad olema vigastusteta, puhtad, liigse pinnaniiskuseta, võõra lõhna ja maitseta, kahjuritest ja haigustest rikkumata. Olenevalt välimusest, suurusest ja vigastuste olemasolust jagatakse õunad ekstra, 1. ja 2. klassi. Pirnid on õuntest külmakartlikumad, seepärast kasvatatakse meie vabariigis vastupidavamaid ja vähemnõudlikke sorte. C-vitamiini on pirnides üldiselt vähem kui õuntes. Kvaliteedi põhinõuded on samad, mis õuntel. Küdoonia ehk aiva kasvab Lähis-Ida maades, Kesk-Aasias ja Kaukaasias. Vili on õuna- või pirnikujuline, valdavalt kühmuline ja kõva viljalihaga. Suur hapete ja parkainesisaldus annab talle kibeda maitse. Kasutatakse mooside, marmelaadi, tarretiste, mahlade jm. valmistamisel. Seemneviljalised on veel ebaküdoonia (pooligihaljaste asteldega põõsas, vili väiksem küdooniast) ja pihlakas. Mõlemad sisaldavad rikkalikult happeid, parkaineid ja C- vitamiini, pihlakas ka karotiini. 6.2
helerohelised. Õitseb mais-juunis, õied eelmise aasta võrsete tippudes lamedates, rohkeõielistes sarikates. Haljastuses kasutatakse erineva kõrgusega vabakujuliste ja pügatud hekkidena, kasvab palju metsikult vanades mõisaparkides. Vähenõudlik mullastiku suhtes, talub kuiva ja avapäikesega kasvukohta. 46. Perekond tuhkpuu ja läikiv tuhkpuu Perekond tuhkpuu (Cotoneaster (Med.) B. Ehrh.) Kreeka keeles kotoneon = küdoonia, aster = sarnane, küdooniasarnane. Perekonda kuuluvad madalad kuni keskmise kõrgusega heitlehised või igihaljad põõsad. Lehed lühirootsulised, terveservalised lihtlehed. Õied kas üksikult kuni 3-kaupa või koondunud kobarjatessse või ka kännasjatesse õisikutesse. Õied viietised,lehterjad, valged kuni roosakad. Vili 2-5 luuseemnega punakas kuni mustjas õunvili. Paljundatakse seemne-tega (stratifitseerida) ja vegetatiivselt. Taluvad kärpimist, eelistavad lubjarikast mulda,
Villa suburbana (eeslinnavilla) - eeslinnas asuv linnasuvila, mitte nii luksuslik. Ehitamisel arvestati ümbritsevat maastikku ja loodust, kohandati sellega oskuslikult ruumide paigutus ja vundamendi konstruktsioonid (olenevalt maa-ala pinnamoest). Levinumad taimed: kannikesed, moonid, pojengid, nelgid, saialilled, rukkililled, lavendel, liiliad, nartsissid, kuldlakk, väga palju roosi- ja iiriseliike. Klassikaline rooma taim - akantus (karusõrg), ka karuohakad, igihali, küdoonia, pukspuud, küpress, loorberipuu, plaatanid. HADRIANUSE VILLA (118-138 AD). Pliniuse villadest pole midagi säilinud peale kirjelduste, keiser Hadrianuse villast on aga varemed alles. Hadrian (76-138) oli Rooma keiser alates 117. a. Tema villat ümbritseb ca 300 ha suurune territoorium. Siia tulid 15.-16. sajandil renessansi kunstnikud, et õppida tundma antiigi ehituskunsti ja skulptuuri. Villat hakati ehitama 118. a AD Roomast 30 km idas asuva Tivoli lähedale
annaabi.ee 
