"köide" - 427 õppematerjali

Luukalad ja kõhrkalad

5.6 Täispeased kalad inimese elus Töönduslikult püütakse neid Ameerika Ühendriikides, Argentiinas, Tsiilis, Uus-Meremaal ja Hiinas. Uus-Meremaal ja Hiinas kasutatakse nende liha toiduks, kuid Uus-Meremaal ja Hiinas hinnatakse kõrgelt nende maksast saadavat rasva, mida kasutatakse ravimina ja määrdeainena. (Loomade elu, 4 köide) 7 6. Kasutatud kirjandus: · Loomade elu, 4 köide, kalad ­ V. A. Abakumov, A. P. Andrijasev, V. V. Barsukov. · Eesti Entsüklopeedia 5 ­ M. Aasmäe, T. Illipe, M. Kraav. · Bioloogia põhikoolile I - Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar 8

KASUTA ELU ELAMISEKS

(Bristol 2012:37) Eriti kui olla noor ja kena (Kareva 1990:43) meenutad ennast sel kombel (Bristol 2012:18) Ma olen naine Olen ilus Olen noor Elu on veel ees UMBES NELI AASTAT HILJEM (Kareva 1990:44) Karjun (Kareva 1990:5) Karjun Ise olen näost hall (Bristol 2012:56) Ületöötanud Magamata Nädalaga vähemalt viis kilo Alla vōtnud: tüüpiline Olen kogenud juba nii mōndagi. (Kareva 1990:43) Alver, Betti 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Bristol, Piret 2012. Nonstop Tartu: Ilmamaa Enno, Erst 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Kareva, Doris 1990. Ärge pange tähele Tallinn: Eesti Raamat Liiv, Juhan 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Masing, Uku 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA Merilaas, Kersti 1998. Eesti luule antoloogia I köide Tallinn: AVITA

Harjutusülesanne 1: Raamatu otsing ESTERist

Gustafsson, H. (1974).Synthesis and stereochemical studies of some optically active a-azolylpropionic acids of biological interest. Uppsala. 2. a) 6 b) 5 c) 5 d) 6 3. Annual Reports on the Progress of Chemistry. Section B, Organic Chemistry Andmebaas: Royal Society of Chemistry Core (KESLI) Olemas online-s aastast: 1997 Köide: 107 ARKIVOC: online journal of organic chemistry Andmebaasid: Academic Search Complete, DOAJ: Directory of Open Access Journals Olemas online-s aastast: 2000 12nes köide (Ilmub kord aastas, alates aastast 2000) Beilstein journal of organic chemistry Andmebaas: DOAJ: Directory of Open Access Journals Olemas online-s aastast: 2005 Köide: 8 4. a) Leidsin 3 eesti keelset artikklit.

Eduard Vilde

ning lahkus seal 1882. aasta kevadel kursust lõpetamata. Sellega piirduski tulevase kirjaniku vormiline hariduskäik, mille väärtuslikumaks tulemuseks oli saksa keele põhjalik omandamine. Saksa keele omandamise abil avanes Vildele ligipääs maailma kultuurivaradele, hindamatuks osutus see oskus eriti tema väljarändaja põlves, sest saksa keeles kirjutamine võimaldas tal kergemini välismaal trükki pääseda. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 177-178) Eduard Vilde koolieast väärib märkimist tema suur teatrihuvi. Endiselt koolisõbralt hangitud tasuta piletiga sai ta käia Linnateatri etendustel ja sealt saadud teatrielamust ning muljeid hindas Vilde kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Koolipäevil hakkas kujunema noore Vilde maailmavaade. Tema rahvuslik meelsus ilmnes juba nooremas kreiskooliklassis. Rahvustunde virgumiseks avaldasid mõju

Harjutusülesanne 5: Aine ja teema otsing

Entsüklopeediad: 1. (2 P) KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K-48 Riiuli nr: 422 b) Artikkel teemal "Electrically conductive polymers" c) Köide: 9 lk: 61 d) Elektrijuhtivate polümeeride lühike definitsioon (võib olla inglise keeles) Elecrtically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. 2. (2 P) ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) Kohaviit: TE 546/E-54 Riiuli nr: 303 b) Vismuti füüsikalised omadused "Physical properties of Bismuth" c) Köide: 1 lk: 280 d) Vismuti soojusjuhtivus (thermal conductivity): 7,87 W m-1 K-1

Keemiainformaatika, infootsioskused, IT5

Ilona Juhanson, 123964YASB 5.1 Kirk, R., Othmer, D. Encyclopedia of Chemical Technology a) Kohaviit: TE 66/K-48 riiuli number: 422-421 b) Artikkel: “Electrically conductive polymers” c) Köide: 9 lk: 61 d) Electrically conductive polymers, definitsioon: Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with π-electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers. The conductivity is electronic

Aine ja teema otsing raamatukogu avakogude teatmeteostest.

5. HARJUTUSÜLESANNE 5.1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) Kohaviit: TE 66/K48 Riiuli nr: 421, 422 b) Leia artikkel teemal "Electrically conductive polymers". c) Köide: 9 lk: 61 d) Esita elektrijuhtivate polümeeride (electrically conductive polymers) lühike definitsioon (võib olla inglise keeles): Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with -electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are converted to the electrically conductive, or doped, forms via oxidation or reduction which form delocalized charge carriers.

Infootsing e- raamatutest ja e- teatmeteostest.

Tools for the Synthesis of Complex Bioactive Molecules, 1, 155-188. Wiley. ProQuest Ebrary (04.11.2016) 2. Infootsing raamatukogu teatmeteostest paberil. 2.1. Loe läbi õppematerjal Keemia- ja materjalitehnoloogia alased teatmeteosed TTÜ raamatukogus a) Encyclopedia of Analytical Science, 2nd ed. vol 1-10 2.2.Aine ja teema otsing raamatukogu avakogudest E1. KIRK, R., OTHMER, D. ENCYCLOPEDIA OF CHEMICAL TECHNOLOGY a) TE 66/K-48 Riiul 66 c) 9. köide, lk 61 d) Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with pi- electrons delocalised along the backbone. E2. ENCYCLOPEDIA OF INORGANIC CHEMISTRY a) TE 546/E-54 Riiul 546 c) 1. köide, lk 280 d) 7,87 W m-1 K-1 S1. DICTIONARY OF CARBOHYDRATES with CD-ROM a) TE 54/D-53 Riiul 54 c) C-65, lk 242 d) C8H11Cl3O6 K1 . ULLMANN'S PROCESSES AND PROCESS ENGINEERING. a) 66/U-38 Riiul 66 c) 3. köide, lk 2215 d) Membrane bioreactors K2

Kivisildnik

I K N L D S I V I K I ELULUGU  Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres  Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik  Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja  Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias  Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal  Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU  Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi  2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees  Ansambli Whaw! Zaiks laulja  Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post  Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991...

Referaat kärplased

Kõigil neil on päraku juures õlist tugevalõhnalist vedelikku tootvad lõhnanäärmed. Kärplaste seas leidub erakordselt hinnatud karusloomi. Nende hulgas on tuntud jahiobjekte, aga ka farmides kasvatatavaid, samuti neid, keda aklimatiseeritakse väljaspool looduslikku levilat. Paljud toovad inimesele suurt kasu kahjurnäriliste hävitajatena. Mõned lihatoidulised liigid võivad tekitada teatavat kahju linnukasvatusele ja jahimajandusele. (Loomade elu 7. köide Imetajad). 1  Kärp ( Mustela Erminea) Kehaehitus ja välimus Kärp on nirgiga sarnane, kuid suurem ja hästi eristatav musta sabaotsa poolest. Tüvepikkus kõigub 16 ja 38 cm vahel, sabapikkus on 6-12 cm, mass kuni 760 g (tavaliselt vähem). Tal on pikk vonklev keha ning tema karvkate suvel on ülalt poolt kastanpruun ja altpoolt kollakasvalge, kõrvade servad valged.

Andres Mustonen ja Hortus Musicus

● 2003 Eesti Muusikanõukogu aastapreemia Video, küsimused https://www.youtube.com/watch?v=3x97DZCj9 _Q 1. Mis aastal asutati Hortus Musicus? 2. Millise ürituse kunstiline juht on Mustonen? Kasutatud kirjandus ● Vaimult vaba Andres Mustonen, Postimees, 22. mai 2011 ● Andres Mustonen - surematult armastades..., Kroonika, 20. jaanuar 2012. ● MustonenFest, Eesti muusikafestivalid, vaadatud 34. jaanuar 2017 ● Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 305. ● Eesti muusika biograafiline leksikon. 1. köide: A–M. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk. 511. ● http://www.music.lv/upload/pages/23/Andres_Mustonen.jpg ● https://maximreider.files.wordpress.com/2011/03/mustonen.jpg ● http://kultuur.info/site_media/uploads/archive/c/concert-by-earl/hortus-musicus_1_1__scaled.jpg ● http://www.erfestival

Hasso krull

(käsileht) · Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 2000­2012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 1987­2012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 1987­89, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 1987­1991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. Krulli raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule

Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseum

aasta. SEE TÖÖ OLI KÕIGE MEELDEJÄÄVAM, NII VÄRVILINE JA ILUS! Anita Laigo ,,Kangad" Ellen Hansen ,,Lõõsk", 1962.aasta Krista Leesi ,,Kleidiriie" Nahk. Mida on nahast tehtud? V: Nahast on tehtud kaarditasku ja peenrahakott, köited(,,Eesti arhitektuuri ajalugu"- Ivi Laas), päevikud, albumid(Aino Lehis), külalisraamatud ,,Kündja" (Naima Suude), Karbid ,,Ülespoole" ja ,,Kolm triipu", käsitöökarp jne. Eduard Taska - Köide Fr.R. Kreutzwald "Kalevipoeg", Köide L'illustration Noël. Adele Reindorff- Album, 1959.aasta Adamson-Eric- Album. 1950-ndad,samuti kaarditasku ja peenrahakott Silvi Kalda- Köide E.Saito "Die Frau im alten Japan", 1993 Urve Varik- päevik ,,Perekond", külalisraamat ,,Kündja"  Mis on esindatud klaasikogus? V: Klaasikogus on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne. Ingi Vager ­ lauanõude komplekt ja joogiklaasid ,,Rita", Pilvi Ojamaa-joogiklaaside

Raamatu Ehitus.

esikülje vahelist kaugust ploki laiuseks ja kaugust esimesest lehest viimase leheni ploki paksuseks. Eesleht on raamatuploki esimesele ja viimasele lehele kinnitatud kahekordne kokkumurtud paberileht. Eeslehe abil kinnitatakse raamatuplokk kaante külge. Nööride ja seba (eeslehe külge kinnitatud paksema pabeririba) abil ühendatakse raamatuplokk köitekaantega. Marlile köidetud raamatuplokil seba puudub. Seda asendab ploki paksusest 15-20 mm laiem marliriba. Selline köide on tugevam ja vastupidavam. Kaptaalpael on kleebitud raamatuploki selja ülemisele ja alumisele servale. Kaptaal tugevdab trükipoognate ühendust ja on ühtlasi raamatu kaunistuseks. Raamatuploki köitmiseks valmistatakse paberipoognast voltimise (kokkumurdmise) teel köitepoognad (vihikud). Köitekaaned annavad raamatule hea väljanägemise ning kaitsevad raamatuplokki määrdumise ja vigastuste eest. Köitekaante osadeks on kaanepapid, selg, seljaõnar (e

Koolide ajalugu

1552.a. määras raad ühe oma liikmeist vaeste poiste hoolekandesse. 1555.a.- linna kulul õpetust saanud koolipoisid peavad astuma linna kirikute või koolide teenistusse, muidu tuleb neil õppekulud tagasi maksta. Tallinna vaeste koolipoiste imtitutsiooniga arenes põlisrahvaste esindajail esmakordselt võimalus saada oma kodumaal humanitaarharidust.  Kasutatud materjalid Eesti kooliajalugu I köide Tallinn "Valgus" 1989 Eesti ajalugu II köide Keskaeg Eesti ajalugu III köide Eesti kirjanduse selts Tartu 1957 ENEKE nr 1 lk 262 ENEKE nr 2 lk 161-162

Tõde ja õigus

AHT: ideeks on Vargamäe, vargamäelaste võitlus Vargamäega. Kahe eluhoiaku vastasseis: Andres – Pearu. Mäe Andrese eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on mitmekesine ja vaheldusrikas: palju on koomilisi stseene ja veidrikest õpetajaid,

Orav

händkakk, rebane. Haigustest on sagedamased mitmesugused siseparasiidid. On esinenud ka marutaudi. Orav Ladina k. Sciurus vulgaris Vene k.belka Inglise k.squirrel Prantsuse k. ébréché Hispaania k.ardilla Itaalia k.scoiattola Soome k.orava Rootsi k.ekorre Esperanto k.scuiro Kasutatud materjalid: · Tiit Randla ,,Jahimehe käsiraamat" lk:244246 · ,,Eesti Entsüklopeedia" 7 köide lk:82 · ,,Loomade elu" 7 köide ,,Imetajad" lk:149150 · Dorling Kindersley ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" lk:139 · ,,Tea lasteja noorteentsüklopeedia" 2 köide lk:353 · Niko Tinbergen ,,Loomade käitumine" lk:144145 · ,,Eesti elusloodus" lk:274275 · ,,Laste looduseentsüklopeedia" lk:77 · Fred Jüssi, Reet Rea ,,Räägi mulle rebasest" lk:2627 · ,,Bioloogia õpik põhikoolile" lk:158 · bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SCIVUL.htm · bio.edu

Natsionaalsotsialistlik Saksamaa

Partei ei olnud enam keelustatud. Kui natside partei taas võimaluse tegutseda sai, hakkasid nad poolhoidu koguma. Natsionaalsotsialistliku parteisse tuli uusi liikmeid. 1933a. Jan. nim. Saksamaa riigipresident vabariigi 15- daks kantsleriks Adolfi. Sellajal kui Hitler pidi vangistuses olema kirjutas ta raamatu. Kirjutamist alustas ta 1924a.kevadel. Raamatu nimi oli "Mein Kampf" Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine. Esimene köide anti välja 1925a ja teine köide 1926a. 1933a.toimus Riigipäevahoone põleng. Süüdlaseks peeti kommuniste. Valitsus sai erakorralise volituse kehtestada üheparteisüsteemi. Kõik erakonnad saadeti laiale peale NSDAP. Keelati ka ametiühingud. Parlament kaotas oma tähtsuse. Riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti. Abiellumine juudi kui võõra tõu esindajaga keelustati. Järgiti et vaimuhaiged ja kurjategijad ei saaks lapsi.

Skorpionid.

loomadele. Skorpion ja inimene Kuuma kliimaga maades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimese eluruumidesse. Reeglina ründab skorpion inimest vaid enesekaitseks, kuid pahatihti olukorras, kus inimene seda oodatagi ei oska. Salvamine tekitab tugevat valu, paistetust ja vahel ka palavikku. Enamasti see siiski surmav ei ole, kuid pole harvad ka juhtumid, kus inimene võib selle tagajärjel surra.  Kasutatud kirjandus *** Loomade Elu, 3. köide, Selgrootud III*** *** Eesti Entsüklopeedia 8 köide*** *** Bioloogia põhikoolile III*** *** Illustreeritud lasteentsüklopeedia***  Sisukord Skorpioniliste seltsi kirjeldus 2 Kohastumine kõrbelise kliimaga 2 Skorpionite toitumine 3 Skorpionite paljunemine 4 Skorpioni mürk 4 Skorpion ja inimene 5 Kasutatud allikad 6

Allergia sümptomid ja ennetamine

Allergia Pärtel Toompere Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused, pisarad, naha punetus, sügelemine. Toiduallergia põhjustab aga iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,...

Lendorav Referaat

Pesapaigaks sobiva vana haava leidmiseks tuleb tal mitu kilomeetrit ekselda. Kui ta niimoodi ringi liigub, ega siis vaenlased maga. Midagi huvitavat Ohustatus ja kaitse - Kuulub üliharuldase liigina kaitstavate liikide I kategooriasse. Liiginimi ladina keeles - Pteromys volans Kehamõõtmed - Tüvepikkus 23...25 cm Kehamass - 95...170 g Liikidest- Lendoravaid on kokku 36 eri liiki. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm, EE, 5 köide, lk:484, 1990,Tallinn,Valgus, http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/lendorav_mariaremmelkoor.htm ENEKE, 2 köide, lk 236, 1983, Tallinn, Valgus

Locke ja Descartes

põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga  Soovitas alati kõiges kahelda Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen, järelikult olen olemas") Jumalatõestuses püüdis rakendada ontoloogilist tõestusviisi Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Hiljem kujunes tema mehhanitsistliku maailmapildi alusel välja filosoofiline õpetus kartesianism  Kasutatud kirjandus Locke: Eesti Entsüklopeedia 5. köide Descartes: Tea entsüklopeedia 5. köide Tänan tähelepanu eest!

Vask

Vask Merle Saare TEP 14 2014.a  Vask Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Aatommass on 63,54. Sulamistemperatuur on 1083 °C. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.  Ajalugu Vaske hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit - pronksi, millest valmistati relvi, ehteid ja raha.  Leidumine looduses Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena (nt:sulfiidina (Cu2S) või rohelise melahhiidina. Veel leidub vaske ehedal kujul ja mineraalide koostises. Selle tõtttu, et vaske leidub looduses ehedalt, siis kuulub element vanimate tuntud elementide hulka. Looduslikud vasekristallid  Füüsikalised omadused Vask ...

Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil

Tallinna Ülikool Suhtekorraldus Sander Mets Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil Referaat Juhendaja: Arko Olesk Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Hirm kui tähelepanu köide...................................................................................... 3 Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus.........................................................4 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 5 Sissejuhatus Kuna tänapäeva ühiskonnas on reklaamindus tohutult massiline ning seda esineb igal pool, siis massist välja paistmine on raskendatud

Lõvi

LÕVI Panthera​ ​Leo Taksonoomia Riik:​ ​Loomad​ ​(​Animalia) Hõimkond:​ ​Keelikloomad​ ​(​Chordata) Klass:​ ​Imetajad​ ​(​Mammalia) Selts:​ ​Kiskjalised​ ​(​Carnivora) Sugukond:​ ​Kaslased​ ​(​Felidae) Perekond:​ ​Panter​ ​(​Panthera) Liik:​ ​Lõvi​ ​(​Panthera​ ​Leo) Välisehitus Lõvidel on võimas keha, suur pea, tugevad küünised ja hambad ning 60-90cm pikkune saba, mis lõppeb tutiga. Lõvid on umbes meetrikõrgused ja 2,5 meetri pikkused, ning nende kaal võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase​ ​karvkattega.​ ​[vt​ ​Lisa​ ​1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda ...

Sigrid Undset

Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud

G. Mercator ja tema kaardid

mis asub Belgias Rupelmondes.  Mercator kartograafina 1537- valmistas Mercator Palestiina kaardi 1538 a lõi Oronce Fine projektsiooni kohaselt maailmakaardi (51x33 cm) 1540. aasta suvel alustas ta tööd Euroopa kaardiga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Oma maailma atlasest, millest tema eluajal ilmusid üksikud osad (esimene köide 1585) kokku 51 kaarti. Teine köide ilmus 1589. a. kus oli 22 Itaalia, Kreeka ja Sloveenia kaarti.  Mercatori universaal põikporjektsioon Mercatori universaalne põikprojektsioon (inglise keeles Universal Transverse Mercator (UTM)) on kaardiprojektsiooni liik. UTM-süsteemil põhinevad paljude riikide ristkoordinaadistikud (Eesti oma mitte). UTM-projektsiooniga käib kokku UTM-koordinaatide süsteem ja kaardilehtede

Masinatesse lisatakse materjal. Köitmismasina operaatorid seadistavad masina. Masinad töötavad täisautomaatselt (Fikseerib sisuselja ja ees/taga-lehed, lõikab formaati, vajadusel lisab järjepaela ja kaptaalpaela, köidab kaante vahele). Operaatorid teevad kvaliteedikontrolli ja seejärel abioperaatorid ladustavad toodangu. Print Bestis kasutusel olev masin: Täisautomaatne kõvaköiteliin Müller Martini Collibri Diamant Mida teeb: Ümara seljaga kõvakaaneline köide Sirge seljaga kõvakaaneline köide Prantsuse köide Õmmeldud pehmekaaneline liimköide 14  Pehmekaaneline liimköide Tehnilised andmed: kiirus: 3600 lk/h maksimaalne mõõt 300x370mm maksimaalne valmis raamatu selja paksus 90 mm 15 Liimköide

Marie Under ( referaat )

...........10 VALIK- JA KOONDKOGUD ............................................................................................................................................10 ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk.............................................................. 10 Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940.......................................................................................10 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940................................. 10 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940...............................................................................................

Päike ja Kuu

ekliptika tasandit. Päikesevarjutuse ajal liigub mööda maa pinda Kuu täis- või 5 poolvari, mis põhjustab vastavalt täis- või osavarjutuse. Täisvarju läbimõõt võib ulatuda 264 kilomeetrini. Soodsaimal juhul kestab täisvarjutus paigal oleva vaatleja suhtes 7,6 minutit. Aastas toimub eri kohtades kaks kuni viis päikesevarjutust. (EE 7. köide, lk 595) Päikese tekkimine ja häving Tähed tekivad tähtedevahelise gaasi ja tolmu hiigelpilvedest. Niipea, kui nende tuumakatlad on üles köetud, liituvad nad tähtede kogukonnaga. Päike on praeguseks ,,elanud" ligikaudu 4,6 miljardit aastat, paisates ilmaruumi valgust, soojust ja teisi kiirgusi. Päikese ja teiste tähtede kiirgus ei kesta igavesti. Neil on kindel eluiga. Tähtede eluiga sõltub nende massist: mida suurem on täht, seda lühem on tema elu.

,,Väikesed metslased”

Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006  Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................

Kaamel

7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Ta on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid. Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. (http://et

Meririst

MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallika...

Jaanalind

1. Nimi Jaanalind (ladina keeles Struthio camelus, inglise keeles Ostrich) 2. Väljanägemine Täiskasvanud linnu kaal võib küünida kuni 150 kiloni ning pikkus jääb 2-3 meetrini. Emalinnud on hallid ja väiksemad, isaslinnud mustad valgete tiivaotstega ja sabaga. 3. Elupaik Metsikult võime jaanalindu kohata ainult Aafrikas. Lähisekvatoriaalses loodusvööndis. Jaanalinnud jagatakse tõu järgi Aafrika mustaks, sinikaelaliseks ja punakaelaliseks. Sinikaelalist jaanalindu kohtame Lõuna - Aafrikas ja punakaelalist Ida - Aafrikas. 4. Eluviis Jaanalind on päevaloom. Talvel ei maga. 5. Toitumine Jaanalind on eelkõige rohusööja. Rohi ristik ja lutshernes on sobivad. Farmides antakse lisaks jõusööta, mis sisaldab ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid. Peale selle vajavad nad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks. 6. Sigimine Jaanalinnul on pesas üle 12 muna. Haudeperiood kestab 6 nädalat. Öösel haub i...

Aafrika elevant - Loxodonta africana

Aafrika elevant Loxodonta africana Markus Kiili  Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk  Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju  Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib süüa öösel, varahommikul ja õhtul  Pojad · Sündinud elevandi poeg kaalub 110 kg · Poeg on sündinuna 90 cm pikk · Suguküpsus 14-15 aastaselt · 4-5 aasta jooksul sünnitab elevandi ema 1 poja · Tiinus kestab 22 kuud · Kui poega ähvardab oht, muutub emaelevant agressiivseks  Huvitavat ...

Raamatu otsing e-kataloogist ESTER

Ilona Juhanson, 123964YASB 1.1 Raamatu otsing e-kataloogist ESTER OTSIVÕIMALU OTSIPROFIIL RAAMATUTE ARV RAAMATUTE ARV S TTÜR TÜR Märksõna Põhjavesi 213 230 Märksõna Kantserogeen 109 40 Raamatuid UDK otsingus märksõnadega põhjavesi ja kantserogeen ei leidunud. UDK: põhjavesi Märksõna: põhjavesi (213 kirjet) Ilona Juhanson, 123964YASB Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB Märksõna: kantserogeen (109 kirjet): Ja Tartus (40 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB UDK: kantserogeen Ilona Juhanson, 123964YASB b) Olulise raamatu bibliokirje: Chemical and isotopic groundwater hydrology (c. 2004, 3rd ed) / Mazor, Emanuel TLÜAR loodusteaduste saali kojulaenutusosakonnas (kohaviit: LO 556/M23) Kasutasin märksõna põhjavesi. 1.2 Märksõna ...

Šveits.

Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja kesk...

Kuidas kirjutada head sisukorda, sissejuhatust, põhiosa, kokkuvõtet ja kasutatud kirjandust ?

ARTIKLID: Kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest kahe kaldjoonega: Artikli autor(id). Pealkiri// Andmed väljaande kohta, kus artikkel paikneb (elektroonilise meedia tüüp). Allika andmed (kasutamise kuupäev). Kirje teise osa vormistamine oleneb sellest, kus artikkel on avaldatud: ajalehes....// Ajalehe nimetus (aasta) kuupäev, lk ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr, lk-d. Elektroonilises ajakirjas....// Ajakirja nimetus (aasta) aastakäik või köide, nr Mõningad näited! Hanni, T. Mis on börs? [WWW] http://www.ntm.tartu.ee //~tanz/bors.htm (17.04.00) /Internetis/ Feldmann, M. Uue ja vana majanduse konflikt // Äripäev (2000) 12. aprill, lk 31. /ajalehes/ jne....

Referaadi koostamise juhend

 artikli pealkiri  ajakirjandusväljaanne  artikli ilmumisaeg  ajakirja puhul leheküljenumbrid Aasmäe, Anneli. Tantsutaadi juubeliaasta algab sõõrtantsuga. – Postimees, 12. september, 2002. Vaba, Lembit. Vaataks õige, mis on keele taga. – Oma Keel nr 1, 2001, lk 42-47. Teatmeteostel  teatmeteose pealkiri  ilmumisaasta  (köide)  ilmumiskoht  kirjastus Eesti entsüklopeedia. 1992. 6. köide. Tallinn: Valgus. Internetist leitud materjalil märgitakse  autori nimi  lehekülje pealkiri  täpne aadress Vallik, Aidi. Kodulehekülg. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/aidivallik 4 Vormistamisnõuded  Referaat vormistatakse paberil A4, kusjuures kirjutatakse paberi ühele poolele. Töö võib olla tehtud nii käsitsi kui ka arvutiga.  Kiri Times New Roman.

Lõuna-Korea

Narva Eesti Gümnaasium Lõuna-Korea Referaadid geograafias Katti Tsirkova Narva 2008  Lõuna-Korea geograafiline asend Lõuna-Korea (joon.1) asub Euraasia mandril Aasia maailmajaos Korea poolsaare lõunaosas.Lõuna-korea üldpindala on 98 480 km² millest maismaad 98 190 ja vett 290 km². Geograafilised koordinaadid on 37 kraadi põhjalaiust ja 127 kraadi idapikkust.Lõuna-Koreal on maismaapiir ainult põhjas, Põhja-Koreaga.Kagusse teisele poole Jaapani merd ja Korea väina jääb Jaapan.Vasakule Lõuna-Koreast jääb Kollane meri.Kujult on Lõuna+korea piklik.Suurem osa maad,eriti põhja-ja idaosa on mägine.Valitseb parasvöötme mussoonkliima,tihti on purustavaid rajusid(taifuune). Lõuna-Koresa elab(2007 a.) 50 087 300 milj. inimest,kellest 99% on korealased ning peamine vähemusrahvu...

Joshep II

ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja.  Haridus Joseph II pööras väga suurt tähelepanu haridusele. Selleks, et oleks kirjaoskajatest kodanikkond, tehti kohustuslikuks 7aastane põhiharidus kõigile poistele ja tüdrukutele Koolides kehtestati riiklikud õppekavad Lubas koolide asutamise juutidele ja teistele usulistele  Kasutatud materjal ENE 4. Köide http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_II_ %28SaksaRooma_keiser%29 http://en.wikipedia.org/wiki/Joseph_II,_Holy_Ro man_Emperor http://www.nndb.com/people/636/000101333/ ,,Võimsad valitsejad. Suurejoonelise kuningavõimu ajalugu." W.Hyvel (lk. 214215)

Johann Vares-Barbarus

Johannes Vares Barbarus Koostasid Marjanne ja Liis 11. c klass Pärnus 2010  Elukäik sündinud 1890.a Viljandimaal; majanduslik kindlustatus eeliseks teiste haritlaste ees; Heitali vallakool (1899-1901); Viljandi kihelkonnakool (1901-1903); Pärnu Hansagümnaasium (1904-1910); "Rahvusvaheline teaduslik-kirjanduslik ring"; Elukäik esimesed luuletused: "Ärge roomake!"; "Sügise öö"; Kiievi ülikooli arstiteaduskonnas (1910-1914); Barbarus maailmasõjas; sõjakatsumused muudavad Barbarust; kuulus "Tarapita" rühmituse koosseisu;  Elukäik Nõukogude Liidu pooldaja; 1940.a "rahvavalitsuse" peaministrikandidaat; hiljem kuni surmani Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees; eestlastele suunatud kommunistlik propaganda (1941); 1947 suri, leiti vannito...

Raudkull

Raudkull Accipiter nisus Raudkull on haugaste alarühma tüüpiline esindaja.Ta üldpikkus on umbes 30-40 cm, tiiva pikkus 18-26 cm ja kaal 120-280 g. Emaslind on isaslinnust tunduvalt suurem. Täiskasvanud isaslind on ülapoolelt mitmesuguse varjundiga sinihall, kiird mustjas ja kulmutriip valge, kuklal on valged tähnid. Sabaalune on nii isasel kui ka emasel valge. Noorlinnul on esimeses sulestikus ülalpool pruun ookerjate ja roostjate suleääristega;kuklal on valged laigud;hoo-ja tüürsuled on helepruunid tumepruunide põikvöötidega;alapool on ookerjas, roostjas või pruunikas, pruuni või tumeruske vöödilise põikmustriga,pugualal ja rinnal on tihti südajaid või tilktähne. Raudkullipaar pesitseb aastaid järjest ühes ja samas piirkonnas, kuid ehitab igal aastal uue pesa vana pesa lähedusse. Pesad paiknevad peamiselt okaspuudel, eriti mändidel. Raudkull muneb maikuul 4-6 muna. ...

Jaan Krossi elulugu

ajalooromaanide loojaks. Viimasel ajal oli ta keskendunud mälestusraamatute kirjutamisele. 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik. Ta sai autorihüvitisena seadusega maksimaalselt lubatud 29 148 krooni suuruse summa. Ka 5 tõlkijat said sama maksimumsumma. 2006. aastal oli ta 16 520 krooniga kirjanikest 6. kohal. Samal aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule.

MARIE UNDERI ELU JA LOOMING

1935 ­ KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930­1935 1943 ­ MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935­1942 1954 ­ SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943­1954 1963 ­ ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 ­ MU SÜDA LAULAB. (5) 7 VALIK- JA KOONDKOGUD ,,Ja liha sai sõnaks" (valimik kümnest kogust). Hando Mugasto kaas ja puugravüürid. Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1936, 366 lk. Kogutud teosed, I köide (Eelõitseng; Sonetid; Sinine puri; Rõõm ühest ilusast päevast). Noor-Eesti Kirjastus, Tartu 1940 Kogutud teosed, II köide (Verivalla; Pärisosa; Hääl varjust ), 1940 Kogutud teosed, III köide (Õnnevarjutus; Lageda taeva all; Kivi südamelt). Järelsõna: Ants Oras, 1940 ,,Sõnasild" (luulevalimik). Orto, Vadstena 1945, 222 lk. ,,Südamik" (valik luuletusi ja ballaade 1917­1957). Saatesõna: Aleksis Rannit.

Atlase tootmise ajalugu

10.2008) 7 19. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Stielers Handatlas ,,Stielers Handatlas" oli Saksamaal juhtivaim maailmaatlas. Atlase andis välja Justus Perthes. Atlast anti välja kümme korda alates aastast 1816-1944. Nagu paljud 19. sajandi väljaanded oli ka see välja antud osadena. Näiteks kaheksandat köidet anti välja iga kuu 32 osana. Esimene köide anti välja Stieleri ja Christian Gottlieb Reichardi poolt, mille kirjastamine valgas aastal 1817 ja valmis 1823. aastal. See sisaldas endas 50 kaarti. Pärast Stieleri surma Friedrich von Stülpnagel (1786-1865) hakkas toimetama teist ja kolmandat köidet, mis sisaldasid mõlemad 83 kaarti. Neljas köide ilmus aastal 1862-1864, viies köide ilmus aastal 1866-1868 ja sisaldasid kumbki 84 kaarti.[ http://en.wikipedia.org/wiki/Stielers_Handatlas] (09.10.2009) Andrees Allgemeiner Handatlas

Referaat Sangaste mõisast

aasta kevadel. Sangaste loss on ehitatud 1874-1881 a Windsori lossi matkides. Historitsistlik hoone on väga liigendatud ja selle fassaadi kaunistab sihvakas torn. Lossi vorm lähtub neogootikast. 7 Kasutatud kirjandus 1. http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=819 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_m%C3%B5is 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Sangaste_loss 4. Eneke 3. köide 5. EE 8. köide 8 Lisad Sangaste loss Lossipark Veetorn 9

Hitler

 Austerlasest Saksamaa kodanikuks ● 1932. a presidendi valimistele kavatseti ka Hitler esitada ● Takistuseks oli Austria päritolu ja Saksamaa kodakondsuse puudumine ● Väljapääsuks oli kiire kodakondsuse saamine Saksamaa riigiteenistusse astumise eest ● Selle ta ka saavutas ● Hitler oli karismaatiline kõnemees ● Suutis oma kõnedega haarata kaasa laiu masse  „Mein Kampf“ ● Hitleri raamat,mille esimene köide ilmus 1925. aastal ● Teose eesmärk oli natsionaalsotsialismi kujunemisloo ja eesmärkide esitamine  Isiklikku ● Pikaajane armuke ja abikaasa oli Eva Braun ● 29. aprillil nad abiellusid ● Eva mürgitas ennast järgmisel päeval ● Hitler lasi endale kuuli pähe ● Eva Braun ja Adolf Hitler Berghofis 14.juunil 1942  Huvitavat ● Adolf Hitler kartis kõrgust ● Tahtis lapsena preestriks saada

Gepard

Gepard Acinonyx jubatus Karl Kiur Saar  Välimus · Välimuselt võib meenutada gepard kõrgejalgset kassi · Kere on teiste kaslastega võrreldes lühem, jalad aga väga pikad, peened ja saledad, ent tugevad · Küünised pole sissetõmmatavad  Välimus · Saba on pikk, peenike ja ühtlaselt karvadega kaetud · Pea on väike, karv lühike ja hõre · Turjal paikneb madal lakk · Üldvärvus on liivakarva kollakas · Peaaegu kogu keha on tihedalt kaetud mustade laikudega  Elupaik · Üldiselt elavad gepardid erakuina või paariti, kui mitte arvestada sigimisperioodi · Tasandiku kõrbete ja savannide asukas  Toitumine · Tema põhisaagiks on gasellid, dzeiraanid ja muud väikesed antilooplased, mõnikord arhaarid · Toitub ka jänestest ja lindudest · Saakloomale hiilib ...

Sigrid Undset

Surres oli ta üksinda. Oli kevad ja läbi lahtise toaakna nägi ta veel õitsvaid viljapuid ja lumiseid mägesid, mida ta oli alati nii väga armastanud.  Teosed eesti keeles · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjanduse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. Trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999