Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK...
peal oli nahkvest või jakk. · Naiste riietuseks oli pikk linane kleit ja villane tuunika. Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. · Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Missugune oli viikingi mees... · Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. · Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks.
matmiskombed d, asulad asulatest territoorium ed , mis oli kivivarekalm territooriumile väljapoole ite või moodustatud ed, kääpad , vahel isegi veidi elamualla suurematest (ümarad ja põranda elamu kõrgematel kivimitest pikk kääbas ) alla e ring ja selle küngastele keskel laotud kirst. Laevkalmed Millised olid Arvati , et Elati ritvadest Kindlustatu Palkelamud ,
Antropogonees – inimese areng Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed Kammkeraamika kultuur – 4000 a eKr – 3000 a eK...
Paljud viikingite nimed on ka tänapäeval kasutuses, näiteks Rolf, Harold ja Erik. Viikingid said nimesid ka jumalate järgi. Väga levinud oli nimi Thor. Suuri viikingeid tuntakse ajaloos nende hüüdnimede järgi, näiteks kuningas Harald Kaunisjuus või Erik Verekirves. Viikingite uskumused Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Viikingite meremehed Pikkadel laevareisidel ja ohtlikes lahingutes oli oluline üksteist toetada. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. Relvad Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused
Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Viikingite uskumused Viikingid näiteks uskusid ühesilmsesse Odini kes oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi – Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim.
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
Eesti ajalugu ehk muinasaeg · Kiviaeg Keskmisel kiviajal valitses Eestis jääaeg, misvõimalikud varasema asutuse jäljed kustutas.Eesti ajaloo alguseks loetakse üldiselt Pulli asula umbkaudset eksisteerimisaega umbes 900 eKr. Sellega algas Eesti alal Kunda kultuur,mis on oma nime saanud umbes 8700 eKr tekkinud Kunda Lammasmäe asula järgi. Kunda kultuuri iseloomustas inimeste rändlev eluviis, end elatati küttimise, kalastamise ja korilusega. Kunda kultuur hõlmab kogu eesti keskmise kviaja. Kunda kultuuri kandvate inimeste geograafilist ja etnilist päritolu pole kindlaks tehtud, ehkki selle kohta mitmete veekogude ( s.h Peipsi järve ja Pärnu jõe ) nimed pärinevad tolle aja inimeste keelest. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum algas Eestis 5. aastatuhandel eKr ja lõppes umbes 1800 eKr.Selle alguses eksisteeris Eestis Narva kultuur, mida on suures osas loetud Kund kultuuri jätkuks. Sel ajal võeti Eestis kasutusele keraamika, mis esialgu oli l...
Küsimused 1. Jääaja mõju Eesti pinnamoele *Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja s...
dd/Fyrkat_hus_stor.jpg/800p 2. Millised olid viikingite uskumused? Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. et.wikipedia.org/wiki/Odin Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata.
Leanika Käämer 11. kl VIIKINGID (Loojad või hävitajad) Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Kaugeid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad, mis võimaldasid maabumist madalatel rannikutel. Laevu sõuti kahelt poolt aerudega, lisaks oli laeval puri. Nii laeva nina kui ka ahter olid hästi kõrged ning nende otstesse oli nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel ...
bojaar -vürsti lähikondlasest ülik druziina - ("sõprus"), vürsti sõdalastest kaaskond - druzinnikud kokosnik - naiste peakate vene rahvariiete juures sindel - katuselaast, -laud konsool - toend, seinapinnast eenduv ehitise tugiosa portaal - ehitise arhitektuuriliselt kujundatud sissekäik või värav arhivolt - portaali kaare reljeefidega kaunistatud esikülg astmemõikad - "voldid" arhivoldis palestik-perspektiivportaali alumine külgmine osa Rahvasteränne, sküüdid kurgaan - kääbas, üksikhaud, sküüdi ülikute haud oterdama - monteerima, termin kullasepakunstis tähendusega vääriskivi, poolvääriskivi, klaasi vms. külmalt metallalusele kinnitama, eriti rahvasterändamise ajastu kunstis panustehnika - kaunistusviis, kus erinevaist materjalidest dekoor on paigutatud alusmaterjali süvendeisse. põimornament - põimmuster, Aasias kaunistusena III aastatuhandest e.Kr. , Euroopas hilisest rauaajast
soovitas tal korjuse isale välja anda. Priamos tulebki Achilleuse juurde, langeb ta jalgade ette, suudleb ta käsi ja tuletab talle meelde tema oma vana isa. Sellest härdub Achilleus; nad nutavad koos. Achilleus võtab vastu toodud lunad ja käsib Hektori korjuse isa vankrile viia. Trooja linn võtab vastu oma kaitsja laiba nutu ja kaeblemisega. Siis põletatakse korjus ja tuhk maetakse kääpa alla. Eepos lõpeb sõnadega: Kui aga valmis ka kääbas, nad laiali läksid. Ja varsti siis tulid kokku nad jälle ja hiilgavad peied nüüd peeti Zeus-isa lemmiku, kuulsa Priamose vürstlikus lossis. Nii maha matsid auga nad Hektori, traavliterüütli. __________ 1 Mükeene pronksiaja linn, Egeuse kultuuri peamisi keskuse Peloponnesose poolsaarel; siinseid väljakaevamisi teostas 19. saj. teisel poolel, nagu Troojaski, H. Schliemann 2
TROOJA SÕDA Üle kolmetuhande aasta tagasi peeti tähtsaid pulmi. Kuningas Peleus võttis naiseks merenümfi Thetise. Pulma ei kutsutud riiujumalannat Erist. Eris vihastas ja viskas pulmakülaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud "Kõige ilusamale". Tekkis tüli jumalannade Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Tüli lahendajaks kutsuti Trooja prints Paris (Aleksandros), kes lahendas tüli jumalannade poolt väljapakutud kingituste varal. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia valitseja. Athena lubas talle võidukat sõja juhtimist Kreeka vastu. Aphrodite lubas talle maailma ilusamat naist. Paris valis Aphrodite poolt pakutu. Ja ta sai kuldse õuna. See Parise otsus viiski Trooja sõja puhkemiseni. Maailma ilusaim naine oli Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar. Paris sõidab Spartasse Menelaosele külla. Kuningas võtab teda külalsilahkelt vastu ja sõidab ise ära Kreeta saarele jättes Parise oma lossi. P...
4.Viikingid- retked, avastused, usk, kultuur Usk -Viikingid uskusid paljusid jumalaid. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse ja luulejumal. Tema poeg Thor oli äikese- ja meresõitjate jumal. Jumalatele ohverdati meelehead: toitu, esemeid, vahel toodi ka inimohvreid. Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Retked-Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele. Sagedased külalised olid nad ka Eesti vetes. Nad jõudsid ka Vahemerele ja Põhja-Aafrikasse. Kultuur-kestis 8. saj algusest kuni 11. saj. keskpaigani. Kultuuri algusesks peetakse Lindisfarne'i saare rüüstamist ja
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võime...
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
Rauaajal hakati tootma ka klaasist helmeid. Tootmisjälgi eriti pole, Machidast on jälgi. Puidujäänuseid on leitud Hallstadi soolakaevandustest ja veelalustest asulatest. Peamiselt tööriistade käsivarred. Hallstati soolakaevandustest on leitud ka tekstiili. Lina ja vill on olnud peamiselt kasutusel olnud, aga ka siidi ja karusnahka. Hallstatis on peamiselt vill, mida on värvitud kollaseks, roheliseks, punaseks ja siniseks. Hallstati matused: Hochdorf 1500 eKr. Suur-suur kääbas, u 8 m kõrge. Mehematus. Sees oli hauakamber, mis oli väga rikkalikult sisustatud. Vix, Mont Lassois. Naisematus. Täiesti rüüstamata hauakamber. Sisaldas peaageu 0,5 kg kaalunud kullast võru. Palju sõlgi, käevõrusid, merevaikhelmestest ehteid, veinitegemisega seotud esemed. Vankrile maetud ja vankril rattad ära võetud. Hallstati kõrgajal nähakse 3 keskust, läänepool, idapool ja põhjapool. Rikkalikud matused iseloomulikud läänepoolt
Rootsi nimi esineb Tartumaal. Võnnu kihelkonnas Kuristal. Nõo kihelkonnas talu, ka org. Rõngu kihelkonnas Aakres talu, ka mäed ja sõjavallid. Kursi kihelkonnas Puurmannis. Otepää kihelkonnas Neerutis (veski). Rootsi küla Alatskivil. Rootsi jõgi, tee ja mägi Kokoras. Luunja metsas Rootsi sõjakelder, ka linn. Torma Toikveres niisama Rootsi tee. Avinurmes Rootsi kääbas. Võrumaal. Rootsi küla Vastseliinas. Põlva Heimadras. Vana-Kasaritsas. Zolga külas. Viljandimaal. Uue-Põldsamaal. Võisikul Kolga-Jaani kihelkonnas. Pahuveres Paistu kihelkonnas. Karulas Viljandi kihelkonnas. Helmes Rootsi mäeselg. Pärnumaal. Abjas Aliste kihelkonnas. Õisus Paistu kihelkonnas. Kihnus. Pootsis Tõstamaa kihelkonnas
MÕISTED: jääaeg 120 000 aastat tagasi alanud kliima külmenemine, mis viis 100 000 aastat kestvale jääajale (hõlmas kogu Kesk- ja Põhja-Euroopa) Balti jääpaisjärv mageveeline järv, mis moodustus Läänemere nõos peale mandrijää sulamist Billingeni katastroof Balti jääpaisjärve veed ulatusid Billingeni mägedest põhja poole ning tema veed voolasid osalselt Põhjamerre, mis suurendas Eesti pindala muinasaeg ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni XIII sajandi alguses pKr nim esiajaks ehk muinasajaks. Eestis 9000 eKr kuni 1227 pKr muistis ehk muinasjäänused, (muinasajal) inimeste poolt rajatud või maha jäetud ehitised, põllud, asjad kinnismuistis muistis, näiteks asulakohad, linnused, kalmistud, põllud irdmuistis muistis, üksikesemed, näiteks töö- ja tarberiistad, relvad, ehted paleoliitikum ehk vanem kiviaeg, algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopa jääaja lõpuga (Eestis puudus...
Metallist ehteid, relvi, tööriistadest vaid kirveid. Algul metallesemeid vähe. U 16. saj eKr matustele palju metallesemeid kaasa. Maahauad ja suured kääpad sisekonstruktsiooniga ja rikkalike panustega. Hauapanused tihti haudades: savinõud, luust tööriistu, pistodad; pandi kaasa ka liha; üksikuid pronksesemeid (nõelad, pronksrõngad). Kääbaste ehitamine ühiskond diferentseeritud. Suured kääpad paiknesid tavaliselt üksikult. Kuulsaim: Leubingeni kääbas. See oli üle 8 m kõrge, läbimõõt on 34 m. Mitmekihilised: all puidust telgikujuline hauakonstruktsioon, selles laibamatus. Leubingeni kääpas luustikud laudpõrandaga kaetud kivisillutisel. Keskel vana mees, üle tema noor naine. Matused olid tammepuust kambris, mida kattis 36 enam-vähem viilkatus. Katuseplanke kattis rookiht. Puitkonstruktsioonil kiviplaadid, lõpuks veel muld
Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele. Mõne aja möödudes rajati uus kaev ja sellest tekkisid omaette kihid. On vaja lahti mõtestada, kuidas kihid tekkinud on. Pärast kaevamist on kaks võimalust. Ehitusjäänused jäetakse välja. Teisel juhul aetakse auk kinni ja taastakse kunagine muistend. Kalmete kaevamisel kasutatkse teist metoodikat. On oluline mõista kääpa kujunemise järjekorda. Kaevatakse ka kraev lahti. Kääbas võib olla ka mitmekordne matmispaik. Kääpad enamasti liivasel pinnal. Kääpa kujunemine: surnu on maetud maapinnale, sinna peale on kuhjatud küngas, siis teine surnu peale ja lõpuks kolmas. Kääbas on palju suurem kui alguses. Eesti kääbastes palju erinevates kihtides põletusmatuseid Pärast kaevamist on muistised vaja korrastada ja aruanne koostada. Siis algab teaduslik uurimistöö muististe põhjal, mille kaevasid või selliste
avaldumisvorm: loomade elutegevus; keskvorm/väikevorm: pseudoterrass; pisivorm: kuhik, urg.Antropogeensed e inimtekkelised. Põhjus: inimene; isel avaldumisvorm: tootmistegevus, melioratsioon, rekultivatsioon, ehitustegevus, looduse ümberkujundus, sõda; tüüp-levila: tööstus-piirkonnad, linnad, melioreeritud reljeef; kesk- või väikevormide rühm: kaevandusalad, teedevõrk; keskvorm: karjäär, kanal, transee, kraav, kaevand, süvend, šaht; väikevorm: linnamägi, kääbas, terrikoonik, teede murded, puistangud, tasand, platoo; pisivorm: kaev, šurf, kaevik, plahvatuslehter, vagu, peenar. 9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline
Kõik suures osas läbikaevatud, leiumaterjal väga huvitav leide on VÄHE (kästitööga seotud raua-, hõbe-, pronksisepiste jäänused, värtna kedraga, raskusvihid, põllumajandusega seotud leiud puuduvad, relvaleiud äärmiselt haruldased). Mis on olnud funktsioon? Omalaadsed sõdalaste laagrid väljaõppeks? · Silmapaistvad kääpad Jellinge (kuninglikud) kääpad Taanis, Kuninglikud kääpad Vana- Uppsalas, Osebergi kääbas (1904) Norras (kuna kasutusel olnud ka savi, siis säilinud ka puit) · Viikingite kunst kajastub nii puitesemetel kui ka ehetel. Mitu stiili: 1) urnesi, ringerike, ruunikivi stiilid, 2) jellingi, 3) borre, 4) osebergi jm. Ruunikivid. · Ruunitähestik rohkem sirgjoonelised tähed kui tavaliselt kas on olnud kunagi rohkem ruunikirjasid? 498 ruunitähestik 499 ,,kysmik" (suudle mind)
Relvad valmistati pronksist. Kasvatati nisu, hirssi, kaunvilju. Jätkuvalt püsis tähtsana jaht. Osa rahvastikust tegeles metallurgiaga ning arvatakse, et pronks oli selles kultuuris väga laialdasel kasutusel. Metallist tööriistadeks olid kirved, noad ja pistodad, odaotsad tehti jätkuvalt kivist. Suhteliselt palju on kogutud infot Unetice kalmistute kohta. Boheemias, Saksamaal ja Poolas maeti harilikult üksinda, hauale kuhjati kääbas. Mitmelt poolt on teada kohalikke erinevusi matmiskommetes. Nii näiteks kasutati varasel ja keskmisel pronksiajal Taanis ja Britannias puidust kirste, kus surnu maeti selili ja väljasirutatult. Põhja-Saksamaal maeti kääbaste all olevatesse surnumajadesse. Teisal maeti mõnikord laipu kägarasendis küljeli. Hauad kaeti pealt kividega. Esines kivist kirste, harilikult maeti ühte kalmistusse kuni 50 matust. Kuigi Unetice
viljakorjamise ajal. Ainult druiidil oli õigus võtta inimeselt tema sotsiaalne ja ka bioloogiline elu. 23. Arheoloogia andmed keltide matmiskommetest Hallstati ja La Téne ajal. Hallstat: hauapanusteks hobuserakmed, 4-rattalised vankrid. Varasemal Hallstatti perioodil levis põletusmatus, kuid hiljem ilmus laibamatus (võimalik, et ka kimmerlaste toimel). Aadlitel olid suured puidust hauakmbrid, lihtrahval lihtsad maahauad. Hauakambri kohale püstitati kääbas, mille suurus järgis surnu ühiskondlikku seisundit. Lihtelenaikkonna hauad rühmitusid aadlike haudade ümber nagu nende eluasemed linnuste ümber. Aadlik sai kaasa vankri ja relvad, kuld- ja hõbeehteid, palju nõusid ja sööki-jooki. Lihtinimene vaid ühe relva, sõle või muu lihtsa ehteasja, ühe nõu. La Tene: lapsematuseid on arh materjalis harva, v-o matmiskommete tõttu. Mehed ei elanud ilmselt tavaliselt üle 50 aasta (olid sõjamehed)
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt klassiklalisele jaotusele kasutatava tehnoloogia järgi (Eesti kiviaeg, Eesti pronksiaeg, Eesti rauaaeg), mis omakorda jagunevad veel alaperioodideks (näiteks Eesti rauaaja ...
kaupa, mõnikord ka õhemate kihtidena. Kaevatakse ka omaaegsete kihtide järgi. Kaevamisel kasutatakse labidaid, kühvleid ja pintsleid. Kõik joonistatakse ja pildistatakse. Kaevandi seinad (profiilid) annavad ka palju infot. Seal on ilusti näha erinevad kihid. Ka seinad joonistatakse. Kaevatakse kuni loodusliku pinnani, mis elutegevuse all oli. Kääpa kaevamine. Tavaliselt on kääpa hunniku jaoks võetud muld kraavist. Seetõttu kaevatakse ka kraavi kääpa ümber (seal on teised kihid). Kääbas jaotatakse näiteks neljaks sektoriks ja siis kaevatakse sektorite kaupa. Nii on ka erinevad kihid näha. Kääpasse maeti tihti mitu korda. Kõigepealt pandi laip maa peale, siis hunnik otsa. Järgmine kord kaevati hunnikusse auk, pandi laip ja tehti hunnik veel suuremaks. Pärast kaevamist leiud korrastatakse, desifreeritakse, tehakse aruanne. Pärast seda algab teaduslik uurimistöö. Esimesena tahetakse teada saada kui vana ese on dateeritakse.
kreeka allikad.Kreeklaste mälestuses oli kuningas Midas, kahetine tegelane, ühelt poolt on puht mütoloogiline oli kokkupuude Dionysega , käsi kullast muutis kõik kullaks, aga teiselt poolt on reaalne ajalooline tegelane, oli ta see kuningas kes oli barbarite valitsejatest teinud rikkalikke annetusi kreeka pühamutele, naine oli kreeklanna, tema ajal oli kaukasusest tunginud üks rändrahvas kimmerlased ja olevat rünnanud Gordoni ja Midas sooritas eneka. 7 saj keskpaikus. Võis olla Midase kääbas ja haud. Sargon II ajal 8 saj lõpul oli Mita tekitas sargonile muret ja lõpuks tunnistas Sargoni ülemvõimu. Lydia. Sardis oli suhteliselt läänepool, tõusis esile Phrygia langusega 6 saj I poole keskpaik. Lydia kuningatel olid tugevad sidemed kreekalinnadega tulenevalt asukohast. Lydia kuningatel oli kindlasti tugev kreeka müju , vütsid naisi kreeklannade hulgast , pool kreeklased emad oli kreeklannad.Tuntud on , et teadaolevalt esimesena 7 saj I poolel hakkasid müntima
üle poliitilise ja kaubandusliku ülemvõimu.. Sõjalis tugipunkt, olulised sõjaretked läti hõimude vastu , andmaid ja maksud.Tõestusi on otsitud skandinaavia saagadest kus märgitakse seda Seeborgi.Kaubanduskeskus, vahepeatus.umbes aastal 800 läks tagasi lätlaste kätte. 2) väitlus puudutab läti ida-alasid-Venemaal kindel veendumus et läti ida alad oli asustatud vene hõimude poolt Kriivitšid-slaavihõim (läti keeles venelane krievs)Tol perioodil kääbas matused ida osas, tõestavad et ida alad kuulusid slaavi võimudele.lätlased hakkavad vastu sellele väitele ja ütlevad et nad olid läti him , kes võttis slaavipärased mõjud üle ja võtsid matusekombed üle. Noorem rauaaeg 9-12 saj. Veelgi rahutum, sõjaretked, vallutuskatsed , röövimisi tuli läti aladele mitmelt poolt.Viikingite retklemise kuldaeg,hulgaliselt materjale toimumistest. Millised olid nende tegutsemis eesmärgid
ruune mulle). Tekstid on põhiliselt rituaalsed ja ajalugu on teada teistest allikatest, sh Kreeka allikatest. Kuningas Midas oli ühelt poolt puhtalt mütoloogiline (see on see kuldse puudutusega mees), aga samas on ka ajalooline tegelane. Esimene Aasia valitseja, kes annetas ka Kreeka pühamutele (naine oli kreeklanna). Kimlased torkisid kogu aeg ja 650 langes. Assüüria tekstited esineb ka mingi Mita (vb Midas), Sargoni ajast. Vb see suur kääbas on Midase haud. Lydia riik Natuke rohkem ülal ja lääne pool. Tõusis esile Phrygia langusega. Ajalugu teada Kreeka allikatest, eriti läbi Herodotose. Tugevad sidemed Kreeka linnriikidega. Miletus oli tähtis linn. Lydia kuningad olid poolkreeklased (kuna naiseks võeti kreeklannasid tihti). Eriti tuntud 7.saj teisel poolel hakkasid müntima. Kõige
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
