Käskiv kõneviis Ma-inf Käskiv A 2.p Käskiv A ei Käskiv M 2.p Käskiv M ei Võtma Sa võta Ära võta võtke Ärge võtke Tutvuma Sa tutvu Ära tutvu tutvuge Ärge tutvuge Tegema Sa tee Ära tee tehke Ärge tehke Jaotama Sa jaota Ära jaota jaotage Ärge jaotage Selgitama Sa selgita Ära selgita selgitage Ärge selgitage
. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna alg- . vorm ma-, da- - . Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1. Et moodustada (sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. - pöörde lõpud , - --,-- , - ära jätma ja liitma , - lõpud. , - , - - , - ,
· sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline
Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I loeks(in) loeks(ime) oleks(in) lugenud oleks(ime) lugenud II loeks(id) loeks(ite) oleks(id) lugenud oleks(ite) lugenud III loeks loeks(id) oleks lugenud oleks(ite) lugenud umbis loetaks oleks loetud Käskiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I - lugegem - olgem lugenud II loe lugege ole lugenud olge lugenud III (lugegu) (lugegu) (olgu lugenud) (olgu lugenud) umbis loetagu olgu loetud Kaudne kõneviis
Образование форм повелительного наклонения. Käskiv kõneviis. Инфинитив. Основа 3-го лица Признак Tegusõna alg- множественного повелительного Примеры. vorm ma-, da- числа- они наклонения. Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1.на гласную Et moodustada ( sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis,
Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta) Kindel kõneviis, olevik, umbisikuline tegumood (2) antakse, ööldakse. Kindel kõneviis, täisminevik, ainsuse 3. pööre (1) on ellatud Kindel kõneviis, täisminevik, mitmuse 1. pööre (1) (Me oleme lugenud) Kindel kõneviis, täisminevik, eitav kõne (1) ep olle olnud. Tingiv kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (3) ((ta) loeks) woiks, olleks, Tingiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (1) ((te) loeksite) Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (5) (lugege) unnustage, hüüdke, katske, kaswatage, tehke. Käskiv kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre, eitav kõne (2) (ärge) ärge unnustage, Möönev kõneviis, olevik (1) tehko. da-tegevusnimi (6) laulda, loetada, katsta, palluda, luggeda, öppida. ma-tegevusnimi (6) keelma, wotma, seisma, lendama, teggema, piddama. mast-tegevusnimi (1) küssimast. mata-tegevusnimi (2) piddamatta, katsumatta. des-vorm (1) ellades
võetaks arvesse kõigis toiminguis Kasulikkus, produktiivsus. Aidata inimesel anda oma panus kollektiivile/ühiskonnale ja võtta vastutus oma tegude eest. Sama tähtis, kui see, mida õpetame, on see, kuidas õpetame. Kas õpetame pealetükkivalt? · Ole õppimist KERGENDAV, mitte KÄSKIV. Räägi meelitava häälega. Põhjenda oma ettepanekuid ja käske isikut austades. Näiteks: ,,Korista nõud ära, me oleme söömise lõpetanud!" - käskiv. ,,Kõik on söönud, mis nüüd teha tuleb?" - hõlbustav. Või ka ,,Ehk teha ..seda..." või ,,Mida teha edasi?" · Kui on võimalik, anna valikuvõimalus. Paljudes olukordades tuleb anda võimalus valida. Seda ei saa teha tervise ja turvalisusega seotud olukordades. Pürgi selle poole, et sinu valik või vajadused ei häiriks kliendi õiget valikut. Näiteks: ,,Kas koristad oma toa kohe või puhkad 10 minutit ja koristad siis?" Või lase valida
Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid: Aglutinatsioon - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks tüvedele liiteid lisades. (https://et.wikipedia.org/wiki/Aglutinatsioon 19.11.2017) Polüsünteetiline keel keel, mille sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. (https://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCs%C3%BCnteetiline_keel 19.11.2017)
9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik:
muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; käskiv kõneviis, kõneviis; kindel kõneviis kaudne kõneviis, möönev kõneviis Palatalisatsioon Palataliseerub vaid konsonant: 15 konsonanti võivad esineda t, l, n, s. nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata
Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik täisminevik
tsitaadilõigu kandev element. Ühtlasi võib ütelda, et selle tsitaadi selgroo moodustabki just see terviklause, milles seisab sõna: "siis" Nüüd, kui isik on selles tsitaadis leidnud kontakti e. ta on samastunud sihtgrupiga. Siis antakse talle juhtnöör justkui möödaminnes; et no kui sul midagi muud teha pole siis... Kuid ometi pole see sõna neutraalne, kuna järgib kindlat järjestust ja on tingimuslikult käskiv- olles ühtlasi pehmendavaks vahe muhviks sellele järgnevale sõnale mis on juba käskiv - : kui nii... siis tee nii! Suunav. Sõna: "siis" oleks võinud asendada ka sõnaga: aga, no, eks. Kuid sellisel juhul oleks kannatada saanud sisemise loogika hierarhia ning tsitaadi mõjutusena kasutatavus oleks olnud ebaefektiivne. Järgmisena tuleb sõna mis on juba eelmise sõna sissejuhatava osa poolt pehmendatud, kuna: Sellel
REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks
igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll: Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha
Astmevahelduseta tegusõnad töötama : töötada : töötan : töötain : töötagu : töötav : töötanud : töötatakse : töötatud (muutuma, kaotama, tuututama) tulema : tulla : tulen : tulin : tulgu : tulev : tulnud : tullakse : tuldud (surema, minema) müüma : müüa : müün : müüsin : müügu : müüv : müünud : müüakse : müüdud (viima, lööma, tooma, jooma, looma) Laadivahelduslikud tegusõnad käskima : käskida : käsin : käskisin : käskigu : käskiv : käskinud : kästakse : kästud (kiskuma, laskma) pelgama : peljata : pelgan : pelgasin : peljaku : pelgav : peljanud : peljatakse : peljatud (hülgama, sülgama, jändama, värbama, embama, undama) karglema : karelda : karglen : karglesin : karelgu : karglev : karelnud : kareldakse : kareldud (kaeblema, püüdlema, õmblema, riidlema, juurdlema, liuglema, ristlema) hüüdma : hüüda : hüüan : hüüdsin : hüüdku : hüüdev : hüüdnud :
Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatamine, nägu ära pööratud - Uskumatus Küünte närimine - Ebakindlus, närvilisus Kõrva sikutamine - Otsustamatus
PÖÖRDSÕNAD Pöördsõnu pööratakse, s.t neid saab muuta pöördes (ainsuse 1., 2., 3. pööre, mitmuse 1., 2., 3. pööre), ajas (olevik, minevik), kõneviisis (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoes (isikuline, umbisikuline) ja kõneliigis (jaatav, eitav). Pööramisest räägitakse põhjalikumalt järgmistes peatükkides. Tähenduse põhjal nimetatakse pöördsõnu tegusõnadeks, sest enamasti väljendavad nad tegevust, nt jooksen, hüppame, töötavad. Tegusõna võib peale tegevuse väljendada veel nähtust (tuiskab), rääkimist (sosistame), olemist (on), tunnet (armastate), mõtlemist (mõtiskled), olukorda (seisavad) ja omamist (Mul on kaks koera.).
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna
igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6. Kas sa oled temast kuulnud? 7. Ma ei kuulanud teda. 8
aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg – olevik. 12. Kõneviisikategooria liikmed. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kindel kõneviis – tunnus puudub, neutraalne liige Tingiv kõneviis – tegevus on ebareaalne, tunnus ksi, ks Käskiv kõneviis – väljendab käsku, tunnus ge, ke, gu, ku, 0(ainsuse 2.pööre) Kaudne kõneviis – kaudne väide, tunnus vat Möönev kõneviis – arenenud käskiva kv 3.pöörde vormis, väljendab allika poolest kaudset käsku, möönavat tähendust. Tunnus gu, ku. (valitakse da-tegevusnime analoogial) 13. Kõneliigikategooria liikmed. Kõneliigikategoorial on kaks liiget – jaatav e afirmatiiv ja eitav e negatiiv. Jaataval tunnus puutub
elama жить kaubanduskeskus торговый центр linnad города värvid цвета kauplused магазины vanalinn старый город lauluväljak певческое поле Värviline purskkaev цветной фонтан kunstimuuseum Художественный музей loss замок apteek аптека Käskiv kõneviis повелительный Tarvastu gümnaasium тарвастуской гимнази
maju. Neid artikleid ei tõlgita vene keelde. 2.Tegusõna käändelised vormid; 2.Täismineviku jaatavad ja eitavad 2.Käskiv kõneviiss; ainsus. 2.Umbisikuline tegumood; --tegusõna lõpus on käändelõpp. vormid. Näitlaused: lihtmineviku vorm (jaatavad ja 5 käänet: --üldine Laena mulle sada eurot! eitavad). --ma (kuhu?): minema Kiinduma , Ära laena mulle raamatut! Vaidlema vaielda vaidleb
Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]).
Muutuvatele sõnadele võimalik liita tunnuseid ja lõppe: Käändsõna- lisa. käändelõppe, väljendavad asju, nähtusi, olendeid, arve ja omadusi.-nimi-,omadus-,arv-,asesõnad Pöördsõna-lisa. Pöördelõppe, väljendavad tegevusi-tegusõnad Muutumatud sõnad sama kujuga(võimalik 3 käänet)-määr-, kaas-, side-, hüüdsõnad 14 käänet; 2 arvu(ainsus, mitmus); 2 aega-minevik(liht,täis,enne), olevik; 3 isikut-mina, sina, tema; 4 kõneviisi-kindel, kaudne, tingiv, käskiv; isikuline ja umbisikuline; -ma,-ta tegevusnimi; kesksõnad-nud,-tud,-tav,-v
Indikativ (kindel kõneviis) Konjuktiv I (kaudne kõneviis) Konjuktiv II (tingiv kõneviis) Imperativ (käskiv kõneviis) Passiv Aktiv Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved
kõnelejalt, kuid pole mõeldud mitte kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Sõitku Jüri homme maale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on
Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnast vaal).Eesti keel kasutab ladina kirja ja ladina tähestikku, millele on lisatud mõned tähed. Kiri on peaaegu täielikult "häälikuline" (igale häälikule vastab kirjatäht). Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]). Ladina alustähestikku eesti keele vajaduste järgi kohandades on saadud eesti
üldse. Sallivus ei pruugi alati tähendada heakskiitu või mõistmist, kuid enamasti sisaldab austust. Suhtlemine - info vahetus. Toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine. Suhtlemistasandid (Berne´i teooria) Igas inimeses olemas kolm tasandit: 1. vanem (see käitumine võetakse üle oma vanematelt. Suheldakse teistega ülalt alla. Positiivne vanem kiitev, toetav, nõuandev. Negatiivne vanem kritiseeriv, käskiv). 2. täiskasvanu (asjalik, võrdne suhtlemine) 3. laps (loomulik, spontaanne. Positiivne laps rõõmus. Negatiivne laps jonniv) Eelisolukorras on alati suhtlemist alustav inimene, kuna tema saab valida suhtlemistasandi. V V T T L L
· kolm pööret ainsuses (ma loen, sa loed, ta loeb) ja kolm pööret mitmuses (me loeme, te loete, nad loevad) · kaks aega -- 1) olevik (loen, loetakse); 2) minevik. Minevik jaguneb lihtminevikuks (lugesin, loeti), täisminevikuks (olen lugenud, on loetud), ja enneminevikuks (olin lugenud, oli loetud). · neli kõneviisi -- 1) kindel (loevad, luges, loetakse, oli loetud), 2) tingiv (ma loeksin e ma loeks, ta oleks lugenud, loetaks), 3) käskiv (loe, ära loe, lugegu, loetagu), 4) kaudne (lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu
lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha
olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha
..................................................................................8 2 I. Kolm käitumisviisi On inimesi, kes pea igas olukorras püüavad teisi kamandada. Nende sõna, arvamus, vajadused, soovid peavad alati peale jääma mitte kunagi teiste omad. Võib jääda mulje, et neil pole aimugi, et on olemas ka muid võimalusi rääkimiseks kui teravatooniline ja kulmukortsutav käskiv kõneviis. Tee-ära-tee- jutud, ähvardused ja jõuvõtted vahel otsesed, vahel varjatumad on neile väga omased. Kui käskiv kõneviis asetada võimaliku käitumisskaala ühte otsa, siis selle teisest otsast vaatab vastu täiesti vastupidine hoiak ja käitumisviis. Seda käitumisviisi, mida oleks vastukaaluks ehk kohane näiteks nutvaks kõneviisiks nimetada, kasutab ja-jahmuidugi inimtüüp, kes oma soovid, probleemid ja tahtmised pidevalt tagaplaanile tõrjub. Mis nüüd mina..
*Des-vorm: -des, -tes, -es *Ainsuse 1. pööre: -n *Ainsuse 2. pööre: -d, 0 *Ainsuse 3. pööre: -b, 0 *Mitmuse 1. pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole * tingiv kv: -ksi, -ks *käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub *Isikuline: ei ole tunnust
-mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1. pööre Mina laulan Meie laulame 2. pööre Sina laulad Teie laulate
Kõneviisid: · Kindel KV tegevus on reaalne, toimub/toimus tõesti, tunnust pole (umbisikuline kse olevik). Ema ütles, et vend on trenni läinud. · Tingiv KV tegevus pole reaalne, vaid teatud tingimustel toimuv, katsetatav, käsu pehmendamiseks (kas komposteeriksite mu talongi?), tunnusel kaks kuju: -ks, ja ksi puhkaksin = ma puhkaks; vaataksid = sa vaataks · Käskiv KV väljendab käsku otsest (ains.ja mitm 2.pööre) v kaudset, 3. Isikule suunatut (ains ja mitm. 3.pööre): Täida ül korralikult. Täitke ül korralikult!, Täitku nad ül korralikult. Pidulik stiil Mingem, Astugem (neutraalses stiilis kasut selle asemel kindlat kõneviisi lähme kõik koos, astume!) Tunnusel on 5 kuju: -ge, -ke, -gu, -ku, 0-variant (ains.2 pöördes Õpi rohkem! Mine metsa! Kuula tähelepanelikult!).
(4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne. Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju laensõnu nii amhaari, araabia, portugali, prantsuse, inglise kui ka niiluse- sahara keeltest (4). Mõned näites Oromo sõnadest ja fraasidest (4): Kuidas sul läheb? - Akkam Jirtuu? Aitäh – Galatoomi Jah - Ee, eeyyee Ei - Lakki Arvsõnad ühest kümneni (5):
Antonüüm - vastandsõna. Metafoorid • Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. • Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, toru-jüri, kondiväänaja, köögi-kata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid • Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia - teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt “Mahtra sõja autor elas kastellaani majas.” -> “Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus.” Fraselogism - piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf - sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon - sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja).
kuvalda. Antonüüm vastandsõna. Metafoorid · Nurmenukk: kanavarbad, käokold, kurekaatsed, härjakaatsed, sõrmlilled, käokingad. · Hunt: susi, hallivatimees, metsakoristaja, kriimsilm, metsakutsu, võsavillem, metsatöll, pajuvillem. Metafoorsed elukutsed: Sulerüütel e kirjanik, karvamari e juuksur, küla küünal e õpetaja, torujüri, kondiväänaja, köögikata, seaduse silm, tahmanägu. Homonüümid · Tee: jook, rada, tegema käskiv, T, moodus/viis, golfi tee. Metonüümia teadmine seostab kindlat objekti teise objektiga. Nt "Mahtra sõja autor elas kastellaani majas." > "Eduard Vilde elas lossivalitseja majas Kadriorus." Fraselogism piltlik ümberütlus (käib nagu kass ümber palava pudru, keerab hauas ringi). Homograaf sama kirjapilt, erinev hääldus (palk, kooli). Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja).
13 Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Tüdrukuta Tüdrukuteta . 14 Kaasaütl Kellega? Millega? Tüdrukug Tüdrukuteg . ev a a 7) Tegusõna vormistik Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik
Komad olemas Nt: esmaspäeval, 6. novembril Nt: ilusaim, kõige kenam Nt: siin, trepi peal Sama- ja eriliigilised täiendid ja määrused Sama liik: koma on, Nt: kapis rippusid sametist, siidist ja villasest sallid Eri liik: koma pole, Nt: meil on kodus suur pruun pikakarvaline koer Robi. Kaudne kõne jutustatakse ümber, mida keegi ütles 1) saatelause algusesse 2)sidesõna "et" 3)küsilause puhul küsisõna 4)isik muutub 5)kõneviis, tegumood ( isikuline, umbisikuline, kaudne, käskiv jne) 6)jutumärgid ja koolon kaovad ära Põimlaused Delfiinid, kes on väga armsad, magavad üks silm lahti. Sebra, kes on ise triibuline, ei näe oranzi värvi. Verbita lauselühend verb-tegusõna(pöördsõna) Põimlause kõrvallausest saab teha lauselühendi Lauselühend on komadega eraldatud. Nt: Mees, kellel oli lips ees, tuli meie poole. -> Mees,lips ees,tuli meie poole. nud- ja tud- lõpuline lauselühend nud - täisminevik, enneminevik
isikustamist ( südamesse läeb) ja sümboleid ( y on ü, pungad- lapsed). Pealkiri on valitud minu arvates täiesti sobiv. See aitab tabada luuletuse ideed, et nüüd tuleb Eestil tegutseda. Adresseeritud on see Eesti ja maailma rahvale, kes Eestist natukenegi hoolib aga ennekõike Eesti heliloojatele. Luuletuses on tunda ajastu hõngu ja ärevust. Ülesehituses on jälgitud salmi rõhke: mida rõhulisem seda tagapool on rida. Autori positsioon on ülistav, käskiv ja ka aitav. See luuletus meeldis mulle kõige enam, sest siin on tunda rahva jõudu. Tema poolt välja antud luulekogud : ,,Kolmring"(1989), `,,Vari ja Viisnurk"(1991), ,,SurWay"(1992), ,,Neli Sada Keelt"(1997) ja ,,Towntown & 28: Viies Rühm Poeese" (1999). Poeem ,,Sobimus"(1999). Reisiraamatud: ,,Para- Estonia"(1994) ja ,,Eesti Reisijuht"(1995). Tema luuletusi on tõlgitud ka soome, inglise ja vene keelde.
1. Distribution Levik, levitamine, jaotus Tõsiseltvõetavus, 2. Credibility usaldusväärsus Kohtuma, kokku 3. Encounter põrkama Kohustus, käsk, käskiv 4. Imperative kõneviis 5. Give rise to Põhjustama Märkima, teatavaks 6. Denote tegema 7. Oblique Kaudne, viltune 8. Utilization Kasutamine, kasutus 9. Transmitter Andur 10. Subsequent Järgnev 11. Unobstruced Avatud 12. Aggregate Ühendama, kogum 13
8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt mõelda, kõne- ja keeleoskus. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide Autokraatlik juhtimisstiil- käskiv ja kontrolliv. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Demokraatlik juhtimisstiil- juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Passiivne juhtimisstiil- juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendvad end
tõttu hääldub selge i tüvekonsonantide ette i- ja mõnede e- tüveliste sõnade lõpukaolistes vormides, nt laits "laps", näin "ema", äit "isa". Selline palatalisatsioon ühendab Mulgit Tartu murdega ja erineb Võru palatalisatsioonist. Kui aga tüve i või e on säilinud, ei ole palatalisatsiooni üldse, nt latse "lapse", nänni "ema(om)", ätti "isa (om)". Morfoloogia · Iidvana taustaga on konstruktsioon, milles käskiv kõneviis keeldkõnes on põhiverbi vormid da-infinitiivi kujulised: ärä minnä "ära mine", ärä süvvä "ära söö", ära nartta "ära naera". Mulgi rahvaluules on nende verbivormide lõpul veel k, mis viitab algsele moodustusviisile. · Tingiva kõneviisi minevikus on kasutusel sünteetilised vormid, nt ollus "olnuks" ei tullus "ei tulnuks". Nüüd on need mulgipärased vormid muutunud kirjakeeles üldtuntuks.
Et ma saan kontrolltöös halva hinde ja ma olen väga pettunud. Kui teed inimesele märkuse, siis ta õigustab ennast, süüdistab sind ja ta on segaduses. See, kes märkuse teeb ei tohi end õigustada. Võlulaused: 1. Sulle ei meeldi, et ma sellest räägin? 2. Sinu arvates on see pisiasi? 3. Sinu arvates see asi nii hull ka ei ole? 4. Sa ei teadnud, et see mind häirib? 5. Kuidas me võiksime seda koos lahendada? Berne’i tasandid Vanema tasand- käskiv, moraali lugemine, konservatiivne Täiskasvanu tasad- tõsine, rahulik Lapse tasand- loomulik, kohanenud (teeb kuidas on sobiv) Konflikti lahendusviisid Vajaduskonflikt (võitja-kaotaja) Võitja-võitja meetod 0-aste kaotushirmu maha võtmine 1. Oma vajaduste sõnastamine 2. Ajurünnak, lahendusvariantide välja pakkumiseks 3. Varianide hindamine 4. Sobiva välja valimine ja tegevusplaani koostamine 5. Plaani elluviimine 6. Tagasiside Väärtuskonflikt
valguses (vähemalt 23 lauset). Perspektiivse eestvedamise peamised komponendid on inspireeriv motiveerimine, intellektuaalne stimuleerimine, individuaalne lähenemine. Orienteerub pigem tulevikule, kui olevikule. Perspektiivne juht motiveerib töötajaid, aitab neil toime tulle raskustega nii ametialastega kui ka suhtlusraskustega. Orienteeritud saavutustele. Õpetaja Kommentaar: Pisut napp. 22. Juhi käskiv stiil (vastavalt HerseyBlanchardi eestvedamise mudelile) on sobiv siis kui järgijate valmisolek töö tegemiseks on keskmine. Väär 23. Maatriksstruktuur võib olla tõhus keerulises, kiiresti muutuvad keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja kohanev. Tõene 24. Vali ainult tõesed väited. Vali üks või enam: a. Organisatsioonikultuuris väljenduvad normid ja reeglid. d
tööriietus või kui palju ehteid, parfüümi või meiki sul teenindades tel on. Muidugi see ei ole nii tähtis, kui sa istud kontoris ja vastad kõnedele või e-mailidele, faksidele, sest siis kliendid sind ei näe, kuid suheldes nendega peab ikkagi säilitama põhistandardid. 3. Tüüpilisemad vead Enamalt jaolt väga tihedad klienditeeninduskeele kasutamise vead on suletud küsimused. Suletud küsimused on need küsimused, millele saab vastata Jah või Ei. Ka käskiv kõneviis ei ole hea suhtlemise aluseks. Klienti ei saa mitte kunagi käskida, sest klient ei pea viibima seal organisatsioonis, kus teda käsitakse, kamandatakse, õpetatakse, süüdistatakse või ähvar- datakse, või kus teenindaja peab ennast kliendist tähtsamaks. On kliendi suhtes ükskõikne, pessimistlik. Aga kõige suurem viga, mida teenindaja teha saab on ka see, et hindab kliendi rahakoti suurust. Välimuse järgi klienti. Klient on klient, klient on kuningas, kliendil on õigus.
· Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid
· Isikuline on tavaline · Umbisikuline tegumood tähendab seda, et tegijat teada ei saa. Olevik-kse LM-di/ti TM-on +tud EM-oli+tud/dud 5) Kõneviisid · Kindel O-õpin LM-õpisin TM-olen õppinud EM-olin õppinud · Tingiv- tunnus on -ksi O-õpiksin LM- puudub TM-oleksin õppinud EM-puudub · Käskiv-mina vormi pole O-õpi LM-puudub TM-olgu õppinud EM-puudub · Kaudne- tunnus on -vat O-õppivat LM-puudub TM-olevat õppinud EM-puudub 6) Tegevusnimed ehk infinitiivid I. Ma- infinitiiv · Õppima · Õppimas · Õppimast · Õppimaks · Õppimata II. Da-infinitiivid
annaabi.ee 
