Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst. Kelsen Õigus on inimkäitumise normatiivne sunnikord. Ihering Õigus on ühe riigi sunninormide kogum. Paul Narits Õigust tuleb otsida ühiskonda enesesse kätketud väärtustest. Normatiivsus o Norm on juhis, mida peab järgima. o Normatiivsus pidamine, olemapidamine o Norm ütleb, kuidas peab olema. Ühiskondlikkus o Õigus on ühiskondlik nähtus. o Ühiskonnas on kehtestatud käitumisnormid. o Käitumisnormidega allutatakse inimesed kohustustele. o Kui kõik inimesed oma kohust täidavad kujuneb välja kord, kus inimeste käitumine muutub teiste jaoks ettenähtavaks. o Ühiskonnas on kujunenud vahendid normide tagamiseks sanktsioonid (karistus) o Reguleerida saab nende olevuste käitumist, kellel on tahet ja soovi. Ajaloolisus o Õigus on ajalooline nähtus. Ta on pidevad muutumises ja saamises.
Moraal Mis on moraal? Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum. Kuid see ei ole kindlasti kõigile selge ja arusaadav, mida tähendavad need käitumisnormid, tavad ja seadused. Mis see moraal siis ikkagi on? See on lihtsamalt õeldes see kuidas me oma igapäeva elus käitume ning milliseid seaduseid me järgime. Olgu nendeks siis kas viisakusreeglid või liiklusreeglid, kõike neid võib nimetada moraaliks. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. Suuremal osal meie ühiskonnast on olemas omad viisakus- ja käitumisreeglid, mille järgi iga päev talitatakse. Meie kultuuris on enamasti kahte liiki reegleid ja
Minu eetilised tõekspidamised Liisa Tamm Käitumisnormid Teatrisse ei lähe dressided Enne mõtled, mida ütled või teed Sõpradega võid suhelda vabalt, kuid täiskasvanute juuresolekul vali oma väljendusviisi Käitu teistega nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutaks Viisakusnormid Teretamine, tänamine Õnnitlemine tähtpäevade puhul (sünnipäev, abiellumine, lapse sünd jne) Ära mõista hukka teiste inimeste kombeid või tavasid Usaldus Ole usaldusväärne
rakendamise kohta politseiteenistuses SISU · Politseisümbolid ja nende kasutamine · Politsei põhiväärtused · Ameti- või politseivande andmine · Politseiteenistujate ametiseisund · Alluvussuhted · Suhtlemine · Tervitamine · Enda esitlemine SISU · Pöördumine · Politseitseremooniad · Lipu kasutamine · Vormiriietuse kandmine · Visiitkaardid ja nende kasutamine · Kutsed TÄHTSUS · Seab ette politseiametniku käitumisnormid. · Sätestab ära vormiriietuse kandmise põhinõuded. · Ühtsete mallide kehtestamine kogu ametkonna töös. Täname kuulamast!
Teenindustrendid Klassikaline stiil · Traditsioonid -rahvuslik, piirkondlik, riiklik jne · Rahvusvaheline etikett -ranged, raamid, käitumisnormid, riietus, protokoll -head tavad, eri rahvuste kultuur Trenditeenindus · Vabam · Tihti seotud tähtpäeva, hooaja ja moega · Arvestab kliendi soove ja vajadusi · Vabadus ei tähenda lodevust ja lohakust Trendiloojad · Teenindusjuhid, teenindajad · Ruumi inventar, mööbel · Disainerid · Dekoraatorid · Peakokad · Kliendid Teenindaja · Korrektne · Viisakas · Avatud · Reserveeritud · Enesekindel
Eesti Vabariigi Haridusseadus Agnes Kaasik PtS121 Paikuse 2013 Mis on haridus? · Teadmised · Oskused · Vilumused · Väärtused · Käitumisnormid Mis on hariduse eesmärk? · Areneda ja luua soodsaid tingimusi · Kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi · Luua igaühele eeldused pidevõppeks. Eesti Vabariigi Haridusseaduse eesmärk Tagada õiguslikult haridussüsteemi: ·Kujunemine ·Toimimine ·Areng Haridusasutuste alluvus · Riigiharidusasutused alluvad Haridus- ja Teadusministeeriumile · Munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele · Erakoolid alluvad neid asutanud
,,Sotsiokultuuriline ruum, suhted ja isik" Igas kultuuris on erinevad käitumisnormid ja tavad. Nii mõnigi asi mis tundub meile, kui eestlastele normaalse ja tavapärase käitumisena võib teisest kultuuuriruumist pärit inimesele olla solvav. Suhtlemine on sotsiaalne tegevus, millel on omad reeglid. Näiteks Eestlased on harjunud teretamise juures kätlema ning ka kallistamine on eestlasele tavapärane. Samas mõne teise rahvuse puhul on see solvav. Inimest, kes eirab oma kultuuri käitumisnorme mõistetakse hukka
(tekkimine, kesksed motiivid) Rüütlikirjandus sai alguse XI sajandil pärast seda, kui rüütlid jäid paikseks. Tegemist oli kurtuaasse ehk õukondliku tegevusega. Rüütlite seas levis daamikultus(õhati oma naise või mõne daami poole). Rüütlikirjandus rääkis armastusest, mida enne polnud; edastati psühholoogilisust; tekst oli allegooriline ja sümbolitega; räägiti ka Püha Graalist. Rüütleid iseloomustasid head kombed, relvakäsitlemis- ja jahipidamisoskus ning ka käitumisnormid. 6. Rüütliromaanile iseloomulikud jooned, kus tekkis/levis, kes esitasid ? Mida tähendab väide : rüütliromaan oli avatud süsteem ? Rüütliromaanid said alguse ja levisid Põhja-Prantsusmaal. Seal esitasid romaane truväärid, Lõuna-Prantsusmaal aga trubaduurid. Iseloomulikeks joonteks oli romaanivormis kirjutamine, autori tähtsus ja proosavorm. Esines müstikat(võlurid, haldjad). Rüütliromaan
Distsipliini tagamise korraldus koolis Distsipliini tagamine ja selle korraldus alagab enamasti ikka kooli ja lapsevahelisest koostööst. Kool määrab sisekorraeeskirjad (moraali-, eetika- ja käitumisnormid), Eesti Vabariigi seadused ja nende alusel välja antud õigusaktid. Normid ja reeglid on paigas, meie kohustus on neid täita. Kas neid ka korrapäraselt täidetakse ongi õpetajate ja juhatuse eesmärk/kohustus jälgida. Selleks peavad õpetajad tegema suurt vaimset tööd (rõhutades sõna vaimset), nii iseenda kui õpilastega. Kõik õpetajad soovivad teha oma tööd pädevalt ja hoida õpilastega häid suhteid. Ja enesekehtestus on õpetajale enamasti suur väljakutse.
ideaalides pettunud noorsoo stiihilsest protestiliikumisest osavõtjad • Olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPISTIIL • Kirkad värvid • Pikad juuksed • Liibuvad trikoosärgid • Trompetpüksid • Heegeldatud murumütsid • Vestid • Maskiseelikud • Platvormkingad HIPILIIKUMINE •Noorsoliikumine 1960.aastal •Ameerika Ühendriigid •Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus CHRISTIANA •Kopehaagen •34 hektarit umbes 850 inimest •Tekkis 1917.aastal •Mahajäetud sõjaväekasarmu •Tuntumaid paiku WOODSTOCKI FESTIVAL • 150 000 hipit • Woodstockist räägib üks oma aja hipisid: "Woodstock polnud lihtsalt kontsert. See oli kokkutulek, milles muusikal oli mängida vaid taustaroll. Muusika, mis kõlas Woodstockis oli parim ja selles sisaldusid sõnumid ja
maailmas on jäetud tähelepanuta. Kui iga inimene leiaks natukene aega, et kaalutleda põhjalikult oma otsuseid ja vajadusel neid korrigeerida, elaksime me tunduvalt õiglasemas ühiskonnas. Inimene ei õpi kunagi õigesti elama, sest elu areneb kiiremini, kui meie seda analüüsida ja aktsepteerida suudame. Ühiskond on ju harjunud kõik vana ja kulunud asendama uhke ja uuega. Vanad kombed ja käitumisnormid asenduvad modernsemate traditsioonide ja tänapäevasema eetikaga. Mõni inimene suudab rohkemal, mõni vähemal määral elu arenguga kaasas käia, see omakorda põhjustab inimeste erinevaid seisukohti ja arusaamu. Igaüks peaks oma olemuse mõtte otsingul tähtsaks pidama seda, et elu ei tohi lihtsalt läbi joostes ära raisata. Elul on su enda püstitatud eesmärk, kui suudad seda saavutada, oled väärinud võimalust eksisteerida. Nagu J. W
Mehed ja naised Meeste ja naiste erinevused algavad juba pisikesest peale. Tüdrukud hakkavad varem rääkima kui poisid. Ka sõnavara areneb tüdrukutel kiiremini kui poistel. Tüdrukud saavad varem naisteks kui poisid meesteks. Nii ei mõista poisid enda vanuseid tüdrukuid, miks nad enam koos ei mängi vaid tihtipeale hakkavad tüdrukud vanemate poistega suhtlema. Naiste ja meeste üksteisest mitte arusaamise juured tulenevad ürgajast. Juba siis olid ülesanded meeste ja naiste vahel ära jagatud. Mehed käisid küttimas ning keskendusid vaid saagi kättesaamisele.. Nii naised ei mõistagi, miks mehed millegagi tegeledes neid ei kuula. Aga vastus on ju lihtne, mehed keskenduvad näiteks telekavaatamisse ja kõik, mis on väljas pool seda on nende jaoks segav faktor. Naised aga olid korilased, nemad uitasid ringi ja lobisesid ning arutasid, kus on parem saagikus ja kus mitte. Nii ei saa jällegi mehed naistest aru, kuidas...
..Poliitika - riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. ...Kultuur- Mitme inimkonna poolt loodud materjaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Eraelu- Indiviidi isiklik elukorraldus. Kodanikuühiskond- ühiskonnaosa mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi. Apoliitika- mittepoliitiline, poliitikast hoiduv. ...Moraal- ühiskonna valdkond kõlblus ja käitumisnormid. Tunnetus sellest mida kõlbab ja mida mitte. Aluseks regioon. Aegade jooksul välja kujunenud tradits ja kombed. Etikett- Kindlad käitumisreegild. Kasut ametlikus või rahvusvahelises suhtlemises. Eliit- ühiskonna kõrgkiht, paremik. Riik- organisatsioon mille tunnuseks on territoorium, rahvastik ja avalik võim. Mittetulundusektor- ühiskonna osa mis ei haara kasumi saamisele ja võimule orjenteerituid tegevusi. Massikomunikatsioon e. Suhtelmine.
SUBKULTUUR- HIPID AJALLUGU · HIPILIIKUMINE ON NOORSOOLIIKUMINE, MIS SAI ALGUSE 1960. AMEERIKA ÜHENDRIIKIDES. · KODANLIKU TARBIMISÜHISKONNAS PETTUNUD NOORED · TÄHTSAIMAKS EELKÄIJAKS ON BEAT GENERATION ( EHK N.Ö VABADUSLIIKUMIST ALUSTANUD AUTORID, KES VÕITLESID OMA TÖÖDE JA TEOSTE EEST) · ÜHISKONNAST LAHKU LÖÖNUD HIPID MOODUSTASID KOLOONIAID (HIPIKOMMUUNID), MILLE LIIKMED HÜLGASID ÜLDTUNNUSTATUD ELUVIISI, KÄITUMISNORMID JA RÕIVASTUSE. NAD PROPAGEERISID LIHTSUST, SIIRUST JA LOOMULIKKUST NING TÄIELIKKU SEKSUAALSET VABADUST · HIPILIIKUMINE TOIMUS EESTIS KA NÕUKOGUDE AJAL- N.Ö NÕUKOGUDE LILLELAPSED 70NDATEL AASTATEL ISELOOMULIKUD JOONED JA TUNNUSED · PÄRIT PEAMISELT KODANLIKEST VÕI VÄIKEKODANLIKEST PEREDEST · ISELOOMULIK MÄSSULISUS JA AKTIIVNE PROTEST ASENDUSID HIPIDEL KONFLIKTITUSE, VÄGIVALLATUSE JA ARMASTUSE KULTUSEGA (LOOSUNG "MAKE LOVE, NOT WAR") · NARKOOTIKUMIDEGA PROOVITAKSE SAAVUTADA ÕNDSUSSEISUNDIT · NARKOOTIKUMIDE...
Maailmas toimuvad muutused muudavad ka inimesi ja nende väärtushinnanguid vastavalt vajadusele. Väärtushinnangute muutumine aja jooksul võib kaasa tuua ka erinevaid konflikte. Üheks suuremaks probleemiks võib kujuneda kahe erineva generatsiooni vahelised suhted. Vanemad inimesed ei mõista nooremaid ja nende käitumisi. Nende vahele tekib nö. suur lõhe, mis takistab loomupärast suhtlemist ja üksteisest aru saamist. Näiteks on eakatel tänapäeva noortest erinevad käitumisnormid ja reeglid, kuidas inimestesse suhtuda. Arvatakse, et noored suhtuvad üksteisestesse õelalt ja salvavalt, kuid tegelikult see mulje on petlik. Erinevad konfliktid võivad olla tingitud väärtushinnangute muutumistest. Väärtushinnangute muutumistest põhjustatud konflikte on võimalik vältida ja leevendada. Kui rääkida vanade ja noorte vahelistest probleemidest, siis neid tuleks lahendada erinevate selgitustöödega. Nii eakatele kui noorsoole tuleks
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike analüüsinud oma tuttavate ning sõprade koduseid olukordi ja kõrvutade...
lühidalt iisraellaste seaduseid ja tõekspidamisi. Judaismist on välja kasvanud islam ja kristlus. Religioonid on uskumuste, normide ja tavade kogumid. Nende kujunemised on võtnud aega sajandeid. Pole olemas ühtegi rahvast või kultuuri, kellel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon annab igale rahvale võimaluse näidata end erinevas valguses teiste ees. Ma arvan, et on väga oluline, et igal rahval oleksid just oma tavad, käitumisnormid, traditsioonid ja kombed, sest läbi nende on iga rahvas omapärane ning erakordne.
Innovatsioonide tsüklid läbi aegade: Hüdroenergia ,ketrusmasin, raud(esimene tsükkel 60 a. 1785-1845) Auruenergia ,raudtee, teras(teine tsükkel 55 a. 1845-1900) Elekter, kemikaalid,sisepõlemismootor(kolmas tsükkel 50 a. 1900-1950) Naftakeemia,elektroonika,lennundus( neljas tsükkel 40a. 1950-1990) Digitaalvõrk, tarkvara, uus meedia( viies tsükkel Iseloomusta sotsiaalset keskkonda: Sotsiaalne keskkond on inimsuhteid kajastav osa keskkonnast. Selle moodustavad inimgruppide üldised käitumisnormid , poliitilinne kultuur, väärtused, tavad ja mitmesugused kultuuriavaldused. Iseloomusta poliitlist keskkonda: Hõlmab valitsusasutusi, ühiskonnas valitsevaid poliitilisi ideid ja arusaamu riigi ja selle eesmärkide suhtes, individuaalse ja kollektiivse käitumise tavasid, vaateid teiste riikide rahvaste kultuuride suhtes. Iseloomusta õiguslikku keskkonda: Selle loob parlamendi valitsuse ja teiste võimuorganite normatiivaktide kogub
Millist osa etendas kirik keskaja kultuuris? Katoliku kirik on alates kristluse Rooma keisririigi ametlikuks usuks kuulutamisest aastal 380 mänginud keskset rolli Euroopa kultuuriruumi kujundamisel. Alates altarimaalidest kuni rüütlilauludeni on see aidanud kaasa tänapäeva kunsti, kirjanduse ja muusika vormimisele. Põhiline kunsti tellija keskajal oli katoliku kirik. Enamus loodud kunsti täitis klerikaalset eesmärki. Loodi altarimaale, kaunistati riste ning tehti pilte paavstidest ja kõrgetest kirikuvaimulikest. Vaid vähesel määral loodi kunsti jõukale lihtrahvale. Ka arhitektuur arenes suuresti tänu kiriku rahakotile, sest enamus uusi ehitusvõtteid võeti kasutusele kirikute ja kloostrite ehitusel, sest neid rajati äärmiselt palju. Ilmalik arhitektuur piirdus paljuski kindlustusehitistega, samas täitsid selles eesmärki ka loodud võlvidega kirikud. Kirjanduse, olles enamusele lihtrahvale kätte...
ENESEANALÜÜS KURSUSES ,,KÄITUMINE ja ETIKETT" Õppeaine ,,käitumine ja etikett" käigus õpitust tooksin esile enda jaoks tähtsaima omandatud teadmisena selle, et hakkasin paremini mõistma etiketi olemust seda, et käitumisnormid ning etikett on erinevad ja muutuvad, arenedes, taandarenedes, tehes inimeste elu lihtsamaks kui ka raskemaks. Ilmselgelt omandasin õppe käigus ka konkreetseid teadmisi erinevatel etiketi ja käitumisega seotud teemadel. Antud aine läbimisel läks halvasti ning tekitab mulle enim negatiivsid emotsioone see, et ma ei osalenud nii paljudes loengutes, kui oleksin tahtnud. Olgu siin põhjuseks see, et ma ei suutnud
Paljud suurteperede emad Saharas kui ka Kagu-Aasias müüvad oma lapsi või sunnivad neid väga varajases nooruses tööle! Miks lapsed ei saa koolis käia? Vaesus- vanematel puudub võimalus osta koolivorm, kirjatarbeid ning vihikuid. Lapsed peavad tegema rohkesti kodutöid. Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus? Haridus on meile tähtis, et tänu haridusele saame me treenida oma oskuseid ning luua käitumisnormid, millega läbi lüüa suures ja laias maailmas. Haridus ühtlasi kaitseb meid ohtude ning üldse selle suure maailma ees. Ilma hariduseta ei suudaks me ülesse kasvatada oma lapsi, me lihtsalt ei teaks mida me nendega tegema peame. Haritud inimesed talluks harimatute peal! Mis juhtub harimatu inimesega? Harimatu ei oska ennast kaitsta haiguste eest, ta ei oska isegi neid ennetada. Nt: HIV/AIDS Tal ei ole mingit tulevikku see tähendab seda, et nii tema kui ka tema lapsed elavad vaesuses.
Friedrich Nietzsche Nõnda kõneles Zarathustra „Nõnda kõneles Zarathustra“ on Nietzsche tähtteoseks, kuna sellesse raamatusse on ta pannud väga palju enda nihilismivastast maailmavaadet. See tähendab, et raamatu põhiideeks on elule ja olemisele eesmärgi ja põhjuse otsimine. Nietzsche ise on ka väitnud, et see raamat on tema üks kõige olulisem raamat. Selle raamatu peategelaseks on eraklik mees, Zarathustra. Ta elas koopas, mis oli tema koduks olnud juba kümme aastat. Zarahustra oli koopas teistest inimestest eraldatud. Ühel hetkel sai tal kõrini sellisest eraklikust elust ja ta otsustas sellest koopast välja reaalsusesse tagasi tulla. Zarathustra otsustas koopast välja tulla, sest ta oli juba piisavalt kaua seal koopas aega veetnud ja elu järele järgi mõelnud. Ta oli seal koopas aru saanud, mida ta tahab oma eluga edasi teha ja ta tahtis ka oma kogemus...
klassijuhatajale või mõnele teisele pedagoogile. Minu arvamuse kohaselt ei saa koolikiusamine algust mitte koolist, vaid kodust. Kui laps kasvab kodus, kus valitsevad väärarusaamad, siis ei takista koolis ette võetud rakendused kuidagi seda, et lapsest võib kasvada halbade kommetega nooruk. Kõik algab kodust, ning kodused õpetused juurduvad lapsele kõige enam sisse, ka igaühele meist on arvatavasti mingid käitumisnormid kodusest keskonnast kaasas ilma, et me seda eneselegi teadvustame. Kahjuks pean aga tõdema, et ükskõik kui palju koolikiusamisest koolis ka ei räägita, olen veendunud selles, et kiusamise vastu kooliruumides ei saa, sest kõik saab alguse kodusest kasvatusest ning seda haridussüsteem muuta ei saa. Koolikiusamise vastu saab iga inimene individuaalselt võidelda, alustades kasvõi sellega, et seisad kiusaja ohvri eest ning kui oled
elada. Oleneb meie isiksuslikest omadustest, kas me suudame neid varasid suunata endale kasuks või kahjuks. Oleneb saatuslikest kokkulangevustest, sõltub sellest, kuhu me läheme või kuhu me satume. Erinevates kampades, seltskondades, gruppides, riikides on paika pandud erinevad piirid. Need piirid võivad tunduda meile omastena, või ei suudagi me nendega kohaneda. Erinevates gruppides valitsevad erinevad tavad, käitumisnormid, kõnepruuk, riietus ja maailmavaade. Kuna inimese teadvus jääb alati maha tema olemisest, tulevad mõistmine ja sallivus alati tagapool. Erineva mõistmine ja vajadusel aitamine ei tule kergelt. Rikaste ja edukamate kõrge tagant ei näe alati vaeseid ja elus halvemini toimetulevaid. Kui mõnel pole kodugi mis piiritleks elamist. Piirid kaitsevad meid, aga ka kammitsevad ja kontrollivad meie elu.
1)Pean lugema kohustuslikku kirjandust 1)Tahan sõpradega välja minna, aga mul ei ole raha 2)Tahan sõpradega välja minna, aga olen koduarestis 2)Tahan ujuda, aga ma ei oska Looduslikud sundused Ühiskondlikud sundused 1)Maakera tiirleb paratamatult 1)Liiklusseadused 2)Inimene on surelik 2)Moraal 3)Koer ei saa muutuda liblikaks 3)Käitumisnormid 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et
reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„etalonid“. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka süsteemi organiseerituse ehk korrastatuse tase. Sinna jõudmisele eelneb areng. Oluline on, et süsteem oleks organiseeritud, sest siis seda vähem saab teha mõjutada väljaspoolt. Õigussüsteem ei saa olla rangelt aksiomaatiline süsteem. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui suhteliselt hästi organiseeritud õigussüsteem.
Alusharidus - Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Keskerihariduseks nimetatakse haridust, mis põhineb üldkeskharidusel, kuid mida riiklikult ei tunnustata kõrgharidusena, loetakse kesk- ja kõrghariduse vahepealseks hariduseks Täiendusharidus - Täiendusharidus on üldhariduslikud ja kutsealased teadmised, oskused, vilumused ning kutsenõuetele vastavad käitumisnormid ja väärtused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. · Haridus ja Teadusministeerium Hariduse andmine on riigi järelevalve all (alus: PS § 37). Haridusja teadusministeerium või haridusja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem (PGS § 48 lg 1) teostab järelevalvet kooli õppeja kasvatustegevuse üle, samuti riiklike õppekavade ja muude haridusstandardite täitmise üle.
Antud liikumine tugevdas naisõigusi ning suurendas naiste rolli riigi valitsemises. Tänapäeval on naised paljudes valdkondades võrdväärsed meestega. Lisaks eelnimetatud liikumistele toimus 1960. aastail ka seksuaalrevolutsioon. Antud olukorda julgustas rasestusvastaste tablettide müügiletulek, mille tõttu religiooni mõju nõrgenes. Noorusliku mässumeele kõige paremaks näiteks on hipiliikumine. Nad hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Hipid propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Arvetavasti just see liikumine soodustas muutusi ühiskonnas. Nüüd tarbitakse palju rohkem narkootikume, nõutakse veel enam vabadust ning vanemate mõju laste üle aina väheneb. Ma arvan, et liikumised 1950.-1960. aastatel on ühiskonda edasiviiv jõud, kuna inimeste suhtumine ellu muutus täielikult
vanema põlvkonna põhimõtted, rõivastuse, viisakusreeglid, sündsustunde. •1968.a. toimusid Pariisis ulatuslikud noorterahutused. Pariisi rahutused 1968. a aastal Noorsooliikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Eelkäijaks väidetavalt Beat Generations. Hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Loosungiks: „Make love, not war!“ Hipide ehk lillelaste liikumine kasvas protestiks Vietnami sõja vastu Woodstocki festival sai legendaarseks kui hipiliikumise kõrgpunkt Kodanikuõiguste liikumised 1989. võeti kasutusele keeleseadus, eesti keel sai riigikeele staatuse Üleskutse algatada kodanike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks kodanikuliikumiseks Inimesed pidid registreerima end Eesti Vabariigi kodanikuks ja valima
Väga palju tehakse järeldusi esmamulje põhjal, viitsimata süveneda probleemi. Samuti ei suuda suur osa ühiskonnas leppida homo-või lesbisuhtega, öeldes, et omasoo armastamine on haigus, vaimne porbleem mille saab ravida ja välja juurida usuga. Selle asemel, et teha teisitimõtleja maatasa, võiks oma suu kinni hoida. Paljude sõprusringkonnas on kasvõi üks isik, kes ei oska hinnata mingit erinevat rahvust, tema eripärasid ja kombeid. Leitakse, et teatud riigi käitumisnormid või niinimetatud kombed on tobedad, ei saada üldse aru kuidas kohalikud suudavad nendest kõikidest kinni pidada. Enda vigadega leppimine on juba oluline samm edasises elus. Pärast seda on tükkmaad lihtsam mõista oma sõpra, ema või teisest kultuurist pärit kodanikku. Tihti tahetakse kiiresti otsutada mis inimesega on tegu, lähineda esmamuljest, hoolimata tõsiasjast, et probleem võib ulatuda sügavamale, kui see paista võib. Selle asemel, et mõista kedagi süüdi,
Eetikakoodeksite funktsioonid: nõuandefunktsioon põhimõtete teadvustamise ja neile tähelepanu juhtimise funktsioon sotsialiseerumisfunktsioon INSENERIKOODEKSID tavaliselt kolm osa: 1. Esimeses osas - vaadeldakse 2. Teises käsitletakse 3. Kolmandas räägitakse Insenerieetika koodeksite puudused: Volitatud inseneri kutsestandardi nõuded: üldhariduslikud nõuded: väärtushinnangud ja käitumisnormid: · austus elu vastu; kutsealased nõuded: · insenerieetika normide tingimusteta täitmine Erialastes nõuetes toodud konkreetsed väärtushinnangud ja käitumisnormid: - erialane solidaarsus Ametialastes nõuetes; - firma reputatsiooni väärtustamine seoses isikliku reputatsiooniga - kollegiaalsuse väärtustamine EESTI INSENERIDE LIIDU INSENERIEETIKA DOKUMENDID 1. Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks (1996) Isiklik eetika Tööeetika
võib. Igaühes peitub see ,,tõeline mina", vahel rohkem, vahel vähem allasurutuna. Oma tõelist palet ongi tihtipeale raske kaaslastele esitada. On ju ühiskonnas valitsemas kirjutamata normid ja käitumisreeglid ning paika pandud piirid, kuhuni normaalsuse tase küündida võib. Ka need seadused tuleb omandada, vaatamata sellele, et vahetevahel tahaks elada nii, nagu seda ise kõige rohkem ihkad puutumatuna, ilma igasuguste keeldude ja piiranguteta. Kõik need üldtunnustatud käitumisnormid kujundavad meie kõigi iseloomu tärkamist kes sammub alandlikult õilsuse teed, kes tõstab mässumeelselt õhku rusika, võitlemaks ebainimlikkuse ja õigluse vastu, nagu nad ise seda nimetavad. Vahel öeldakse, et lapse tegu ja nägu on ikka sama, mis tema vanemal, arvestamata sellega, et igaüks tammub oma valitud individuaalset rada. Sellest ka segadus ja probleemid, mis emade-isade ja nende järeltulijate vahel tekivad: Arvatavasti on kõik puutunud kokku
e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete; mõtleja tüüp maailma tajumine läbi loogilise mõtlemise; keskmine tüüp suhtlemise puhul parim tüüp Freudi isiksuse tüübid: alateadvus kõik inimese bioloogilised vajadused nagu nälg, janu, seksuaaltung, surmatung, agressiivsus ja lõbu janu; super-ego e. "ülimina" kõik kasvatusnormid, käitumisnormid, südametunnistus ja häbitunne enamus tuleb kasvatusega; ego e. reaalne mina ül. on valida käitumismudel ehk siis vastavalt kasvatusele, millised alateadlikud tungid võib reaalsuses rahuldada. B Isiksus ei ole vastsündinu ja vaimse alaarenguga in. vaimse alaarenguga in. ei saa kunagi isiksuseks. Kretscheri teooria järgi: leptosoom nõrga kehaehitusega, nurgelised vormid,
*alternatiivne hüpoteesis on mitu tunnust, eraldatud sidesõnaga (kui üks tunnus on täidetud, saab rakendada). *kuhjuv hüpotees sisaldab mitut tunnust, kõik peavad koos esinema, et normi saaks rakendada. Normide liigitamine Täielikkuse aluse: täielikud õigusnormid või mittetäielikud ehk spetsialiseeritud. *täielikud kus on olemas mõlemad normid. *mittetäielikud kus üht või teist normi pole. (levinumad on viitavad normid) Liigitus ülesannete järgi *käitumisnormid *korraldusnormid *pädevusnormid *õiguslikud alused *menetlusnormid *õiguskaitse normid *legaaldefinitsioonid *reguleerimisala ja eesmärginormid *rakendussätted ja muutmissätted. (LK 56). Käitumisnormid reguleerivad meie käitumist (keelud, käsud ja load). Korraldusnormid organisatsiooni või organi töö sisu korraldatus. Pädevusnormid näitavad, milline riigi organ, mille jaoks on määratud. Õiguslikud alused - *karistusnormid näeb ette vastava teo eest karistuse
kellelegi raha või muu meelehea eest altkäemaks, kristlus ristiusk, legaalne seaduslik, leibkond ühise eelarvega inimgrupp, liising seadmete rendimaksed mis võetakse arvesse hilisemal väljaostmisel, majandus asjade ja teenuste tootmine, pakkumine ja müük, meedia nimetus ajakirjanduse, raadio ja tv kohta, minister juhib riigi halduse ala, valitsuse liige, monopol kaubaartikli ainumüügi või ainutootmis õigus, moraal käitumisnormid, mis määravad suhtumise inimestesse, nepotism onupojapoliitika, sugulaste eelistamine ametikohtadele, notar - notaritoiminguid täitev isik, omavalitsus kohalike võimuorganite süsteem, opositsioon vastuseisjad, pakt rahvusvaheline leping, pank krediidiasutus, parlament riigi või omavalitsusliku allüksuse kõrgeim seadusandlik esinduskogu, peaminister valitsusjuht,
sest neid on töö leidmisel vaja. Eestit on viimastel aastatel mõjutama hakanud inglise keel ning seda kõige rohkem noorte seas, kes peaks just hoolitsema keele säilimise eest. Oma heaolu tagamiseks ei peeta tihtipeale lugu sugulastest, vendadest, õdedest. See võib tuleneda põlvkondade vahelisest mõistmatusest, mis üha enam hakkab välja lööma tänu kiiresti arenevale massimeediale ning selle kergele kättesaadavusele. Rahvas seguneb, rändab välja, omandab uued tavad ning käitumisnormid. Keelde tulevad uued originaalsed väljendid, mis toovad kaasa algupäraste sõnade ja väljendite unustamise. Eesti kultuuri ning keelt on mõjutanud mitmed suurriigid nagu näiteks Venemaa ja Saksamaa. Riigina, eriti sellises mõõdus nagu Eesti, peaksime üritama edasi kanda oma juuri järgmiste põlvede tarvis. Ma leian, et peaksime tegema midagi sellist, millele pensionipõlves tagasi vaadates tunneme uhkust, nii meie kui ka meile järgnevad põlvkonnad.
oleks viisakas nimetada piltide juurde ka tõeline autor. Nii teoses „Pisuhänd“ kui „Tabamata ime“ tahtsid peategelaste naised Matilde ja Lilli saada kuulsaks ja jõukaks. Armastuse ei olnud kummagi naise jaoks kuigi oluline. Ka tänapäeval võib leida nimesi, kelle jaoks on raha muutumas aina tähtsamaks. Rikkuse nimel ollakse valmis peaaegu kõike tegema. Näiteks on noori naisi, kes on raha nimel valmis abielluma endast tunduvalt vanema mehega. Eelnevalt mainitud käitumisnormid on olnud pigem negatiivsed. Positiivse poole pealt tooksin välja Vilde teostest tuntud päikesenaised Eeva ja Laura. Nad mõlemad on loomulikud ja tasakaalukad ning toetavad neid kes abi vajavad. Tänapäevalgi võib leida selliseid kaaslasi, kuid neid võiks olla oluliselt rohkem. Igal inimesel peaks olema päikesenaisest sõber, kelle käest saaks Kristjan Rannaäär 10B rasketel hetkedel head nõu küsida.
Religiooni mõju kultuuris on väga sõltuv. Enamasti mängib suurt rolli selle religioosse maa ajalugu. Maailmas on väga palju erinevaid kultuure ja niisamuti on see usunditega. Osa usumaade elanikest seabki endale põhimõtteks religiooni ja selle õpetuste järgi elamise, kuid paljud jäävad sellest kõrvale. Kui on rohkem süvausklike, on kindlasti usuõpetuse mõju kultuurile tajutavam ning see määrab ära mitmedki käitumisnormid, mida rahvas on harjunud järgima. Selge on see, et religioonil on suur osa kultuurielu olemuses ning seda on raske muuta, aga vahest sellel ei olegi tarvidust.
Eetilisus - igaveseks kadunud? Eesti katoliku kiriku piiskop Philippe Jordan on öelnud, et maailma valdab kriis, mis on tugevalt seotud eetiliste puudustega. Ühiskond vajab palju enamat kui uusi seadusi. Muutuste tegemiseks on vaja probleemi tunda. Milles seisnevad eetika- ja moraaliprobleemid ühiskonnas? Tänapäeva maailm on üles ehitatud kristlikele väärtusele. Nii meie käitumisnormid kui ka seadused on mõjutatud 10 käsust. Üha enam on inimkond hakanud eemale liikuma kristlikust moraalist. 10 käsku keelavad abielu rikkuda ja võõrast vara himustada. Täna ei ole see õpetus inimestele tähtis, sest levinud on lahutused ja truudusetus. 2012. aastal sõlmiti 5900 abielu, kuid lahutati 3100. Üle poolte abieludest ei jää püsima, see näitab, et inimkond on eraldunud headest kristlikest tavadest. Tänapäeva maailmas ei ole enam kohta püsivatele vanadele õpetustele
Maailmas on umbes seitse miljardit inimest ja igaüks on märgatavalt erinev ja ainulaadne. Vahel tundub meile, et eristume teistest, kuid siis jällegi avastame end olukorrast, kus nii mõnigi on varem olnud, ehk ei ole me üldsegi nii teistsugused. Me elame riigis, kus väärtushinnangud on muutumas ning inimestel on valik, kas jääda iseendaks või kujundada ümber enda elu teiste meele järgi. See kõik toob kaasa erinevad käitumisnormid ja tegutsemisajendite mõistmise, mis omakorda on seotud sallivuse tasemega meie ühiskonnas. Miks me ei saa aru mõnikord teiste tegudest ja inimesest kui indiviidist? Inimesed märkavad, tunnetavad ja mõistavad asju erinevat moodi. Vahepeal proovime seletada teistele midagi, milles ise oleme tulihingeliselt sees ning kõik tundub vägagi loogiline. Seejuures võib kellelegi teisele võib sarnase või samasuguse arusaama loomine
· klassikaline maffia usaldus keskne voorus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Kirjalikult fikseeritud koodeksid · Normatiivsed - abistavad koodeksid · Väärtustele tuginevad · Sotsiaalselt kohustavad · Abistavad koodeksid Normatiivsed koodeksid · Rahvusvahelistes ettevõtetes juhtimispoliitika- · polütsentristlik · etnotsentristlik Eetilised veendumused ja käitumisnormid · EV mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked Eetikakoodeksi ülesehitus · S.Webley · Eessõna · Avaldus ettevõtte üldise moraalipoliitika koht · Eetiliste standardite kirjeldus
muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate. Sellest tuleneb inimesele elu mõte ning saadakse juhiseid õigeks tegutsemiseks, käitumiseks ja suhtlemiseks. Kristlased näiteks peavad kohustuslikuks 10 käsu järgimist. Ära tapa, ära varasta jne on üldlevinud käitumisnormid. Hoolimata sellest, mida inimene usub, on tal siiski tarvis midagi või kedagi, kellele rasketel aegadel loota ja toetuda. Samuti vajab inimene midagi või kedagi, kelle nimel elada. Kui selleks ei ole teine inimene, siis saab ta abi oma usust. Samuti saavad paljud turvatunde sellest, et nad kellegi eest palvetavad. Nii tunnevad inimesed, et nad on kedagi aidanud. Üldlevinud komme on toidupalve, mida peab ka näiteks minu vanavanaema
vajalik tundub? Tõenäoliselt seepärast, et mis tundub ühele õige, ei ole seda teps mitte teise jaoks. Kes tahavad, need uskugu. Kõrgem vaimsus on väärt lugupidamist ja austust. Nõrgemad vajavadki juhti ning kristlus oma kallutavate põhimõtetega sobib selleks suurepäraselt. Ususekti astudes ületatakse piir, kust alates elu muutub mänguks, milles tuleb osaleda ettekirjutustest lähtudes. Lihtsamad käitumisnormid ja viisakus on aga kõigi sotsiaalsete inimolendite jaoks tähtsad ja olulised. Need pealtnäha väikesed pisiasjad on vankumatult need elureeglid, millest tuleb igati kinni pidada. Need aitavad olla edukas suhtleja, mis on abiks, et leida hea töökoht. Samuti on vajalikud kõik need seadused, mis aitavad ühiskonnal vältida metsikust ja sellest tulenevat kaost. Juba anarhia näitab, et suur hulk erinevaid inimesi laialdasel territooriumil ei suudaks
kõnetas. Olin umbes 11 aastane kui mind hakati suitsetamisega sõprade poolt mõjutama. Seltskonna survel hakkasin ka ise suitsetama. Kui aga üks hetk otsustasin sõprus ringkonna välja vahetada umbes 16 aastaselt, jätsin ka suitsetamise maha. Kokkuvõtteks siis hoiakutest, inimesed võtavad oma hoiakud ja käitumismustrid inimest ümbritsevast keskkonnast ja seltskonnast. Olen päris veendunud, et see jätkub ka edaspidi tulevikus. Hoiakud ja käitumisnormid aga ajaga ning ümbrusest tingitud faktoritega võivad muutuda. Järgmiseks võttis N.Hayes teemaks eelarvamused. Peamiselt kirjutas ta selle mõistetest, teooriatest ja näidetest. Autori arvates on eelarvamus fikseeritud, ettevalmistatud hoiak, mida rakendatakse objekti suhtes, hoolimata selle individuaalsusest või loomusest. Inimestel on pea iga asja kohta oma eelarvamus, mis on kujunenud inimese elu ajal läbi elatud kogemustest. Pean selle väitega nõustuma
Eneseaktualisatsiooni kirjeldadakse biheiviorismi raames. Vale (+ humanistliku psy) Tunnetuspsühholoogia seisukohad on vananenud. - Psühholoogiateadusel puuduvad seosed teiste teadustega. Vale ( + on tihetalt seotud teiste teadustega) 3. Valikvastused Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist: a) oletuslikult; b) teaduslikult; c) kirjeldavalt; d) rakenduslikult. Eetikakoodeks on: a) eetikanormid; b) moraalinormid; c) kirja pandud eetikanormid; d) käitumisnormid. Ebanormaalse käitumise uurimise, diagnoosimise ja ravimisega tegeleb: a) tervisepsühholoogia; b) biopsühholoogia; c) kliiniline psühholoogia; d) sotsiaalpsühholoogia. Alg- ja keskkooli õpilasi, kel on probleeme edasijõudmisega ja emotsionaalseid raskusi, uurib: a) hariduspsühholoogia; b) koolipsühholoogia; c) pedagoogiline psühholoogia; d) tervisepsühholoogia. Katset Väike Albert teostas: a) Sigmund Freud; b) John Watson; c) Edward Thorndike; d) Carl Rogers.
toime ka mitmete ülseannetega. · Püsivus, ehk oskus mitte loobuda rasketes olukordades, nt arvutimängudes mängu lõppu on tavaliselt vägagi keeruline läbida esimese korraga, ning see paneb mänguri seda korduvalt uuesti proovima, kuni ta selle läbib. Arvutimängude negatiivsed mõjud. · Agressiivsus, inimesed, kes mängivad vägivaldseid arvutimänge on tõenäoliselt agressiivsemate mõtete, tunnete ja käitumisnormid on neil teistsugused. · Liigne ajakulu, kui mängida liigselt palju arvutimänge siis võib juhtuda,et ei jää aega muude tegevuste jaoks angu kodutööd, sportimine või sõpradega suhtlemine. · Halb mõju tervisele, liigne mängimine võib tekitada rasvumist, luustiku korrapäratust või närvide kokkusurutust. · Akadeemilised tulemused, liigne ajakulutamine arvutimängude mängimise peale
Kodu on koht, kus õpetatakse lapsele moraale ja tavasi, etiketti ja reegleid. Näib aga, et vanemad kalduvad arvama, et lapsed on kas liiga rumalad või veel liiga väikesed, et neile eluasjadest rääkida. Öeldakse, et selleni on veel aega või et küll suurena mõistab ise- ega ikka ei mõista küll. Kui vanemad reegleid ette ei loe, siis teeb seda keegi teine. Tavaliselt on selleks siis sõbrad või levinumalt meedia. Igal sõprusringkonnal on oma 'moraalne koodeks', omad käitumisnormid ja üheskoos kujuneb välja arusaam valest ja heast. Kui kokku on sattunud puuduliku lastetoaga (st puuduliku koduliku kasvatusega) lapsed, siis tekivadki neist pätikambad, kes ei löö risti ette füüsilise vägivalla kasutamise ees. Kool üritab ka lapsi kasvatada, aga tihtipeale liiga vähesel määral koolis peetakse eetikat e. käitumisõpetust vanemate probleemiks, vanemad aga peavad seda kooli probleemiks. Ei tohi ka unustada, et vägivalda suurendab õpetajate
Põhjendus: Seevastu ennast avalikult mõne äärmusega siduva tööotsija CV-s peaks olema mõni väga tugev tööalane eelis, et ettevõte tahaks teda tööle võtta. „Me ei saa riskida, et me saadame kliendiga kohtuma inimese, kelle kohta leidub äärmuslikke pilte, sest ka kliendid vaatavad nendega kohtunute tausta,” tunnistab ta. See näide on tingiva kõneviisi kasutamisest. Tekstis on kindlaks määratletud käitumisnormid, mis peaks olema, et saada soovitud ametikohale. RÜHMATÖÖ VÕIMALUS. Paaris arutada autori rollide üle ning kindlasti pakkuda omalt poolt roll, mida kirjeldustes pole. Rühmatöö tulemus (4 punkti) Võimalik roll + põhjendused Arutlev roll – tekstis püstitatud probleemid lahendatakse ja arutletakse läbi. 3. Identifitseerimine tekstis (6 punkti) a) Millise identiteedi saavad ehk milline kuvand luuakse kahest naisajakirjanikust? Lisaks tekstile vaata graafikut. Kasuta tekstinäiteid
reguleerivad nende ühikute ja liikmete tegusid. Korporatiivsetes normides sisalduv sotsiaalne kohustus (õigused ja kohustused) kehtib üksnes selle organisatsiooni (nt klubi, erakond) liikmete suhtes. Need normid reguleerivad organisatsiooni liikmete käitumist organistasiooni sisestes suhetes ja ka väljapoole suunatud suhetes (suhetes teiste isikutega). Korporatiivsed normid võivad olla kehtestatud üldaktiga, mis kehtestab üldised käitumisnormid, või üksikaktiga (nt juhtimisotsusega). Järgitakse neid norme huvi tõttu kuuluda just sellesse korporatiivsesse organisatsiooni. Üldaktiga kehtestatavad korporatiivsed käitumisnormid võivad olla sellised, mis erinevad seadusega kehtestatud käitumisreeglitest või ka seadusega reguleerimata käitumisreeglid. Üksikaktiks olevad juhtimisotsused aga käsitlvad organisatsioonisiseste ja
TELEFONISUHTLUS Telefonisuhtlus on üks verbaalse suhtlemise viisidest ning tänapäeval üks kõige kiiremini kasvavaid suhtlemise viise ka turismitööstuses. Paljud ametid ja töökohad ongi loodud klientide teenindamiseks enamasti vaid telefoni teel. Näiteks suuremate hotellide broneerimisosakonnad jt. Üldised reeglid telefoniga rääkimiseks on järgmised: Kui telefon heliseb, ei tohi vastata liiga kiiresti ega lasta ka liiga kaua oodata. Tõstnud telefonitoru, öelge oma töökoht, nimi, tervitage helistajat ja pakkuge oma abi. Kuulake hoolega ja püüdke aru saada, mida helistaja soovib. Hoidke alati kirjutusvahendid telefoni ligiduses, siis saate kirja panna helistaja nime ja peamised vestluse momendid. Korrake helistaja kõne tähtsamad momendid üle. Kui olete parasjagu hõivatud, siis vastake helistajale ja vabandage, et tegelete praegu teise kl...
annaabi.ee 
