ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat
Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole
36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt
pööre, lõpp -me (tee/me); -m (teh/ke/m); 5) mitmuse 2. pööre, lõpp -te (käi/te); 0 (käi/ge); 6) mitmuse 3. pööre, lõpp -vad (hakka/vad); -d (käi/si/d). 2. Kõneviisikategooria 1) kindel kõneviis e indikatiiv. Tunnuseta; 2) tingiv kõneviis e konditsionaal, tunnused -ksi (kui järgneb pöördelõpp, käi/ksi/n); -ks (sõnavormi lõpus (tee/ks, satu/ks); 3) käskiv kõneviis e imperatiiv, tunnused -ge (tul/ge), -ke (teh/ke), 0 (too); 4) kaudne kõneviis e kvotatiiv, tunnus -vat (käi/vat, seis/vat); 5) möönev kõneviis e jussiiv, tunnused -gu (ol/gu, vii/gu); -ku (teh/ku, haka/ku). 3. Ajakategooria 1) olevik e preesens. Tänapäeval tunnuseta, olemas ainult ajaloolised tunnused: -b (ainsuse 3. pöörde lõpus), va/d (mitmuse 3. pöörde lõpus), -kse (umbisikulise tegumoe olevikus), -v (oleviku kesksõna tunnuses); 2) lihtminevik e imperfekt, tunnused -si (ela/si/d, õppi/si/me); -is (laul/is, möön/is); -i (teg/i, oli/i,
isikuline personaal umbisikuline impersonaal aeg tempus olevik preesens lihtminevik imperfekt täisminevik perfekt enneminevik pluskvamperfe kt (üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned:
homme maale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on
väljendusvahendid? Modaalsuse abil väljendab kõneleja oma suhtumist öeldusse, samuti saab sedasi edasi anda oma kavatsusi ja eesmärke. Modaalsuse väljendusvahendid tekivad grammatiseerumisel. Nimeta erinevaid kõneviise. Konditsionaal ehk tingiv kõneviis väljendab kindluse puudumist tegevuse toimumise suhtes. Subjunktiiv väljendab hüpoteetilisi või ebatõenäolisi sündmusi. (It was necessary that he speak). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Kvotatiiv ehk kaudne kõneviis väljendab kaudsust (ta olevat seal koolis käinud). Milline arenguskeem on modaaltähendusel? Mida need erinevad modaalsused tähistavad? Modaaltähenduse arenguskeem on dünaamiline (võime) ¿ deontiline (luba) ¿ episteemiline (tõenäosus). Dünaamiline modaalsus tähendab, et mul on võime midagi teha. Deontiline modaalsus tähendab, et on väline sund millegi tegemiseks (pean testi enne 25.10 ära tegema). Episteemiline modaalsus
(üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis Moodus kindel kõneviis Indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis Jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis Kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik Afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik Negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna Partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi Infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi Supiin Sup sööma, söömas
tekstiolukorraga. Aeg ehk tempus kõnehetk, sündmushetk, viitehetk Isik ehk persona mina meie Alati seotud sellega, kes räägib ja alati on seotud MINAga, olenevalt sellest, Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. Kindel e indikatiiv laulan Käskib e imperatiiv laula Tingiv e konditsionaal laulaks(in) Kaudne e kvotatiiv laulvat Möönev e jussiiv laulgu Tegumood näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis mas vorm)
NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus PREP prepositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse POSTP postpositsioon; lühendi asemel võib lisada umbkaudse tähenduse PRS preesens e olevik PRT partitiiv e osastav kääne PST lihtminevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsipartikkel / küsimuse marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis SG singular e ainsus SPL superlatiiv e ülivõrre SUP supiin ehk ma-tegevusnimi (on kasutatud ka lühendit INF2) TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
pööret, nt Lähme mägedesse! Kolmas pööre väljendab kaudset (st kolmandale isikule suunatud) käsku või soovi, nt Jüri olgu selle koha pealt täiesti vait Käskiva kõneviisi tunnusel on viis kuju: ge, ke, gu, ku ja 0. Morfeemivariant 0 esineb ainsuse 2. pöördes (ela/0). Ainsuse ja mitmuse 3. pöördes kasutatakse kujusid gu, ku(ela/gu, haka/ku) ning mitmuse 1. ja 2. pöördes kujusid ge, ke (ela/ge/m, haka/ke/m, ela/ge, haka/ke). 36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele
Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv ja möönev kõneviis ehk jussiiv Morfoloogilised kategooriad Aspekt on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab suhet situatsiooni kulgemise ja vaatluspunkti vahel. Perfektiivne aspekt väljendab piiritletust Imperfektiivne aspekt väljendab piiritlematust Progressiivne aspekt väljendab kestvat tegevust Inhoatiivne aspekt väljendab algust Morfoloogilised kategooriad Tegumood on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis kirjeldab verbiga
o suhtluseesmärki (kas tegu on käsu või väitega). • Eesti keeles on viis kõneviisi: o kindel kõneviis ehk indikatiiv - nii sisult kui ka vormilt markeerimata; o tingiv kõneviis ehk konditsionaal - märgib sündmuste mittereaalsust vaatlushetkel, kõneleja peab tegevust ebareaalseks; o käskiv kõneviis ehk imperatiiv – väljendab käsku; o kaudne kõneviis ehk kvotatiiv - väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) väidet; o möönev kõneviis ehk jussiiv - arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele; harilikult väljendab see vahendatavat käsku, st käsk on suunatud kõnelejalt kolmandale isikule või lähtub kolmandalt isikult. Tegumood ehk geenus
(magusaim). Verbi kategooriad: Aeg e tempus – Näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest. Olevik/minevik/tulevik. (kõnehetk, sündmushetk, viitehetk). Isik e persona –näitab tegija olemust lähtuvalt kõnelejast. Mina, sina, tema, meie, teie, nemad. isikuline/umbisikuline. Kõneviis e modus – näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. eesti keeles: kindel ehk indikatiiv (laulan); käskiv e imperatiiv (laula); kaudne e vähem kindel ehk kvotatiiv (laulvat), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“ (laulaks(in)), möönev e jussiv – käskiv+kaudne (laulgu). Tegumood e genus – näitab subjekti ja objekti suhteid lauses. aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); (Mees ehitas maja; Maja ehitati (mehe poolt); Maja on ehitatud. Majad olid ehitatud.). Laad e aspekt – näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. lõpetatud/lõpetamata;
Indikatiiv (kindel kv): – Imperatiiv (käskiv kv) (> jussiiv): -k (oleviku tunnus) Keeldkõne: *elä+k (> *äläq > ära), *el+ket jne + imperatiiv Konditsionaal (tingiv kv) • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv (kaudne kv) • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat-tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na- tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub) Potentsiaal
*ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli-. 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Konditsionaal • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles • nuks-vormid tõi kirjakeelde Oskar Loorits (1923), kasutusele tulid 1960ndatel; analoogseid vorme siiski ka murretes (nt Mulgi rahvalauludes ollus) Kvotatiiv • Hiline, kirjakeele vorm on kujunenud oleviku partitsiibi partitiivivormist (vat- tegevusnime kaudu): ta olevat • Murretes esinemus ebaühtlane: v-partitsiip (nom/gen/par) pms eL murretes ( ta olev, ta oleva, ta olevat) , infinitiivid ja pidama-konstruktsioon pms eP murretes (olla, olema, peab olema, pidi olema), Tartumaal na-tunnus (ta olna) jt • Näiteid kirjakeeles 18.-19. sajandist, varieeruvus suur (ka tänapäeval varieerub) Potentsiaal
seda kuulajale, nt Jüri olevat eile maalesõitnud. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul väidetakse midagi, nt Jüri sõitis eile maale, teisel juhul kästakse, nt Sõida meile külla! Vaadeldud vastanduste täielikke või osalisi kombinatsioone vormistavad eesti keeles kõneviisikategooria viis liiget: kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviisehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv, kaudne kõneviis ehk kvotatiiv jamöönev kõneviis ehk jussiiv. 33. Kindel kõneviis Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk esituslik, nagu lauses Jüri sõitis eile maale. Kindla kõneviisi tähenduslik neutraalsus ilmneb aga selles, et leksikaalseid või intonatsioonilisi vahendeid rakendades on võimalik kasutada kindlat kõneviisi ka siis, kui tegevust
arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne. Ingk: It was necessary that he speak (present subjunctive) Seda grammatilist kategooriat, mida me eesti grammatikas nimetame KONDITSIONAALIKS (tingiv kõneviis) mille põhifunktsioon on väljendada soovi või irreaalset tingimust, nim. Saksk. Konjuktiiv, prk: subjunktiiv Potetsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k suffiks-ne Kvotatiiv ehk kauge kõneviis vat kirjakeeles ja pidi-ga kaudse teatelaadi väljendamine suulises kõnes. Näide: modaalverbid (kuidas modaalsuse väljendusvahendid tekivad?) Modaalsuse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) >deontiline(luba) > episteemiline (tõenäosus) Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, nt on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest
1. Episteemiline modaalsus (tõenäosusmodaalsus) Partiklid: muidugi ilmselt vist vaevalt tõepoolest tõenäoliselt võib-olla kahtlemata küllap ehk teatavasti küll vahest mõistagi arvatavasti viimaks Modaalverbid: võima, pidama, näima, paistma, tundma. Evidentsiaalsus (kvotatiiv jm kaudse info vormistusviisid) eri käsitlustes kas episteemilisele modaalsusele lähedane kategooria või episteemilise modaalsuse alaliik. Järgmine peatus olevat / pidi olema Valga Muidugi ta tuleb Vaevalt ta tuleb 2. Deontiline modaalsus (lubatavusmodaalsus) (tegevussubjekti suhtes välisest allikast tulenev, skaala: lubatav kohustuslik keelatud jne.) Mine tuppa! Mina mingu tuppa, teised võivad õue jääda Las ta tuleb siia
kellelegi kolmandale, nt Ütle Anule, et tulgu ta homme kohale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul lihtsalt väidetakse midagi, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul kästakse, eeldades teate vastuvõtja toimimist käsule vastavalt, nt Sõitku Jüri meile külla! 1) kindel kv e indikatiiv 2) tingiv kv e konditsionaal 3) käskiv kv e imperatiiv 4) kaudne kv e kvotatiiv 5) möönev kv e jussiiv 19. Ajakategooria. Aeg e tempus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetke või mõne teise sündmuse toimumise ajaga. Sündmuse seos lähtepunktiga võib olla kas samaaegsus (olevik), eelnevus (minevik) või järgnevus (tulevik). Eesti keeles on morfoloogiliselt olemas viis aega: olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik ja üldminevik. Ajakategooria ei ole kõigis kõneviisides ühtviisi esindatud
Pluskvamperfekt e enneminevik Kõneviis - informatsioon, millega kõneleja väljendab oma suhtumist või arvamust Espiseteemilisus - esitatud info tegelikkusele vastavuse aste Evidentsiaalsus - esitatud infoväidete põhjendused või allikad Eesti keeles on viis kõneviisi: Indikatiiv - neutraal Imperatiiv e käskiv kõneviis Jussiiv e möönev kõneviis Konditsionaal e tingiv kõneviis Kvotatiiv e kaudne kõneviis Isik 50. Predikaatanalüüs. Predikaatanalüüs - lähtekohaks lekseemide sõnasemantiline kirjeldus ja eesmärgiks on selgitada, kuidas moodustub lause tähendus. Omadusi ja suhteid väljendavad elemendid on predikaadid. Predikaatanalüüs kirjeldab lause denotatsiooni poolt. Grammatilised sünonüümid e sümbolid, mille tähendused on sama denotnatsiooniga grammatilised vormid.
reeaalne, kohustuslik, vms, samuti annab kõneleja edasi oma eesmärke ja kavatsusi, seda miks ta üldse lause moodustas. -konditsionaal e tingiv kv (-ks) kindluse puudumine; maailma keelte puhul konditsionaal on hoopis sk. k konjuktiiv; pr. k. subjonktiiv (kirjeldustraditsioon on erinev) -subjonktiiv - iseseivates lausetes hüpoteetilisi sündmusi, arvamusi ... etc -potensiaal - väljendab kõneleja arvamust tegevuse toimumise tõenäosuse kohta. (soome keel) -kvotatiiv kirjakeeles : -vat (olevat tulnud); suulises kõnes (ta pidi tulema) modaalsuse väljendusvahendid (arengsuund konrk-st abstraktemaks). klassikaline arengusüsteem on dünaamiline (võime); deontiline (luba), episteemiline (tõenäosus) verb, abiverb, verbist tekkinud afiks verb - (laskma, pidama, saama) saan kala -) saan kala süüa (='saan kala kätte ja söön ära' - 'sain võimaluse kala süüa' - saom öpa laöa sõõa. sest jumalad olid armulised ja saatsid mulle kala))
teade pole mõeldud kuulajale, vaid kellelegi kolmandale, nt Ütle Anule, et tulgu ta homme kohale. Suhtluseesmärk võib olla esituslik või taotluslik (tegevusele õhutav). Esimesel juhul lihtsalt väidetakse midagi, nt Jüri tuli eile külla. Teisel juhul kästakse, eeldades teate vastuvõtja toimimist käsule vastavalt, nt Sõitku Jüri meile külla! 1) kindel kv e indikatiiv 2) tingiv kv e konditsionaal 3) käskiv kv e imperatiiv 4) kaudne kv e kvotatiiv 5) möönev kv e jussiiv 26. Ajakategooria - Aeg e tempus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab tegevuse ajalist suhet kõnehetke või mõne teise sündmuse toimumise ajaga. Sündmuse seos lähtepunktiga võib olla kas samaaegsus (olevik), eelnevus (minevik) või järgnevus (tulevik). Eesti keeles on morfoloogiliselt olemas viis aega: olevik, lihtminevik, täisminevik, enneminevik ja üldminevik. Ajakategooria ei ole kõigis kõneviisides ühtviisi esindatud.
ebatõenäoliselt toimuvaid sündmusi, arvamusi, emotsioone, viisakaid palveid jne, sõltuvalt keelest. Ingl k: It was necessary that he speak (present subjunctive). Tänap. pr k: Il était nécessaire qu'il parle (present subjunctive). Formaalne v kõrgstiili pr k: Il était nécessaire qu'il parlât (imperfect subjunctive). Potentsiaal väljendab kõneleja arvamust, et tegevus tõenäoliselt toimub. Soome k sufiks ne, *men+ne+e mennee "tõenäoliselt ta läheb" Kvotatiiv e kaudne kõneviis, eesti vat kirjakeeles ja pidi suulises kõnes Tähenduste universaalne arenemise suund on konkreetselt abstraktsele, näiteks on verbide laskma ja pidama modaaltähendused tõenäoliselt tekkinud nende konkreetsema tegevuse tähendusest (vrd nt võrke merre laskma, hobust kinni pidama). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline (võime) > deontiline (luba) > episteemiline (tõenäosus). On läbinud muutuse verbi alguses oli verb
annaabi.ee 
