Kokku: 0,332 0,666 0,663 0,00 kr Hind km-ga: 0,00 kr Valmistamine 1. Kaalun kauba 2.Sai külma veega likku 3.Ajan läbi hakklihamasina kartuli ,sibula, saia ja hakkliha 4.Maitsestan pipra ja soolaga 5.Vormin kotletid kaselehe kujuga,kaks tükki portsjonisse 6.Paneerin riivsaiaga 7.Kuumutan panni 170 C-ni ja praen kotletid mõlemalt poolt kuldpruuniks Sidrunikreem 8.Panen järelküpsema ahju (200 kraadi) umbes 15 minutiks portsjoni kaal 200/5 g valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta ToiduainedÜhik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h piim l 0,032 0,032 0,064 0,064 5,90 kr 0,19 kr
(Vaata joonist) Materjali toorikuks on profiiliga metall-latist lõigatud lõik mõõtmetega 35x35x88mm. Tööriistad: · Sepaääs · Pneumovasar · Alasi · Sepahaamrid · Erinevad läbilöögimeislid · Viilid · Kinnihoidmise tangid · Sepa käed Sepistamise töökäik Esiteks lõikan pikast latist umbes 700mm pikkuse lõigu, et ei peaks tange kasutama ja saaks latti kuumakindlate kinnastega täpsemalt juhtida alasi peal. Kuumutan detaili umbes 1000º kuni 1200º ja valin ühest detaili otsast umbes 30mm osa, mida hakkan sepistades ristkülikulise profiiliga pikendama. Kuumutan ja sepistan mitu tsüklit järjest, kuni detaili pikkus on 150mm. Kontrollin, et sepistatud detaili kuju ja mõõtmed oleksid korras ja teen vajadusel parandusi. Tekkinud riskülikulise profiiliga koonus peab peenenema pealtvaates 10º võrra ja külgvaates 11º võrra. Teravad ääred ümardan umbes raadiuseni 2mm
Kokku käibemaksuga: 7,80 kr Valmistamise käik · Kontrollin vajaminevate toiduainete ja inventari olemasolu · Valmistan ette kõrvitsa pesen, .koorin, tükeldan (mirepoix) · Valmistan ette sibula: koorin, pesen, kuubistan (mirepoix) · Valin sobiva suurusega poti, asetan pliidile ning kuumutan õli · Kuumutan sibula ja kõrvitsa, kolme min. vahega. · Lisan kuuma vee ja sulgen poti kaanega · Keedan suppi tasasel tulel u 20 min. 5 · Kontrollin supi produktide valmisolekut · Maitsestan segu soola, suhkru ja puljongi pulbriga · Eemaldan supist kogu vedeliku · Lasen segul jahtuda 40 C · Jahtunud segu püreestan sauseguriga · Asetan supi pliidile kuumenema
Maitsestan soola, pipra ja hakklihamaitseainega. Võtan 2 kandikut ühe kiletan ja teisele panen riivsaia. Vormin märgade kätega : 1)ku hakk kotlett siis 4 võrtset osa.(vormin kaselehekujulisteks paneerin riiv saias)Säilitan pool tooted kilega kaetult külmkapis. 2)kui on snitsel siis tuleb 2 portsjonit. Panen kartulid püreejaoks keema. Võtan kastmejaoks poti ja kaalnu vajaminevad toiduained. 3.Tund Sulatan, kuumutan potisees margariini. Lisan nisu jahu, natuke õli ja kuumutan sõmeraks-ei pruunista. Lisan vedeliku ja ajan segades keema. Keedan 10-15 minutit. Maitsestame soola, valge pipraga, suhkru ja puljongiga (ei tohi panna palju puljongit) Lisan hapukoore ja enam ei tohi keema lasta ja maitsestan lõpplikult. Kuumutan piima siis tambin kartulid pudruks ja lisan kuuma piima, võitükid ja tambin, segan. Kontrollin maitset ja kontsistentsi.
Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik: · Valan kahte katseklaasi 1ml sahharoosi lahust · Ühte neist lisan ka 1 tilga konts HCl-i · Loksutan · Sahharoosi hüdrolüüsiks kuumutan 5 minutit vesivannil · Mõlemasse katseklaasi lisan Fehlingi reaktiivi: 1ml Fehlingi I ja 1ml Fehlingi II · Loksutan ja siis kuumutan Hapestatud lahuses punast sadet ei teki, kuna ei sadestu Cu2O lahuse happelise keskkonna tõttu. Kuid lahuses, kuhu hapet ei lisatud, tekkis tugev punane vask(I)oksiidi sade. Seega mittetaanduv sahharoos hüdrolüüsus kuumutamise käigus ning tekkis invertsuhkur (fruktoos ja glükoos), mis on taandav suhkur
Elektripliidi kasuteguri määramine 1. Töö vahendid: a) Elektripliit b) Anum veega c) Elektronkaal d) Termomeeter e) Stopper 2. Töö ülesanne: Määrata elektripliidi kasutegur. 3. Tööjuhend: a) Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi. b) Mõõdan vee algtemperatuuri c) Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja . d) Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid: - Töö avutamine A=N*t A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s) - Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 T1) Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg) T2=Kõrgem soojus, ehk 710C T1=algtemperatuur. Q - Kasutegur = A 4. Arvutamine Anuma mass = 253g Anum koos veega = 977g Vee mass = 724g Elektripliidi võimsus on 1500w
KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g Protsendiliselt teeb see: 106.3/138=0.77 e. 77% Antud lahusest peaks välja sadenema 14x0.77=10.78 KNO3 Vett võtan veidi rohkem,kui arvutuste järgi ette nähtud. Kaalun soola keeduklaasi ning lisan vajaliku koguse vett ja kuumutan lahust klaaspulgaga segades veidi üle 70ᵒC kuni sool on lahustunud. Seejärel filtrin selle kohe filterpaberi ja lehtri abil keeduklaasi ning jahutan 20ᵒC-ni. Seejärel filtrin uuesti läbi filterpaberi ning kuivatan selle peale jäänud kristallid, kuni need enam ei kleepu. Kaalun soola massi. m = 6,0g Arvutan saagise: 1)puhastamiseks võetud soolakoguse suhtes 6,0g/14g * 100% = 42,8% 2)teoreetiliselt võimaliku soolakoguse suhtes 6,0g/10,78g*100%=55,6%
0,000 0,000 Kokku: 0,920 0,783 1,841 1,566 Hind km-ga: Valmistamine GULJASS 1. Puhastan liha kõõlustest ja pekist. 2.Lõikan u 2 cm suurusteks kuubikuteks. 3.Koorin ja hakin sibula peeneks lisan lihale ja maitsestan. 4.Lisan tomatipasta ja jahu ning kuumutan läbi. 5.Lisan juurde segades vee või puljongi ja kuumutan läbi kuni on paisunud. 6.Kõige lõpus lisan happukoore ja maitsestan lõplikult. 7serveerin tillikartuli ja toorsalatiga. TILLIKARTUL 1.Pesen ja koorin kartulid 2.Panen kartulid soolaga maitsestatud vette keema. 3.Kui vesi on tõusnud keema lasen keeda veel 5 minutit. 4.Nõrutan kartulid. 5.Teen kartulitest viilud. 6.Eemaltan tilli vartest ja hakkin peeneks. 7
KRISTI MALK REAKTSIOONID EKSOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA ERALDUB ENDOTERMILISED REAKTSIOONID- ENERGIA NEELDUB SELLEKS, ET NIISUGUSED REAKTSIOONID SAAKSID TOIMUDA, ON VAJA REAGEERIVATELE AINETELE ENERGIAT JUURDE ANDA, NÄITEKS NEID KUUMUTADA. ENERGIA NEELDUB EELKÕIGE LAGUNEMISREAKTSIOONIDES, AGA KA TEISTEST NT. FOTOSÜNTEESI KÄIGUS. ÜKS KÕIGE OLULISEM REAKTSIOON ON LUBJAKIVI LAGUNEMINE KUUMUTAMISEL. CACO3 (KUUMUTAN)- CAO + O2 KEEMILISTE.. REAKTSIOONIDE ÜKS KÕIGE ISELOOMULIKUMAID TUNNUSEID ON SOOJUSEFEKT- SOOJUSE ERALDUMINE VÕI NEELDUMINE. ENAMIKUS KEEMILISTES REAKTSIOONIDES ERALDUB ENERGIA EELKÕIGE SOOJUSENA, AGA PALJUDEL JUHTUDEL KA VALGUSENA. KUI REAKTSIOONIS ERALDUB VÄGA PALJU ENERGIAT, TÕUSEB REAKTSIOONISEGU TEMP. NII KÕRGELE, ET AINED HAKKAVAD HÕÕGUMA. SILMAGA HÄSTI MÄRGATAV HÕÕGUMINE TEKIB VÄHEMALT 600C JUURES.
Kui aga keskkonna pH väärtus erinev tunduvalt valgu isoelektrilise punkti väärtusest, siis ei pruugi väljasadestumist toimuda. Valgu isoelektriline punkt näitab keskkonna pH väärtust, mille juures on lahuses tsvitterioonid. Sellest tingituna sadenevad valgumolekulid lahusest välja. Kui aga lahuse pH on oluliselt erinev pI-st, siis väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan kahte katseklaasi 2 ml munavalgu lahust. Ühte lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet, seejärel kuumutan mõlemaid katseklaase vesivannil. Happega katseklaasis ei teki sadet kuumutamisel, kuid teises tekkis üsna kiiresti valge hägu. Happega katseklaasis oli pH ilmselt oluliselt madalam kui valgu pI ning seetõttu ei sadenenud selles katseklaasis midagi. Süsivesikute sissejuhatus Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust.Vastavalt struktuurile jaotatakse neid mono-, oligo-, ja polüsahhariidideks. Monosahhariidide üldvalem on C x(H20)y. Molekuli
! Panen kõrvale veidi juuretist järgmiseks korraks ! (umbes 4 spl). Vooderdan leivavormid küpsetuspaberiga ja jagan taigna kahte vormi. Vormid täita poole või kolmveerandi ulatuses. Silun pealt märja käega või vette kastetud lusikaga, muidu kargab kogu tainas käe külge. Siis raputan peale linaseemneid või muud head kraami. Jätan kerkima rätiku alla, kuni taigen on võrdselt ilusaks mulliliseks kerkinud (olenevalt ruumi soojusest 2-3 tundi). Mida soojem ruum, seda parem. Kuumutan ahju 250°-ni, siis asetan vormid ettevaatlikult ahju (mitte raputada), küpsetan selles kuumuses 25 minutit, siis katan vormid fooliumiga(ei kõrveta pealt nii palju) , vähendan temperatuuri 200° ja küpsetan veel 40-45 minutit. Siis peaks leivad valmis olema. Ahju ust küpsetamise ajal mitte avada! Võtan nad vormist välja, silun pealt veega üle ja panen puhta rätiku sisse jahtuma. Kohe ei saa lõigata, peab kannatama, et jahtuks. Kõige parem on kasutamiseks Kalew rukkikroovjahu
Kui aga keskkonna pH väärtus erineb tunduvalt valgu isoelektrilise täpi (pl) väärtusest,siis ei pruugi denatureerunud valk lahusest välja ei sadestuda.Valgu pl näitab keskkonna pH väärtust,mille juures valgumolekulis on positiivse ja negatiivsete laengute hulk võrdne,seega summarne laeng võrdub nulliga. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Mõlemaid lahuseid kuumutan keemiseni. Tulemus: Esimeses katseklaasis,kus oli munavalk ja kontsentreeritud äädikhape ,lahus ei muutu,sade ei tekkinud.Teises katseklaasis,kus oli munavalk,tekkis valge sade.See tähendab,et valk denatureeris. Esimeses katseklaasis erinevus valgu pI ja pH vahel on suur ja denatureerunud valk jääb lahusesse. 8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Veega segunevaid orgaanilised solvendid kutsuvad valgumolekulides esile aminohapete
Panen ahju 180 kraadi juurde sooja. Segan omavahel kõrvitsa ja peterselli ning valan võiga määritud vormi. Segan omavahel piima ja muna, maitsestan soola ja pipraga ning valan segu kõrvitsale. 12 Kastme jaoks koorin sibula, küüslaugu ja porgandi ning hakin kuubikuteks. Pesen varsselleri ja porru ja hakin kuubikuteks. Kuumutan potis või ning kuumutan selles kergelt köögiviljad. Lisan juurde vee ja keedan kuni köögiviljad pehmed. Lisan juurde vahukoore ja puljongipulbri ning lasen uuesti keema. Valan segu kannmiksrisse ja püreestan ning aja segu läbi sõela. Küpsetan 180 kraadises ahjus 20 min. Võtan ahjust kõrvitsakoogi. 2.3. Eelroa valmistamine. Supi jaoks koorin sibulad ja lõikan kuubikuteks. Sulatan potis või ja kuumutan selles sibulad, lisan juurde veini ja keedan kokku.
75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toimub reaktsioon 2CuSO4 + 4NaHCO3 → (CuOH)2CO3↓ + 2Na2SO4 + 3CO2↑ + H2O Kuumutan saadud lahust kuni 80ᵒC-ni pidevalt segades. Kui see temperatuur on saavutatud ja lahus muutunud rohekamaks, asetan selle külma veega täidetud nõusse jahtuma. Moodustunud (CuOH)2CO3 sademe eraldan lahusest filtrimisega alandatud rõhul. Selleks kasutan Bunseni kolbi, Büchneri lehtrit, veejoapumpa ja parajaks lõigatud filterpaberit. Seejärel asetan filterpaberi koos sademega Petri tassile kuivama.
happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna. Tugevamini hüdrolüüsuvad kõrge laenguga väikeste mõõtmetega ioonid nt Al 3+. 2. Temperatuuri mõju hüdrolüüsile. Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni. Toatemperatuuril on lahus värvusetu, keemistemperatuuril muutub lahus roosakaks. CH3COONa ↔ CH3COOˉ + Na+ CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk) Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs. 2Al3+ + 6Cl- + 6Na+ + 3CO32- + 3H2O 2Al(OH)3 + 6Cl- + 6Na+ + 3CO2
viimaseks segan hulka munakollase ja maitsestan. · Panen ahju 200 kraadi juurde sooja. · Katan ahju plaadi küpsetuspaberiga, panen kartuli pudru massi pritskotti, ning pritsin rosetid, küpsetan 10 minutit. · Köögiviljalisandi jaoks koorin ja puhastan tsilli. · Lõikan sibulast ribad ja tsillist kuubikud. · Blanseerin tomatid keevas vees, eemaldan naha. · Tükeldan tomatid kuubikuteks. · Kuumutan pannil õli ning praen ubasid pannil 5 minutit, maitsestan. · Panen praetaldrikud eelsoojendusse. · Soojendana tomatikastme jaoks kastrulis õli, lisan juurde sibula ja tsilli, passerin ning lisan juurde tomatipasta ja tükeldatud tomatid , kuumutan mõned minutid. · Lisan juurde vee ja puljongi pulbri, keedan tasasel tulel 5-10 minutit. · Hakin tüümeani. · Maitsestan tomatikastme soola, pipra, suhkru ja tüümeaniga.
Köögiviljapuljong on keedetud koolis ja sellest ka puljongi madal hind. Valmistamine 1. Panen köögiviljapuljongi potti keema. 2. Lõikan kooritud peedid väikesteks kuubikuteks, panen keevasse puljongisse, lisan äädika ning lasen tasasel tulel 40 minutit haududa. 3. Lisan tükeldatud kartuli ja sibula ning hautan, kuni kõik köögiviljad on pehmed. 4. Püreestan blenderiga peeneks ning lasen vajadusel läbi peene sõela, lisan maitseained ja koore ning kuumutan veel kord keemiseni. 6 5. Lisan igasse taldrikusse paar supilusikatäit vahustatud piima ja soovitatavalt supi keskele ning ning paar lehte tüümiani. Serveerimine 1. Serveerin soojal supitaldrikul. 2. Asetan alustaldrikule salvräti. 3. Tõstan supi supikaussi. 4. Supi keskele asetan supilusikaga piimavahu. 5. Lõpetuseks asten paar tüümiani lehekest. 7
Valgu pI näitab keskkonna pH väärtust, mille juures võrdub valgumolekuli summaarne laeng nulliga. Sellest tingituna agregeeruvad valgumolekulid ning sadestuvad lahusest välja. Madalama pH-ga keskkonnas omandavad kõik valgumolekulid ühesuguse laengu ning valk-valk interaktsioonide lakkamisel väljasadestumist ei toimu. Töö käik Valan 2 ml munavalgu lahust kahte katseklaasi. Ühte neist lisan 1 ml kontsentreeritud äädikhapet. Kuumutan katseklaase keeval vesivannil. Järeldus Äädikhappeta lahusesse tekkis valge sade, seega valgud sadestusid kõrge temperatuuri mõjul lahuses välja. Äädikhappega lahus jäi samasuguseks ka pärast kuumutamist, seega pH alandamine tingis valkude mitteväljasadestumise. 1.1.8.Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Orgaanilised lahused tingivad aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale (hüdrofoobsed ,,pead" pööravad end ringi), mille
minutit. Seejärel tsentrifuugin sademe ja pesen seda sooja NH 4Cl lahusega. Lisan sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Sademes NiS ja CoS. Lahuses Fe2+. Eraldan sademe tsetnrifuugimisega ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs Lisan paar tilka konts. HCl ja paar tilka konts. HNO 3. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S 3NiS + 2HNO3 + 6HCl → 3NiCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Hapete liia eraldamiseks kuumutan vesivannil nii kaua, kuni ei eraldu enam pruuni lämmastikoksiidi. Seejärel lahjendan lahust kuni 1,5 ml-ni. Ni2+-ioonide tõestamine Viin läbi järgneva tõestuse filterpaberil. Kannan tilga analüüsitavat lahust filterpaberile, lisan tilga dimetüülglüoksiimi lahust (DMG ehk Tšugajevi reaktiiv, CH3(CNOH)2CH3). Seejärel hoian filterpaberil avatud NH3 H2O pudeli kohal. Kuna tekib suur ja lai roosakas laik, siis on sellega Ni2+-ioonide olemasolu tõestatud.
Seejärel alustan eelroa valmistamist. Tükeldan õunad, singi, kurgi ja viinamarjad. Salatikomponendid panen kaussi, lisan kodujuustu. Valmistan maitsestamata jogurtist ja majoneesist kastme, millele lisan tilli. Pesen kasutatud nõud ja töövahendid. Riivin juustu, purustan röstitud kreeka pähklid. Klopin lahti muna. Paneerin kanafilee. Asetan taldrikule, kiletan ja asetan markeeritult külmkapi. Puhastan tööpinna ja pesen kasutatud nõud ja käed 3-4 tund Mõõdan kastrulisse riisi. Kuumutan keemiseni ja lisan soola ja pestud riisi. Segan, et ei jääks põhja. Valmistan kastmele puljongi, selleks panen vee keema ja keevale veele lisan puljongikonsentraadi ja lasen keema tõusta. Panen eelroa serveerimiseks valmis eelroataldrikule ja kaunistan tillioksaga. Võtan vastu kliendi ja juhatan lauda. Tutvustan menüüd. Pakun leiba ja saia, valan mineraalvett. Panen soojendatud pearoa taldrikule riisi, lisan kuuma kaste, porgandid ja soojashoitud kanafilee
1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulikuks omaduseks on moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust. Lahuse värvus on valge. Lisan 1 tilk joodilahust. Lahuse värvus muutus siniseks. Segu loksutan ja kuumutan keemiseni. Lahuse värvus kadus. Järeldus: Ioodi abil võib tõestada isegi väga väikset tärklise sisaldust lahuses. Kuumutamisel lahuse värvus kaob, sest tekkinud kompleks on ebastabiilne. Jahutamisel sinine värvus ilmub uuesti. Antud reaktsioon illustreerub tärklise sisaldust lahuses, keemiliste protsesside pööratavust ja nende sõltuvus temperatuuris.
minutit vesivannil. Seejärel tsentrifuugin sademe ja pesen seda sooja NH 4Cl lahusega. Tsentrifuugin sademe ja lisan sellele võrdse mahu 2M HCl lahust ja segan. Tsentrifuugin uuesti ja säilitan nii sademe kui tsentrifugaadi edasiseks analüüsiks. Sademe CoS ja NiS analüüs Lisan sademele 1-2 tilka konts. HCl ja 1-2 tilka konts. HNO 3. Lahus värvus roheliseks. CoS ja NiS reageerivad vastavalt võrrandile. 3CoS + 2HNO3 + 6HCl → 3CoCl2 + 2NO + 4H2O + 3S Kuumutan hapete liia eraldamiseks nii kaua, kuni pruuni NO-d enam ei eraldu ja lahjendan veega 1-1,5 ml. Lahus värvub rohelisest kollaseks. Ni2+-ioonide tõestamine Kannan filterpaberile tilga lahust ja lisan sellele tilga dimetüülglüoksiimi (Tšugajevi reaktiiv). Hoian filterpaberit avatud NH3 H2O pudeli kohal. Kuna Ni2+-ioonide tõestamiseks peaks tekkima filterpaberile roosakas laik, kuid seda ei tekkinud. Seega ei sisalda lahus nikli ioone. Co2+-ioonide tõestamine
Tundmatu lahuse katioonide tõestamine Viin läbi sulfiidide sadestuse konts HCl ja TAA-ga. Tsentrifuugin sademe ja lisan vett nii, et vesi valguks mööda katseklaasi seina alla lahuse pinnale. Sadestumine on täielik, sest lahuse piirpinnale ei teki pruuni rõngast. Kuna sademes ei ole ühtegi pruunikat komponenti, siis välistan tina-, kaadmiumi- ja antimoni-ioonid. Pesen lahust pesuveega ja tsentrifuugin uuesti. Lahustan sulfiidide sademe konts. HNO3-s ja lisan vett ning kuumutan. Lahus värvub kollakaks ja lahuse pinnale tekib must väävli sade. Kui lisan lahusele konts. NH3H2O, juhtub hoopis midagi kummalist. Lahuse kohale tekib paks valge gaas. Kuna ka uuesti tehes ei tulnud mul vismutioonide eraldamine välja, järgisin juhendaja näpunäidet ja toimisin järgmiselt. Lisasin alglahusele 2M HCl ja seejärel destilleeritud vett. Moodustus valge paks sade, mis tõestab vismutioone. Kusjuures, siinkohal ei tohi kindlasti kasutada konts
Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 26. Supid. Supp on rohke vedelikusisaldusega roog, mille valmistamiseks saab kasutada väga erinevaid toiduaineid. Supid on majanduslikult väga sootsad ning neid saab lihtsalt ja kiirelt valmistada. Supid on tervislikud toidud. Sobib hommikusöögiks ja lõunasöögiks. Hea supp on: Vastava olukorraga sobiv, õige serveerimistemperatuuriga,
seguga kaetud. Panen toidukilega kaetud liha külmkappi ja lasen lihal maitsestuda. Puhastan tööpinnad ja pesen määrdunud nõud. 3.TUND Alustan kartulisalatiga. Lõikan külmad kooritud kartulid kuubikuteks ja seemneteta paprika väikesteks tükkideks. Segan jogurti hulka maitseained, kartuli ja paprika. Jahutan salati korralikult. Kui kartulisalat on valmis, pesen tööpinnad ja määrdunud nõud. Valmistan edasi liha. Kuumutan õli suurel pannil, lisan teise hakitud sibula ja praen, kuni sinul on pehme ja muutub klaasjaks. Lisan lambaliha ja praen aeg-ajalt segades, kuni lihakuubikud on ühtlaselt pruunistunud. Lisan tomatipasta ja jogurti ning segan ühtlaseks. Hautan ilmakaaneta potis, kuni vedelik on lihasse imbunud. Siis katan poti kaanega ja hautan veel tasasel tulel, kuni liha on pehme. Aeg-ajalt segan ja vajadusel lisan ka natukene vett. Keedan riisi ja kui riis on pehme siis kurnan vee välja.
vee all. Koorin kurgi ning lõikan kuubikuteks. Segan omavahel krevetid, kurgitükid ning herned. Valmistan hapukoore-majoneesi kastme. 2.4. Pearoa valmistamine Kaalun kolm 120g kanafileed. Maitsestan soolaga. Riivin parmesani, mille segan riivsaiaga. 11 Klopin muna lahti. Paneerin kanafileed jahus ja munas ning riivsaia-parmesanisegus. Kuumutan pannil õli ja praen kanafileetükke mõlemalt poolt. Kastme jaoks sulatan pannil või, lisan purustatud küüslaugu ning hakitud peterselli. 3. Toitude serveerimine. Viin lauda veekannu. Valan krevetisalatile hapukoore-majoneesikastme, segan läbi ning panen valmis krevetisalati pokaalidesse. Viin eelroa lauda. Koristan lauast mustad nõud. Pearoa serveerimiseks asetan taldrikule hiinakapsa-ananassi salati, kartulid,
2. Kartulid kurnan ja siis tambin pehmeks. 3. Tampimise ajal lisan: või, piima, munad, soola ja segan hoolikalt. 4. Puhastan ja pesen eelroa jaoks porgandi, nuikapsa, selleri, kapsa ja lehtsalati. Lõikan peeneteks ribadeks. 5. Puhastan ja pesen tomatid ja kurgid eelroa jaoks ja viilutan ratasteks. 6. Järelroa jaoks koorin õunad, lõikan neljaks ja eemaldan südamiku. 7. Panen vee kastrulisse, lisan sidrunihappe, lasen keema, asetan sinna õunad ja kuumutan keemiseni. 8. Kurnan õunad sõelal. 9. Teen järelroa jaoks muna-hapukoore segu valmis, selleks hõõrun munakollase suhkruga, lisan jahu, hapukoore ja kaneeli ja lõpuks segan ettevaatlikult hulka vahustatud munavalge. 10. Asetan õunad võiga määritud vormile, valan üle muna-hapukoore seguga ja küpsetan ahjus 200 kraadi juures 25 min. (60 minutit) 1. Hakin sibula. 2
Marineeritud kurg tükeldan ribateks.Värseke kurgi pesen ja tükeldan kuubikuteks.Koorin sibulad ja tükeldan ribateks.Singi tükeldan ribateks.Korjan puljongilt vahu ära.Röstin porgandi ja sibula.Lisan puljongile sibula,porgandi,loorberi ja musta pipra terad.Kuumale pannile hakkliha ja sega ,maitsesta soolaja pipraga.Kloppi lahti munad,suhkur lisa piim ja sega ,lisa jahu ja sega.Kurnan puljongi ära ja panen leeme sisse kartulid.Segan hakkliha ja maitsen,lisan sibulad ja kuumutan neid.Lisan supile singi,viinerid,marineeritud kurgi
vette likku. Korrastan laua ja pesen käed. Valmistan tortilla taigna ja asetan taigna 10 min kaanega kausis sooja, u.10 minutiks Korrastan laua, pesen käed. Tükeldan eelroa köögiviljad ja peekoni 15 min ning valmistan jogurti kastme. Toorained panen kiletatult külmkappi. Korrastan laua, pesen käed. Valmistan tortillad ja asetan need sooja. 15 min Pesen käed. Valmistan ette pirni ja siirupi ning kuumutan. 5 min 3 tund Korrastan laua, pesen kasutatud nõud. 15 min Pesen käed, valmistan fetakreemi ja röstin pähklid. Fetakreemi ja 20 min pähklid asetan kiletatult külmkappi. Korrastan laua ja pesen käed. Valmistan eelroa salati ja praen peekoni, pesen käed. 7min Võtan vastu kliendid ja võtan joogi tellimuse. 5 min
Tarretiste maitsestamiseks suhkrut, riivitud tsitrusviljade koort, kaneeli, vanilli, nelki, alkohoolseid jooke, melissi, piparmünti. Tarrendainena kasutatakse tarretiste valmistamiseks zelatiini(loomne tarretusaine), agar-agarit(taimen tarretusaine), zeleepulbreid. Valmistamine: Mahla lasen keemiseni, võtan mahla pliidilt. Zelatiin panna külmaveega paisuma, sulatan veevannil. Kallan sulanud zelatiini mahla hulka. Kuumutan keemiseni, pidevalt segades. Kallad magustoidukaussidesse ja paned jahedasse tarduma. 2. Kirjelda liha hautamist. Tervelt hautatava liha või kala puhul olgu hautamisanum võimalikult väike ja vedelikku vaid paar sentimeetrit. Hautatud liha maitseb kõige paremini järgmisel päeval. See tõsiasi lubab nii igapäevased kui külalistele mõeldud hautised juba varakult ja mõne teise roa kõrvalt valmis teha.
vanilli, muna, vahukoort, jäätist ja alkohoolseid jooke. 6. Kuidas valmistatakse morsse värsketest puuviljadest ja marjadest? Värsketest puuviljadest ja marjadest tuleb esmalt mahl välja pressida. Seemned ja kestad keedetakse veega läbi ning kurnatakse, saadud keeduleemest ja suhkrust keedetakse suhkrusiirup. Toormahl ja suhkrusiirup segatakse , jook maitsestatakse 7. Kuidas keedetakse suhkrusiirupit? Panen vee anumasse ja tasasel tulel kuumutan keemiseni, lisan suhkru pidevalt segades, et suhkur ühtlaselt sulaks. Keedan seni kuni vedelik muutub piisavalt paksuks. 8. Millega maitsestatakse boole? Kasutatakse riivitud tsirtusviljade koort, sidrunimahla, maitsetaimede ürte, kaneeli, vanilli, ekstrakte, alkohoolseid jooke. 9. Milliseid toiduaineid võib kasutada piimatoodetest valmistatud jookides? Siirupeid, mahlu, mehusid, kompotivedelikke, keediseid, värskeid puuvilju ja marju,
annaabi.ee 
