Elektripliidi kasuteguri määramine (2)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Lõik failist

Praktiline töö
Elektripliidi kasuteguri määramine

Töö vahendid:

Elektripliit

Anum veega

Elektronkaal

Termomeeter

Stopper

Töö ülesanne:
Määrata elektripliidi kasutegur.

Tööjuhend:

Mõõta anuma mass, seejärel valada sisse kolmveerand nõutäit vett ning mõõta uuesti mass, seejärel lahutada sellest algne anuma mass, saades tulemuseks vee massi.

Mõõdan vee algtemperatuuri

Kuumutan vett kuni 700C ja mõõdan ka aja .

Mõõdan kasuteguri, kasutades valemeid:

Töö avutamine A=N*t

A=Töö(1J) N=Võimsus (1W) t=Aeg(1s)

Soojushulga arvutamine Q=c*m(T2 –T1)

Q= Soojushulk c= Erisoojus (4200J/Kg*0C) m=Mass (1kg)
T2=Kõrgem soojus , ehk 710C T1= algtemperatuur .

Kasutegur η=

Arvutamine
Anuma mass = 253g
Anum koos veega = 977g
Vee mass = 724g
Elektripliidi võimsus on 1500w
Vee algtemperatuur on 210C
Aega vee soojenemiseks kulub 14 minutit ja 40 sekundit

Leian Töö A=N*t A=1500w*880s=1320000J

Leian Soojushulga Q=c*m(T2 –T1) Q= 4200J/Kg*0C*0,724kg(710C-210C)=152040J

Arvutan Kasuteguri η= η=*100%=11,5%
Rauno Sander
17.04.2008

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

31 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sass098 Õppematerjali autor

Füüsika ja arvuti katsed.

labor

Sarnased õppematerjalid

pdf

TERMODÜNAAMIKA ALUSED

Ideaalse soojusmasina kasutegur T1 - T2 = , T1 kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Ideaalse soojusmasina korral on soojusallikalt (kõrgema temperatuuriga kehalt) saadav soojushulk Q1 ja jahutile (madalama temperatuuriga keha) äraantav soojushulk Q2 seotud soojendi ja jahuti temperatuuridega järgmiselt Q1 Q2 = . T1 T2 Ideaalse soojusmasina kasutegur annab antud temperatuuride vahemikus töötava soojusmasina maksimaalse kasuteguri. Näidisülesanne 8. Soojusmasin teeb tsükli jooksul töö 300 J, saades soojendilt soojushulga 1200 J. Kui suur on masina kasutegur? Lahendus. Antud: Kujutame soojusmasina tööd järgmise sümboolse joonisega, kus Q on A = 300 J soojendilt saadav soojushulk ja A on soojusmasina poolt tehtud kasulik töö. Q = 1200 J =? 7 Kuna soojendilt saadud soojushulk Q on soojusmasina ühe tsükli jooksul kulutatud

Füüsika

pdf

TERMODYN

Ideaalse soojusmasina kasutegur T1 − T2 η= , T1 kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Ideaalse soojusmasina korral on soojusallikalt (kõrgema temperatuuriga kehalt) saadav soojushulk Q1 ja jahutile (madalama temperatuuriga keha) äraantav soojushulk Q2 seotud soojendi ja jahuti temperatuuridega järgmiselt Q1 Q2 = . T1 T2 Ideaalse soojusmasina kasutegur annab antud temperatuuride vahemikus töötava soojusmasina maksimaalse kasuteguri. Näidisülesanne 8. Soojusmasin teeb tsükli jooksul töö 300 J, saades soojendilt soojushulga 1200 J. Kui suur on masina kasutegur? Lahendus. Antud: Kujutame soojusmasina tööd järgmise sümboolse joonisega, kus Q on A = 300 J soojendilt saadav soojushulk ja A on soojusmasina poolt tehtud kasulik töö. Q = 1200 J η =? 7 Kuna soojendilt saadud soojushulk Q on soojusmasina ühe tsükli jooksul kulutatud

Kategoriseerimata

pdf

Füüsika ülesanded

Kategoriseerimata

doc

Termodünaamika

Soojendi eesmärgiks on anda töötavale kehale soojusenergiat, mille arvelt teeb töötav keha kasulikku mehaanilist tööd. Osa soojendi poolt antud energiast jääb jääb töökeha poolt kasutamata ning see antakse jahutile. Selle tagajärjel läheb töökeha oma algasendisse tagasi. 12. Mida nimetatakse ideaalseks soojusmasinaks ? IDEAALSEKS SOOJUSMASINAKS nimetatakse soojusmasinat, mille tööd tegevaks kehaks on ideaalne gaas. 13. Kirjuta reaalse soojusmasina kasuteguri valem ning tähtede tähendused. A soojusmasina tehtav - soojusmasina kasutegur mehaaniline töö Q1 soojendi poolt Q2 töökeha poolt jahutile antav töökehale antav soojushulk soojushulk A Q1 - Q 2 = = Q1 Q1 14. Kirjuta ideaalse soojusmasina kasuteguri valem ning tähtede tähendused.

Füüsika

doc

Soojusõpetus

jahuti Q2 T2 ( K ) jahuti teperatuur, see on alati madalam soojendi temperatuurist. Jahutiks võib olla mingi eriseade, kuid harilikult on jahutiks ümbritsev keskkond. Soojusmasina iseloomulikumaks näitajaks on tema kasutegur ( eeta ), mis näitab milline osa kulutatud soojusest Q1 muudeti kasulikuks tööks A. = A / Q1 = ( Q1 Q2 ) / Q1 = 1 Q1 / Q2 Ideaalse soojusmasina kasuteguri arvutamiseks võib kasutada soojendi ja jahuti absoluutsete temperatuuride vahet. (Ideaalse soojusmasina töötavaks kehaks on ideaane gaas. = ( T1 T2 ) / T1 = 1 T1 / T2 Ühegi reaalse soojusmasina kasutegur ei saa olla suurem sama temperatuurivahemikus töötava (s.o. samade temperatuuridega soojendi ja jahuti omava) ideaalse masina kasutegurist. Kasutegurit väljendatakse harlikult protsentides ( % ). Kasutegur on alati alla 100

Füüsika

pdf

FAASISIIRDED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 80 0 C vajaminev so

Füüsika

doc

Soojustehnika küsimuste vastused

seadus)....................................................................................................................................................4 8.Mehaaniline töö e.(mahumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil...........5 9.Tehniline töö e.(rõhumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil.................5 10.Siseenergia ja soojuse mõiste (kuidas leitakse siseenergia, muutuse määramine protsessis)...........5 11.Termodünaamika esimene seadus (sõnastus ja matemaatiline avaldis)........................................... 6 12.Entroopia mõiste ja TS-diagramm....................................................................................................6 13.Soojushulga määramine entroopia abil (Soojushulga kujutamine TS-diagrammil).........................7 14.Ringprotsessi mõiste (kujutamine olekudiagrammidel PV;TS)(Ringprotsessi termiline-kasutegur) ...................

Soojustehnika

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenema alates 19. sajandi algusest. Selleks andis tõuke aurumasina edaspidise täiustamise ja tema kasuteguri tõstmise vajadus. Esimene sellealane töö ilmus prantsuse insenerilt S.Carnot`lt 1824 aastal, kus ta teoreetiliselt määras kindlaks soojusmasina maksimaalse võimaliku kasuteguri. Selles töös formuleeriti esimesena termodünaamika teine seadus. 19.sajandi 40-ndatel aastatel J.R.Mayer, J.P.Joule ja H.Helmholtz uurides eksperimentaalselt mehaanilise töö ja soojuse vastastikust vahekorda, määrasid soojuse mehaanilise ekvivalendi arvväärtuse

Termodünaamika

Rohkem sarnaseid