Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulutus 7.klass Klassidevaheline spordivõistlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
spordivõistlus, auhinnad, spordialad, jooksmine, korvpallkohta uurinud ega kuulnud. 3 2. Sport Spordiks nimetatakse mängulist, kehalist või vaimset võistuslikku tegevust. See jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutselisteks ehk profispordiks. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab paljude huviliste tähelepanu ja kaasaelamist spordiuudiste ja võistluste jälgimisel. Maailmas kõige rohkem harrastatavad spordialad on kergejõustik, jalgpall, korvpall, võrkpall, ujumine ja poks. Eestis on kõige populaarsemad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrkpall, korvpall ja jalgpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on maailmameistrivõistlused ja kaasaegsed olümpiamängud. 2.1. Spordi ajalugu Sport sai alguse muistsetest mängudest ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana- Kreekas, kus kehaline kasvatus seostati võistlusega. Suurvõistlused arenesid erinevatest jõu-
.........................................5 2. Liikumisaktiivsuse vähenemise põhjused noorukieas................................................7 3. Sportimise võimalused Paides...................................................................................9 4. Paide Ühisgümnaasiumi vanema astme õpilaste füüsiline aktiivsus ja koormus.....10 . 4.1 Õpilaste vaba aja tegevused peale kooli............................................................11 4.2 Spordialad, millega õpilased tegelevad..............................................................13 Kokkuvõte.......................................................................................................................17 Kasutatud kirjandus........................................................................................................18 Lisa 2 Sissejuhatus
Tervise Arengu Instituudi andmetel peavad lapsed ja noorukid liikuma vähemalt 1 tund päevas (1). Eestis vastas sellele nõudele 2014. aasta uuringu andmetel 11–15-aastastest õpilastest 16% (sh 20% poistest ja 12% tüdrukutest) (2). Meie loovtöö eesmärk on näidata, et tervislik liikumine võib olla huvitav ja mänguline, julgustada lapsi trennides käima ja populariseerida jalgpalli. 6 Joonis 1. Vaatajate arvu poolest populaarsemad spordialad 2017. aastal Eestis Täna pole jalgpall enam ainult meelelahutus, millena ta sündis. Jalgpall tähendab identiteeti ja lojaalsust. Inglise kirjamees Hunter Davies kirjutas, kuidas ta naudib kuulumist jalgpalliühiskonda: “Sel nädalavahetusel vaatas Inglismaal liigamänge 1 334 000 inimest, number, mis on umbes 300 000 võrra suurem sellest hulgast, kes käis Inglismaa kirikutes, jalgpallifännid on nõnda riigi suurim kogudus nädalas.” (8). Poliitik Indrek Kannik on
.. 4x400m Pikamaajooks- 3000m, 5000m, 10 000m Keskmaajooks- 800m 5) Sportlik käimine (kiirkõnd) Eesti olümpiavõitjad Gerd Kanter kettaheide Johannes Kotkas - Kreeka-Rooma maadlus Osvald Käpp- maadlus Viljar Loor- võrkpall Ants Antson- Kiiruisutamine Alfred Neuland- tõstmine Erki Nool- Kümnevõistlus Kristjan Palusalu- Kreeka-Rooma maadlus (2) Aavo Pikkuus- jalgrattasõit Eduard Pütsep- kärbeskaal maadlus Mart Riisman- veepallur Erika Salumäe- Trekisõit (2) Tiit Sokk- korvpall Ivar Stukolkin- ujumine Kristina smigun-Vähi- murdmaasuusatamine (2) Jaan Talts- tõstmine Jüri Tarmak- kõrgushüpe Svetlana Tsirkova-vehklemine (2) Jaak Uudmäe- kolmikhüpe Andrus Veerpalu- murdmaasuusatamine (2) Voldemar Väli- Kreeka-Rooma maadlus Võrkpall - väljak 9x18m - võrgukõrgus M(2,43m), N(2,24m) - mängitakse 25 punktini, peab olema 2 punkti vahe. Kui viik, siis otsustav mäng 15 punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor,
Eesti sportlased. Odavise: 1. Andrus Värnik. 2. Andreas Thorkildsen 3. Sergey Makarov Kettaheide: 4. Gert Kanter 5. Yennifer Casañas 6. Michael Robertson Tõkkejooks: 7. Kertu Tiitso 8. Erik Talu 9. Marko Aleksejev Kõrgushüpe: 10. Liina Põldots 11. Kärt Siilats 12. Alvin Kraenzlein Ujumine: 13. Martin Liivamägi 14. Filipp Provorkov 15. Natalia Hissamutdinova Maadlus, vaba: 16. Jaanek Lips 17. Pius Zberg 18. Didier Pais Maadlus, kreeka-rooma: 19.Andrei Romanov 20.Dmitri Gorjusko 21.Ahti Pärnsalu Jalgrattasport: 22.Nicolas Vogondy 23.Jérémie Derangere 24.Sergei Firsanov Motosport: 25.Tyla Rattrayle 26.Gert Krestinov 27.Antonio Cairoli Tennis: 28.David Ferrer 29.Nicolas Almagro 30.Tommy Robredost Aerutamine: 31.Danek Tsuskin 32.Ain Helde 33. Vehklemine,(epee): 34.Irina Embrich 35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein
Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Markko Märtin Markko Märtin on Eesti autorallisõitja. Markko on esimene eestlasest rallisõitja, kes on võitnud autoralli maailmameistrivõistluste etapi. Alates 2002. aastast elab ta Monacos. Ta on Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavaler. Eesti populaarseimad spordialad Jalgpall Korvpall Talisport Tennis Rattasport Jooksmine Eesti kuulsaimad sportlased Gerd Kanter Erki Nool Andrus Veerpalu Kristina Smigun Jaak Mae Aleksander Tammert Täname kuulamast !
Kendama tootmispiirkonnaks.(Wikipeedia, 2020) 5 TURNIIRI OLEMUS JA LÄBIVIIMISE ETAPID Kendama turniir toimus 31.Jaanuaril Tõrva Avatud Noortekeskuses. Turniir algas kell 14:30, kohale läksime me kaks tundi varem, et teha viimased ettevalmistused. Selleks me kujundasime diplomeid programmis nimega CANVA, viisime läbi regsitreerimise ja valisime väja auhinnad. Turniiri osalejad jaotasime kahte vanuseklassi: 6-9 aastased ja 10-18 aastased. Mõlemasse vanuseklassi tuli kokku 32 osalejat, nendest 31 olid poisid ja üks oli tüdruk. Tegelikuses oli osalejate vanus 7-14 aastat. Iga vanuseklassi võistlejad mängisid mängu mille nimi on. „kolm miinust“. Mängu käib nii, et alustab üks mängija ja teeb teisele ühe triki ja siis teine mängija peab selle järgi tegema ja kui ta ei tee seda järgi siis ta saab miinuse ja
Kalevipoja mängude üldajakava: 8.45 kogunemine koolmaja juures, kooli staadionil. Klassid valmis rongkäiguks. 9.00 rongkäik staadionile. Järgneb mängude avamine: Esinemisnumbrid, kõned, laste jalgpallimäng koos Joel Lindperega( mängu kestvus kuni 15 minutit) . Lastele jääb ka umbes 10 min. aeg Joel Lindperelt autogrammide saamiseks. 10.00 TEGEVUSED: 1. sportlikud tegevused staadionil, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit 2. töötoad koolis ja koolimaja ümbruses, ajaline kestvus 1 tund 3. aktiivsed, lõbusad tegevused Kaitseliidu noorteorganisatsiooni kaasabil, koolimaja staadionil ja koolimaja lähiümbruses, ajaline kestvus 1 tund ja 15 minutit TEGEVUSTE AJALINE JAOTUS: 10.00 - 11.15 I tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 11.30 - 12.45 II tegevus, järgneb 15 min. paus puhkuseks ning liikumiseks uuele tegevuskohale. 13
13 (õpilased vanuses 13-14). ● Vastasid nii poisid kui tüdrukud. 1.Küsitlevate sugu 7 6 5 4 3 2 1 0 poisid 7. klass tüdrukud 7. klass poisid 12. klass tüdrukud 12. klass 2.Millega te vabal ajal tegelete ? 12. klassi vabaaja tegevusalad 7. klassi vabaaja tegevusalad ujumine ujumine korvpall tehnoloogia 7% 7% jõusaal 13% 7% motosport 14% 14% fotograafia 7% jalgpall 7% ei tegele 7% rattasõit 7% tantsimine 7% nüüdiskunst 7% 29% laulmine 27% kergejõustik
ning sportlik tegevus mitmekülgsem. Kehaline kasvatus pakub palju võimalusi õpetada last käituma rühma liikmena. Koos sportimine, eriti meeskonnamängud, aitavad arendada grupitunnetust ja teistega arvestamist. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Koolides on traditsioonideks ka korraldada erinevaid võistlusi ning maratone. Võistlused viiakse läbi erinevates alades : võrkpall, jalgpall, korvpall, rahvastepall jpt. Sellised võistlused ,kus peab tegema koostööd, aitavad arendada kohuse- ja vastutustunnet ning ka suhtlemist. Noortele on loodud võimalusi saamaks tasuta tegeleda spordiga. Samas on aga paljud sportimisvõimalused tasulised ning seetõttu paljud noored, kellel ei ole rahalisi võimalusi, ei tegelegi spordiga. Peamised takistused, miks noored ei tegele spordiga on: rahaliste võimaluste puudumine, ajapuudus, huviringi kaugus kodukohast, puudub huvi, laiskus,
väga vanadest pallimängudest, kuid suur osa mängu arenguloost on seotud Inglismaaga.Esimese katse kehtestada jalpallireeglid tegi 19. sajandi keskel rühm Inglise erakoolide ning ülikoolide esindajaid. Nende kokkusaamiste tulemustena asutati 1863. aastal jalgpalliliit (FA) ning varsti pärast seda sai normiks 11 mängijat kummalgi poolel.Jalgpalli rahvusvaheline juhtorgan Rahvusvaheline Jalgpalliföderatsioon (FIFA) asutati Pariisis 1904. aastal. Ükski teine spordivõistlus pole püüdnud maalimas sellist huvi nagu Jalgpalli Maailmameistrivõistlused/ FIFA World CupTM. Alates esimesest proovi võistlusest 1930a Uruguais, on Jalgpalli Maailmameistrivõistlused kujunenud FIFA lipulaevaks, mis kogu aeg kogunud populaarsust ja lugupidamist.Prantsusmaa jalgpalliliidu juhtide, eesotsa Jules Rimetiga, unistus 1920aastal oli kokku tuua maailma parimad jalgpalli rahvuskoondised ja panna nad
xxx Korvpall REFERAAT Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Korvpall on üks populaarsemaid ja vaatemängulisemaid sportmänge maailmas. Suur huvi ja tähelepanu selle mängu vastu tugineb pidevalt muutuvatel mängisituatsioonidel, kompromissitul heitlusel, üksikmängijate poolt sooritatavate tehnikaelementide imetlemisel ja võistkonna kui terviku kokkumängul. Korvpall on pallimäng, mille eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast, kellest 5 on korraga platsil
vMärjamaa Gümnaasiumi spordipäev 2020. Märjamaa Gümnaasiumi spordipäev toimub teisipäeval 22. septembril algusega kell 9.00 kogunemisega 1.-12. klassini kooli staadionil. Koolis sellel päeval tunde ei toimu tervele koolile. Kõik saabuvad päevale sportlikus riietuses ja reipalt. Kaasa arvatud ka KÕIK õpetajad, sest õpetajatele pakume samuti sportlikku tegevust/võistlusmomenti/rõõmu spordist. Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest klassidest ja l�
Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson, kohtunike nimel Mik Basi ja treenerite nimel Eric Farell. Pilt Londoni 2012. aasta olümpiamängude avatseremooniast. Spordialad Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis ja samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. Olümpiamängude spordialad 2012. aastal olid: Aerutamine, jalgpall, jalgrattasport, judo, kergejõustik, korvpall, kujundujumine, käsipall, laskmine, lauatennis, maadlus, maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sulgpall, sõudmine, taekwondo, tennis, tõstmine, ujumine, veepall, vehklemine, vettehüpped, vibulaskmine ja võrkpall. Pildil on kujutatud Gerd Kanter. Olümpiapark ja võistluspaigad Mängude ajaks ehitati Ida-Londonisse endisesse Startfordi tööstusrajooni
Mees 17 10 189 88 24.64 jõusaal Naine 18 12 169 70 24.51 tantsimine Naine 16 10 166 67 24.31 tennis Mees 17 10 177 76 24.26 tantsimine Naine 16 10 176 75 24.21 jõusaal Mees 18 11 181 79 24.11 teen ise kodus trenni Mees 18 11 188 85 24.05 jalgpall Mees 17 10 167 67 24.02 korvpall Naine 17 10 171 70 23.94 teen ise kodus trenni Mees 19 12 183 80 23.89 teen ise kodus trenni Naine 18 12 164 64 23.80 tantsimine Mees 19 12 164 64 23.80 teen ise kodus trenni Naine 17 10 163 63 23.71 tantsimine Naine 17 11 162 62 23.62 ei tee trenni Mees 18 11 160 60 23.44 jõusaal
[1] Nimekiri on sorditav nimede, aastate, mängude ja väravate kaupa. Viimati uuendatud pärast 22. detsembril 2010 peetud mängu Katariga. Rääkides jalgpalli arengust taasiseseisvunud Eestis tuleb esmalt veidi rääkida ka sellele eelnenud ajast jalgpallist Eesti NSV's. Kuni 50'ndateni oli Eesti jalgpalli seis hea Kadrioru staadionile kogunes tähtsaimaid mänge jälgima kohati isegi täismaja. Paraku tundsid kõrgemad spordiametnikud vajadust spordialad jagada tähtsamateks ja vähemtähtsamateks. Kõrgeima staatuse sai korvpall, jalgpalli kohta öeldi, et eestlased seda niikuinii mängida ei oska tulemuseks oli see, et varsti olid enamus palliplatsidel müravatest lastest pärit vene peredest, eesti lapsed, kes enam jalgpalli mängida "ei tohtinud," jäid platsi kõrvale. Muidugi sobiski kiirem, tehnilisem ja kontaktirikkam mäng venelastele paremini, korvpall võeti eestlaste poolt hästi vastu. Jalgpalli järsem vajumine toimus 60'ndate
........................................................................................... 13 Joonis 2: Õpilased vanuse järgi............................................................................................. 13 Joonis 3: Mitu päeva nädalas õpilased trenni teevad? ........................................................ 14 Joonis 4: Vastanute treeningute pikkused ........................................................................... 15 Joonis 5: Õpilaste poolt harrastatavad spordialad ............................................................. 16 Joonis 6: Kui tihti kuulatakse treenides muusikat .............................................................. 17 Joonis 7: Õpilased, kes treenimisel muusikat ei kuula ....................................................... 18 Joonis 8: Õpilased, kes kuulavad treeningute ajal muusikat ............................................. 19 Joonis 9: Muusika mõju tunnetamine ............................................................
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 7-12.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Mida kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 2. Mis rahvusest oli Oskar Wilde? IIRLANE 3. Millise keepi kandva ,,sõdalase" lõid 1939.aastal Bob Kane ja Bill Finger? BATMAN 4. Kes Eesti presidentidest on olnud ka hea kirjanik? LENNART MERI 5. Milline inglise kirjanik saadeti Readingu vanglasse 1895.aastal? OSKAR WILDE 6. Missugune oli Disney esimene täispikk multifilm? LUMIVALGUKE JA SEITSE PÖIALPOISSI 7. Millist vibu ja nooli kasutavat legendaarset tegelast mängisid Errol Flynn ja Kevin Kostner? 8. Milline oli esimene film, mis võitis 1941.aastal kaks Oskarit? BEN HUR 9. Kes mängis filmis ,,Nukitsamees" metsamoori? ITA EVER 10. Millises Ameerika osariigis asub Hollywood? CALIFORNIA 11. Kes mängis Joosepit filmis ,,Klass"? PÄRT UUSBERG 12. Kes laulab filmist ,,Titanic" tuntuks saanud laulu ,,My heart will go
valku, kuna valk on pikajaline energia. Menüüs peab kindlasti olema rohkelt vett, vesi on igale inimesele eluliselt tähtis eriti sportlastele (1, lk 9). Enne võistlusi on vaja kindlasti energia sisaldust toidus märgatavalt tõsta. Eelkõige tuleb tõsta süsivesikute protsenti toidus (kuni 70%). On oluline jälgida, et keha vedelikkubilanss oleks tasakaalus (1, lk 62). 4 2. Spordialad ja toitumine Kergel kehalisel tööl on energiavajadus 2000 kcal, intensiivse kehalise koormuse korral 3000-4000 kcal, seevastu jõuvastupidavusaladel aga üle 6000 kcal. Seda tuleb kindlasti toitumisel arvestada (1, lk 75). Vastupidavus on võime vastu seista väsimusele. Vastupidavusalade sportlastel on oluline glükogeenipoode täitumus ning energia efektiivsus (süsivesikutest või rasvadest).
KLASSIDEVAHELINE MÄLUMÄNG NR 1 KLASS....................................... 1-6.KLASS, FILMID JA RAAMATUD 1. Kes olid raamatus ,,Jussikese seite sõpra" peategelase sõbrad? NÄDALAPÄEVAD 2. Mille kinkis Joosep Toots Raja Teelele? GLOOBUSE 3. Kes oli Sipsik? KALTSUNUKK 4. Mis liiki olen on Shrek? SOOKOOL 5. Mis loom on Sid animafilmis ,,Jääaeg"? LAISLOOM 6. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 7. Mis on punase ralliauto nimi filmis ,,Autod"? PIKNE MCQUEEN 8. Mis on väikese punases kleidis tüdruku nimi filmis ,,Muumitrollid?" VÄIKE MÜ 9. Millised putukad olid Tom ja Mia, kes jõululaupäeval tagasi metsa tahtsid? LEPATRIINUD 10. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA
Sinu nimi Sinu klass Tallinn 2014 Gerd Kanter sündis 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Vana-Vigala põhikoolis, Pärnu-Jaagupi keskkoolis ja Tallinna Tehnika Ülikooli Kõrgemas Majanduskoolis ärijuhtimist. Ta on abielus Liina Pärteliga. Noorena proovis ta ka teisi spordialasid, näiteks: jooksmine, lauatennis, jalgpall ja korvpall, kuid 17-aastasena hakkas tegelema kettaheitega. Paljud treenerid arvasid alguses, et temast ei saa asja kuna ta alustas ketta heitmisega ebatavaliselt hilja, kuid Gerdil oli tahtmist ja soovi näidata neile, et nad olid valel arvamusel. Juba treeninguid alustades mõistis, et kui tal on soov edasi areneda, tuleb treeningu juures olla huviga. Igal tegevusel peab olema eesmärk ja et seda tehes, pead tundma end õnnelikuna. Algus oli raske
vanuritega; sihtrühm noored, sõna ,,perefilm" on peitesõna, meelitades vaatama rohkem inimesi;9 Märulit iseloomustavad kõige rohkem sellised sõnad nagu psüühiliselt rasked trikid ning eriefektid, mis kohati tunduvad võimatud, tagaajamised, vägivald ja ilusad naised;10 Sportfilm sisaldab suurel hulgal sportlikke tegevusi ja spordialasid nagu näiteks jalgpall, pesapall, korvpall, jooksmine jpm. Ka need filmid, kus on tegemist autode võidusõiduga kategoriseeritakse sportfilmi alla;11 Animatsioon on värviline multifilm ning peamiselt mõeldud lastele. Tegelased võivad olla välja mõeldud või on nendeks loomad kelle suu on liikuma pandud ning häält teeb inimene. Tegelasteks võivad ka olla inimesed. Animafilmid on käsitsi joonistatud või tehtud arvutigraafikat tehes;12 http://www.findmeanauthor.com/crime_fiction.htm (11.05.2011) 7
1 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Ajalugu......................................................................................................................................4 2009. aasta suusatamise maailmameistrivõistlused..................................................................5 Tulemused kohtade järgi...........................................................................................................6 1. Murdmaasuusatamine.......................................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1.2 Naised.......................................................................................................................7 2. Kahevõistlus.................................
Treeningu alustamiseks on tähtis teada: millised terviseprobleemid esinevad, sümptomid, mis võivad tervislikke probleeme suurendada, elustiil, käitumisharjumused. Oluline treeningu alustamisel on kehakal: jooksmisel on maandumisfaasis jalale mõjuv jõud 2-3 x suurem kehakaalust, juba kehakal 10% üle normi võib regulaarsel jooksutreeningul viia labajala, hüppeliigese, sääre, põlveliigese, selja nimmepiirkonna või puusaliigese vaevusteni. Ülekaalu korral asendada jooksmine kõnni ,kepikõnni, rattasõidu, ujumise, vesivõimlemise, suusatamisega. Alusta aeglaselt, tõsta mahtu aeglaselt, alusta juhendaja juhendamisel, 3 x nädalas. Kehamassi indeks, normväärtused. Kehakaal(kg) : pikkusruuduga. Alakaal < 18,5Normaal 18,5-25 Ülekaal 25-30Rasvumine> 30Morbiidne rasvumine> 40.Talje ümbermõõt Naistel 88 cm, Meestel 102 cm. Mehed õunatüübiga võtavad kiiremini kaalust alla kui pirnitüüpi naised. Talje ja puusaümbermõõdu suhe ( N-0,94 ; M-
Üldse vastupidavuse treeninguga on mõeldud: · aeglase ja mõõduka tempoga jooksud, kus südame löögisagedus ei ületa 120-150 lööki minutis. 4 · Spordialade harrastamise, mis arendavad keskmaajooksjale vajalikku üldist vastupidavust nagu jalgpall, suusatamine, jalgrattas, korvpall, ujumine jne. Selline treening tõstab üldist vastupidavust väsimusele ja võimaldab pikema aja vältel joosta aiavahetuses tasakaalu tingimustes. Peamist osa etendavad siin südame-, veresoonte ja hingamissüsteemi ning veketatiivse sfääri funktsioonide täiustamine. Erialase vastupidavuse treeninguna on mõeldud: · Kordus- ja intervalljooksud, kus vsatav distantsilõik läbitakse
hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Kahe piirikohtuniku peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise ajal eespool (rünnaku suunas) vaid üks mängija. Korvpall Tutvustus Korvpall on sportmäng, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala. Mängu eesmärgiks on visata pall määrustepäraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi.Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte.Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel.Platsil mängib korraga 5 mängijat ning võistkonda kuulub 10 või 12 mängijat(12 mängijat on võistkonnas, siis kui tegemist on turniiriga, kus on vähemalt 3 mängu)
Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Üliõpilase ees- ja perekonnanimi Töö pealkiri Teadustöö alused - ainetöö Tallinn, Aasta Eesti Mereakadeemia .....................................teaduskond ...........................................õppetool Tallinn, Aasta Arvuta ja koosta iseloomustavad diagrammid Harjutus 1Õpilaste osalemine kinokülastusel. Arvuta ja tee iseloomustav tulpdiagramm, kasutades KLASS ja OSALUS% veegusid õpilaste arv klass klassis osalenud osalus õpilaste%arv 1a klass 16 16 100,0 2a klass 14 13 92,9 3a klass 22 20 90,9 4a klass 18 18 100,0 120,0 5a klass 21 20
Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise tegelenud mitme erineva spordialaga (tantsimine, ujumine, sulgpall, korvpall, tennis, saalihoki, iluuisutamine) alates neljandast eluaastast. Loovtöös olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Olen tänulik………., et ta oli nõus olema meile juhendajaks. Tänan väga hea koostöö eest …...ja….... 3 Loovtöö etapid ja nende kirjeldused 1.1. Teema valimine
Riin Tooming Mustvee Gümnaasium 12.klass Korvpalli ajalugu: Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna- Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall. Sellest mängust, mis 1891.aastal sündis Ameerikas Springfieldi kolledzis ja mis kahe kümnendi järel ka meie Maarjamaale jõudis, on tänaseks küll järele jäänud ainult mängu põhimõte kes kahest meeskonnast mänguaja jooksul toimetab palli käsitsi, kas siis söötes või põrgatades, rohkem kordi vastase korvi. Kõik muu on kardinaalselt muutunud. Tänane korvpall on sünnijärgsest korvpallist täiesti erinev mäng.
Rakke Gümnaasium KORVPALL Triin Alatsei 8.klass 2009.a. Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi. Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA, millel on üle 150 liikmesmaa.
Järelikult aitab sport vähendada ka kuritegevust ja mõnes mõttes lahendada sotsiaalprobleeme. Kuressaare Gümnaasiumis on arendanud oma sportlasteed näiteks sellised kuulsad sportlased nagu Marek Niit, Madis Kallas ja Tiidrek Nurme. 6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS Kuressaare Gümnaasiumis on antud ajahetkel suhteliselt avarad võimalused spordiga tegelemiseks. Huvilised on oodatud tegelema: korvpall, võrkpall, saalihoki, jalgpall, kergejõustik ja ujumine. Kuresaare Gümnaasiumis on olemas täismõõtmetes saal, see tähendab, et saali mõõtmed vastavad nõuetele. Täismõõtmetes saal võimaldab koolis tegeleda näiteks korvpalli, võrkpalli, saalihoki ja teiste sise- ja spordialadega. Kuressaare Gümnaasiumil on ka täiesti oma ujula nelja ujumisrajaga, mis on linna koolides ainulaadne. Oma ujula annab võimaluse saada algõpetust erinevate
Kool Nimi ja klass Korvpall ja suusatamine Referaat Kuupäev Korvpall Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärgiks on visata pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel viskamast palli enda korvi. Korvi langenud pallidelt arvestatakse võistkonnale punkte. Mängu lõpuks rohkem punkte kogunud võistkond võidab. Korvpall on lihtsa ning odava varustuse ja kergesti mõistetavate põhimõtete tõttu laialt levinud spordiala kogu maailma. Tartu Ülikool Rock Tartu Ülikool Rock on Eesti korvpalliklubi, kes osaleb mitmetes sarjades. Hooajaks 2010/2011 oli korvpalli klubil järgmised eesmärgid: Eesti karikavõistlused - võit Tulemus: Tartu Ülikool/Rock võitis Eesti karikavõistlused. Karikavõistluste poolfinaalis võitis TÜ/Rock TTÜ/Kalevi meeskonda tulemusega 76:65. Finaalis läks TÜ/Rock vastamisi
Selle 500-meetrine rada oli rohuga kaetud, rajakatet ega süvendeid ei olnud. Pealtvaatajate vaatevälja varjasid puud. Odad, vasarad ja kettad visati puudesse. Ujumine, vettehüpped, veepall ja sõudmine toimusid Seine'i harujõel d'Asnieres'is. Vehklemine toimus La Grande Salle Fetes de l´Exposition Tuileries´s. Võistlused toimusid 20 spordialal (ROK-i ametliku arvestuse järgi 19 spordialal: ujumine ja veepall ühendatuna veespordi alla) ning 95 võistlualal. Mitteametlikud spordialad Nagu kõik ametlikud alad olümpial, olid need alad üheks osaks maailmanäitusest, aga ROK ei ole neid alasid ametlikult olümpiamängude aladeks: · Õngepüük · Õhupalli sõit · Kahurist laskmine · Tule tõrjumine · Lohe lennutamine · Elu päästmine · Võidusõit · Mootorrattasõit · Tuvide võidulend · Veemotosport Võistlused spordialade kaupa · Golf · Jalgpall · Jalgrattasport · Kergejõustik
annaabi.ee 
