aegselt, on naisel võimalik saada reede vabaks, et sõita külla oma lastele. Seega on Ullale Vroomi teooria järgi kõrge valentsiga hüvis vaba päev. Samuti on Ullal võimalik hea töö korral saada spaa-puhkus kogu perele. Kuna Ulla on samas firma töötanud juba 12 aastat, ning on alati oma töö korrektselt ära teinud, siis pole teda ilmselt tähelepandud ning vaevalt ka, et teda on premeeritud. McClelland'i teooria järgi pakun, et Ullal on kuulumisvajadus. Ta töötab üksi, keegi ei märka teda ega tunnusta, tal pole palka tõstetud, samuti pole kunagi premeeritud. Nüüd, kui juht avastas, et Ulla tahab lahkuda, tuleb täita naise kuulumisvajadus. Tubli töö eest tuleb premeerida, ehk isegi tuleks naist kiita(kuu parim töötaja). Saata töölähetusele või puhkusele. Aitaks ka, kui firmas toimuksid ühisüritused: jõulupeod, igakolmapäevane ujumine, sünnipäevade koos tähistamine.
turvatunnet (isiklikku julgeolekut, aga ka ressursse äraelamiseks), mida suudab neile pakkuda vaid riik, mis on ühiskonnaelu paratamatu ning parim vorm; konservatiivid usuvad ka seda, et riik ja ühiskond saavad ning peavad inimesi õige loomusega isiksusteks kasvatama. Tervikuks seovad ühiskonna institutsioonid, näiteks kogukond, pere, kirik, rahvus ning inimeste vajadus sotsiaalse turvalisuse järele (kuulumisvajadus). Käsitlus võimust on utilitaristlik: võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse; siit lähtub ka järeldus, et oluline on eraomand, kuna see tagab turvatunde ja ressursid igale indiviidile; omandi kasvatamine peaks olema võimalikult vaba, et saavutataks võimalikult suurt turvatunnet ja head elu. Antikommunism – tulenevalt suhtumisest omandisse, ei saagi olla mingisugust
Mis on koleeriku ja sangviiniku põhijooned?-sangviinik on stabiilne ja rõõmsameelne, suhtleb palju ja on osav, koleerik on aga ebastabiilne, närviline ja tihti plahvatusohtlik, kuid samas on seltsiv, jutukas ja kohaneb hästi). VAJADUSED Maslow teooria-eneseteostusvajadus, tunnustusvajadus, armastus ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused. Mcclellandi teooria-saavutusvajadus, lähedus ja kuulumisvajadus, enese maksmapanemise vajadus. EMOTSIOONID Kui palju on erinevatel aegadel olnud põhi emotsioone- 2-18 Mida tõestas darwin- leidis,et em. Näo väljendused ja vastavad füsioloogilised reaktsioonid ei sõltu kultuurist ja rassist. Emotsioonid Paul Ekmani järgi- hirm, viha, kurbus, vastikus, rõõm, üllatus, põlgus. Seleta mõisted: Meeleolud- on nõrk seisund mis kujuneb välja aeglaselt, kuid võib kesta pikemat aega.
materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Koostöö võimaldab: suurendada spetsialiseerumise kaudu võimeid; säästa optimaalselt tegutsedes aega; akumuleerida teadmisi. · Psühholoogiliselt tingivad grupiga liitumise kuulumisvajadus ja vajadus lähedussuhete järele ning vajadus teisi juhtida ja kontrollida ning ennast teiste hulgas maksma panna. Organisatsioon sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja organisatsiooni tööle tuleb, sõlmivad töötaja ja organisatsioon omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub tegema ühise eesmärgi nimel teatud panuse. Organisatsiooni olemus · Organisatsioon ootab töötajalt eelkõige kõrget tulemuslikkust,
Uskuma sellesse, et jõupingutuste suurendamine annab parema tulemuse ja et tulemuste paranemist märgatakse ning see toob soovitud hüvise. Seega, kui Ulla pingutab, teeb kvaliteetset tööd, siis ootab teda ees kauaoodatud vaba päev. David McClelland´i tõukejõudude teooria järgi on Ullat juhtivaks tõukejõuks ennekõike kuulumismotivatsioon. Ullal on suur igatsus laste ja nendega suhtlemise järele, tööl tunneb ta end üksikuna ja halli hiirena nurgas. Kui kuulumisvajadus saaks täidetud, siis peaks keskenduma saavutusmotivatsioonile, mille abil edaspidi tööülesandeid edukamalt täita ning mis annaks võimaluse tunda suuremat rahulolu saavutatust. Juht peaks Ullat heade töötulemuste eest premeerima, kiitma või tunnustama. Eeldades, et 12 aasta jooksul ei ole kollektiivis tekkinud omavahelisi sõprussidemeid, võiks juht kollektiivi läbi ühistegevuste muuta lähedasemaks.
Enesetõhusus Valmisolek jõupingutusteks sõltub enesetõhususeootusest usust oma võimetesse. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest. Enesetõhusus Usk oma võimetesse suureneb kui: eesmärgid on konkreetsed mõõduka raskusega saavutatavad lähitulevikus soorituse edukus Motivatsiooni Vajaduste teooria teooriad McClelland inimestel esineb kolm vajaduste kategooriat Saavutusvajadus Kuulumisvajadus Võimuvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Ootuste teooria Motivatsiooni teooriad Tasude tajutud väärtus Tajutud seos pingutuse ja tulemuse vahel Tajutud seos tulemuse ja tasu vahel Motivatsiooni tugevus Motivatsiooni teooriad Võrdsuse teooria Mida võrreldakse? Võrreldakse panust tulemustega Kellega võrreldakse? Ameti raames ja väljaspool
neist ei ole võimeline loominguliseks ja loominguliseks ja loovaks tööks loovaks tööks Keskmise inimese intellektuaalne potentsiaal on tänapäeval alles osaliselt kasutatud Maslow´vajaduste hierarhia Inimese aktiivsuse allikaks on tema vajadused. On 7 vajaduste taset: 1. Füsioloogilised vajadused 2. Turvavajadused (soov tunda end kidlalt ja kaitstult) 3. Kuulumisvajadus (soov kuuluda kuhugi) 4. Sotsiaalse hinnatuse vajadus (soov hästi hakkama saada) 5. Tunnetusvajadus (soov uurida ja mõista ümbritsevat elu) 6. Esteetilised vajadused (vajadus kogeda ilu ja luua uut) 7. Eneseteostamise vajadus (arendamine ja jõuvarude kasutamine). Herzbergi kahe faktori teooria 1. Hügieenifaktorid palk, kindlustunne tööl, töötingimused, inimestevahelised suhted, töökuluutr, kuhtimise kvaliteet. 2
toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad, näiteks väikelapse unevajadus. Näljatunne või kohvivajadus oleneb väljakujunenud toitumisrežiimist. Sekundaarsed vajadused on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jne. Igasugune juhtimistegevus mõjub sekundaarsetele vajadustele, mis teeb juhtimise raskeks. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Tuntuim autor, kes on püüdnud inimese primaarseid ning sekundaarseid vajadusi süstematiseerida, on Maslow. Maslow vajaduste hierarhia Mitte kõik inimvajadused pole ühesuguse tugevusega. Kui esmavajadused on rahuldatud, pöörab inimene tähelepanu sekundaarsetele vajadustele. Abraham Maslow eristas viit vajaduste taset:
turvalisuse vajadus kuuluvusvajadus lugupidamisvajadus e n e s e a k t u a l i s a t s i o o n i vajadus Kleiton Aldenfender on tuntud E-R-G-teooria järgi, kus ta võttis maha Maslow hierarhia. David McCelland väitis, et inimestel on kolm vajaduste kategooriat: • Saavutamisvajadus • Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus • Võimuvajadus • Kompetentsusvajadus Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Päris hea mõte oleks töötajat otsides lasta tal teha testi, mis määraks ta domineeriva vajaduse kindlaks et tema potensiaali kasutada maksimeeritult. Usk oma võimetesse suureneb kui eesmärgid on konkreetsed, mõõduka raskuseda, saavutatavad lähitulevikus, soorituse edukus. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkide saavutamise kogemusest
Inimensed valivad info, mis toetab nende seisukohti, jättes vastumeelse tahaplaanile( nt juht kes edutas alluva vastuväiteid ignodes) Motivatsiooni teooriad: Vajduste teooriad(Maslow hierarhia, Alderferi ERG, Herzbergi motivatsiooni- hügieeniteooria), McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria ja Töö karakteristikute mudel Maslowi hierarhia: Füsioloogilised vajadused üldiselt(toit, vesi, uni) ja organisatsioonis(töötasu, toitlustamine, töötingimused) Nende vahel: turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus Eneseteostusvajadus üldiselt(arenguvõimalused, edu, loomingulisus) ja organisatsioonis(väljakutsuv töö, edutamine, eneseteostus) Maslowi kriitika: rahuldamata vajadused ei motiveeri, kõik ei püüdle kõrgemate vajudusteni, puudub hierarhia ehk inimesed rahuldavad mitmeid vajadusi samal ajal Alderfer ERG teooria: Eksistentsivajadused -> Seotud vajadused -> Arenguvajadused Maslow Alderfer
PRIMAARSED e. esmased vajadused: inimese füsioloogilised vajadused joogi, toidu, õhu, magamise, normaalse temperatuuri ja seksi järele. Need vajadused on omased kogu inimsoole. Erinevatel inimestel on need vajadused erinevad. SKEUNDAARSED vajadused: on sotsiaalset ja psühholoogilist laadi. Need on ebamäärasemad, pole otseselt tunnetatavad. Paljud neist kujunevad välja inimese elu jooksul: enesest lugupidamine, kohusetunne, iseteadvus, kuulumisvajadus jm. Sekundaarsed vajadused on inimestel erinevad. Osa vajadusi on juhile märkamatud ja pole inimestele teadvustunud, see on ebamäärane tunne, mitte konkreetne füüsiline vajadus. Inimese vajadusi on püüdnud süstematiseerida Maslow, Herzberg ja Alderfer. MASLOW vajaduste hierarhia teooria inimese vajadused on kaasa sündinud. Kõigepealt peaks korras olema füsioloogilised vajadused. eristas 5 vajaduse taset: · Füsioloogilised · Turvalisus
mängulise tõuke. Kasutatakse sõnamänge, muudetakse või moonutatakse fraase kõik vaid selle nimel, et kaaslast köita. Peagi elavneb kaaslane ja muututakse teineteise suhtes tähelepanelikuks. Grupid, selle arengufaasid Grupiprotsessid Inimene elab terve oma elu grupis. Ta annab grupile oma hoiakud, mõtted, tunded ja grupp on temaga vastastikmõjus. Miks inimene liitub grupiga? Gruppi kuulumine toob endaga kaasa teatud põhivajaduste rahuldamise võimaluse: · Kuulumisvajadus selle domineerimine toob kaasa janunemise seltskonna järele (nt käiakse koolis ainult seltskonna pärast). - püütakse liituda gruppi - oodatakse kutset teiste poolt · kontrollivajadus isikule, kellel domineerib kontrollimisvajadus, meeldib teisi juhtida, neid kontrollida ja otsuseid langetada. Lasteaias ja koolis teeb seda õpetaja, kuid selliste omadustega lapsi esineb nii lasteaias kui koolis.
Juhtimise alused Individuaalsus organisatsioonis Vajaduste teooriad: Maslow hierarhia, Alderderi ERG, Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria, McGregori X ja Y teooria, Võrdsusteooria, Töö karakteristikute mudel Maslow: Füsioloogilised vajadused, turvavajadus, kuulumisvajadus, tunnustusvajadus, eneseteostus. Erinevad versioonid sellest. Kriitika: Pole algselt mõeldud tööalase konteksti jaoks, inimene ei pruugi mõnele ajadusele keskenduda (keskenduvad hoopis kõrgematele vajadustele või ei püüdlegi kõrgema taseme vajaduste rahuldamise poole). Võidakse rahuldada mitut vajadust üheaegselt. Aldefer: Eksistentsivajadused Seotusvajadused Arengusvajadused Herzbergi motivatsiooni-hügieeniteooria
bioloogilise olendi loomusest- inimese füüsis vajab eluks toitu, vett, õhku, soojust, peavarju jne. Turvalisuse vajadus on seotud nii sotsiaalse kui ka bioloogilise elukeskkonnaga. Inimene vajab kaitset nii füüsilise kui sotsiaalse vägivalla eest. Ohutu ja rahulik elu, hirmu puudumine, tuleviku kindlustatus jne. loovad eelduse turvalisuse vajaduse rahuldamiseks. (tööga kindlustatus) Kõrgema astme vajadused: 3.Sotsiaalsed vajadused, kuulumisvajadus on seotud nn. karjainstinktiga. Meil on vajadus olla koos ja suhelda, olla armastatud ja kuhugi kuulda. (Sõprus, ühtekuuluvus, kiindumus). Räägi- paljud tänapäevased turul pakutavad teenused on suunatud just inimese sotsiaalsete vajaduste rahuldamisele). 4.Tunnustusvajadus ehk sisemised lugupidamise faktorid on seotud inimese kujutlusega iseendast. See, mida vajame endaga rahuloluks ja enesest lugupidamiseks on ühest küljest seotud uute teadmiste omandamise ja seeläbi
motiveerimisel. McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria põhjal motiveerib inimest kas saavutus-, kuuluvus- või võimuvajadus 1)Saavutusvajadus tung püstitada eesmärke, viia asju lõpuni ja alustada uuesti; jõuda sihini, minna edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. 2)Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus -tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. Selline inimene töötab motiveeritumalt, kui teda kiita hea suhtumise ja koostöö eest. 3)Võimuvajadus -tung mõjutada inimesi ja olukordi, olla kuuldav ja nähtav. Inimene soovib mõju avaldada oma organisatsioonile ja on selle nimel valmis riskima. Kättevõidetud võimu võivad nad kasutada loovalt või hävitavalt. Võimuiha võib olla asutuslik või isiklik. Asutusliku võimutungiga juht
12. Kirjelda MC Clellandi mot. tõukejõudusid ja nende tähtsust töötajate motiveerimisel. Saavutamine tung püstitada eesmärkke, viia asju lõpuni ja alustada uutega, jõuda sihini, minna edasi, ületada raskusi. Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt kui teda usaldatakse. Domineeriv vajadus mõjutab ja aktiveerib teatud käitumist. Inimesel kolm vajaduste kategooriat: Saavutusvajadus Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus Võimuvajadus kompetentsusvajadus 13. Skinneri tagajärje reegel. Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid Inimeste organisatsioonilise käitumise mõjutamise viisid: Juht võib valida oma tegevuse vastavalt alternatiivsetele tagajärgedele : 1. Käitumist julgustav, positiivne toetus (Positive reinforcement), millel on soodsad tagajärjed, näit. hüvitused. 2
tarvidus toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. Teisel astmel paiknevad turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ebastabiilses ja ohtlikus keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu enesearendamisele ja on mures tuleviku pärast. Kolmandal astmel on kuulumisvajadus. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavab võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel. Lugupidamisvajadus paikneb püramiidi neljandal astmel. See vajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele. Tööl avaldub lugupidamisvajadus soovis olla iseseisev tegevuses ja otsustamises. Püramiidi tipus asetseb eneseteostusvajadus, mis väljendub tahtes arendada ja kasutada
vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. · Teisel astmel paiknevad turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. Töise tegevuse korraldamise seisukohalt on huvitav, et inimesed, kes elavad ebastabiilses ja ohtlikus keskkonnas, pööravad vähem tähelepanu enesearendamisele ja on mures tuleviku pärast. · Kolmandal astmel on kuulumisvajadus. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavab võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel. · Lugupidamisvajadus paikneb püramiidi neljandal astmel. See vajadus väljendub soovis lugupidamise ja püsiva enesehinnangu järele. Tööl avaldub lugupidamisvajadus soovis olla iseseisev tegevuses ja otsustamises. · Püramiidi tipus asetseb eneseteostusvajadus, mis väljendub tahtes arendada ja kasutada oma võimeid.
Lisamaterjal Inimeste koondumise organisatsioonidesse tingivad sotsiaalsed ja materiaalsed põhjused. Kuna ühe inimese vaimsetest ja füüsilistest võimetest alati eesmärgi saavutamiseks ja väliskeskkonna poolt seatud takistuste ületamiseks ei piisa, vajatakse sageli paljude inimeste koostööd. Koostöö võimaldab: suurendada spetsialiseerumise kaudu võimeid; säästa optimaalselt tegutsedes aega; akumuleerida teadmisi. Psühholoogiliselt tingivad grupiga liitumise kuulumisvajadus ja vajadus lähedussuhete järele ning vajadus teisi juhtida ja kontrollida ning ennast teiste hulgas maksma panna. Organisatsioon sõltub seal töötavatest inimestest. Kui töötaja organisatsiooni tööle tuleb, sõlmivad töötaja ja organisatsioon omavahel psühholoogilise lepingu, milles kumbki pool kohustub tegema ühise eesmärgi nimel teatud panuse. Mida kohustub tegema inimene ja millega vastab organisatsioon, on kujutatud skeemil 2. Skeem 2
Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. Seda tüüpi juhid loodavad, et ka nende alluvad on samasugused. Mõned juhid ei suuda aga efektiivselt delegeerida. Saavutustungiga juhid valivad endale asetäitjateks tehniliselt võimekaid inimesi. Sellised inimesed küsivad endalt: ,,Kui palju ma suudan teha?" 2. Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus (Affilatsion)- tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. Selline inimene töötab motiveeritumalt, kui teda kiita hea suhtumise ja koostöö eest. Sotsiaalsustungiga juhid püüavad end ümbritseda sõpradega, mis võib aga takistada töö efektiivsust. Positiivne õhkkond muudab töö alluvatele meeldivaks. Tööd saab teha tänu kindlaksmääratud ülesannetele, tegevuse
Saavutus on olulisem kui tasu selle eest. Selline inimene töötab jõudsamalt, kui ta tunnetab usaldust. Ta vajab hinnangut tehtud tööle, tagasisidet. Seda tüüpi juhid loodavad, et ka nende alluvad on samasugused. Mõned juhid ei suuda aga efektiivselt delegeerida. Saavutustungiga juhid valivad endale asetäitjateks tehniliselt võimekaid inimesi. Sellised inimesed küsivad endalt: ,,Kui palju ma suudan teha?" 2 Kuulumisvajadus ehk sotsiaalne vajadus (Affilatsion)- tung olla seotud teiste inimestega, sooviga osaleda tõhusas töögrupis. Selline inimene töötab motiveeritumalt, kui teda kiita hea suhtumise ja koostöö eest. Sotsiaalsustungiga juhid püüavad end ümbritseda sõpradega, mis võib aga takistada töö efektiivsust. Positiivne õhkkond muudab töö alluvatele meeldivaks. Tööd saab teha tänu kindlaksmääratud
Maslow- inimese panevad liikuma erinevad vajadused- erinevad tasandivajadused-> tasandite püramiid. Kõige all, kõige esmasemad, mis vajavad rahuldamist 1) bioloogilised- liik v üksikolend ei saa muidu eksisteerida: söömine, joomine, magamine, hapnikuvajadus (vähim kultuuri poolt mõjutatav). 2) vajadus turvalisuse v kaitse järgi- inimese kui isiku elu ja tervist ei ohusta miski. Enne ei saa minna kõrgema tasandi vajaduste juurde, kui alumised pole rahuldatud. 3) kuulumisvajadus- suhtlemisvajadus, kuulumine erinevatesse gruppidesse (perekond, rahvus), armastusvajadus. 4) tunnistusvajadus- see, mida me teame peaks olema väärtustatud ka teiste poolt. 5) eneseteostusvajadus- isiksuses peituvad potentsiaalsed jõud. 14. Emotsioonid. Psühholoogias on emotsioonide käsitlus tunduvalt laiem, kui tavakäsitluses, hõlmates peale selle, mida inimene ise tunne, mitmeid teisi tegureid, nagu näiteks emotsioone põhjustavaid sündmusi ja
14. Kirjelda Maslow' vajadustepüramiidi komponente ning selle aluseks oleva teooria põhiteese. Mille poolest erineb ERG teooria Maslow' omast? · Esmasel astmel on inimese füsioloogilised vajadused. toidu, vee, hapniku, tegevuse, puhkuse, une järele. · Teisel astmel paiknevad turvalisuse- ja kaitstusevajadus. Nende tähtsust hakkab inimene tunnetama pärast seda, kui ta organismi funktsioneerimine on tagatud. · Kolmandal astmel on kuulumisvajadus. Tööl rahuldab inimene neid väga mitmesugustes tegevustes. Selleks annavab võimalusi osalemine meeskonnatöös, näiteks spordivõistlustel. · neljandal astmel paikneb tunnustusvajadus, ehk vajadus teiste poolt väljendatava tunnustuse järele. · Püramiidi tipus asetseb eneseteostusvajadus, mis väljendub tahtes arendada ja kasutada oma võimeid. Kõrge eneseteostusvajadusega inimene suhtub lugupidamisega endasse ja teistesse. Teooria põhiteesid:
● Kollektsionääride põhimõte: raskesti kättesaadav = väärtuslikum ● Müügitehnikad: „ainult täna“, „piiratud koguses“, „viimased numbrid“ ● Inimesed tahavad alati seda mida ei saa ● Värske nappus – haruldasi asju peetakse rohkem väärtuslikuks kui need on äsja haruldaseks muutunud. ● Konkurents – ihaldatakse asju mida ka teised inimesed tahavad Sotsiaalsed suhted. ● Evolutsiooniline perspektiiv: kuulumisvajadus. Gruppi kuulumine suurendab ellujäämise võimalust. ● Reproduktiivne eesmärk ● Seltskonnast tõrjutus: inimesed vastavad sellele depressiooniga, ärevusega ja muude negatiivsete tunnetega. Isoleeritus suurendab agressiivsust ja antisotsiaalset käitumist (vähendab konformsust reeglitega ja koostöövalmidust) ning ka enesehävituslikku käitumist. Eisenberger jt (2003): sotsiaalne väljatõrjutus aktiveerib ajus samu piirkondi nagu füüsiline valu.
Fromm. 1: Maslow Maslow vajaduste hierarhia 48 Selle sõnum on, et inimene otsib maailmast erinevaid asju, need ei ole üheväärsed, kui ühe asja saame kätte, alles siis muutub oluliseks järgmine. Kõige pealt tahame rahuldada füsioloogilisi vajadusi, järgmiseks turvalisus, kuulumisvajadus (sõbrad, tuttavad), tunnustus/eneseväärikus (et minu peale vaadatakse "tubli tüdruk") /positiivne enesehinnang, eneserealiseerimise vajadus (tahaks midagi saavutada ja endast märki maha jätta). Meil kõigil on tung see hierarhia läbi käia. Maslow vajdustest ja ühiskonnast "Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud" (133) "Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui
käsitles). Viie aastaseks saades on lapsed oma elustiili välja kujundanud, lähtudes isiklikust loovusest ja oma perekondliku seisundi tajudest. Vanemate loodud väärtussüsteem ja atmosfäär perekonnas annab lapsele "lava," millel laps hakkab looma oletusi iseenda kohta, oma maailma ja selles valitavate teede kohta. Konkreetset last mõjutavad ka tema õdede- vendade poolt tehtavad valikud. Adleri järgi on igaühel kaasasündinud kuuluvustunne (kuulumisvajadus) kuuluda perekonda, suuremasse gruppi, ühiskonda, inimkonda. Igaüks sünnib "alamale" positsioonile ja püüdleb sellelt ülespoole. Kui püüdlus kõrgemale toimub sotsiaalsete huvide raames, grupi ja ühiskonna huvides, võidavad sellest kõik. Kuuluvusvajadus on igale inimolevusele kaasasündinud võimalus. Kui see areneb, tunneb isiksus end inimkonna võrdväärse esindajana, kõigile kasuliku rolli mängijana, soovides anda oma panust ja teha teistega koostööd
annaabi.ee 
