Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuulsuse ja rikkuse karid (Paulo Coelho - Kurat ja preili Prym)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tulvil, lunastus, uskuma, elan, raiska, võõramaalane, tunnen, ohverdus, elad, preili, paulo, coelho, põllutööd, väetamine, ootamine, heinategu, lammaste, esiteks, igavene, piiritu, lubada, tagaks, muide, uskuda, püüdes, paradiisis, piiblit, eeva, kummalist, unistusi, arvab, võimatud, harjunud, igaveseks, jääks, kurjal, puutub, arvavad, hommeCoelho sõnum on lihtne, kuid fundamentaalne: ärge lükake elu edasi! Püüdke võimalikult ruttu teha seda, mida te tahate teha - sest ei või ju teada, millal Elu teie jalge alt ära tõmmatakse. Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. «Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad.» P.Coelho "Kurat ja preili Prym" "The Devil and Miss Prym" (2000) Õpetlik lugu inimese muutumisest, valikutest, hirmudest, kiusatustest ning ahnusest, mis pannakse proovile pidevas võitlustes Hea ja Kurja vahel. Maailm on tulvil täis ahvatlusi rikkusest, lunastusest ja piiritust armastusest. Kuid inimesed ei märka, et sel kõigel on oma hind. Ühed kujutlevad, et võivad välja anda mis tahes lubadusi, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks.
jumalakartmatuse, patu ja isekuse jooned. Kui ta oli lõpetanud, avas vahepeal pisut kainemaks saanud kerjus silmad ja nägi enda ees olevat pilti. Ühteaaegu õuduse ja kurbusega ütles ta: "Ma olen seda pilti enne näinud!" "Millal?" küsis üllatunud da Vinci. "Kolme aasta eest, enne kui kaotasin kõik, mis mul oli. Laulsin tol ajal kooris ja mu elu oli täis unistusi; üks kunstnik kutsus mind modelliks, et Jeesuse nägu maalida." inimesed usuvad ainult seda, mida on harjunud uskuma. Rikkad ei raiska tavaliselt sentigi, raha loobivad tuulde ainult vaesed armuliku inimese osa sobib ainult neile, kes ei julge elus kindlat seisukohta võtta. Alati on palju lihtsam uskuda oma headusse kui teistega silmitsi seista ja oma õiguse eest võidelda. Turistid nimetavad kohti, mis pole neile kodu, alati paradiisiks. On olemas kahte sorti tolvaneid: need, kes jätavad ähvarduste pärast midagi tegemata, ja need, kes arvavad, et suudavad ähvardustega midagi ära teha.
tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda! Armastus annab elule mõtte!
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema
ära anna lubadusi, mida sa täita ei suuda . Mõned vead on nii head, et neid peab kordama. Ja sa lihtsalt unustasid mu? Ma pole sulle kunagi midagi tähendanud, ei sõbrana ega kellegi muuna. Kuna inimesi lihtsalt ei ole võimalik ei hetkega ega päevadega unustada. Eriti neid keda pead tähtsateks/olulisteks. Sina võid helkuri unustada, aga Sind ei unustatatta. Ma ei ela selleks, et teised minu elu elaksid. Vabanda, aga erinevalt sinust , tahan ma ka ENDA elu elad . Kui näidatakse sulle ust, vaata aknad ka üle. Nii palju head, nii palju mälestusi ja just mälestused on need, mis mul sinust järgi jäänud ! Kaob üks , kaob teine , tuleb üks , tuleb teine . Kaotatud jäävad südamesse ning elu läheb edasi. Sõprus on kui vaas mis seiasb laua äärpeal ja ootab oma kukkumist .Kui ta kukkub , siis veab kui saad selle kokkulappida , aga see ei pea enam niihästi vett kui varem .
viivad ta füüsilisele rännakule. Don Quijote tahab elada raamatutegelase elu, kuid pärismaailm erineb fantaasiamaailmast. Lugu kirjeldab ühe mehe soovunelmalist teekonda, kus reaalsus muutub fantaasiaks. Veidral kombel jõuab ta kohale, kuid kohale jõudes saab aru, et see on hullus ja enne surma naaseb ta pärismaailma. Üheks põhiideeks sarnaselt "Hamletile" on ka "Don Quijotes" hullus. Rüütli hullus on nõnda intensiivne, et isegi teised hakkavad juba uskuma. Kõige eneseiroonilisem on see, et lõpuks peategelane ise enam ei usu ja tahab teisigi selle hulluse eest hoiatada. Samas Quijote hullus pole kuigi kahjulik, ta ju siiski hindab sügavalt rüütellikke väärtusi, kuid kõige suuremat kahju teeb ta endale. Üheks ideeks on ka lojaalsus. Rüütli abiline on talle väga lojaalne, senimaani, kuni see talle endale kasulik on. Ka Sancho läbib mõneti teekonna, omakasupüüdlikkusest siiruseni. KOKKUVÕTE
oli kaklemine kõige kindlam armastuse tunnus." Kõige suurema tõuke abielu purunemisele andis aga Indrek, olugi, et Karin oli see, kes pidevalt teiste meeste seltskonda nautis, sest soovis ta ju oma mehe tähelepanu. Indrek ja Karin tegin lõpuks kokkuleppe, et nad ei hoia teineteise eest enam saladusi. Indrek murdis aga seda lepet, varjates Karini eest tõsiasja, et ta tulistamise ajal Meleski kõrval oli. Samas oli algusest peale see abielu Indrekule kui lunastus oma ema surma eest, kuna Karin andestas talle ja oligi tema lunastuseks. "Jah, ma kartsin sind, armastasin ja kartsin, tahtsin sust lahti saada ja ei tahtnud ka ning siis mõtlesin, et kui ma astun selle viimase sammu, avaldan talle oma suure saladuse, oma suure tõe, ja kui ka see teda ei peata, siis on ta mu saatus, millest ei pääse. Nõnda tuli see. Nagu sa näed, on see kõik puhas eksitus, mis kipub tõepoolest meile mõlemale saatuslikuks saama"
Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, “Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde,” Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie’st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli
Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra
neile midagi keelata. Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid
ega vähem, vaid nii palju kui vajalik. (,,Veronika otsustab surra" lk 48) Veronikale olid olulisemad teised eluavaldused ning sellepärast ta väga ei keskendunud armastuse otsimisele. Ta ei mõtelnud ega rääkinud väga sellest. Romaani lõpuks oli tema suhtumine aga vastupidine vaimuhaiglas kohtas ta skrisofeenik Eduardit. Nende kummalisest suhtest arenes omamoodi armastus. Tekkis täiesti tahtmatu ja eelarvamusteta suhe. Armastus leidis Veronika. ,,Kuna ma sind ainult nädal aega tunnen, on liiga vara öelda: ma armastan sind. Et ma aga hommikut ilmselt ei näe, on seda samas ka liiga hilja öelda. Mehe ja naise hullumeelsus just selles seisnebki armastuses." (,,Veronika otsutsab surra" lk 192) 18 4.4 Veronika ja mehed Mehi valis Veronika ilmselt isa eeskujul. Ja isa? Isa vihkas ta ka. Sest erinevalt emast, kes väsimatult tööd rabas, oskas isa elada, ta
Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar.
Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`st, Isa Gorioti preili Victorine` surmatundi Tailleferist ja üliõpilasest Bianchonist. Miks on nad just proua Vaqueri pansioni valinud?
..rules were meant to be broken....life is too short to be anything but happy! Do you know you have the power to make me smile whenever you want? Don't abuse that privilege... Happiness sneaks through a door you didn't know you left open. "Our days are happier when we give people a bit of our heart rather than a piece of our mind." Wanna know a rule on how to be Happy? Stop comparing yourself to others. Lõbusale inimesele tundub kogu maailm rõõmsana. Rõõmusta elu üle , kuni elad , sest srunud olla saad sa kaua . Mind ei huvita teie arvamus minust, sest olen õnnelik iseenda perfektsuses. Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik. Kurbuse varjamiseks on mul rõõmus suu ja silmad , mis säravad kas naerust , pisaratest või alkoholist . Õnn pole eesmärk , õnn on eluviis . Soe päikesekiir langes ühel hommikul mu peale ja mõistsin , et on aeg olla õnnelik . Miks me anname alla kohe, kui raskeks läheb
Tema esialgne revengeful kirg, millega ta saabus Peterburi viis aastat varem on olnud järk-järgult asendada enese põlgust ja ainult apaatia täidab tema süda. General Yepanchin tutvustab Myshkin oma naise poole, Madame Yepanchin, kes on Myshkin on kauge seoses, ja edukalt põgeneb naise küsitlusi pärl kaelakee ta hiljuti esitatud Nastasya. Naine ja kolm tütart kogunevad elutuba, kokkusaamist Myshkin. Läbi tema omakasupüüdmatus ja siirus tulvil on lapselik naiveté ta võidab usaldust ja meeltmööda enamiku Yepanchins, sealhulgas kaks kolm tütart ja Madame Yepanchin. Surrounded by Kärkeväkielinen veel entusiastlik publik, Myshkin jagab kaks lugu: üks umbes surmanuhtlus ja teiste kaastundest. Esimene on mehest, kes on mõistetud, et poos, kuid kellele antakse aega viimasel hetkel. Myshkin räägib see lugu koos üksikasjalike kujutised psühholoogia karistatud ning rünnakud sellist
Olukorra koledust ei suuda taluda valitseja naine (ning nagu nüüd teada, ka ema) Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes
(H. Arendt) On raske uskuda, et inimene räägib tõtt, kui sina ise tema asemel valetaksid. (H. L. Mencken) Kõige raskem on õpetada seda, et miski võib olla korraga nii tõene kui ka väär. (A. Schopenhauer) Kadedus on demokraatia alus. (B. Russell) Valitud rahvad on need, kes on alles. (E. Canetti) Seal, kus lõpeb riik , algab inimene, kes pole ülearune. (F. Nietzsche) Inimesed ei hinda mitte õigusi, vaid eesõigusi. (H. L. Mencken) Mida kõrgemalt kukud, seda kauem elad. (H. Raudla) Edu on teekond, mitte eesmärk. (Tundmatu) Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. (Inglise vanasõna) Edu sünnitab edu, nagu rahale tuleb raha juurde. (S. R. N. Chamfort) Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta. (A. N. Whitehead) Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn) Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest teistele. (A. Maurois)
Armastust ei tunne veel. Magab see ka talunikus, Keda kohtad metsateel. Danielle naeratus kustub, ta tõuseb segaduses pingilt ja hüüab solvunult Danielle: Mis asja! Kuidas sa vaid julged, va vanamoor selline! Mina ja...mingi...mingi karjus! Esme: Rahulikult Ta pole mitte karjus, vaid talunik! Ja ära ole endast nii kõrgel arvamusel, ninakas preili! Kust sa teada võid, mida elu sulle valmis on seadnud! Äkki elad sinagi varsti talus ja kasvatad oma lapsed üles marjade ja põllul korjatud kartulitega. Danielle: Mida!!!! Milline jultumus! Tule, Adeele! Me lahkume! Adeele: Issand halasta selle patuse vana peletise peale, sest mina ei suuda seda eluaeg teha. Esme: Muhedalt naeratades No eks me elame-näeme, noor preili! Ma ju ei maininud täpselt, keda see saatus tabab! Danielle: Meid see teie ennustus ei kõiguta
" Suzanah Occardi · ,,Kas Sa tead, et ma sündisin sellepärast, et ma tahtsin oma ema juures olla?" Claudia Martinez, 8-aastane · ,,Minu ema on nii ilus, kui üldse olla saab, võib-olla kõigi arvatest mitte, aga minu jaoks alati. Ma ei mõtle välimust, sest see on jama, mis tuleb telekast. Aga ma tahan öelda, et ta on sisemiselt ilus." Donna Nitte, 12-aastane · ,,Ta naerab, kui mina naerab, ta nutab, kui mina nutan, ta elab, kui mina elan. Rohkem ma tema kohta öelda ei oska peale selle, tema elab minule ja mina elan temale." Josephides Panayiota, 16-aastane · ,,Kujund emast, kes ohverdab kõik oma unistused oma mehe ja laste nimel, on innustav. Aga Sina? Sa oled oma unistused ära teeninud. Sa oled suurepärane ema ja lisaks sellele oled Sa suurepärane naine." Pam Brown · ,,Enamik kõigist teistest ilusatest asjadest esinevad elus kahe ja kolme, tosinate ja sadade kaupa
*** See, mis meid armastatud olendi kaotuse puhul paneb nutma lohutamatuid pisaraid, on nende hetkede mälestus, kus me teda ei armastanud küllaldaselt. *** Ükski mees ei saa rahuldada naist, kes teda ei taha! *** Külm naine on see, kes pole kohanud, keda ta armastama peab. *** Ainult lahkumisel ja jällenägemisel tuntakse, et teineteist armastatakse ! *** Ilusat tüdrukut on kerge võita, aga veel kergem kaotada! *** Ilus naine on silmadele ilus, hingele põrgu ja taskule lunastus! *** Ükski sõna ei väljenda nii palju armastust, kui seda teevad silmad! *** Et naised on nii nõrgad, see on nende tugevus. *** Armastus teeb mehe narriks, naise targaks; ta teeb mehe pimedaks, naise selgeltnägijaks. *** Nagu lill sirutab end päikese ja valguse poole, nii otsib naine armastuse soendavat valgust. Armastus see on naise hinge tõeline toit. *** Naine on mehe juht, tema valgus, tema parem mina, tema käskija. Aga kõike seda on ta meest teenides.
Rikkus ja vaesus Rikkusest ja vaesusest on räägitud juba sajandeid ning sellest räägitakse peaaegu iga päev. Ometi ei saa neile kahele mõistele määrata kindlat definitsiooni, sest iga inimene mõistab seda erinevalt. Aga mis ikkagi muudab inimese elu rikkaks või vaeseks? Paljude inimeste jaoks tähendab rikkus materiaalseid väärtusi raha ja luksusesemeid. Paraku aga varjutab see tugevalt vaimsete väärtuste tähtsust meie elus. Kui inimestelt küsida, kumb on neile tähtsam, kas raha või mõistus, vastatakse vaatamata sellele , et raha ei oma nende elus tähtsat rolli. Kuidas ei oma? Raha eest ei saa tänapäeval enam midagi ei toitu, elektrit, eluasemet ega ka riideid. Kas me ilma nendeta oleksime õnnelikud, rikkad? Kindlasti mitte. Ma leian, et need, kes usuvad, et õnneliku elu elamiseks pole üldse raha vaja, on iseenda valede ohvrid. Vaatamata sellele ei tohiks inimene olla raha kummardaja, vaid väärtustama tugevalt ka v
erandeid. Kõik armastusega kaasnev ei pruugi meid alati teha õnnelikuks. Siiski on see tunne, mida tahavad tunda kõik inimesed ja loomad hoolimata armastuse varjukülgedest. Armastus ei oma võluväge, mis suudaks päästa kedagi surmast või muuta inimest selliseks, nagu meie teda näha tahaksime. Inimene ise kujundab oma elutee. Meil ei ole võimalik valida oma saatust, kuid saame kujundada teekonna igaviku poole endale paremaks. Peame vaid uskuma armastusse ning mitte laskma ennast pimestada selle tunde headusest. Säilitama peab kaine mõistuse ning kuulama lähedasi oma ümber. Filosoof Sokrates on öelnud: ,, Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete."
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks igaühe ümber veenma ning panema mõistma, mis elus siiski kõige olulisem on. Autoril on võime tuua palju näiteid koos hea huumoriga ning va
Ainult see, kes üksi on, tunneb nende väärtust." (Ravic) Lk 34 ,,Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis elujõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üksnes lõpetatus evib seda ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks." (Ravici mõtted) Lk 38 ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." (Ravic Joanile) Lk 43 ,,Unustada. Missugune sõna! Tulvil õudust, troosti ja viirastuslikkust! Kes suudab elada, ilma et unustaks? Aga kes suudab küllalt unustada? Mälestuste slakk, mis südant rebestab. Alles siis, kui sul enam midagi ei ole, mille nimel elada, oled vaba." (Ravic Joani imesilti ära visates) Lk 46 ,,Aga kui inimesel pole enam midagi püha, siis muutub talle kõik ühel inimlikumal viisil jälle pühaks
Fjodor Mihhailovits Dostohevski (1821-1881) I Dostojevski suuruses ja viletsuses oli oma osa saatusel. Igavesti pidi ta ingliga maadlema, igavesti mässama jumala vastu ja igavesti end painutama otsekui Hiiob. Iial ei antud talle kindluselejõudmist, iial lõdvestamist, lakkamatult pidi ta tundma jumalat, kes nuhtles teda, sest armastas teda. Hetkegi ei lastud teda õnnes lõõgastuda, sest tema tee pidid ulatuma lõpmatusse. Ta loomingus on iga seina, iga inimnäo, iga varjava voldi taga igavene öö ja hiilgab igavene valgus. Ta oli elumärganult ja saatuselt kõigi olemasolude hõim. Surma ja hullumeelsuse, unelma ja põlevselge tõelisuse vahel asub tema maailm. Igal pool ulatub ta isiklik probleem inimkonna lahendamatu probleemini. St. elamist seespoolsusele. Seespoolse elamuseta pole Dostojevskit olemas. Kui saatus ta kõrgele tõstab, siis üksnes selleks, et teda tõugata veelgi sügavamasse kuristikku, et õpetada talle ekstaasi ja meeleheidet kogu laiust. Iial ei kaitse ta e
Tõeline rikkus On sume augustikuu õhtu. Ma istun oma hea sõbraga pargipingil ning me vaatame koos tähti. Ei mäletagi, et oleksin seda kunagi päriselt teinud. Näen langevat tähte. ,,Kui näed langevat tähte, siis võid midagi soovida," ütleb sõber. Mõtlen hetke ja... ja vastan: ,,Mul on kõik juba olemas: armastav elukaaslane, lokkispäine poeg, palju sõpru, hubane kodu, hea tervis ja triibuline kass Justin." Sel hetkel tunnen end tõeliselt rikka ja õnnelikuna. Kuid mis teeb siis ühest inimeset rikka või vaese? Rikkuse ja vaesuse tähendus varieerub ilmselt sedamööda, millised on inimese väärtushinnangud. Kes peab rikkuseks materiaalseid, kes hingelisi väärtusi. Rikkus võib peituda ka päevinäinud plekkpurgis, kuhu on peidetud vanad armastuskirjad või ajalehe väljalõiked. Rikkus võib olla ka elukeskkond: puhas õhk, puhas vesi, haljendav rohi... Või
kui temaga räägitakse, on väga õnnelik iga päev, räägib kuidas talle keegi meeldib ja sodib tema nime esitähte endale vihikusse või kuhugile lehele. Kui ma ise olen armunud, siis ma mõtlen koguaeg,et tahaks temaga koos olla, temaga rääkida, valin tihti tema numbri ilma, et mul temaga midagi rääkida oleks, kirjutan vihikusse tema nime esitähe, küsin alatihti endalt mida ma tema vastu tunnen ja kas tema on see õige.Ma tean ka seda, et kui keegi on ta nime öelnud siis hakkan punastama.Koguaeg kui temale mõtlen on mul liblikad kõhus. Kuidas reageeriksin, kui minu hea sõbranna on esimest korda armunud ning soovib peatselt abielluda ? Hm. Ma arvan, et küsiksin temalt kohe, et oled sa ikka kindel, ise sa ei tunnegi veel seda inimest ? Ja ma arvan, et peale seda küsimust jääb ka tema mõtesse ja mõtleb, et
Üksinda maailmas Meie nimetu peategelane(p) tundub raamatu alguses ''normaalne'', keskpärane naisterahvas, kes on elanud kaks aastat lesepõlve. Tema päeviku varajased sissekanded pole küll piisavalt detailsed, kuid niikuinii oleks raske Temast tõpsemat pilti saada enne Seina ilmumist, sest see aeg kestab vaid ühe lühikese päeva. Selle aja jooksul võib öelda, et p armastab loodust, hoolib loomadest, on paikse iseloomuga ja üsna siiras teiste inimeste suhtes ning saab endaga kenasti hakkama. Õnneks toimub sündmuste pööre üsna pea ning p põrkab koos Hugo koeraga oma sõpru otsides vastu nähtamatut seina, mis -nagu p varsti aru saab- eraldab teda teistest inimestest ja ühiskonnast. Sellest hetkest saab alguse p uus elu ja tema isiksuse arenemine millekski palju enamaks, kui ta terve oma eelneva elu jooksul oli olnud. P aga tunnetab seinataguses maailmas midagi halba (''Ja järsku tundsin, et ma ei tahagi enam Seina
ebakindlat inimolendit. 8 1.2.2 Emaarm Emaarm on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Kuid lapse elu jaatamisel on kaks külge: üks on hoolitsus ja vastutus, mis on absoluutselt vajalikud lapse elu säilitamiseks ja kasvutingimusteks. Teine aga on suhtumine, mis istutab lapsesse armastuse elava vastu, tunde, mis ütleb: hea, et olen elav olend, hea, et olen väike poiss või tüdruk, hea, et elan siin ilmas! Sel teisel astmel paneb emaarmastus lapse tundma: hea, et ma sündisin; ta istutab lapsesse armastuse elu vastu, mitte ainult soovi ellu jääda. Vastupidiselt vennaarmule ja erootilisele armastusele, mis on võrdsete armastused, on ema ja lapse suhe juba olemuselt ebavõrdne: üks vajab abi ning teine annab seda. Altruistlikkuse ja omakasupüüdmatuse tõttu peetaksegi emaarmu kõige kõrgemat liiki armastuseks, kõigist emotsionaalseist sidemeist kõige pühamaks
saada. Ja kui me ei ürita kelleltki midagi saada, siis ei saa me ka solvuda nende peale, kui me neilt midagi ei saa. Kuid andes, näeme vaid enda ümber rõõmsaid nägusid. Iga meie liigutus on heategu ja seeläbi on ka kogu elu palju rohkem päikseline ja taevasse minnes ei jää meil nahku tuppa ligunema. III Marie Underi ballaad „Porkuni preili“ 1. Selgita ballaadi ideed. (3-4 lausega) Ballaadi idee oli see, et Porkuni preili ootas oma venda sõjast tagasi, kuna vend oli tema ainuke pereliige ja ta hoolis temast väga. Selle pikka ootamise ajal kohtas preili aga ilusat meest, kellega ta abiellus ning seetõttu unustas ta ka oma venna ära. Hiljem kui vend tuli sõjast tagasi, siis see oli Porkuni preili jaoks ootamatu ning tagajärjed olid veelgi halvemad. 2. Mis on autori sõnum? Sõnasta see. Autori sõnum oli see, et inimesi, keda sa armastad ei saa asendada. Isegi kui sa arvad, et sa
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8
keelata. Kui isal oli viimane tuhat franki käes, läks see raha Anastasiele, kellel oli raha vaja kleidi jaoks, mille jaoks ta mees raha ei andnud. Lõpuks, oma surivoodil, mees taipas oma viga, ning ta suri teadmisega, et ta tütred teda tegelikult ei armasta. Kuid inimesena, kes elas igapäevaelu, oli talle elamine kuidagi võõras. Kogu ta inimesearmastus läks ta tütardele ning ülejäänud maailmale ei jäänud midagi järgi. Kui Vautrin kokku kukkus ning preili Michonneau palus Goriot abi Vautrini üles kandmiseks, vastas Goriot talle, "Ma ei saa teid milleski aidata, lähen oma tütre juurde," Goriot naiseks oli olnud rikka taluniku ainus tütar Brie'st, naine oli Goriot piiritu armastuse objektiks, Goriot imetles teda, tema habrasust ja tugevust, arukust ning ilu. Nende elu oli seitse aastat päikeseline, kuid kui ta naine suri, arenes Goriot isatunne mõistmatuseni. Härra Goriot oli kiindunud ühte kausikesega alustassi, mille kaanel olid kaks