Areenid ja fenoolid Areenid Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Kuna areenide keemia arenes oluliselt varem kui orgaanilise keemia nomenklatuur, siis kasutatakse areenide nimetamisel väga palju mittesüstemaatilisi ehk triviaalnimetusi. Atsetaminofeen Rahvapäraselt paratsetamool. Kasutatakse palavike, peavalude ja muude kergete külmetuste ravimiseks. Liigakasutamine võib kahjustada maksa. Looduses ei esine. Loodi esimest korda John Hopkinsi ülikoolis aastal 1877. Naftaleen Varem nimetatud kui naftaliin. Kasutatakse koitõrje vahendina ja erinevate lahustite tootmiseks. Suurte kogustega kokkupuude võib kahjustada punaseid vereliblesid. Naftaleeni toodetakse kivisöetõrva keskõlifraktsioonist. Mesitüleen Kasutatakse laborites lahustina. Avastas Robert Kane aastal 1837 atsetooni kuumutades väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärase...
puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
puit ravi, toit Jugapuu puit ehtimine Lehised puit Peenelenised puud: Kased puit maarjakask 'tõrv toht mahl, ravi Haab puit Lepad puit Laialehised puud: Tamm puit (malts-, lüli-) must tamm koor toit, ravi Saar puit lehised Pärn puit niin koor Jalakas, künnapuu puit Vaher puit mahl lehised Alusmetsa puud ja põõsad: Pihlakad (sh. pooppuu) puit toit, ravi Õunapuud puit toit, ravi Viirpuud puit ravi Pajud, remmelgad puit koor ravi Sarapuu puit toit Paakspuu puit korp ravi Türnpuu puit Kuslapuud puit Kikkapuu puit Kukerpuu puit toit Lodjapuu puit toit Näsiniin koor puit Võõrpuud ja põõsad: Lehised Nulud puit vaik Paplid puit Sirel puit TARVITAMISVIISID Puit Ehitus: välis, sise Käsitöö Peerud Lõke Vitsad Niin Koor Korp Toht Säsi Tõrv Vaik Süsi Tuhk Liha suitsutamine Saunavihad Kaunistused Pildad
kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik,
Mnel aastal on saarele kuhjunud kuni 5 meetri krgused rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte
Alustaimestik on neis metsades hõre aga samas lubjalembene ja liigirikas. Metsaalune on kaetud samblavaibaga. Sürjametsi on samuti enim Vormsi lääneosas, Suuremõisa, Huitbergi ja Kärisläti ümbruses. Need kasvavad meelsamini veidi paksema moreenikihiga aladel. Valitsevateks sürjametsadeks on kuusikud, kuid ka männikud. Alusmets on tihe ja neis kasvab nii kadakat, sarapuud kui ka kuslapuud. Rohurinne on võrdlemisi liigirikas. Näiteks Hoitbergi korallrifi ümbruses kasvab lubikas, kilpjalg, tumepunane neiuvaip, kuningakübar, harilik kuutõverohi jat. Veel on Vormsis esindatud palu- ja laanemetsad, kuid neid on vähemal määral. Saared lõunaranna lähedal on enamasti madalad ja väikesed. Neil on levinud rannaniidud või roostik. Suurem on Paislaid, mille taimestik on mitmekesisem. Seal leidub ka kadastikke üksikute suuremate puudega
Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi.
Kasvatatakse haljasaladel rohkete ilusate õite tõttu. Sobivad hästi linnamaastikku, kuna taluvad suurepäraselt linnade ja tööstuse saastet. [6, 9] Paljundatakse seemnetest, mis külvatakse tavaliselt kasvuhoonesse (lavasse) kevadel, aga ka pistokstest ja haljaspistikutest. [6] 2.3. Haljastuses kasutatavad liigid Eelpool lähemalt tutvustatud perekondadest on Eestis haljastuses kasutusel päris palju liike. Lähemalt tutvustan nendest sinist kuslapuud (Lonicera caerulea), tatari kuslapuud (Lonicera tatarica), punast lumimarja (Symphoricarpos orbiculatus), villast lodjapuud (Viburnum lantana) ja kaunist veigelat (Weigela florida). Tabel 2.2. Sugukonda kuuluvate liikide määramistunnused. [6, 9] Liik Võrsed Pungad Lehed Õied
välja, surnud koorele tekivad oranžikasroosad umbes millimeetrise läbimõõduga pustulid. Varasematel aegadel esines haigust põhiliselt surnud okstel, kuid tänapäeval on muutunud haigus agressiivsemaks. Haigusest vabanemiseks eemaldada haigestunud ja kuivanud oksad. KUSLAPUU (Lonicera) Iseloomustus Kuslapuu on Lonicera uniohakalaadsete seltsi kuslapuuliste sugukonda kuuluv põõsas. Kuslapuu perekonnas on meil kaks looduslikku liiki: harilik ja sinine kuslapuu. Harilikku kuslapuud võib leida kõikjalt Eestist salumetsadest, metsaja niiduservadelt. Sinine kuslapuu kasvab Lääne- ja Kesk-Eestis ning puudub meie saartelt. Ilupõõsastest on meil tuntuim lõhnav kuslapuu Lonícera caprifólium. Mis on kaunite suurte (kuni 4.5 cm pikad), õhtuti hästi ning tugevasti lõhnavate õitega ja sügisel oranzhpunakate marjadega vääntaim. Lõhnavat kuslapuud kasutatakse sageli müüride, sõrestike ja lehtlate katteks. Kuslapuud on head meetaimed
· Kokku 5% kõikidest Eesti metsadest · Alutaguse, Hiiumaa, Vahe-Eesti · Suur liigiline mitmekesisus · Inimpelglikud loomad · Putukad · Samblad,samblikud, seened Metsa rindelisus 1.Puurinne · Puuliiki, mida on ülarindes kõige rohkem nimetatakse enamuspuuliigiks. Selle järgi antakse nimi kogu metsale. 2. Põõsarinne · Põõsarinde moodustavad madalad puud ( pihlakad, toomingad) ja põõsad ( sarapuud, magesõstrad, kuslapuud jne) 3. Puhmarinne · Puhmarinde moodustavad puitunud varrega taimed ( kanarbik,mustikas,pohl, leesikas, sookail jne) 4. Rohurinne · Rohttaimed ( leseleht, mets tähthein, karvane piiphein, maikelluke, kõrvenõges) 5.Samblarinne ja Samblikurinne · Karusammal, laanik, palusammal, turbasammal, põrdasamblik, islandi käokõrv jne) Puhma-, rohu-, sambla- ja samblikurinnet kokku nimetatakse alustaimestikuks. Metsakasvukohatüübid:
lehtedekoristuse järel on neid pargis põletatud. Esineb vanale puistule tavapäraseid dendropatoloogilisi kahjustusi: mädanikku, kuivaladvalisust, seenhaiguste sekundaarseid tunnuseid jm. Lisaks pargis olevale kõrghaljastusele, on pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid põõsaid. Suuremaarvuliselt on esindatud villane lodjapuu (Viburnum lantana) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), leidub ka suurt läätspuud (Caragana arborescens), kuslapuud, erinevaid kibuvitsasid, sarapuud ja selle punaselehine sort (Corylus avellana forma rubra), punast leedrit (Sambucus racemosa), ebajasmiine ja sõstraid. Põõsastikud moodustavad hea ülemineku alleelt ümbritsevatele põllumaadele. Kohati kipuvad nad aga alleesiseselt piirama vaateid ning nendest kohtadest tuleks põõsad eemaldada. Pargiplaanide alusel tuleks järgida vanade vaatesihtide kulgemist. Kalmistu on lähisminevikus olnud küllalt hästi hooldatud
vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1.2 Nõmmemetsad- asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks teguriteks on vee ja toitainete puudus. Esinevad en leedemullad (L). Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum; asuvad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel
harilik mänd, harilik kuusk, harilik pärn jt. Keskmise elueaga puud: · 100 200 a. · Näit. siberi nulg, arukask, harilik haab, harilik vaher jt. Lühiealised puud: · kuni 100 a. · Näit. hall lepp, harilik pihlakas, raagremmelgas. Põõsaste rühmitamine kõrguse järgi:· Kõrged põõsad · kõrgus 2,5 7 m, · näit. harilik sarapuu, harilik paakspuu, mitmed viirpuud, enamik sireleid. Keskmise kõrgusega põõsad: · kõrgus 1-2,5 m. · Siia kuulub enamik sõstraliike, enelad, kuslapuud, kurdlehine roos jt. Kääbuspõõsad ehk puhmad · kõrgus kuni 0,5 m. · Näiteks kanarbik, sinikas, sookail jt. Põõsaste rühmitamine eluea järgi: · Pikaealised: · 50 aastat ja vanemad, · näit. viirpuud, sabiina kadakas, harilik sirel, mägimänd jt. Keskmise elueaga: · 25 50 a. Näit. must leeder, harilik ja villane lodjapuu, harilik sarapuu, kuldvihm jt. Lühiealised: · kuni 25 a. Näit. punane leeder, enamik enelaliike, lumimari jt.
Tüsedama mulla tõttu on siin kasvutingimused paremad. Muld on kõrge huumusesisaldusega. Peamiselt esinevad männikud, esineb ka männi-kuuse segapuistusid (kuused kannatavad juurepessu kahjustuste all), tootlikkuselt kuuluvad puistud III-IV boniteedi klassi. Esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Varjus leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu sinilill, ussilakk, võsaülane, lillakas. Ka selles kasvukohas toimub uuenemine kamardumise ja ebasoodsate kasvukohatingimuste tõttu aeglaselt. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja- Eestis. 1.2 Nõmmemetsad Asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Enamus puistutest on männikud, sest teised puuliigid ei suuda sellistes
Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on
Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvad puuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurinde liituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kkt, viimast on käsitletud omaette tüübina - pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekalda jalamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi
Eristatakse kassikäpa, maasika ja sarapuu kasvukohatüüpi. Salumetsad levivad kõige viljakamatel ning seejuures aasta läbi veega hästi varustatud kasvukohtadel. Enamik salumetsi on ammu põllustatud või asendunud kuuse-segametsadega. Puurindes on rohkesti kuuske ja kaske, rohkemal või vähemal hulgal leidub laialehiseid liike: tamm, saar, vaher, pärn, jalakas jt. (nn. kõvadpuuliigid). Põõsarinne võib sõltuvalt puurindeliituvusest olla kuni tihe, sagedamini leidub sarapuud, kuslapuud, türnpuud, näsiniint, toomingat jt. Iseloomuli on puhmarinde puudumine. Rohurinne on liigirikas, paremates valgustingimustes ka lopsakas. Rohurindes võivad domineerida püsik-seljarohi, naat, saluhein, koldnõges, sinilill, karulauk. Eristatakse sinilille, naadi ja kuukressi kasvukohatüüpi, viimast on käsitletud omaette tüübina- pangametsadena (levivad Põhja-Eesti paekaldaj alamil). Lammimetsad (uhtlammimetsad) on jõgede üleujutusala metsad. Suurem osa on neist ammugi hävitatud
Kuslapuu tunneme metsas või niidul, aga ka linnapargis ära hallikasroheliste lehtede järgi. Need on pehmete karvadega kaetud ja tunduvad üpris õrnad, asetsevad okstel vastakult. Talvel paistavad põõsad juba kaugelt silma väga haraliste heledate okste tõttu. Kui lähemale minna, siis selgub, et ka pungad on harali: peaaegu risti oksaga, millele nad kinnituvad. Pungad on küllaltki pikad ning teravad, neid on ühe lehe kaenlas ridastikku mitu tükki. Suve algul kaunistavad kuslapuud lehtrikujulised õied, mis on mesilastele heaks meeallikaks Õied on küll valged, lõhnatud ja veidi tagasihoidlikud, kuid igal juhul tasub neid lähedalt vaadata. Paarikümne sentimeetri kauguselt märkate nende peent keerukat vormi ja hoolikat viimistletust. Sügisel ehivad harilikku kuslapuud aga loendamatud punased marjad. Huvitav on see, et sageli on tal kaks marja alusel kokku kasvanud. Need marjad oma kauni värvi, mahlakuse ja läikiva pinnaga otsekui kutsuksid sööma. Kuid
Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja- Iirimaal elavad nad isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 530 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute toidutaimede loetelu on pikem kui eelmisel liigil. Sellesse kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur, palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad
Häirivaid pruune õisikuid on võimalik eemaldada, kui need lõigata ära õisikurao kohalt, sest kohe, kui lõigata kaugemalt läbi võrse, hakkab see kohe uusi kasve ajama. Pärast tugevat tagasilõikust on põõsaid vaja kindlasti väetada, et kasvaksid uued võrsed ja võra taastuks (Taimede hooldus:lõikamine, 2009). 29. Symphoricarpos albus - harilik lumimari 29.1. Iseloomustus Lumimarja perekond on väike, 17 liigiga (Palmisterna, Johnson 2006: 206). Lähimad sugulased on kuslapuud. Eestisse on toodud 3 liiki, tavalisim on harilik lumimari (Lumimari 2009). Harilik lumimari (ladina k. Symphoricarpos albus) on madalakasvuline, kuni 1,5 m kõrgune peenikeste okstega tihe põõsas, mis pärineb Põhja-Ameerikast (Sarapuu 2000). Euroopasse toodi 1806. aastal. Meil kasvatavate ilupõõsaste seas pole vist teist nii ilusa puhta rohelise lehestikuga liiki. Lumimarja väikesed lehed on varieeruva kujuga: õitsevatel okstel on ovaalsed terveservalised ja tugevatel
Kuivõrd puude juurestik asub õhukeses pinnases, on nad tormihellad (ka mänd). Boniteet V-Va. Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10 cm. Õhukese mullakihi tõttu kannatavad puud niiskuse puuduse all. Madalamatel aladel, kus aluspõhjaks on murenemata paas, võib kevadeti esineda liigniiskust. Põhjavesi asub sügaval ja pole taimedele kättesaadav. Alusmetsas h. kadakas (Juniperus communis), vähem leidub h. pihlakat (Sorbus aucuparia), h. paakspuud (Rhamnus frangula) ja h. kuslapuud (Lonicera xylosteum). Alustaimestik hõre, kohati puudub täiesti. Sagedasemad liigid on verev kurereha (Geranium sanquineum), h. leesikas (Arctostaphylos uva-ursi), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), h. kassikäpp (Antennaria dioica), värv-varjulill (Asperula tinctoria), hobumadar (Galium verum), angerpist (Filipendula vulgaris), lillakas (Rubus saxatilis), h. sinilill (Hepatica nobilis) jt. liigid. Puude all tüvede ümber leidub h. pohla
kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti pohl, mustikas, kanarbik. Niiskemates kohtades voortel). Mulla lähtekivimiks on karbonaatne kõveratüvelised. saavutab ülekaalu mustikas - mustika-pohla moreen. Muld on Alusmetsas domineerivad sarapuu, kadakas, alltüüp. Samblarindes peamiselt palusammal ja viljakas, tüüpiline on leostunud (Ko) või leetjas vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage laanik. (KI) muld. Kõdukiht väga õhuke või puudub, sest sõstart, paakspuud. Alustaimestikus valitsevad Esineb laialdaselt, eriti Lõuna- ja Kagu-Eestis. lagunemistingimused on head. Huumushorisont on kõrrelised: metskastik, punane aruhein, Umbes 7% metsadest. Pohlamännikud on reeglina tüse (15-25 cm), lubikas
väänliaanid. Perekonnas on u. 200 liiki pms. põhjaparasvöötmes, lähistroopikas ja troopikas. Eestis kasvab looduslikult kuusikutes ja kuuse-segametsades sinilille ja jänesekapsa metsakasvukohatüübis alusmetsapõõsana harilik kuslapuu (L. xylosteum). Lubjarikastel parasniisketel või soostunud okas- ja lehtpuumetsades ning puisniitudel Lääne-, Põhja- ja Kesk-Eestis võib paiguti kohata meil looduslikult kasvavat sinakasmustade viljadega sinist kuslapuud (L. caerulea). Eestisse toodud u. 35 liigist on aedades sagedasemad roosade õite ja oranzpunaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica), kollakate lõhnavate õite ja oranzikate viljade ning väänduva tüvega lõhnav kuslapuu (L. caprifolium), magushapude tumesiniste piklike söödavate viljadega söödav kuslapuu (L. caerulea var. edulis), mustade viljadega must kuslapuu (L. nigra) ning kokkukasvanud kahvatupunaste viljadega alpi kuslapuu (L. alpigena).
saj teisel poolel veel teisigi suundumusi. A. Cottage garden - taluaed Romantikaajastul, mis ühtlasi oli ka tööstusajastu, muutusid populaarseks loodusturism ja suvekodude rajamine maale, eemale rikutud õhuga linnast. Tekivad mõisted cottage ja cottage garden. Cottage tähendab nii talumaja kui suvilat. Cottage garden tähendab omakorda nii taluaeda kui selle eeskujul rajatud aeda suvila ümber. Iseloomulikku: õlgkatusega ja pudeneva krohviga onnid, viljapuud, sirelid, kuslapuud, lille- ja köögiviljapeenrad, kus kasvasid segamini kapsad ja pojengid, roosid ja liiliad, rukki- ja saialilled. Kõik nn. tavalised ehk vanaaegsed lilled, mis uute aretatud lillesortide ja hübriidide kõrval unustusse olid vajunud. Seda kõike peeti väga romantiliseks ja arvati, et niikaua kui vaeste hurtsikute ees veel lilli leidus, polnud asi nii hull. Tegelikkuses polnud viletsus ja vaesus maal kunagi nii levinud kui peale Napoleoni sõdasid. B. Wild garden - metsik aed
Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal,
annaabi.ee 
