Banksy ,,Withus oragainstus" Banksy on inglise anonüümse tänavakunstniku pseudonüüm. Banksy on tuntud eelkõige oma grafitite ja maalide poolest, kuid on avaldanud ka mitu raamatut(nt: ,,Wall and piece", ,,Cut it Out"). Banksy on tuntust kogunud mitmete kuulsate teoste asendamisega tuntud muuseumites, näiteks NY Moodsa kunsti muuseumis asendas ta Andy Warholi maali ,,Campbelli supipurgid" enda versiooniga sellest. Teises New Yorgi muuseumis, loodusajaloomuuseumis, riputas ta üles oma töö ,,Withus oragainstus", mis püsis seal ühtekokku 12 päeva. ,,Withus oragainstus" tähendab otsetõlkes ,,meiega või meie vastu". See on laenatud G.W. Bushi kõnest, kus ta ütles ,,Te olete kas meiega või terroristidega" ning alustas sellega sõda terrorismi vastu, mis on tekitanud vastakaid arvamusi miljonites. Nende miljoni...
Pavel Filonov ,,Kuningate pidusöök" 10. juunist kuni 18. septembrini 2011 võib Kumu kunstimuuseumi suures saalis näha näitust ,,Pavel Filonov. Vene avangard ja järgnenu". Näitus keskendub vene avangardkunsti meistri Pavel Filonovi (1882/1883- 1941) loomingule, kuid sisaldab endas ka teiste autorite töid ja näiteid sotsrealismist. Eksponeeritakse 56 teost, millest 25 kuuluvad Filonovile, 23 esindavad vene avangardi ja 8 kujutavad endast sotsrealistlikku suurmaali. Peale Filonovi tuleks autoritena mainida kindlasti Vassili Kandinskyt, Kazimir Malevitsit ja Natalia Gontsarovat. Kõige rohkem avaldas mulle muljet Filonovi ,,Kuningate pidusöök", ning mitte pelgalt sellepärast, et tegu on autori kõige tuntuma teosega, vaid kuna just see massiivne maal pani mind kõige rohkem elu üle järele mõtlema ning aitas mõista ka tema ülejäänud töid. Peale suuruse on tähelepanuväärne muidugi ka kunstniku värvikasutus, mis muut...
20. sajandi kunstiteos Mina valisin oma kunstiteoseks Paul Delvaux’i õlimaali "Magav Veenus", mille kunstnik sai valmis aastal 1944. Maal jäi mulle silma kui külastasin Kumu Kunstimuuseumis näitust, kus eksponeeriti Delvaux’i teoseid. Mind köitis maalides peituv müstilisus ja ilu, mis tegid teosed väga meeldejäävaks ja elavaks. Paul Delvaux elas aastatel 1897-1994, ta oli Belgiast pärit sürrealist, kelle maalide tunnuslikeks elementideks ja meeldejäävateks kujunditeks on öised stseenid, müstilised somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on ku...
jäädvustamiseks loodud skulpturaalne kunstiteos. Maailma tuntuimad monumendid: Genghis Khani monument Mongoolias Vabadusesammas New Yorkis Peeter 1se monument Peterburis Väike Merineitsi Taanis Eestis olevad monumendid: Vabadussammas Vabaduse väljakul Russalka Pirita tee alguses Kindral Laidoneri Mälestussammas Juhan Smuuli monument Muhus Marinist meremaalimisega tegelev kunstnik. N: Aivazovski (Vene), William Turner(Inglise) Koopia on täpne jäljend kunstiteosest ,mis vastab originaalile nii sisult kui ka vormilt. Kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia. N: Aapo Puki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing" . Professionaalne- kui kunsti teevad need,kes on omandanud vastava eriala,diplomeeritud kunstnikud Näiteks: J.Arrak,Epp-Maria Kokamägi , Johann Köler (Eesti esimene professionaalne (maali)kunstnik). Muralism -ärvitud õli või vee baasil.On palju erinevaid tehnikaid nagu näiteks:A Fresco lae-
1990ndate esimesse poolde. Toona peeti mitmel pool, eriti aga Prantsusmaal ja USAs, otsapidi aga Eestiski maha kaunis kirglikud debatid kaasaegse kunsti olemuse ja vajalikkuse üle, ja neid oleks mõistlik meeles pidada, et praegused vaidlused ei osutuks eelnevate tahtmatuks korduseks. Vaidluste keskmeks kujunes ennekõike küsimus kaasaegse kunsti piiridest ja hindamiskriteeriumitest: kui enam pole võimalik hinnata, mis teeb kaasaegsest kunstiteosest kunstiteose. Praeguses vaidluses on paljud põhjendatult tõdenud, et nimetus „kaasaegne kunst“ on väga ebamäärane ja vajab seega arutelu sisukuse huvides selget piiritlemist Selline tähendus on aga paraku kaunis sisutühi – esiteks jäävad ebaselgeks «kaasaegse» ajalised piirid, teiseks on aga üsna keeruline koondada kogu viimaste kümnendite kirev kunstitegevus ühe nimetuse alla.
Kõik asjaolud viitavad sellele, et enesetapp oli siiski mõrv, kuid viimaks selgub, et Vincentit vaevas teadmine, et on oma haigele vennale ja toetajale Theole koormaks ja just sellepärast nii äkiline otsus vabasurma minna tuligi. 3) Siit filmist saab võtta kaks põhiideed erinevast küljest. Esiteks on film erakordne oma teostusviisi poolest. Nimelt on see maailma esimene täispikk maalitud animatsioon. See on imekaunis ood Van Gogh'ile ja ta maalimisstiilile, luues igast tuntumast kunstiteosest oma loo ja stseenid. Kuigi teda ei mõistetud omal ajal, siis täna elavad tema pildid lausa filmiekraanil. Põhiidee aga süzeeliselt kandub edasi kunstniku elu traagikas. Tihti ei mõisteta inimesi, kes elavad rohkem oma mõttemaailmas ja nii võivad nad elu hammasrattaste alla jääda. Kunstile pühendumine tähendab seda, et tavatööd selle kõrvalt teha ei jõua, mis ühiskonna meelest inimese väärtust kohe alandab. Vincentile tõigi lõpu tema süümepiinad.
sakraalkunst/arhitektuur- usukultuslik (kirikud, templid palett- värvide segamise alus molbert- maalitava pildi abiraam natüürmort- pilt, millel kujutatakse “surnuid” asju nt puuviljad jm esemed autoportree- kunstniku pilt iseendast akvarell- vesivärv originaal- algne, loodud objekt plagiaat- loomevargus. teise inimese töö esitlemine iseenda omana koopia- originaalteose rohkem või vähem täpne jäljendus, mida pole loonud autor ise reproduktsioon- koopia mingist kunstiteosest seko- kuivale, siledale krohvile kantud maaling žanr- kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri- ja vormi tunnustega alaliik ornament- muster, mida iseloomustab kordumine ja rütm maalikunst- kujutava kunsti alaliik, kus väljendusvahendiks peamiselt on värv graafika- kujutava kunsti alaliik, kus oluliseks väljendusvahendiks on jooned sügavtrükk- trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse trükiplaadi abil paberile trükipressi abil. trükivad pinnad/jooned
Kolmandaks, lapsed võiksid vahel saada ise valida, mis teemal joonistada või maalida. Tavaliselt on ikka nii, et õpetaja valib tegevuse teema. Minu arvates võiks aga olla sedasi, et mingi aja tagant valivad lapsed ise, mida nad teevad. Kõik võivad teha ka erinevaid asju ja hiljem räägivad, mida nad paberil kujutasid. See annab lastele võimaluse ennast sedasi väljendada, kuidas nad end hetkel tunnevad ja tõenäoliselt räägib iga laps põnevusega oma kunstiteosest. Samas võib ka olla nii, et mõni laps valib teema, näiteks "Minu lemmik loom", ning kõik joonistavad seda. Olen kindel, et iga laps ootaks seda korda, millal tema saab teema valida. Viimaseks, lastel peaks olema ka vabal ajal võimalus tegeleda kunstiga. Ma arvan, et igas lasteaias saab laps joonistada, kui ta seda soovib. Mu kogemus näitab, et nad soovivad seda üpris tihti. Töötasin laste mängukeskuses ja kuigi seal oli väga palju mänguasju, tahtsid
2. korrusel on suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. 3. korrusel on eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. 4. korrusel on Nõukogude Eesti ja tänapäeva alternatiivse kunsti kogu. 5. korrusel on galerii ja lugemisnurk. Hoonesse pääseb Kadrioru poolt (esimesele korrusele) ning Lasnamäe poolt (teisele korrusele). KOGUD Eesti Kunstimuuseumi ligi 55 135 kunstiteosest koosnevat kollektsiooni tutvustatakse järgmistes filiaalides: · muuseumi vanakunsti kogu haruldasi kirikukunsti näiteid keskajast barokini (13.18. saj.) ja tsunftide, gildide, kirikute ning Mustpeade Vennaskonna hõbevarasid Niguliste Muuseumis; · 16.20. sajandi Euroopa ja Vene kunsti pärleid Kadrioru lossis ja Johannes Mikkeli poolt muuseumile kingitud hinnalist 16.20. saj. Lääne-Euroopa, Vene ja Hiina kunsti kogu Mikkeli muuseumis
Vastrenoveeritud kirik langes tulekahju ohvriks 1982. aastal, kuid on tänaseks restaureeritud. 1983 taastati barokne tornikiiver. See järgib 1695 rajatud ning 1898 parandatud kiivri vorme ja on 105 m kõrgune. Hoone rekonstueeriti muuseum-kontserdisaaliks. Selleks vajalikud abiruumid rajati hoone põhjatiiva ette maa alla. Niguliste muuseum-kontserdisaalis on eksponeeritud kolm Eesti neljast olulisemast keskaegsest kunstiteosest. Vaatamisväärsused Epitaafid ja vappepitaafid*: · Arent Passer. Antonius von der Buschi perekonna epitaaf. Umbes 1608 · Dietrich Mölleri epitaaf. 1614 · Gotthard Wilhelm von Esseni vappepitaaf. 16931694 · Wolter von Delwigi vappepitaaf. 1698 · Gustav Bergi vappepitaaf. 1697 · Christian ja David Lilienringi vappepitaaf. 16971698 · Tuw von Saltza vappepitaaf. 17021703
Vaadeldes ja analüüsides tolleaegset ühiskonda läbi kunstiteose, tegelevad kriitikud paratamatult ka enda ühiskondliku positsiooni legitimeerimisega lahates kaudselt ja vahel ka otseselt küsimusi, mis kriitikuile isiklikult hetkel enim korda lähevad. Nii nagu ajalugu ei eksisteeri iseenesest objektiivse tõena, on suhteliselt raske seda leida ka mõnest kunstiteosest. Kunstiteose analüüs sisaldab seega paratamatult analüüsija autoripositsiooni ehk vaatepunkt kellegi teise (autori) positsioonile, mis lugejateni jõudes loob veel omakorda loendamatul hulgal erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose
valminud 14. sajandil. Püha Vaimu kirikul on oluline koht Eesti kultuuriloos. Siin peeti esimesi eestikeelseid jutlusi ning siin pidas õpetajaametit Liivimaa kroonik Russow, keda mõned peavad eestlaseks. Püha Vaimu kiriku pastorit Johann Koelli peetakse esimese eestikeelse raamatu 1535. aastal ilmunud katekismuse - autoriks. Kiriku fassaadil asuv maalingutega kell on aga Tallinna vanim avalik ajanäitaja (17.saj.). Kirikus asub üks neljast Eesti hinnalisimast keskaegsest kunstiteosest - Berndt Notke kahetiivaline kappaltar (telliti Bernt Notkelt 1483. aastal), mis on üks kahest säilinud kunstniku maalitud kappaltarist ja seda eksponeeritakse konstruktsioonide kulumise tõttu ainult ühes asendis. Kappaltar on Niguliste kirikus eksponeeritava Surmatantsu kõrval kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes
[ ... ] Ning kui kriitikud arvavad, et nad mõistavad ja võivad juba följetonis väljendada seda, mida mina öelda tahan, siis võin neid ainult õnnitleda.»7 Tolstoile kuulub erakordselt selgesti väljendatud mõte, et kunstiline idee realiseerub «haakumiste» -- struktuuri -- kaudu ega eksisteeri sellest väljaspool; kunstniku idee realiseerub tema tegelikkusemudelis. Tolstoi kirjutab: «Kunstikriitikuiks on vaja inimesi, kes näitaksid, kui mõttetu on otsida kunstiteosest eraldi ideid, ning pidevalt suunaksid lugejat selles lugematute põimingute labürindis, milles seisnebki kunsti olemus, ning viiksid ta seaduste juurde, mis on nende põimingute aluseks.»8 Filosoofiliselt õige määratlus «vorm vastab sisule» ei peegelda kaugeltki adekvaatselt idee suhet struktuuriga. Omal ajal juhtis J. Tõnjanov tähelepanu selle määratluse tülikale metafoorsusele, kui teda rakendada seoses kunstiloominguga: «Vorm + sisu = klaas + vein
Vitruvius? Ta peas oluliseks hoone ja inimese kui elava organismi sarnasust, vastanduseks gooti ideoloogiale. Tema meelest olid Universiumi ja inimise arvuliste näitajate ja proportsioonide seaduspärasuse järgimine oluline ehitiste rajamisel. 19. Kuidas käsitleb George Santayana ilutunnet? Millised on esteetilise naudingu põhilised tunnusjooned? S. oma uuringutes ei lähtu kunstiteosest, vaid püüab aru saada, mis on estetiiline kogemus tegelikult. Ilu tunne avaldub väga erinevates aspektides, kuid meie huvi selle kohta on väike - meil ei ole tihti mõelda nende kogemuste üle ja märgata neid. Inimene on nagu loom, kes on oma harjumuste kütkel, inimese tegevus on seotud harjumustega, mis suunavad ta kogemusi. Esteetiline nauding ei ole seotud füüsilistega. Näiteks, mina sõin mandariini ja tunnen
seda Chichen Itza ja Teotihuacani järel. (Tulum…) Quirigua arheoloogiapark Quirigua asub Quatemala osariigis Motagua jõe ääres (Asukohta vaata kaardil lisa 1, pilti lisa 4). Quiriguas asus muljetavaldav maiade askraalkeskus, mille mõned skulptuurid kuuluvad maia maailma suurimate hulka. Pikim steel kerkib peaaegu kaheksa meetri kõrgusele maailmast, ulatub 2,5 meetrit maa sisse ja kaalub 60 tonni ringis. (Foster 2002: 170) Quiriguas saab näha 22 erinevat maiade kunstiteosest raidkuju. Enamus maiade kujudest on tehtud lubjakivist, kuid Quirigua kujud on valmistatud liivakivist, mistõttu need on tuhat aastat üllatavalt hästi vastu pidanud. (Mayan ruins…) Tikal 8 Keset tihedat džunglit paiknev Tikal kuulub UNESCO maailmapärandi hulka ja on maiade vaatamisväärsuste hulgas üks muljetavaldavamaid (Asukohta vaata kaardil lisa 1). Maailmas
reformatsioonijärgne kirikukunst 16.–17. sajandist. 2001. aastal avatud Hõbedakambris asub valik Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust, mille tähelepanuväärsema osa moodustab Tallinna gildide ja Mustpeade vennaskonna hõbevara. 5)Adamson-Ericu Muuseum- Muuseum asub Tallinna vanalinnas romantilisel trepptänaval ajaloolises kodanikumajas. Muuseumile pani aluse kunstnik Adamson- Ericu lese Mari Adamsoni hinnaline, ligi tuhandest kunstiteosest koosnev kingitus. Ekspositsioon avati 2. detsembril 1983. aastal. Isikumuuseumina kogub, säilitab, uurib ja tutvustab Adamson-Ericu muuseum Eesti ühe mitmekülgseima kunstniku loomingut. Adamson-Eric oli tuntud eelkõige virtuoosse maalijana, kuid tegeles peaaegu kõigi tarbekunstialadega. Muuseumi teise korruse näitustesaalides asuv püsiekspositsioon annab ülevaate kunstniku rikkalikust loomingust. 3)Nimeta veel Eesti kunstimuuseume
Bradley "The Serpentine Dancer" (1894 95). Siin joont ja ruumi määratlevad ning täiendavad vastastikku valged ja mustad pinnad. Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemendid ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). Tähtsaks uuenduseks oli vahepeal liigselt ülekuhjatud ruumide tühjendamine mööblist. Tekib uut ajastut iseloomustav sõna "komfort". See ei tähenda ainult mugavust, vaid uusimate
Epp Annus: Jah, ma mõtlesin ise ka sõpruse peale Timukaga. Siit saaks siiski ka edasi mõelda. Batrian asetab enda samale tasandile Nikyase perekonna Didodega, kes lähevad vabatahtlikult surma esteetilise rituaali kaudu. Tõsi, Batrian on mõistnud, et ilusad asjad ja kaunid vaated uinutavad meeli. Ent Nikyas ei tarbi enam valmispakutut, etteantud vaadet. Ta on loonud oma kunstiteose – oma kannatuste kaudu. Kannatus vabastab ta kitšist, reeglistatud kunstiteosest – ja oma vabaduses loob ta uue elukunstiteose täpselt samade reeglite järgi. Need reeglid on ta nüüd aga ise, omal vabal tahtel omaks võtnud – sellega on ta liikunud ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele tingimusteta, vägivaldse allutatuse juurest isikliku valiku maa-alale. 26 Sealsamas, lk. 188 “Eluvalu ongi eluvõlu” – seda tahab Batrian oma iseloodud, sissepoole suunatud laserprojitseeringuga edastada. Selle teesi näol jõuab Batrian ka isikliku elutõeni
kahtluse alla, tekitades küsimuse, kas kunst on ainult siis kunst, kui seda galeriis eksponeeritakse? Saksa kunstnik Joseph Beuys suunas vaatajat selle küsimuse üle arutama, eksponeerides klaasvitriinides väärtusetuid materjale või tänavalt kokku pühitud prahti. Kuna kunstnik võib oma teosega väljendada kriitikat ühiskonnas toimuva kohta või hoopis osutada mõnele isikliku elu valupunktile, siis ei pruugigi see igaühele meeldida. Pealegi ei ole kedagi, kes ütleks, kuidas peaks kunstiteosest aru saama. Puuduvad mõõdupuud nagu kaunid värvid, meisterlik teostus jne. Nii võibki juhtuda, et vaatajale tundub kunstiteos mõistetamatu. Kontseptuaalse teose mõistmisel on väga suur roll just vaatajal endal. Esmalt tuleks teada, millist teemat ja miks käsitletakse, sest selles peitub mõistmise võti. Arusaamine seejärel sõltub enda elukogemusest ja suhtumisest kunstniku poolt valitud teemasse. 7. Minimalism Minimalism kui kunstistiil levis 1960-70. aastatel eelkõige USAs.
Umbes 1890-1910.aastatel valitses juugendstiil. 3) Iseloomusta juugendstiilis interjööri, kasutades lk 19-21 olevaid näiteid! Arhitektuuris oli pearõhk sisekujundusel. Püüti kavandada kõik interjööri elemente ühtses harmoonilises, selges kooskõlas ja tihti algas kujundusprotsess seespidiselt ning suundus hiljem hoonest välja. Kujunduse ühtsuse huvides viidi miinimumini põrandate, seinte ja lagede erinevused (juugendus rakendus Wagneri idee totaalsest kunstiteosest "Gesamtkunstwerk" antud juhul kogu interjöör ühtses disainis). Iga juugend-interjöör on omapärane, teist sellist ei ole. Sünteesi nõue tähendas kõige ruumis leiduva kordumatust (samas võis see piirata tellija individuaalseid soove kui kogu ruumide sisustus oli ette määratud). 4) Kuidas avaldus juugendstiil kujutavas kunstis? Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele
Unikaalsus on väärtus, mis on piiratud aja ja ruumiga. Kunstiteose unikaalne asukoht seal kus ta on. Unikaalsus on absoluutne. Ehtsus/autentsus. Selle määr võib kõikuda, ei ole absoluutne. Igal koopial on mingisugune ehtsus. Aura. Aura ongi see, mis osutab ehtsuse määrale. Kunstiteosel on aura. Aura tähendab algselt hingust/kuma vms. Aura on setud ainukordsusega(absoluutne) samas ka ehtsusega(võib olla nii rohkem kui vähem). Aura ei tule kunstiteosest endast vaid ühiskonnast. Fotograafiaga kunstiteose aura hakkab kaduma. Aura kadumisega kaob kummardav ja passiivne suhe kunstiga. Kunst lakkab olemast ilus näivus. Aura taandumine on tema jaoks positiivne protsess. Nt kontserdil(kui rituaal) on aura, kuid kodus muusika kuulamisel pole. Aura on seotud koha ja väärtusega. Teatri puhul tekib ainukordne suhe näitleja ja publiku vahel. Kuid filmikunstis puudub originaal. L. ALthusser Strukturalistlik marksism.
See ideaalne maailm läbistab näilise tegelikkuse asju või elemente. Teeb ta olevaks, teeb eksistentseks. Tänu ideedemaailma peegeldustele omandab üldse näiva tegelikkuse maailm oma kuju ja vormi. Suudame eristada teistest selle maailma asjadest. Igas majas eksisteerib majasuse idee. Igas puus eksisteerib puususe idee. Igas ilusas asjas eksisteerib ilu idee. Isegi kui see konkreetne maja või puu maailmast kaob (hävib, sest on ajaline) siis jääb idee sellest majast, puust, kunstiteosest alles. Ideed eksisteerivad iseenesest, muust sõltumata. Nendeni on võimalik jõuda mõttetegevuse või hingelise tunnetuse kaudu. Need ideed ei ole meie väljamõeldised.See on tõeline tegelikkus, mis eksisteerib sellest maailmast kaugemal ja kõrgemal. Ideede hulka kuuluvad Platonil mitmesugused objektid. Nt ring või kolmnurk aga ka hoomamatud nähtused nagu ilu, õiglus või hüve. Siinse maailma elemendid või olendid või nähtused ehk näiva tegelikkuse
Kui muusikat hakati vaatama kui kunsti, siis tulid paljud muutused: tähendas teatud struktuuri. Ülesehitus muutus. 2ks muutuseks: vähem oluline oli subjekt kes muusikat kuulab, olulisem see mida kuulab. Retoorika mõte oli, et inimene kuulab muusikat ja saab sellest rõõmu. Helilooja ei loo inimese taju jaoks vaid inimese kujutlusvõime jaoks. Muusika vastuvõtt ei ole sensuaalne protsess. Igal kuulajal on vastutus teose ees. Kontemplatsioon puhastatud tajumine. See mida kunstiteosest saame, ei tulene emotsioonidest mis meid tabavad vaid kuidas mõistame teose olemust. Heliteose väärtus on tema sisemistes korraldustes. Hanslick. Muusika kuulamine muutus vastutuslikuks tegevuseks, moraalseks. Nietzsche. ,,Tragöödai sünd muusika vaimus" selles teoses kirjutas lahti olulise printsiibid, mis eksisteerisid juba antiikkreekas. Apollo ja Dionysos. Appolooniline ja dionüüsiline printsiip. Apollo korrastav, Dionysos viljakuse, veini jumal ja
· Indiviidi vabaduse ja selle sotsiaalsete piiride kohta Milles seisneb indiviidi vabadus? On see riigi teene või on see indiviidi olemuslik küsimus, mida riik saab vaid järgida/mitte järgida? Loe: Pascal! Kirjuta filosoofiline tekst! Siis saab eksamil lisapunkte!! Esteetika ..on filosoofia valdkond, kus küsitakse: *ilu olemuse järele Mis on ilu? *kunstiteose mõtte, tema olemuse, ja piiride järele Mis on kunstiteos? Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest? *Kunstniku loomuse järele Kes on kunstiteose autor? Milline on tema seos kunstiteosega? Kas on vaja tunda kunstnikku, et aru saada tema teosest? 1. Mis on ilu? Teooriad jagunevad kaheks: 1. Objektiivse ilu teooriad: *ilu on asjade obejktiive olemus, midagi mis kuulub nende asjade juurde, mis ei sõltu vaatajast *Kuidas me eristame ilusat asja koledatest? Mis on see, mis asja ilusaks teeb? Tavaliselt peame ilusaks maastikke, klassikalisi kunstiteoseid, inimesi, nende nägu või kogu keha.
Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). KUNSTNIKUD VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest ära pöörduma või selle vastu mässama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse põhisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema tänavale, rahva sekka. Kooskõlas oma ideedega töötas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate aastate
Hülgamine ei ole absoluutne katkestus traditsiooniga, vaid teatud tendentside eitamine. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstiteooriatele! S. Davies: Kõik ajaloolise kallakuga, nn. tagasi-viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega - kuidas sai kunstiks esimene kunstiteos. Esimest kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga, sest enne esimest kunstiteost kunsti ei eksisteerinud. Kas kahest kaunist kunstiteosest saab üks olla kaunim kui teine? See sõltub elutõest ja kunstitõest. Kui ilu vajab tõde, kui ilul pole tõeta võimalusi, siis võib näha kunsti progressi: kunstilis-esteetilise taandamine gnoseoloogilisele. Kui tahame progressi vältida, kõrvale lükata, siis tuleb kunsti käsitleda vaid seesmise vastavuse (ilu) seisukohalt. Kui antakse kaks kunstiteost, siis nende ilu võib võrrelda nii kaugele kui nad veel ei ole ilusad.
kunst ise annab selle võimaluse ennast niimoodi lahterdada. kunstinähtused lubavad meile enamasti midagi erilist, aga kui seda lubab kaup, kultuuritoode, siis ta petab meid, sest päriselt ta ei anna meile midagi erilist. kui lubatakse rahalist võrdsust, siis see printsiip laieneb ka kunstile endale. teine oluline asi : standardiseeritud kogemus loob ka standardiseeritud reaktsioone. selle väitega on hiljem palju vaieldud. kas me saame saada kunstiteosest kätte samasugused asjad, mis sinna sisse on kodeeritud. ja see tähendab passiivsust kuulamises. see tähendab, et inimesed aktsepteerivad pärast nüristavat tööpäeva seda mida kunst nendega teeb, mis see ka ei oleks. tekib töörutiinile täiellikult analoogiline nautimisrutiin. me ei saa sellisel juhul seda, mida kunst meiega teha võiks. kolmas oluline asi : kutuuritööstus tekitab sotsiaalset tsementi. ta tsementeerib sotsiaalseid suhteid.
Stanislavski rolli sisseelamise süsteemi järel kontsentreerus tähelepanu väliselt sisemisele pingele. 1990.aa energeetika, esoteerika uurimine. Millist mõju avaldab näitleja kohalolu. Uuriti seda, mis on vähem seotud semiootikaga, s.o fenomenoloogiat, teatrile ainuomast. Teiselt poolt seob teatrit meedia ja filmiga protsessuaalsus. Lavastuse, filmi tegemine on kollektiivne töö. Teatri vastuvõtt on samuti kollektiivne. Inimtegevuse matkimine elava inimese keha abil, mis muutub osaks kunstiteosest. 21. sajandi teatris kasutatakse filmi, fotot ja videot. Video- ja fotoprojektsiooni sulatamine lavastusse nii, et see ei hävitaks näitleja loomingut, on väga raske. Teatrietenduse salvestamine ühest vaatepunktist filmiva kaameraga pole enam sama kunstiteos. Teatri populariseerimiseks ja jäädvustamiseks kasutatakse osaliselt filmi- ja osaliselt teatriesteetikat. Võib teha spetsiaalse etenduse. Teatriteadus on interdistsiplinaarne, seotud sotsioloogia, semiootika, psühholoogiaga.
Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest ära pöörduma või selle vastu mässama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse põhisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema tänavale, rahva sekka. Kooskõlas oma ideedega töötas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate
Värvuste ja vormide optilise mõju uurimine aga jätkus, süstemaatiliselt tagid seda ,,Bauhausi" koolkonnaga seotud kunstnikud (JOSEF ALBERTS). VICTOR VASARELY (1908-1997) Tähtsaim ja kuulsaim op-kunstnik on Victor Vasarely. Vasarely arvates on traditsiooniline maalikunst ja skulptuur iganenud nähtused. Plastilised kunstid peavad liituma ja senised fiktiivsed piirid kunstiliikide vahel peavad kaduma. Samuti olevat lootusetult vananenud idee kunstiteosest kui unikaalsest objektist. Kooskõlas ,,Bauhausi" vasakdemokraatliku vaimuga, nõudis Vasarely, et kunst ei oleks üksiku nautleja, vaid laiade masside jaoks. Tema arvates ei pea kunst tegelikkusest ära pöörduma või selle vastu mässama, vaid sellega kaasa minema. Kaasaegse tegelikkuse põhisisu olevat tehnika triumf, kaasaegne kunst aga pidavat minema tänavale, rahva sekka. Kooskõlas oma ideedega töötas Vasarely paljude tehnikate ja materjalidega. 60-ndate aastate
annaabi.ee 
