· Skaldid kandsid ette värsse ja jutustasid lugusid vägilastest ja jumalatest, mis hiljem pandi ka saagadena kirja. · Pildil ruunikivi Viikingite usk · Ideaalne surm oli lahingus, sest ainult siis sai paradiisi nimega Valhalla. · Tähtsamad jumalad olid lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. · Piltidel viikingite matuselaev Oslo viikingimuuseumis ja Norra püstpalkkirik Võitlus viikingite vastu · XI sajandil hakkasid Euroopa ülikud viikingite vastu võtma kasutusele mitmeid meetmeid: linnadesse rajati kaitseehitised, hakati kasutama ratsaväge ja jaluseid · Viikingite ajastu lõppes XII sajandil ristiusu leviku ja feodaalkorra tekkimisega viikingite aladel Kasutatud kirjandus 1. Lisa Miles. "Maailmaajaloo illustreeritud atlas". Koolibri, 1997. 2. Giovanni Caselli. "Elu läbi sajandite". Varrak, 1996. 3. Dr
peod, suhtlemine inimestega. Vaba aeg Nendele meeldib, kui nad on välja maganud. Siis on neil hea tuju. Meeldib külas käija. On külalislahked. UNESCO Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi nimistu püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve meridiaankaar (10 riigi ühispärand; 2005). Kunst Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani võimu mõjul valminu. Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt
muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Näited ja/või esindajad Kapitooliumi emahunt; Panteoni tempel; Colosseum Claude Lorrain; Nicolas Poussin; Frans Hals; Rembrandt Jacopo Carrucci; Tintoretto; Parmigianino Knossose loss; Atense varakamber; vaas kaheksa jalaga Assusbanipal lõvijahil; Lagaši linna valitseja Eudea; Assüüria kuningas Borgundi püstpalkkirik Norras; Karl Suure ratsakuju Madeleine kirik; Durhami katedraal; Pisa katedraal; viimse kohtupäeva stseen Herodotos; Pythagoras; Hippokrates; Kuningas Oidipus; Oresteia; Hera tempel Jacques Louis David; Madeleine kirik Pariisis; Panteon Pariisis; Tartu Ülikooli peahoone Rooma Peetruse basiilika; Kolm meest tulises ahjus Erinevad püramiidid vaaraodele. Nt: Hatšepsut, Ramses II, Tutanchamon. Vanim astmikpüramiid: Imhotepi tehtud
Bütsants mosee - islami pühakoda, mille juurde kuulub üks või mitu iseloomulikku torni (minarett). Eristatakse õue- ja kuppelmoseesid. ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht
ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Viikingilaeva vööri Ruunikivi Borgundi püstpalkkirik ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karl Suure ratsakuju Püha Markus Ebbo Lindau evangeeliumi
lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Merovingid 6.-9. saj Pael- ja põimornament, Borgundi Lääne-Euroopa kaunistati tarbeesemeid, püstpalkkirik Norras, raamatumaal(pärgamendid Karl Suure ratsakuju ) Romaani kunst 10.-12. saj Eeskätt avaldub Madeleine kirik, arhitektuuris: paksud Durhami katedraal, müürid (6...8 m), Pisa katedraal, viimse
ikoon - tahvelmaalikujuline kultuspilt (algselt madalreljeef) kreekakatolikus usus, kujutab Kristust, jumalaema või pühakuid, on harilikult maalitud lõuendiga ületõmmatud puuplaadile, tihti kaunistatud mustrilise metallraamistiku ja kalliskividega ikonostaas - kreekakatoliku kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud piltidega (ikoonidega) kaetud puu- või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist püstpalkkirik - keskaegsete puukirikute nimetus, kus hoone on ehitatud vertikaalselt asetatud palkidest. Ehitamine toimub korruste viisi, kusjuures maapinnal asetsev aluspalkidest raam on toeks. Kandva süsteemi moodustavad tugevad nurgasambad ja täiteplangud nende vahel. Vana-Vene kleerus - vaimulikkond terem - Venemaal nn. haarem, ei käida tihti väljas, palju teenreid vojevood - sõjajuht
Alates 1980. aastatest on Norras valminud rahvusvahelist tähelepanu äratanud filme. 2000. aastatel on toodetud 20 täispikka kinofilmi aastas. Aastal 2001 loodi Norsk Filmfond. Domineeriv filmikompanii on 1932. aastast Norsk Film A/S. Aastal 1997 rajati Lillehammeris Norra esimene filmikool. UNESCO maailmapärandi nimistu Norra kultuurimälestistest kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse Bryggeni hansalinnaosa Bergenis (1979), Urnesi püstpalkkirik (1979), Rørosi kaevandusasula (1980), Alta kaljujoonised (1985) ja Struve geodeetiline kaar (10 riigi ühispärand; 2005). Rahvuspüha Norralased tähistavad 17. mail Norra põhiseaduspäeva. Kantakse rahvarõivaid ja osaletakse (eriti lapsed) linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa. Keeled Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse nii meedias kui
annaabi.ee 
