Kunstiajaloo kontrolltöö III Keskaeg 1. Mida kujutas endast Bütsant? Kirjelda ühiskonda! Rõhuti välisele võimsusele ja toredusele. Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana
saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomulikud jooned
Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik
) v 105 maha arvata katus, peaaegu egiptuse templeid meelde tuletavad, mis on mõistatuslikud, preesterlikud, tähendusrikkad ja mille ornamendid on rohkem koormatud rombide ja sakkide kui lilledega, rohkem lillede kui loomadega, rohkem loomade kui inimestega. Nad pole niivõrd arhitektide teosed kui piiskoppide omandid ja näitavad selle teokraatliku ja sõjalise vaimuga läbiimbunud kunsti esimest moondumisfaasi, mis algas Bütsant-siga ja ulatus William Vallutaja * ajani. Võimatu on meie katedraali paigutada ka teist liiki kirikute hulka, mis on kõrged ja õhulised, rikkad akende ja skulptuuride poolest, teravad vormilt ja julged põhiplaanilt, mis poliitiliste sümbolitena on kogukondlikud ja kodanlikud, kuid kunstiteostena vabad, tujukad ja taltsutamatud, näidates ehituskunsti teist moondumisfaasi, mis pole enam mõistatuslik, muutumatu ja preesterlik, vaid artistlik, edev ja rahvalik, mis 6 0
annaabi.ee 
