Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kunstiretsensioon Alphabet of lies - sarnased materjalid

näitus, vaatamise, roosa, retsensioon, alphabet, kenno, isale, maitsvad
thumbnail
2
odt

Kunstiretsensioon 18.09.2015

Kenno Mardi 11.C Retsensioon Käisin 18.septembril Kuressaare Raegaleriis kunstinäitust vaatamas. Seal oli nii maale kui ka esemeid. Põhilised maalid ja esemed olid Marianne Balabini ja Nikolai Balabini omad. Nende kunstnike maalide hinnad olid tõsiselt kõrged, 300€-st kuni 4000€-ni. Marianne Balabini tööd olid väga omapärased, mulle meeldisid. Ta on õppinud 2001-2005 aastal Bachelor of Culture and Arts ja 2009-2011 aastal MFA-s (Master of Fine Arts) Soomes.

Kunsti ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon - Salvador Dali

maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.Ta sündis 11. mail 1904. aastal Figuresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dali kunstitalent avaldus juba varaases eas. Tema debüütnäitus oli juba 14-aastaselt. Kuus aastat õppis ta linna kunstikoolis, 1922. Asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1933 oli tema esimene näitus New Yorgis. 1939 põgenes Dali mobilisatsiooni eest Prantsusmaale ja 1940 koos oma abikaasa Galaga põgenes ta Teise maailmasõja eest USA-sse. 1948. aastal naasis Dali Euroopasse. Ta suri 23. Jaanuaril 1989 ja tema enda soovi järgi ta laip balsameeriti. 90 tsehhi krooni eest saimegi võimaluse Dali näituse ka oma silmaga üle vaadata. Sisse astudes ootas meid kõige pealt ees väike armas poeke. Ma mõtlesin, et ma kindlasti ostan midagi hiljem, aga lihtsalt nii kiireks läks

Kunst
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon- Jaan Luige teosed

värvigammale sobiv taust. Peamisteks teemadeks on inimesed, loomad ning abstraktsed kujundid, mis on paberile kantud digiprindis. Tema joonistusi iseloomustavad lohaka käega tõmmatud nurgelised ja esiletungivad kontuurid, mis lähevad nii muuseas üle näiteks inimese randmeks või tuuleratta tekitatud õhuvirvendusteks. Kuid lihtsuses peitub võlu ja esmamuljel lohakast taiesest on kerge üheselt aru saada. Üldjoonetes mulle näitus meeldis, kuna see oli Saaremaal toimunud näitustest tunduvalt julgem ja omapärasem, kuid järgmine kord valiksin taolise väljapaneku toimumiskohaks mõne hästivalgustatud, kõrgete lagedega ruumi, et skulptuurid saaksid mõjuda oma täies hiilguses ning graafika värvid hästi välja tuleksid.

Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon: Aja jäljed

Ta on ise pärit Võrust, aga ta kujutab enda töödel väga palju erinevaid kohti, näiteks Setumaa, Kaali kraater Saaremaal. Kunstnik kasutab oma näituse teostel palju erinevaid tehnikaid: siidimaal (,,Teelahkmel), sügavtrükk(,,Unelinnud"), kolaaz (,,Kui ma olin viiene 2."),nahamaal, õli(,,Aja tähendus") ning suurem osa näituse töödest oli akvarell(,,Valguse poole"). Näideteks nimetatud tööd olid ka ühtlasi minu lemmikud antud tehnikates. Näitus meeldis mulle just sellepärast, et seal oli nii palju erinevaid tehnikaid kasutatud. Ning väljapanek oli rikkalik, mitte ainult 10 tööd, vaid ikka hulgi rohkem. Ning tööd erinesid üksteisest, neid vaadates ei tekkinud mõtet, et eelmine töö oli ju juba peaaegu samasugune. Näitusel oli nii abstraktseid kui ka selgeid töid. Abstraktsed tööd mulle eriti ei meeldinud, sest minu jaoks jäid need näitusest kuidagi kaugeks, aga need olid väga omapärased.

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiretsensioon

avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et päikeselisel päeval tekitab tema töö äärmiselt huvitava varju seinale, kus asusid teiste autorite teosed. Mulle mõjus see näitus väga silmaringi arendavalt ja mõttemaailma avardavalt. Mul tekkis erinevaid ideid, mida oma tulevastes töödes kasutada ja eeskujuks võtta. Enne selle näituse külastamist olin ma käinud kõigest kahel ekspositsioonil. Peale Kumus käimist olen ma veelgi rohkem huvitatud kunstist ning külastan kindlasti ka edaspidi mitmete kunstnike erinevaid näituseid. i Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Toomik ii http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/markokompus.htm iii http://www.sirp

Kunst
49 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiretsensioon- Merle Kannus

Kunstiretsensioon Sattusin 14. mail 2016. aastal Kuressaare linnuses Muuseumiööl olles täiesti juhuslikult nägema kunstinäitust, mille loomingu autoriks oli Merle Kannus. Mingit eraldi nime ekspositsioonil kahjuks ei olnud. Kunstnikust ma varem kuulnud ei olnud, aga tema maalid meeldisid mulle väga. Kuna ma kunstist kahjuks väga palju ei tea, siis seletan nähtud tehnikat nii, nagu mina sellest aru sain. Mulle jäi mulje, et pildid olid maalitud umbes A3 suurusele klaasitükile eriliste värvidega, lisaks oli efektsuse lisamiseks kantud klaasile värvilist liiva, mis vägagi võluva mulje jättis. Kõik maalid olid ümbritsetud paksude puust raamidega, mis nende sees olevatele maalidele suurema rõhu panid. Näitusest jäi silma see, et Kannus oma loomingus inimestel nägusid kujutanud ei ole, olid vaid lihtsalt naturaalset tooni näolappideta pead. Läbivaks teemaks sellel näitusel oli ilmselt nõukogudeaegne Eesti, sest seal võis n�

Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiretsensioon Maris Ojasuu fotonäitusest

Riinu Ansper, 12a Retsensioon Romantika-romantika... Reedel, 15. oktoobril käisin Ajamaja galeriis kiikamas Maris Ojasuu fotonäitust. Ojasuule on fotokunst nii töö kui ka hobi. Vabal ajal pildistab neiu situatsioone, mis teda inspireerivad. Tema motoks ongi see, et tõelist kunsti saab teha vaid kire ja armastusega. Näitusel pole ühest pealkirja, mis on üsna mõistetav, kuna käsitletavad teemad on üsna erinevad. Näituse 3 põhiteemat on kenasti jaotatud ka kolmele eri korrusele

Kunstiajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstinäituse retsensioon Ajamajas

Kunstiretsensioon Käisin vaatamas Ajamajas olevat näitust. See kestab 6. detsembrist 9. märtsini ning näituse autor on Lasse Juhani Alander, kes on sündinud 28. oktoobris 1950 aastal Soomes. Ta sündis suurde perre ning seetõttu läks tööle juba 14- aastasena. Ta hakkas maalima umbes 17-aastaselt, kuid liigne tagasihoidlikkus takistas teda siia maani isiklikku näitust korraldamast. Praegune näitus Ajamajas on tema esimene. Joonistamine on meeldinud talle nii kaua, kui ta ennast mäletab. Teda ajendab maalima sisemine vajadus ning oma töödes taotleb ta harmooniat ja ilu. Ta ei ole osalenud kunstikursitel, oma oskusi on ta iseseisvalt arendanud. Maalimisel tal suuri eeskujusid ei ole, kuid kunstiraamatute vahendusel on ta imetlenud ja analüüsinud erinevate kunstnike töid ning juba aastakümneid on ta maalimisega tegelenud.

Kunstiajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Mälestusnäitus" Retsensioon

Wroclaw, 1999; The 11th Tallinn graafikatrienaal. Tallinn, 1998; Eesti kui märk. Sorosi Kaasaja Kunsti Eesti Keskuse IV aastanäitus, Tallinn, 1996; Wait We're Loading. Ung Konst Från Estland. Göteborgs Konstmuseum, 1995; Self Portrait.Moskva, 1995; Misfits. 6th Triennial of Young Baltic Arts. The Contemporary Art Centre of Vilnius. 1995; Art Contact. St. Peterburg, 1992. Külastasin eelmisel nädalal Tallinna Linnagaleriid. Sisenedes galeriisse ei teadnud, mis näitus mind parajasti ootab. Arvasin, et nagunii on galeriis tavaline maalide või fotode näitus ning läksin niisama vaatama. Kui asutusin uksest sisse, kuulsin üllatuseks muusikat, olin harjunud galeriides ja muuseumites valitseva surmvaikusega ning see oli midagi uut mu jaoks. Seejärel tabas mind üks üllatus - galerii polnud täis maale või fotosid, vaid ruumis oli ainult kaks pilti ja ühel seinal jooksis video. Seejärel asusin esimest pilti uurima. Pilt

Kunst
78 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tarmo Tuisk - Back in Future - 11. klassi kunstiretsensioon

11 a klass RETSENSIOON II Kunstinäitus Tarmo Luisk „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ 22. oktoobril külastasin modernset kunstinäitust „Back in Business / Annual Report / Aastaaruanne“ Tallinna Kunstihoone galeriis. Kunstinäituse autoriks on Tarmo Luisk. Luisk on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1996. aastal ning tal on olnud mitmeid isikunäitusi ka näiteks Taanis, Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Lätis ning ka Soomes. Ta on

Kunst
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon

teatud kontrastsust oma maaliga kujutades seda niiviisi, et esmapilgul tundub maal nii süütu ja puhas kuid seda ligemalt vaadates on näha et maalis on peidus hulga alatoone, mis teevad maali vähem ohutuks. Jällegi üritavad minu meelest Eva ja Adele sulanduda enda maali sisse seksuaalsust ning nii naise kui ka mehe seksuaalsust sulanduda ühte maali, mis minu meelest seostub nendega, kuna neil mõlemal on teatud maskuliinsed kui ka feminiinsed omadused. Üldiselt oli näitus suhteliselt huvitav ning põnev. Maalid olid esmapilgul väga sarnased, kuid ligemalt vaadates või neis kõigist mindagi erinevat ning huvitavat välja lugeda.

Kunst
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunstiretsensioon: „Tallinn- linn, mis ei saa kunagi valmis“

Huvitav fakt oli minu arust see, et algselt oli Vana- ja Kesklinn planeeritud töölisklassi elamispaigaks ning Lasnamägi paremale kodanikkonnale. Huvitav on mõelda, et missugune oleks seisukord täna, kui see mõte oleks tegelikult teostunud. Kas tänapäeva kesklinn asuks Lasnamäel või kus asuks Tallinna keskus? Teine fakt on see, et Tallinnal oli oma majatüüp, mida nimetati Tallinna majaks (kivist trepikoda, ülejäänud hoone puitkonstruktsioonis). Kokkuvõteks oli see näitus omamoodi huvitav ning uudne. Oleksin oodanud sellise teema käsitlemisel kedagi, kes räägiks rohkem probleeme ning arhitektuurilisi lahendusi lahti ning selgitaks rohkemate näidetega. Makettidel ei olnud väga kirjalist informatsiooni ning töölehtedel uut informatsiooni nii palju ei olnud kui ma lootsin. Käik kindlasti avaldas minu silmaringi, et mis on toimunud ning toimub minu kodulinnas, kuid oleksin oodanud sellelt klassikülastuselt rohkem.

Kunst
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon: Tallinna Ülikooli tudengite pildinäitus

teemaks oli ,,Ornament, kui loomeakt". Ornament on üks vabamaid kunstiliike, mis kunstnikule peaaegu vabad käed annab. Tööde suurus oli erinev: teoseid oli suuruses 210x297 kuni 594x841. Paljud pildid olid välja pandud nii suurendatud kujul kui ka originaalsuuruses. Näituse pealkirjaks oli ,,Orient ­ ornament". Pildid olid kenasti jaotatud ka kahte eri ruumi. Kõik need pealtnäha erinevad pildid moodustavad justkui ühtse terviku. Näitus kujutas minu jaoks sügisõhtu sumedusele sarnanevalt romantilist atmosfääri. Suurim osa töödest olid lüürilised. Esimesest ruumist nägin töid, mis olid pigem sinakates toonides. Neist hiilgas välja merelist hõngu. Need tõid mõttesse kodusaare ning selle võlud. Eriti meeldivalt mõjusid muidu siniste värvidega tehtud tööd, mille sisse oli lisatud veidi roosakaid toone. Kurbusemärgid vaataja peas võisid kaduda. Osadel teostel oli aga puudu mõjuvusest ning ehedusest.

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon "Ernst Jõesaare loomingu näitus"

Miina-Eliise Udeküll 10C Kunstiretsensioon Ernst Jõesaare loomingu näitus Külastasin laupäeval, 19.veebruaril Adamson-Ericu muuseumis Ernst Jõesaare loomingu näitust. Tegemist on mehega, kes on sündinud Tartumaal Suure-Konguta vallas talunikust peentisleri perekonnas 18. juulil 1905. aastal. Tema kunstiõpingud Tartus kunstikoolis Pallas olid seotud erinevate valdkondadega ja mitmetel põhjustel katkendlikud. Maali õppis ta Peet Areni juures ning skulptuuri Anton Starkopfi ateljees. 1930. aastal omandas ta joonistusõpetaja kutse

Kunst
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kunstiretsensioon Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk

Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsugu

Kunst
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kunstiretsensioon "Üks huvitav pilt"

Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Üks huvitav pilt Alice Tärk Tallinn 2008 Toomas Kalve sündis 1965.aastal Tartus. Fotograafiaga tegelemist alustas Kalve 1978 aasal Tartu Kultuurihoone juures. Ta lõpetas Tartu III Keskkooli 1984 aastal ja aastani 1989 õpetas fotograafiat keskkooliõpilastele ja tudengitele Tartu Kultuurihoones. Toomas Kalve on olnud Tartu fotoklubi kauaaegne liige ja kunagine president. Alates 1999. aastast on Kalve fotograafia õppejõud

Kunst
47 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiretsensioon "Pilvede all"

Kunstiretsensioon Laupäeval, 25.novembril käisin vaatamas Kristel Lukatsi fotonäitust ,,Pilvede all". Kristel Lukats oli Tallinna Fotomuuseumis galerii LEE kuraator, Tallina Fotoklubi liige ja Eesti Fotokunstiühingu asutajaliige. Tegu oli aastate jooksul Lukatsi maakodus Eiveres tehtud fotodega meeleolukatest hetkedest, milliseid loodus meile nii heldelt kingib. ,,Need hetked jäävad mällu kui unustamatud iluelamused, mida tahaks alles hoida, teistega jagada. Foto ei anna edasi kõike läbielatut, kuid ikkagi on see ainus võimalus," kommenteeris ta. Näituse koostas ta spetsiifiliselt eksponeerimiskohta silmas pidades-väike söögikoht, kus inimestel oleks aega iseenda jaoks. Näitusel oli nii must-valgeid töid kui ka värviga. Värvidega piltide puhul tundus looja eelistavat õrne ning maalähedaseid toone. Dokumeeritud olid näiteks igapäevased asjad nagu poiss koolitükke tegemas, kuid oli ka näha maalilisi jäädvustusi taevast ning pilvedest.

Kunst
1 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Hans von Aachen

Retsensioon Käisin neljapäeval, 28. oktoobril Viini Kunstiajaloomuuseumis vaatamas Hans von Aacheni maalinäitust. Näitus on avatud alates 19. oktoobrist 2010 kuni 9. jaanuarini 2011. aastal. Ekspositsioonil on esindatud 16 kuulsat autori maali. Antud näitus on esimene, kus keskendutakse vaid Aacheni teostele. Näitus valmis Aacheni, Praha ja Viini kunstimuuuseumite koostööna. Hans von Aachen töötas oma eluajal õukonna kunstnikuna mitmetes erinevates Euroopa kultuurikeskustes nagu Veneetsia, Rooma, Firenze, München, Praha. Tema loomingus peegeldus just nende õukondade aadlike rafineeritud kunstimaitse. Oma töödes on ta ühendanud Hollandi realismi, Veneetsia värviküllasuse, Firenze peenetundelisuse ja Rooma inimeste ülistamise.

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Erinevus rikastab

Erinevus rikastab Külastasin reedel 01. juunil lõunasel ajal Vabaduse väljakul asuvat Tallinna Kunstihoone Galeriid. Seal toimus näitus nimega ,,Juubelikevad". Näitus oli pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Esindatud oli palju erinevaid kunstnikke, kellel igaühel oli selgelt eristuv ning tema nime kandev väljapanek. Näituse eesmärk oli elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Täiendavat lisainfot saab leheküljelt https://www.kunstihoone.ee/programm/juubelikevad-2018/.

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Mere erinevad näod

Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Akvarellnäitus “Head Päevad”

Mariliis Tisler 11.B Kunstinäituse retsensioon Akvarellnäitus "Head Päevad" Külastasin 8.oktoobril Saaremaa Kunstistuudios Mall Metsa akvarellnäitust Head Päevad,see näitus avati 27.september ja jääb avatuks 30.oktoobrini 2011.Näitusel olevatel piltidel oli juurde lisatud ka hinnad,et kellel soovi said endale antud maali osta. Töid oli näitusel väga palju kõige rohkem mulle meeldis akvarellteos "Linna eksinud "(JOONIS 1) sellel pildil oli kujutatud lindu linna kohal ja oli ka joonistatud päike

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Näituste retsensioon

joontega, tihtipeale on need ka proportsioonist väljas ning kujutavad midagi absurdset nagu näiteks pilvede peal seisvaid pingviine. Minu jaoks on Navitrolla pildid ühed armsamad. Need muudavad oma imelikkude ideedega ning värvilahendustega tuju koheselt heaks. Minu lemmik muuseumiks sai KUMU. Kuna käisin seal esimest korda, siis otsustasin kõik korrused läbi vaadata. Lemmik korruseks sai 4.korrus. Ma ootasin näituselt ,,Surm ja ilu'' palju rohkemat. Minu jaoks oleks võinud näitus olla palju suurem ning rohkemate teostega. Väga paljudest piltidest ei saanud ma kahjuks aga arugi. Minu üks lemmikumaid töid oli Gottfried Helnwein'i ,,Sõjakatastroofid 25'' ning ,,Sõjakatastroofid 28''. Need kahte maali panin ma koheselt tähele tänu sellele karmile sõnumile. Mul on siiamaani raske uskuda, et need pole fotod vaid õli ja akrüül maalid, mis on maalitud aastatel 2010-2011. Mind puudutasid need maalid koheselt, sest sõda on igalpool meie ümber. See

Kunst
7 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Kunstiretsensioon „Mosaiigimaagia“

Tema mosaiigistuudio asbub Budapestis, kuid materjalid jõuavad temani Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole valmis lõigatud. Naine murrab kõik kivid ise ja liidab need mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Näitus koosnes 38-st pildist, mis on valik tema viimase 7 aasta jooksul valminud töödest. See kunstivorm, mida see noor kunstnik esindab on üsna harv nähtus ning sellel on mitmete tuhandete aastate pikkune traditsioon ja ajalugu. See näitus avab tee nii ungari kunstnikku kui ka mosaiigikunsti pärandisse. Näitusele jõudes ei teadnud mida sellest oodata. Nähes esimese asjana pilte, millelt ei saanud midagi aru mis sellel seisab, siis ei mõistnud seda mosaiigikunstivormi üldse, aga kui ma hiljem nägin milliseid ilusaid kujundeid ja pilte võib erinevatest kivi ja klaasi juppidest kokku panna, siis olin hämmastuses. Tuli isegi korra mõte, et võiks seda ise proovida nagu tekib see mõte paljude asjadega, mis meeldima hakkavad

Kultuur
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Aet Maasiku mälestusnäitus

Kunstiretsensioon Maarja Pannel 10c Käisin 11. mail Kuressaare Raegaleriis vaatamas Aet Maasiku mälestusnäitust. Näitus on koostatud Maasiku tütre Anna-Liisa Pärdi poolt ja koosneb Aet Maasiku poolt aastatel 1962- 2012 valminud eskiisidest ning akvarellidest. Tööde esmakordne esitlus oli Tallinnas Mustpeade Majas 2014. aasta veebruaris. Raegaleriis saab näitust vaatamas käia 9. mai-11. Juuni. Aet Maasik sündis 8. juulil 1941. aastal Tallinnas ning suri 20. augustil 2013. aastal. Kunstnik oli eesti sisearhitekt. Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 22. Keskkooli ja aastal 1965 sisearhitektina. Ta

Kunst
4 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Anna Litvinova-Merilo

Retsensioon ,,Tallinna tuul" Lumi lärtsudes jala all seadsin sammud see kord Ajamaja poole. Näha sain M. Tafli, Viive Väljaotsa ja Tamara Breideksi ühisnäitust. M. Tafel (või Tahvel? Tema nime oli kahtemoodi näitusel esitatud) oli esindatud savist meisterdatud kaunistustega ja tikandiga. V. Väljaots samuti keraamikaga ning T. Breideks akvarelli, pastelli ja guassi kunstiteostega. Viive Väljaotsa segatehnikas (madalkuumus, guass) ,,Niced, Veeused ja Afrodited" kujutas endast istmikke ning naistebüsti guassist joonistatud pesuga. Kuju oli neil ilus, väike ja armas. Värvimistehnika aga ei meeldinud: tundus lapsik, ükskõikne. Kui see just taotluslik polnud? Rohkem meeldis kompositsioon ,,Must muna" (suitsupõletus), kus oli rippuma pandud 12 muna eri suuruse ja ka tooniga. Lihtne ja lööv. 12-st munast oli üks ju must. Mõtetesse tungis muinasjutt ,,Inetu pardipoeg". Must muna kui inetu pardipoeg. Se

Kunstiajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Näituse retsensioon " MAIA" - maiade kultuur Mehhikos.

NÄITUSE RETSENSIOON Külastasin 17.mail Toomas Altnurme näitust ,,MAIA"- maiade kultuur Mehhikos. Näitus ise toimus Paide Kultuurikeskuses. Tegemist oli väga huvitava ja meeldejääva näitusega, mis koosnes ühe sarja piltidest. Need huvitavad pildid tekitasid minus väga rõõmsa meeleolu. Oli nii sooja kui ka külma koloriidiga pilte. Kasutatud oli väga palju erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis. Piltide valmistamis tehnikat on raske kirjeldada, kuna ma täpselt ei

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kunstiajaloo retsensioon - "Mauri Gross"

Mauri Gross Retsensioon Mina käisin kunstinäitusel Kuressaares, Raekoja galeriis, 6. jaanuaril. Sinna olid üles riputatud Mauri Grossi valmistatud maalid, Mauri Gross ei ole ise hariduselt maalija, tema jaoks on maalimine rohkem ajaviide. Ta on tegelikult hariduselt teatridekoratsiooni maalide tegija. Minule meeldis see näitus väga. Galerii oli seest väga kena ja taustal mängiv muusika illustreeris veel omakorda. Pooled maalid olid lihtsad, kuid ilusad, teised olid humoorikad ja vahvad. Maale oli igale maitsele ja vanusele. Vanematele inimestele olid maalid, mille peal, kas õun või pirn, et saaks need riputada näiteks kööki seinale. Noortematele, mis meeldisid ka mulle väga, olid tabavate pealkirjadega ja humoorika sisuga maalid. Maalid olid mõttelised ja muudavad kindlasti seina elavamaks

Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Näituse Retsensioon

Kunstinäituse retsensioon Külastasin 29. aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13

Kunstiajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Kii magus kui võimalik" retsensioon

Retsensioon Kurt Fleckenstein ,,Nii magus, kui võimalik" Tutvustus Näitus koosneb kuueteistkümnest suhkrukuubikust, igaüks on neist 60 x 60 x 60 cm, valmistatud galeriis segumasinas spetsiaalsest suhkrust (toodud kohale Saksamaalt). Iga kuubiku kohal ripub kontsentreeritud mahlaga täidetud tilguti, millest elektrimootori abil tilgub mahl ööpäeva jooksul suhkrukuubikule ning muudab selle värvi. Kuusteist kuubikut ja kuusteist päeva. Algne puhas, isegi steriilne valge kuubik muutub punaseks, kollaseks, lillaks. Kurt Fleckenstein on oma projekti väga hoolikalt läbi mõelnud: selle iga valmimissamm on ammu ja üksikasjalikult kirja pandud. Selles lööb välja Kurt Fleckensteini linna-, maastiku-, ruumiplaneerijaharidus. Ja samas on ta jätnud juhusele kaasamängimise osa: suhkrukonsistents oleneb õhuniiskusest ja-temperatuurist, mahla tilkumine elektrivoolust jne. Kurt Fleckenstein ei ole jumalik looja, ta on p

Kunstiajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Art deco kunstinäituse retsensioon

Art déco Külastasime klassiga KUMUs art déco näitust. Aleksandr Vassiljevi kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil, kui domineerivaks stiiliks oli art déco. Minu lemmikuks osutus helmes- ja klaashelmestikandiga ihuvärvi taftist õhtukleit, mis pärineb Jugoslaaviast ning on õmmeldud aastal 1923. Kuna tol ajal domineerisid eelkõige

Kunstiajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kustinäituse retsensioon

kus eksponaadid jäid meelde enda originaalsuse ning sõnapuslede poolest. Teisena näitusel “Surm ja Ilu”, mis oli tervenisti gooti stiilis ning oli meeldejääv enda õõvastava ning ilusa koosluse pärast. Kolmandana külastasin Kadriosu lossi näitust, mis oli Madalmaade maalikunsti teemaline. Maalid olid pigem suuremõõtmelised ning lähemal uurimisel ka tähelepanuväärselt detailirohked nagu tol ajal kombeks oli. Kõige rohkem oli mulle meeltmööda näitus “Surm ja Ilu”. Klassikalisele ilumõistele heidetakse ette idealiseerivat käsitlust – leitakse, et “ilu” on tänapäevase tegelikkusega toimetulemiseks liiga piiratud mõiste. “Ilusa” asemel on kasutusel mõiste “huvitav”, mis võimaldab näha ilu ka ebatavalises ja inetus. Inimesed igatsevad põnevust enam kui ilu – selle põhjust nähakse kaamera valimatus huvis ümbritseva tegelikkuse vastu. Kui kaasaegne kunst kasutab ilumõisteid, annab ta neile uusi tähendusi

Kunsti ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“

Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi

Kunstiajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kaasaegse kunsti näituse retsensioon - Merike Estna ja mina kui maal

Merike Estna ja mina kui maal Mina käisin 29.oktoobril Kumus 5. Korruse kaasaegse kunsti galeriis, kus oli näitus ‘Merike Estna ja mina kui maal.’ Näitus kestis 27. juunist 2. Novembrini. Projekt ‘Merike Estna ja mina kui maal’ koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest - Merike Estna isikunäitusest ‘Sinine laguun’ ning rahvusvahelisest maalinäitusest “Mina kui maal”, kus osales kokku 15 kunstnikku maailma eri paigust: Frank Ammerlaan, Ei Arakawa, Kerstin Brätsch, James Ferris, Annie Hémond Hotte, Kristi Kongi, Justė Kostikovaitė, Kris Lemsalu, Nicolas Party, Katinka Pilscheur, Jon Rafman, Dan Rees, Samara Scott, Taavi

Kunst
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun