Tarbekunsti objektiks on aga peaaegu alati mingi tarbeese, millele antakse peale tema tarbimisväärtuse veel juurde iluväärtus ehk siis kaunistatakse igasuguste erinevate asjadega et oleks hea vaadata. Sellega ei tõesta eseme praktilist tarbimisväärtust. Näiteks vihik mille kaan on värviline pole parem sellest vihikust mille kaan on valge. Tarbeese mis pole vajalik, nimetatakse dekoratiiviks .Tarbekunsti liigitatakse: * Tekstiil * Puittehnika * Klaastehnika * Keraamika * Nahakunst * Metallikunst *Tekstiil Tekstiilikunst on kogu maailmas vanimaid tarbekunstialasid.Varane tekstiiliajalugu põhineb suuresti legendidel, kuna kangas hävib kergesti aja ja ilmastikutingimuste mõjul. On ideid, mis saavad alguse minevikust ja sukelduvad tulevikku. Tekstiilkunst ehk tarbekunstiala: esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja kunstikiudaineid. Kaunistus
Kunstiliigid Koostaja: Juhendaja: Sisukord: · Arhitektuur ehk ehituskunst · Kujutav kunst - maalikunst - graafika - skulptuur · Tarbekunst - tekstiil - puitehistöö - klaasikunst - keraamika - nahakunst - metallikunst Arhitektuur ehk ehituskunst Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn ,,ehitusmeister") ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbristeva keskkonna kujundamine. Rakendusliku ja esteetilise ühendusega looming, mis hõlmab inimese elu tegevuste ruumilist keskkonda. Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist. Et
rajamisega. Eesti kaasaegse tarbekunsti kõrval on esindatud ka tootekujunduse ning unikaaldisaini näidised. Muuseumil on tekstiili-, keraamika-, portselani-, naha-, klaasi-, ehte-, metalli-, mööbli- ja disainikollektsioon, kokku ligi 15000 museaali; lisaks mahukas foto-, negatiivi- ja slaidikogu, erialane raamatukogu ning arhiiv. Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioon on kõige väärtuslikum ja ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. NAHAKUNST ETDM-i nahakogusse kuulub üle 90 professionaalse kunstniku ja töökoja ligi 1700 tööd. Eesti nahkehistöö on väga mitmepalgeline. Kunstnikud on valmistanud köiteid, albumeid, laekaid, auaadressikaasi, dekoratiivseid vorme, nahkvaipu ja ruumikujunduselemente. Tehnikatest on kasutatud traditsiooniliste klišee, käsikuldamise ja nahaintarsia kõrval ka rohkesti nahavooli ja nahalõiget, batikat, nahapõimet, aplikatsiooni ning segatehnikat.
Kunst iseseisvas Eestis 1919 1940 1918.a. alguses oli loodud Tartus ühing "Pallas" edendama esteetiliselt nõudlikku ja kaasaegset kunsti. Kunstnike pariislaste Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja teiste kõrval oli selle ühingu juhtide hulgas kirjanik Friedebert Tuglas, kes hiljem ka "Siuru" liikmena aitas kaasa kunstilist kvaliteeti esmatähtsaks pidava haritlaskonna konsolideerumisele. "Pallas" hakkas korraldama näitusi ning rajas 1913.a. lõpul samanimelise kunstikooli. Aastatel 1919 1940 sai selles koolis oma hariduse enamik eesti väljapaistvamaid kunstnikke. Tartu muutus pikaks ajaks Eesti juhtivaks kunstikeskuseks. 1924.a. sai "Pallas" riiklikult tunnustatud kõrgkooliks. Tartu ja kogu Eesti kunstielus oli tähtsaks sündmuseks kunstiajaloo õppetooli avamine Tartu ülikoolis. Eesti kunsti üldisemas arengus kahe maailmasõja vahelisel ajal võib küllalt selgesti eristada kaht etappi: 1920.aastad ja 1930.aastad. Nagu mujal Euroopas, nii n...
kodumaist ning rahvusvahelist arengut ja trende ning kohandada neid turu nõuetega. Valida on kolme eriala vahel võimalik valida kolme eriala vahel: rõivadisain, sisekujundus ja graafiline disain. Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond on kõige vanem ning laialdasemaid valikuid pakkuv diasiniõppevariant Eestis. EKA's on ka enim erinevaid osakondi: ehte- ja sepakunst, graafiline disain, keraamika, klaasikunst, moedisain, nahakunst, tekstiilidisain, tootedisain. Ajapikku on hakatud disainerite töid rohkem tunnustama. 14. septembril 2006 kuulutati välja Eesti esimene Disainiaasta (kuulutati lõppenuks 6. novembril 2007), et tähistada 40 aasta möödumist disainihariduse andmise algusest, tähtsustada disaini ettevõtjate silmis ning tutvustada antud tegevusala laiemale üldsusele. Iga kahe aasta tagant annab Eesti Disainerite Liit välja disainiauhinda BRUNO. Esimesed seesugused auhinnad jagati laiali 2006
Sel juhul on sagedasti tegemist hiina päritolu tusiga. Algselt kuuluski tuss Hiina kirjameeste ja kunstnike varustusse. Otseselt on tusist ja pintslist sõltuv hiina hieroglüüfkiri. Igas hieroglüüfis, eriti nende esialgsel kujul, on aimata hoogsat, kuid täpset pintslitõmmet. 10. TARBEKUNST- Kunstiliselt kujundatud tarbeesemed. Keraamika, metallikunst, ehtekunst e. juveelikunst, klaasikunst, nahakunst, tekstiilikunst, puidukunst, raamatukunst 11. FOTOGRAAFIA- 19 saj. forograafia leiutamisega sai alguse. Kunstipärased fotod. On veel dokumentaalfotod, moefotod, montaazfotod, reportaaz jne. 12. VIDEOKUNST- video kasutamine kunstilisel taotlusel 13. REALISM- tõepärane kujutamine, tegelikkuse jäljendamine. 14. STILISEERIMINE- lihtsustamine 15. IDEALISEERIMINE- parandatakse looduse vorme, et nad vastaksid ideaalile, standardile.
eeskujud aitasid 1930.a. alguseks jõuda lihtsamate, selgemate, materjalipärasemate vormideni. Keraamikas oli silmapaistvam Valli Eller (1906 1963), portselanimaalis Aino Alamaa (1908 1996), klaasikunstis Maks Roosmaa (1909 1971), metallikunstis Ede Kurrel (1909 1991). Eduard Taska (1890 1942) arendas köitekunsti oluliseks tarbekunsti valdkonnaks, andes nahale ka laiemaid ja esteetiliselt mõjusamaid kasutusvaldkondi ja viise. Mitmel tarbekunstialal (portselanmaal, tekstiil, nahakunst) tegutses maalikunstnik Adamson Eric. 1990.aastad Eesti kunstis Aastal 1991 taastati ja kuulutati välja Eesti Vabariik. Eesti sattus kiirete muutuste keerisesse, millest oli võimatu kõrvale hoida ka seni stabiilselt arenenud kunstielul. Tagantjärele on raske arvata, kas näiteks põlvkondade vahetus oleks olnud sedavõrd otsustav, kui poleks olnud nii radikaalseid muutusi ühiskonnas. Esimesed märgid arenevast ideede konfrontatsioonist olid juba nähtaval viisil olemas
esemed. Väga ammusest ajast on inimene loonud tööriistu ja igapäevases elus vajalikke tarbeesemeid - ehteid, relvi, mitmesuguseid anumaid, tekstiili jms. Kunstkäsitöö on küll tarbeesemete tööstusliku tootmise tõttu oma otsese vajalikkuse kaotanud, kuid paljud kunstnikud eelistavad oma ideed valada mõne tarbeeseme vormi. Tarbekunsti alla kuuluvad keraamika (savist esemete valmistamine), metallehistöö (juveliirikunst, ka kunstipärane sepatöö), mööblikunst, nahakunst, tekstiilikunst ja samuti massilisim - moekunst. Tööstuslik tootmine on 20. sajandi jooksul tõstnud esile uue kunstiliigi - disaini (inglise keeles "design"- kujundus). See kunstiharu tegeleb tarbeesemete, aga ka reklaami kujundamisega. Tõenäoliselt on iga tarbeese või trükis kaasajal mingil hetkel käinud läbi kunstniku - disaineri käe alt. 1.5 Mis on trükigraafika? Sarnaselt maalikunstiga on graafika kahemõõtmeline kunst. Põhiliseks väljendusvahendiks on sealjuures
annaabi.ee 
