3 – Valutehnoloogia Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ülemisest ja alumisest vormipoolest. Selleks, et tagada hõlbsa eemaldamise vormist ja säilitada detaili kvaliteedi asetame vormi vertikaalselt. Valandi siseõõnsus kujundame vormi asetatava kärni abil. Mudeli vertikaalpindadele
käsi- või masinvormimist. 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. 1. Detaili joonis 2. Valandi joonis 3. Mudeli joonis 4. Vormi joonis 5. Vormimis- ja valamisoperatasioonide kirjeldus 1.Mudeli paigutamine alusplaadile 2.Vormkasti asetamine alusplaadile, mudel puuderdatakse grafiidiga 3.Mudelisegu kihi peale sõelumine 4.Vormkasti täiteseguga täitmine 5.Tihendamine äärelt keskosa poole 6.Üleliigse vormisegu eemaldamine 7
Tuleb lahendada järgmised ülesanded: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli (masinvormimisel mudelplaadi) joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Kui on tegemist masinvormimisega, anda masina skeem. Lähtejoonis Valandi joonis Lahutuspind on valitud nii, et juhul kui vormipooled nihkuvad, oleks see hästi näha. Mudeli eskiis Masinvormimisel kasutatakse mudelplaate, mille külge monteeritakse mudelid ja valukanalite süsteemi elemendid. Peale mudeli on joonisel näidatud valukanalite süsteemi elemendid. Terasvalandi alumine mudelplaat
Töö eesmärk Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel, kasutades käsivormimist. Töö ülesanded 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn ( kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valukanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus Käesolev harjutustöö käsitleb kõige enamkasutatavat toorikute saamise moodust valamise teel: liivvormvalu. Sellist valumeetodit kasutatakse umbes 75% kõikidest valanditest. Valandi asend vormis mõjutab oluliselt valandi kvaliteeti. Silindrikujulised valandid, mille sise- ja välispinnad kuuluvad lõiketöötlusele, on soovitatav paigutada vormi vertikaalselt
2 1. joonestada variandile vastava detaili joonis 2. joonestada valandi joonis, millel näidata ära tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn 3. joonestada mudeli joonis (mudelplaadi) 4. joonestada koostatud vormi joonis koos vormikasti, kärni ja valu kanalite süsteemi elementidega 5. anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. + skeem Töö Hinne 85 punkti 100st Hinde viis alla: töötlusvaru (-5%); mudelplaadid (-5%); koostatud valuvorm (-5%) Detaili joonis. v. 18 Masinvormimine Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või
5. Analüüsida alternatiivsete valuprotsesside (kokillvalu,koorikvalu, survevalu, tsentrifugaalvalu ja täppisvalu) kasutamise võimalusi antud valandi saamiseks. Detaili variant on sama kui survetöötluse kodutöös. 1. Detaili joonis Joonis 1 2. Valandi eskiis Joonis 2 3. Mudeli eskiis Joonis 3 4. Valuvormi eskiis Joonis 4 5. Vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus käsivormimisega liivvormis 1. Mudelite valmistamine mudelil on valandi väliskuju geomeetria, kuid kuna metalli maht väheneb üleminekul vedelast olekust tahkesse peab mudel olema kahanemisühiku võrra suurem, kui valand. Kasutades silumiini peab mudel olema 1% võrra suurem valandist. 2. Vormi valmistamine Vorm koosneb ülemisest ja alumisest vormi poolest. Vormkasti asetatakse mudel ning vormisegu tihendamise teel saadakse mudeli jäljend
revolverstantsid, mille tööriistatrumlisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigutatakse seadme töölaual X ja Y telje suunas. Kui leht on jõudnud programmis ettenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi materjali. Revolverstantsid võimaldavad teha ka mitmesuguseid vormimis-, markeerimis- ja painutusoperatsioone. Sellisel juhul ei suruta templit täielikult läbi materjali, vaid löögihaamri töökäigu täpse juhtimisega tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist toodete valmistamisel, samuti ei pea partiid olema suured. Laserlõikus Laserlõikus on universaalsuse, suure jõudluse, täpsuse, hea kvaliteedi ja
5. Kärn 6. Vormi eraldustasand 7. Tõusukanal 8. Kompensaator (valupea) 9. Toitekanal 10. Valulehter 4. Antud valuprotsessi iseloomustus Valandite täpsus ja pinnakaredus oleneb suuresti vormi valmistaja oskustest, kui vorm pole piisavalt kõvasti kokkusurutud, siis võib vorm kokkuvajuda ning mudeli jäljendi pindadele mustuse jätmine põhjustab halva pinnakareduse. Täpsus oleneb ka kui vähe on lastud kahel vormi poolel üksteise suhtes nihkuda. Võrreldes teiste tehnoloogiatega on see vormimis viis üpriski odav, seda isegi väikestes kogustes. Üks suuremaid miinuseid ongi see, et ruumi peab jätma töötlemisvarudeks. Üldiselt antud valuprotsessi pinnakaredus on kõige halvem võrreldes teiste protsessidega ning täpsus samuti, kuna inimene pole võimeline sadu vorme järjest valmistama. Vormide valmistamiseks on vaja liivasavisegu, mis moodustab põhiosa vormist, siis mudelit et oleks võimalik valmistada jäljendit, mis võib olla tehtud puidust,
töökohal. Tööetapijoonis tehakse töö planeerimisetapil sellisest tööst, mida: • uuritakse ja mille meetodeid soovitakse osaliselt parandada • ei ole köögis varem tehtud Joonist tasub teha tööetappidest, mis on: • aeganõudvad ja keerulised • suure käsitsi töö mahuga • “pudelikaelaks” kujunevad Toiduvalmistamisel on sellisteks etappideks tihti eeltöötlusetapid, vormimis- ja kokkusegamisetapid, nt vormitoidu komplekteerimine või liharullide vormimine, korrastustöödest nt toiduvalmistamisnõude pesemine. Tööetapijooniselt selguvad järgmised asjad: • töökoht ja tööetapp ning sellesse kuuluvad osad • toorained ja nende käsitletavad kogused • töövahendid ja kasutatavad nõud ning nende paigutamine • töötajate arv ning paigutus • valmis toote pilt Tööetapp planeeritakse selliseks, et:
kompositsioon. Puitehistöös kasutatakse tööriistadena peitlit, puuri, rasplit ja saagi. *Klaastehnika Klaaskunst on tarbekunstiala . Klaasist tehakse vaase , jooginõusid , peegleid jms . Klaasi ilu paikneb läbipaistvuses , säras ja värvitoonide rohkuses . Tehakse ka kahekihilist ehk kahelist klaasi , valget piimklaasi ja paksu kristallklaasi , mille sära tugevdatakse lõigetega . Esimesed klaasesemed olid mitmesugused pärlid ja muud täisklaasesemed . Vormimis ja viimistlus võtted liigituvad kaheks : 1 . Kuumtöötluseks Sulaklaasi puhumine , modelleerimine , valamine , pressimine , kuumliideteg kujundamine . 2 . Külmtöötluseks Tardunud klaaspinna lihvimine , graveerimine , ööveldamine , maalimine , kuldamine . *Keraamika Keraamika laiemas tähenduses on savitöötehnika, mis põhineb materjali põletamisel. Keraamikaks niemtatakse ka põletatud savist tooteid - nii ehitusmaterjale ja - osi kui ka nõusid, iluasju ja kujusid
Kui vorm on jahutatud, võetakse plast vormist välja. · Survevaluvormimine. Üks levinuim ja arenvaim plastide töötlemismeetod. Selle meetodiga saab töödelda peaaegu kõiki termoplaste. Protsess ise on kiire ja sobib hästi ühesuguste toodete tootmiseks. Näiteks: televiisorite ja telefoni korpused. · Sisetükiga valuvormimine. Saab töödelda polüpropüleeni, polüamiidi, polüstüreeni ja polükarbonaati. Sisetüki võib tootesse viia vormimis protsessi ajal kui ka peale vormimist. See on sarnane survevaluvormimisele. Enne kui sulaplast valuvormi surutatakse, sisestatakse valuvormi sisetükk. Peale jahtumist võetakse vorm lahti ja valmis toode eemaldatakse sealt. Selline protsess on täielikult automatiseeritud ja seetõttu on ta laialt levinud. · Puhumissurvevormimine. Koosneb kolmest olulisest etapist: plasti sissepritsest, puhumisest, toote eemaldamisest. Sellega valmistatakse seest
lähtematerjalidest. Pulbriliste lähtekomponentide segamisel viiakse pulbrisegusse sageli pulbrite pressitavust parandavaid määrdeaineid. Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimis- meetodeid kasutades. Enimkasutatav on külmpress- imine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Viimasel juhul avaldatakse
annaabi.ee 
