Kunstiliigid - esitlus (0)

Kunstiliigid
Paikuse Põhikool
Jornas-Toomas Iisak
7a
Sisukord
1. Arhitektuur e. Ehituskunst.........................3
2. Kujutav kunst.................4
Maalikunst...........................4
Graafika...............................5-6
Skulptuur.............................7
3.Tarbekunst..........................8
Tekstiil.................................8
Puittehistöö..........................8
Klaasikunst..........................9
Keraamika...........................10
Nahakunst...........................11
Metallikunst.........................12
4.Kasutatud kirjandus.......................13
5.Pildid.................14-17
Arhitektuur ehk ehituskunst
Arhitektuur (ladina keeles architectura; kreeka sõnast architektn
'ehitusmeister') ehk on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine.
Arhitektuur hõlmab nii üksikute hoonete kui ka tervete asulate planeerimist.
Arhitektuur loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna.
Ajalooliselt on ehituskunsti jaotatud kolme suurde liiki:
tsiviil- ehk profaanarhitektuur ­ hõlmab elamud, paleed, raekojad, kaubamajad
kultuse- ehk sekraalarhitektuur ­ hõlmab kirikud, templid, hauakambrid
sõjaline ehk militaararhitektuur ­ hõlmab linnused, bastionid.
Nüüdisajal jaotatakse arhitektuuri tsiviil- ja tööstusarhitektuuriks. Linnade ja muu
asulate planeerimist nimetatakse maastiku ja haljasalade kujundamist
maastikuarhitektuuriks, siseruumide kujundamise sisearhitektuuriks.
Kujutav kunst
Maalikunst - on kujutava kunsti liik, mille väljendusvahendid on värv ja
kahemõõtmeline kujutamispind. värvi kantakse pinnale harilikult pintsliga.
Olulised on joonistus, heleda-tumeda- ja valguskäsitlus, perspektiiv, faktuur
(milline on pintslitõmme) ja kompositsioon. kõik eelnimetatu seob kujundite
osad ja väljendusvahendid kunstitervikuks. Teose otstarbe ja kavandatud
asukoha järgi eristatakse monumentaalmaali, dekoratiivmaali, tahvelmaali ja
raamatu ehk miniatuurmaali.
Tehnikate järgi eristatakse akvarell-, fresko-, guass-, klaasi-, pastell-, tempera-,
õli- ja vahamaali. Kasutatakse ka sega- ja liittehnikaid, nt kollaaz. Varaseimad
maalid olid oma otstarbelt enamasti maagilised. Antiikajal loodi peale
seinamaalide ka rohkesti vaasimaale. Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga
seinamaal, klaasi-, ja miniatuurmaal ning altarimaal.
Kujutav kunst2
Graafika ­ üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maali ja skulptuuriga.
Graafika peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või
värvilised pinnad.Graafikateoste alusmaterjal on paber, seega sai graafika
tekkida pärast paberi leiutamist. Hiinas hakati graafikat viljelema 2. sajandil.
Koreas ja Jaapanis 6.-8. sajandil ning Euroopas alates 14. sajandist.
Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja
rakendusgraafika.Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk
paljundusgraafika. Söe-, pliiatsi- või tusijoonistus tehakse otse paberile.
Estamgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse,
linooli, metalli või muusse materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda
saadakse kujutise peegelpildis jäljend.
Kujutav kunst3
Graafika suurmeistrid on saksa kunstnik A. Dürer, Hollandi kunstnik Rembrandt,
hispaania kunstnik F. Goya ja Jaapani kunstnik K. Hokusai.
Eesti kunstis asetseb graafika tähelepandaval kohal, kuulsaimad vabagraafika
viljelejad on olnud Kristjan Raud ja Eduard Viiralt.
Nüüdiskunstis paistab eriti silma estampgraafika, tuntud meistrid on A. Bach, H.
Eelmaa, E. Okas, V. Tollija P. Ulas.
Kujutav kunst4
Skulptuur ­ üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist kõrvu maalikunsti ja
graafikaga; ka selle kunstiliigi teos, kuju. Skulptuuri väljendusvahendid on
tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Eristatakse igast küljest vaadeldavat
ümarskulptuuri ja ainult esiküljelt töödeldud pilditaolist reljeefi.Skulptuuri
põhizanrid on portree, figuur ja loomaskulptuur. Skulptuuri vanimad näited on
esiaegsed kivist ja luust inimese ja loomakujukesed. Esimene raidkunsti
õitseng oli vanaajal Egiptuses, kus kujudega kaunistati templeid ja haudu.
Antiikskulptuuri tipptase saavutati Kreekas.Maailmakuulsaid kujureid on
Itaallased, Michelangelo ja Donatello, prantslased A. Rodin ja E.A. Bourdelle
ning inglane H. Moore. Eesti rahvuslik skulptuur algab 19. sajandi lõpust, A.
Weizenbergi loomingust. 20. sajandi silmapaistvate Eesti kujurite hulka
kuuluvad J. Koort, A. Starkopf ja F. Sannamees.
Tarbekunst
Tekstiilikunst - esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja
rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi,
puuvilla ja kunstikiudaineid. Kaunistus tikitakse, trükitakse, maalitakse või on
koekirjaline. Pealeõmmeldud kaunistust nimetatakse aplikatsiooniks.
Puitehistöö - on tarbekunsti ala, mis hõlmab puidust ilu- ja tarbeesemete,
mööbli ning arhitektuuridetailide valmistamise. Puidust kunstiteoste (kujude)
ja tarbekunstiesemete (mööbli arhitektuuridetailide) nikerdamine ning
figuraal- ja ornamentaalreljeefidega kaunistamine.Puust nikerdatud teos on
puunikerdis. Tal on kokkupuuteid puitehistööga. Materjalina kasutatakse nii
kõva (tamm, pukspuu) kui ka pehmet puitu (pärn, pähkel). Tööriistadena
kasutati peitlit, puuri, rasplit ja saagi. Puunikerdusteoseid on kaetud
kuldplekiga ja värvitud, eriti keskajal.
Tarbekunst2
Klaasikunst - on tarbekunstiala. Klaasist tehakse vaase, jooginõusid,
kroonlühtreid, peegleid jms. Töötlemismenetlused jaotuvad kuutöötluseks
(vedela klaasi puhumine, vormimine, valamine ja pressimine) ning
külmtöötluseks (lihvimine, mustri graveerimine, happega söövitamine ja
maalimine). Klaasi ilu seisneb läbipaistvuses, säras ja värvitoonide rohkuses.
Eri värvused saavutatakse sulaklaasile metallioksiide lisades. Tehakse ka
kahekihilist ehk kahelisklaasi, valget piimaklaasi ja paksu kristallklaasi, mille
sära tugevdatakse lõigetega.
Tarbekunst3
Keraamika - laiemas osas savitöötehnika, mis põhined materjali põletamisel,
mis põhineb materjali põletamisel, kitsamas mõttes sama tehnikat rakendav
tarbekunstiala. Keraamikaks nimetatakse ka põletatud savist tooteid endid nii
ehitusmaterjale ja ­osi kui ka nõusid, iluasju ja kujusid. Savist vormitud eset
põletatakse madalkuumused (900o ­ 1200oC). Madalkuumuse puhul jääb
keraamika urbseks. Et selline ese vett peaks, kaetakse ta vaaba ehk
glasuuriga. Kõrgkuumuses savi sulab ning muutub vett ja gaasi pidavaks.
Erisuguseid savisegusid eri menetlustel töödeldes saadakse mitut liiki
keraamikat. Kõige õrnemad on portselan ja fajanss, lihtsam ja paksem on
glasuurimata keraamika ­ samott ja terrakota. Värvilist keraamikat tehakse
vaabale metallisooli ja oksiide lisades. Esemeid kaunistatakse ka
maalinguga. Seda võib teha nii enne kui ka pärast vaapamist.
Tarbekunst4
Nahakunst (nahkehistöö) ­ tarbekunstiala. Kaunistamise otstarbel
rakendatakse kuldamist, värvimist, mustri lõikamist (nahalõiget), templitega
trükkimist, nahapinna reljeefseks voolimist (nahavooli), naharibade põimimist
ja mitut värvi nahatükkide mustriks kleepimist (aplikatsiooni). Keskajast
tänapäevani on näiteks põhiala olnud raamautköidete valmistamine. Peale
selle on tehtud laekaid, kotte, mööblikatet, tapeeti ja muud sarnast. Eesti
rajas kõrgetasemelise nahkehistöö E. Taska, kaunistusviise uuendas
Adamson-Eric.
Tarbekunst5
Metallikunst ­ tarbekunstiala, kus materjalina kasutatakse metalle (rauda,
vaske, tina, alumiiniumi ja teisi) ning nende sulameid (messingit, pronksi,
terast). Väärismetallide (kulla, hõbeda ja plaatina) töötlemist nimetatakse
kullassepakunstiks. Metallikunstitehnikaid tunti juba vanaajal. Põhiliselt
nüüdisajal viljelevad tehnikad on valu (sulametalli valamine vormi),
sepitsemine, kohrutamine (lehtmetalli külmalt venitamine ja vormimine) ning
teiste hiljem kasutusele võetud trugimine (lehtmetalli vormimine treipingil).
Pinnakaunistustehnikad on uurendamine (graveering), hapetega
söövitamine, emailiga katmine ja panustamine (muust metallist või materjalist
osade liitmine). Metallikunsti tooted on tarve- ja ilunõud, ehted, küünlajalad,
ordenid ja medalid, arhitektuurne sepis ja muud sarnane. Vana- ja keskajal
valmistati ka kaunistatud relvi ja raudrüüsid
Arhitektuur Maalikunst
Graafika Skulptuur
Tekstiil Puittehistöö Klaasikunst
Keraamika Nahakunst Metallikunst