suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid. Preilid said ealt ennast täispikkuses vaadatakse. Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid, Tuhkatriinu esimest puuoksa, mis isa kübarat puudutab. Isal saadud võsu istutas ta ema hauale. Kuninga peole tulid kõik ilusad tüdrukud kogu maalt, sest kuningapoeg tahtis omale naist valida. Võõrasema ütles, et Tuhkatriinu võib tulla, kui ta Tuhkatriinu aitas õdedel ennast valmis sättida. kahe tunni jooksul tuha seest kõik läätsed leiab. Linnud aitasid tal seda teha: Võõrasema käskis sama teha, aga pani sellel korral kaks kausitäit läätsi. Sai kleidi ja kingad ema haual kasvava sarapuu Ristiema käskis kõrvitsa tuua aiast. Ristiema otsas olevalt linnult
võõrasema ja Tuhkatriinu võõrasõed majast välja. "Tuhkatriinu" Vennad Grimmid. Eesti Raamat, 1973 Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, talle anti kole kleit. Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid, Tuhkatriinu esimest puuoksa, mis isa kübarat puudutab. Isald saadud võsu istutas ta ema hauale. Kuninga peole tulid kõik ilusad tüdrukud kogu maalt, sest kuningapoeg tahtis omale naist valida. Võõrasema ütles, et Tuhkatriinu võib tulla, kui ta kahe tunni jooksul tuha seest kõik läätsed leiab. Linnud aitasid tal seda teha: Võõrasema käskis sama teha, aga pani sellel korral kaks kausitäit läätsi. Sai kleidi ja kingad ema haual kasvava sarapuu otsas olevalt linnult. Kui keegi teine peale kuningapoja tahtis Tuhkatriinuga tantsida, ütles kuningapoeg, et ei saa, see on minu kaaslane. Tuhkatriinu põgenes kuningapoja eest tuvimajja.
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest
jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoja tappa, kui ta veel siia julgeb tulla. Hommikul saatis noorem ttar varesega kuningapojale teate, et ta enam siia ei tuleks. Kuningapoeg tuli ikka ja lahkus koos ttrega. Kui
Raha eest õnne ei saa Elas kord kuningapoeg , kes oli väga rikas. Ta arvas, et tal on kõik olemas, et olla õnnelik. Ühel päeval kohtus ta vaesest perest päris tütarlapse Miiaga. Kuningapoeg armus koheselt. Mõned päevad hiljem tegi ta Miiale abieluettepaneku. Miia ütles printsile, et abiellub temaga vaid siis, kui prints võimaldab talle õnnelikku elu. Kuningapoeg vastas kohe, et tal on uhke loss, mitu teenijaid, raha ja veel palju muudki. Prints lubas Miiale osta kõik, mida neiu soovib. Miia vastas kuningapojale, et sellised asjad pole veel kedagi õnnelikuks teinud. Miia andis printsile aega täpselt aasta, et prints saaks õppida õnne väärtust ja seda, milles see tegelikult peitub. Prints otsustas minna mööda maad rändama lootes, et sellest on abi. Kõigepealt kohtus ta metsas suure tammega. Prints küsis tammelt: ,,Kas sa oled õnnelik
“Kullaketrajad” Elasid kord üks nõid ja tema kolm tütart. Nõid sundis tütreid kullast lõnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta tütardele mitme päeva töö kätte. Samuti ähvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lõnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid tütred selle peale, sest nende arvates oli see võimatu. Ühel päeval, kui nõid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ära ja sattus tütarde juurde. Kui teised õed ketrasid, siis noorem õde lobises õues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja tütre kaasa viia. Kui noorem tütar ketrama läks, oli kõigi imestuseks tema lõng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nõid koju tuli, ähvardas ta kuningapoja tappa, kui ta veel siia julgeb tulla. Hommikul saatis noorem tütar varesega kuningapojale teate, et ta enam siia ei tuleks.
kordamine (näit tegevused) imeesemed üleloomulike võimetega inimesed tegevus toimub määramatus kohas ja määramatul ajal 1.Kullaketrajad 3 õde, nõid, hea kuningapoeg Virkus on hea asi. Töö kiidab tegijat. 2.Vaeslapse käsikivi Hea tütar halb võõrasema, õnnelik Heale tasutakse kõik hea Suur tükk ajab suu lõhki. lõpp. 3.Kaksteistkümmend tütart 12 õde, halb väimees hea Ahnus on halb Ahnus ajab uppakile. kuninganna 4
kreeka jumalad nt Zeus. Mis on roomlaste eepos, kes on autor? Aeneis on eepos ja autor on Pubilus Vergilius Maro Mis on eepose põhisisu? Aeneas on vaja täita missioon- rajada riik Itaaliasse. Tänu Junole sattus ta saarele kus armus temasse Dido.Nende suhe katkeb ootamatult, kui Jupiter saadab talle meeldetuletuse.Nii jätkas Aeneas oma teekonda. Eepos lõppeb Turnuse ja Aenease kahevõitlusega. Keskaeg (Tristan ja Isolde) a)Kes olid Tristan ja Isolde? Tristan oil kuningapoeg, kes elas onu õukonnas. Isolde oli kuldsete juustega neiu, kes pidi abielluma Marciga(Tristani onuga). b)Maapealses elus pole neil võimalik koos olla-miks? Sest Isolde pidi abielluma Marciga. c)Miks surevad Tristan ja Isolde? Tristan sai sõjaretkel surmavalt haavata ja ainuke kes oleks ta elu päästnud oli Isolde aga Tristani armukade abikaasa valetas et isoldet ei tule ja tristan suri kui oli lootuse kaotanud. Isolde suri tema kõrval armastusest. d)Tristani ja Isolde vahelist armastus
Salmel hakkasid käima kosilased. Esimesed olid Kuu ja Päev. Salme lükkas mõlema ettepanekud tagasi, kuid kolmandana tuli Täht, kellega Salme otsustas ka abielluda. Tuli tähti-poisikene, Põhjanaela vanem poega, Viiekümmenel hobusel, Kuuekümmenel kutsaril; Tahtis Salmet kaasaks saada, Neidu kihlul kinnitada. Salme ja Tähe pulmad Pulmi peeti kaua ja toredalt. Pulmade ajal käisid ka Kuu, Päike, Vesi, Tuul ja isegi Kungla kuningapoeg. Kõik tahtsid seekord Lindat endale naiseks paluda, aga Linda lükkas nad kõik tagasi. Lõpuks tuli Kalev. Tahtis Lindat liivitseda, Tedretütre naiseks võtta. Kalev oli Lindale meelepärast ja pulmad korraldati suured ja uhked. Lahkumine Varsti Salme ja Täht jätsid hüvasti ja läksid oma teed. Natukene aega hiljem otsustasid Kalev ja Linda ka lahkuda. Nad jätsid hüvasti, istusid vankrisse ja sõitsid Kalevite kodu poole.
BUDISM AJALUGU · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias · Tekkis vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu) · Ajaarvamist loetakse Buddha virgumisest, 543. a. eKr · Budismi ajalugu Eestis algas 20. sajandi alguses ÕPETUS · Eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine) · Meie oma ,,mina" ja asjade väline külg on vaid meelepete ja illusioon (maaja, maya), mis eksisteerib vaid niipalju kui inimene talle ise väge annab · Neli õilsat tõde: 1
3 kontretavamängu, 4 orkestri kontserti, 3 klaverikontserti, 2 viiulikontserti jne. Arvukas ka kammermuusika (triod, kvartetid, sonaadid, variatsioonid, fantaasiad...) ja orelimuusika. Vokaalsünfooniline muusika ja lavateosed: 3 oratooriumi (Paulus, Elias), 2 kontserti, 7 ooperit (laulumäng komedijandist). Muusikalised illustreeringud draamadele: W. Shakespeare Suveöö unenägu, Antigo, Öölaul. Palju koorimuusikat orkestri saatel (uusaastalaulud, kuningapoeg. Vaimulikud psalmid, 83 soololaulu. Klaverimuusika: 8 vihikut sõnadeta laule ja muid väikesi vorme.
Siegfriedi lood Tegelased : Siegfried kuningapoeg, peategelane Siegmund kuningas, Siegfriedi isa Siegling kuninganna, Siegfriedi ema Mimer sepp Regin lohe, koletis sügavas metsas Brünhild üksik, sõjakas kuninganna Gana Brünhildi parim hobune Kriemhild väga kaunis printsess Gunther kuningas, Kriemhildi isa Hagen kuningas, Siegfriedi vihkaja ja kadestaja, teeskleb sõpra kuna ei saa Siegfriedile vastu Etzel kuningas, Kriemhildi teine mees
taastuvenergia, elektri tootmine ja selle hinnad. Saates väljendati oma arvamusi ja diskuteeriti kliimaga seotud aspektide üle. Saatejuhi hoiak mõistlik ja sõbralik. Edasi tuli päevauudiste kokkuvõte, kus võeti kokku teemad pagulastest ja kooseluseadusest. Järgnesid spordiuudised jalgpallist, kergejõustikust ja võrkpallist. Veel lasti kuulamiseks mõned laulud ja kõige lõpuks õhtujutt Vendade Grimmide „Konn kuningapoeg“, mille esitajaks Helgi Sallo. Vikerraadio reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. Saade: Stuudios on peaminister Tgemist uuriva saatega, kus kohal oli peaminister Taavi Rõivas. Saatejuhid olid peaministriga sõbralikud ja uurivad ning küsisid palju täiendavaid küsimusi. Räägiti Juhan Partsi ümber olevast tülist, valitsuse suutmatusest teha õigeid otsuseid, Euroopa Liidu Kontrollikoja kandidaadi esitamisest, Estonian Airist, Neinar Seli kohtuasjast, Keskerakonna esimehe valimisest
Tristani ja Isolde lugu Kuningapoeg Tristan on jäänud orvuks ja röövitud norra kaupmeeste poolt. Poiss pögeneb ja satub oma onu Marci ôukonda, kus kasvab üles ja temast tahetakse pärijat teha. Tristan on vapper vôitleja, kuid ükskord saab ta haavata mürgitatud relvast, teda ei osata ravida, Tristan sôuab merele teadmata suunas, et surra. Tuul ajab paadi Iirimaale, kus kuninganna ravib ta terveks, Marci ôukondlased on kadedad, et Tristanist saab pärija ja nad soovitavad Marcil
Eepos – värsivormis pikk jutustav teos, mis põhines müütidel, muistenditel, rahvalauludel. Herakles Kreeklaste kuulsam kangelane, keda peeti esiisaks – elas enne Trooja sõda (1250 eKr) ahhailaste (muistsed kreeklased) ja troojalaste vahel. Kestis 10a, lõppes ahhailaste võiduga. Homoros Pime laulik, elas 8 saj eKr Eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” autor U 1250 eKr Puhkes Trooja sõja puhkemise põhjus: Trooja kuningapoeg Paris röövib Helena Homerose eepos „Ilias” sisu: Trooja sõja 10 aastat Odysseuse kavalusega (puust hobune) võidetakse Trooja sõda. Homerose eepos „Odüsseia” sisu: Odysseuse 10a kestnud rännakust koju peale Trooja sõda.
Teda kasvatati parimate traditsioonide vaimus, anti mitmekülgne koolitus sõjanduses (kuningas on armee- ja õhujõudude kindral ning mereväeadmiral). Oxfordis õppis ta riigiõigust, ajalugu ja majandust samas Ballioli kolledzhis, kus oli õppinud tema isa Olav kolmkümmend aastat varem. Poeg hakkas isa kõrval varakult täitma ka riigi esindamise kohustusi: avas näitusi, võttis osa konverentsidest, külastas vanadekodusid, tegi välisvisiite. Tõsine probleem kerkis esile siis, "kui kuningapoeg tahtis hakata naist võtma". Kroonprints oli olnud oma tulevasega tuttav küll juba üheksa aastat, ometi küttis tema abiellumissoov 1968. aastal üles poliitilisi kirgi. Kerkis koguni küsimus monarhia püsima jäämisest, sest väljavalitu Sonja Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu.
Sigfried- oli mees oli tapnud lohe ja supelnud siis tema veres sai haavamatuse. Aga mingi leht jäi abaluude alla ja see koht oli haavatav. Ta oli Purgundia kuninga poeg. Ta oli saanud (lohelt, kes sai selel jumalatelt) Nibelungide varanduse, mis oli ka neetud.(see oli kääbuse oma, kui jumal selle neilt ära võttis siis kääbus needis seda). Igatahes oli see suur rikkus, seal oli ka keep, mis muutis nähtamatuks ja ka sõrmus. Sigried läheb appi Güntherile(kirde-sakslane, kuningapoeg). Sig aitab Günil vaenlasest võitu saada. Günil on õde Kriemhild. Kes hakkas meeldima Sigridele. Gün on põhmõtteliselt nõus sellega aga Gün tahab Islandi kuningatütart Brunhild. Bru andis oma kosilastele ülesanded ja kui seda ära ei suudetud teha, siis võeti pea maha. Brun kutsus Sigi appi ja ülesanded said tehtud. Sig käis pulmaööl Gün asemel ja võttis pulmaöölt Brult mõned ehted ja andis oma naisele. Mõnda aega olid kõik õnnelikult paarikaupa koos
aastal, eestikeelne tõlge Rein Sepalt 1977.Eepose autor on teadmata. "Nibelungide laul" kujutab oma aja rüütlielu:seetõttu on eeposes tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Kogu eepose tegevustik on paigutatud Suure rahvasterändamise aega. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist, sisuliselt jagatakse "Brünhildi muistendiks" ja "Burgundide hukkumise muistendiks". Esimene osa on keskendunud Siegfriedile ja Kriemhildile: Madalmaade kuningapoeg Siegfried on armunud Kriemhildesse, kellega ta pole iialgi kohtunud. Ta ilmub Burgundiasse oma 12. mehelise seltskonnaga ning jääb sinna aastaks ajaks kostile. Selle aja sees võidab Siegfried Kriemhildi venna Guntheri usalduse ning aitab tal tagasi tõrjuda maale tungivate taanlaste ja sakslaste väge. Veel aitab ta kosimisvõistluses võita Guntherile Brünhildi, Islandi valitsejatari. Ühel peol tekib aga
Armastus ja kirjandus 1. Trubaduurid on prantsuse rüütlilaulikud 2. Rüütlite elus oli armastus väga tähtsal kohal. Ei olnud enam esikohal võitlus isamaa ja usu eest, vaid eelkõige südamedaami eest. 3. Tristan ja Isolde on tuntuma rüütliromaani kangelased. Tristan on orvuks jäänud kuningapoeg. Kuldjuukseline Isolde on neiu, kelle juuksekarva oli pääsuke toonud. Valgekäeline Isolde on naine, kes tahab Tristanit omale meheks. 4. Valgekäeline Isolde ei armastanud Tristanit, sest muidu poleks ta Tristanit tapnud ja ta oleks lasknud tal õnnelik olla. 5. ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". 6. Eesti armastuskirjandus on läbinud ka arengu, kus armastus ei tähenda enam
taime.Vahel ülistatakse ka valitsejat. Islamile pani aluse prohvet Muhamed (570-632). Pühakiri on Koraan, mis koosneb aastaist 610-632 pärit jutustustest, palvetest ja õpetuskõnedest, mis kuulutavad ainujumal Allahi usku ja võitlevad umb- ja väärusulistega. Islamiusulised peavad ramadaani(paastukuud) ning peavad käima vähemalt kord elus palverännakul pühalinnas Mekas. Budism tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha õpetust nimetatakse dharmaks ehk seadmuseks. Hinduism on traditsiooniline India usund, mis on läbi teinud mitu arengujärku. polümeistlik. Selles usundis on põimunud mütoloogia, üldfilosoofilised järeldused, paikkondlikud kultused ja jooga õpetused
vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-Siberis jm. Pühad 1. Tipitaka Piibel raamatud 2. Mahajaana suutrad 3. Vadzrajaana tantrad 4. Dhammapada 5. Bodhitsarjavatara Peavoolud 1. nikaja (nikaya) Peasuunad 2. mahajaana (mahayana) 3. vadzrajaana (vajrayana). Rajaja ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Martin Luther Gautama Tähtsamad · Bodhi päev - Gautama püüdleb Ülestõusmispüha pühad valgustatuse poole Jõulud · 8 Nirvaana päev - Buddha Nelipühad surmapäev · 4 Buddha virgumise püha (Wesak) http://mb- soft
ei pääsenud veel trükki. Kreutzwald jätkas teose täiendamist ja viimistlemist, põhjaliku ümbertöötamise tulemisena valminud lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased"
uuestisündi. Aga ma ei tea kas ma suudaksin sellises keskkonnas elada. Ma ei usu, et see olks võimalik. Ma peaksin siis selja keerama oma Jumalale ja see oleks patt. Oleks patt kummardada võõrast jumalat. Mul on kahju, aga ma tõesti ei oska ennast isegi sellisesse mõtesse ümber mõelda. Küll aga keerleb mu peas üks mõte kas äkki Buddha ei soovinud mitte leida endas sisemist rahulolu ja selle leides hakkas ta õpetama teisi, kes seda samuti leida soovisid. Kuna ta oli ju siiski kuningapoeg kes oma trooni hülgas ja ennast n-ö. otsima läks. Jumalaks ma teda ei pea ja ei usu ka olevat. Ma leian, et Budism on rohkem nagu meeleseisnud, mis teeb sind õnnelikuks ja loob sinu ja maailma vahel harmoonia.
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet Hamlet on Taanimaa prints, kes koju tagasi tulles leidis, et olukord riigis on äratundmatuseni muutunud. Ta isa oli tema äraolekul hinge heitnud ja ema on kohe peale matuseid uuesti abiellunud. Kuningapoeg pidas oma ema sellist kiiret teguviisi ebasündsaks. Natuke hiljem sai Hamlet oma isa vaimuga kokku ja tema käest teada, et ta surm ei olnud mitte õnnetus vaid mõrv ning mõrvar istub troonil. Hamlet oli aga oma isa vaimu nägemisest kohkunud ja kartis, et äkki kehastas isa hoopis mõni kuri vaim, kes proovis teda lihtsalt pahateole ässitada. Samas vaevas printsi võimalus, et vaim rääkis tõtt ning isa tõesti ei saa enne rahus puhata, kui õiglus on jalule seatud
Selle juures mängis suurt rolli tema isa, kes oli osalenud päris mitmes sõjalises konfliktis ja lahingus. Mulle ei meeldinud tema juures see, et ta oli väga ahne. Kui tal oli juba päris suur maa-ala vallutatud, tahtis ta ikka rohkem maid vallutada. Väejuhist Philippos II õpetas oma pojale sõdimiskunsti, milles ta hakkas varsti suuri edusamme tegema. Juba kuueteistkümneselt juhtis ta ome esimest Makedoonia sõjameeste salka. Tol ajal oli väga tavaline, et kuningapoeg lõi kaasa ka vägede juhtimises. Mulle meeldib temas see, et ta vihkab argpüks ja see et ta oli ise väga julge. Üks lahe asi Aleksandri juures on see, et ta ei kaotanud ühtki lahingut üheteistkümne lahinguaasta jooksul, kuigi võitles tihti arvulises vähemuses. Aleksander Suur tappis kõik oma lähikondlased, et kindlustada kuningaks saamist. See tegu oli minu arust natukene julm, kuid ma ei saa seda aega praeguse ajaga võrrelda. Kui
armutu. Tahab kõike isse tunda. Eksis: viibis veenuse mäel- paganliku armastuse jumalanna juures. Laulis sellest. Paavsti juurde karistust saama, jala. Kuulutati lindpriiks ja neati ära. Saadetakse samamoodi tagasi. Ellisabthile öeldakse et hukati. Enesetapp, tannhäuser ka mäele ja tapab end. Tristan ja isolde Lugu armukolmnurgast (kuningas mark, kuninganna isolde ja tristan). Lohengrin Ebamaise ja maise ühend. Püha graalu jumaliku rüütelkonna kuningapoeg Lohengrin saadetakse maale Elsat (lavastati venna tapmises süüdi) kaitsma. Logengrin kehastuus rändavaks juura üliõpilaseks (ei tohi avaldada oma tegelikku isikut). Paari püevaga lahendas juhtumi. Ei raatsinud lahkuda- Elsa. Aetakse elsa uurime tõde, lohengrin avaldab ja lahkub koheselt. Tetrloogia: niebelungide sõrmus Tegelane sigfrid, vanemad peajumal Wotoni lapsed, õde ja vend. Jumalad näevad kullapalavikku. Kulda jahivad inimesed ja kõik müütilised olendid
Tema teosed keelati ja ta määrati 2 aastaks vangi, s.t. sunnitööle. · Pärast vanglast vabanemist läks Prantsusmaale. Naine suri. Wilde küll püüdis end parandada, kuid Alfred peibutas teda, nad said jälle kokku. Oscar Wilde'il oli vähk, operatsiooniks tal raha polnud,ja ta suri Pariisis. Looming · Kirjandusse astus Wilde luule ja lühiproosaga. Edu tõid muinasjutud (,,Õnnelik prints", ,,Õnnelik kuningapoeg" jt) mis ta kirjutas ning jutustused, nagu ,,Canterville'i lossi vaim"; suur menu saatis ka vaimukaid salongikomöödiaid ,,Leedi Windermere'i lehvik", ,,Tähtsusetu naine", ,,Kui tähtis on olla tõsine" ja ,,Ideaalne abikaasa". · Tema looming ei olnud kuigi mahukas, aga kõigel, mis ta kirjutas olgu muinasjutud, näidendid või seesama "Dorian Gray portree" , oli eriline sisemine sära. Wilde'i sära allikas oli tema loomulik vaimuteravus
Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris. CALDERON DE LA BARCA- (1600-1681) hispaania. Teda on sageli kõrvutatud Shakespearega. Esindab küpset barokki. Religioosne ja eksistentsiaalne draama. - baroki draamakirjanik - ,,Elu on unenägu": peategelane Poola kuningapoeg Segismundo. Ennustatakse, et ta lükkab kuninga troonilt. Viiakse metsa elama. Tuuakse tagasi, et kuningas saada. Poiss muutub hulluks. Pole kombeid jne. Lossis raevutseb. Pannakse magama ja öeldakse talle, et see oli vaid unenägu. - Näitab, milline on tegelik maailm värssteose aluseks on idamaine jutustus ,,Barlanami ja Josafati lugu" Ülistab inimese sisemist vabadust.Usus väljenduv inimese hingesuurus. Sealhulgas hingelise
et keegi tuleb nende juurde ja ainus nägija laps hakkas nutma. Sõnum: in on ka elus pimedad (nt armastuse, enda vigade suhtes) nad ei tea oma otsuste ja valikute tagajärgi. Pimedad enese ja teiste suhtes sageli ja on kaitsetud ja üksildased oma saatuse ees. Sümboliseerib usupuudumist. Laps on tuleviku ja lootuse sümbol. Näidend ,,Pelléas ja Mélisande" ainestik on võetud juba vanadest rüütliromaanidest , traditsiooniline armukolmnurk. Peateg on noor neiu, kelle metsas leiab vana kuningapoeg, abielluvad. Pelléas on kuningapoja noorem vend. Mélis ja Pel armuvad. Vana kuningapoeg tapab Pel . Mel sureb ka ja tema surmale pole seletust (ilmselt hingevalusse) Sõnum: näid. näitab, et armastust ei saa sundida. Armastust ei ole mõtet ka alla suruda. Tõeline armastus ei tohiks olla kättemaksuhimuline. ,,Sinilind" olid puuraiduri lapsed poiss Tyltyl ja tüdruk Mytyl. Olid jõulud ja neil piirdusid need sellega, et nägig aknast naabrite pidu
("Rolandi laul", "Nibelungide laul"): · Rolandi laul: 11. sajandi prantsuse eepos, mis jutustab Karl Suure ja frankide sõjakäigust Hispaaniasse võitlema mauride vastu. Peategelane ja sõjakäigu eestvedaja oli Roland ning tema sõber ja tubli sõjamees (sõjard) oli Oliver. · Nibelungide laul: 13. sajandi saksa kangelaseepos, mis räägib Nibelungide dünastia traagilisest hukkumisest. Siegfried (Madalmaade kuningapoeg); Kriemhild (Burgundia kuningatütar); Gunther (Burgundia kuningas); Brüngild (Islandi valitseja); Hagen (Guntheri vasallu/teener) 5. Rüütlikirjandus 12. sajandil sai rüütlist aadel. Rüütlitel tekkisid kombed, peen käitumine Neil oli kurtuaasne elulaad ja sellest ka kurtuaasne kirjandus. Kuidas saadi rüütliks? 7-aastaselt midi kuskile aadli perre elama ja õppima 15.aastaselt saadi kannupoisiks ~20-21-aastaselt löödi rüütliks. · Rüütlikultuur:
surm, võitluses kaotamine. 4. Kes on HOMEROS? Milliste säilinud eeposte autoriks teda peetakse? Homeroselt pärinevad Kreeka tuntuimad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia". Teda peetakse pimedaks laulikuks. 5. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Ilias" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Eepose aluseks on Trooja sõja sündmused, mis algasid jumalate tülist. Tegelased: tülijumalanna Eris, Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite, Trooja kuningapoeg Paris, Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Trooja piiramine kestis 10 aastat, kuni Odysseus mõtlen plaani Trooja linna vallutamiseks suur puuhobune, kus sees kreeka sõdalased. Kui troojalased hobuse linna viisid, tulid öösel sõdalased hobuse seest välja ja vallutasid linna. 6. Tee lühikokkuvõte eeposest ,,Odüsseia" (aeg/koht/sündmused/tähtsamad tegelased). Sündmused peale Trooja vallutamist, kui Odysseus peale 10 aastat koju jõuab. Tegelased: merejumal
soovi. 10. Põhjendage järgnevaid väited näidetega loetud eesti muinasjuttudest. Muinasjutu-uurijad on veendunud, et muinasjutud valmistavad lapsi eluks ette. Ettevalmistus eluks: Elu on komplitseeritud, kuid igast olukorrast leidub väljapääs: Fr.R. Kreutzwaldi “Kullaketrajad” (Nõid moondab sõnakuulmatu tütre jõenupuks, nõia teised tütred aitasid kuningapojal aga lindude keele ära õppida, mille abil sai kuningapoeg Soome targalt teada, kuidas neiu nõidusest päästa. Targa nõuaennete järgi talitades päästis kuningapoeg nõia tütre ja abiellus temaga). Reeglite järgimise olulisus: Kreutzwald “Vaeslapse käsikivi”, “Kaksteistkümmend tütart”, Kunder “Kuldmuna” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html Kuula targemaid nõuandjaid: “Kullaketrajad”, Kunderi “Vaeslaps ja talutütar” http://www.folklore.ee/UTfolkl/mj/kunder/sisu.html
Ta omas filosofeerivat mõistust ja rikkalikku fantaasiat. Samas ei ole ta vooruslikkuse näidiskuju vahel on ta julm, kibe, irooniline ja range. Temas kasvab pessimism, mis viib Hamleti enesemõrva mõtteni. Ta leiab, et ei kannata üksi kannatab ka kogu maailm. Maailm on tema arvates hukka läinud. Asi ei seisne mitte tapmise faktis, vaid selles, et mõrv sai toimuda ja jääda karistamata. Teost läbiv põhiprobleem ongi õiglus ja selle maksma panek. Hamlet kuningapoeg, kes saab teada isa mõrvast ning otsutab tõelise mõrvari paljastada ja õigluse jalule seada. Tegemist väga vastuolulise ja filosoofilise tegelasega, kes mõtleb ka enesetapule. Claudius Hamleti onu, kes tappis kuninga ja sai sel viisil võimule; kaval ja sihikindel, hea poliitik Gertrud Hamleti ema, leinas oma meest, kuid lõpuks abiellus mehe vennaga; kuulelik naine Polonius Laertes Ophelia Horatio Fortinbras Rosencrantz ja Guildenstren 9
Budism Rajaja Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. Pühad tekstid Õpetustekstid kirjutati üles hiljem. Kaanon kannab sanskriti k. nime Tripitaka, paali k. Tipitaka (Kolm Korvi) ning on äärmiselt mahukas. Kanoniseeriti III budistide kirikukogul keiser Ashoka ajal (270-230 eKr). Kolm osa: (Vinaja-pitaka) juhised munkadele ja
prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet Ema ja Rüütel Taanimaa Norramaale ülikoolikaaslased kuninganna lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud
prints Taanimaa Fortinbras kuningas Kaks Claudius Kantsler sõber hauakaevajat Polonius Horatio keigarlik ,,Hamlet" kadunud Isa vaim õukondlane Näitlejad W. Shakespeare kuningapoeg Osric Hamlet Ema ja Rüütel Taanimaa Norramaale ülikoolikaaslased kuninganna lähetatavad Inglismaa Rosencrantz ja Gertrud
Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse. Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta. Kui ta Wormsi jõudis, otsustas ta kohe
Sündmused kujutavad viiekümnendat päeva kümnendal sõjaastal, mil linn vallutatakse. Trooja kuninga poeg Paris lahendab tüli jumalannade vahel (tüliõun), kes on kõige kaunim. Aphrodite kasuks ja saab enesele kõige kaunima naise (Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena). Kreeklased: (ahhailased) Agamemnon (kreeklaste väejuht) Mükene kuningas, Diomedes, Aias, Oüsseus, Achilleus, Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2. Agamemnon paneb proovile sõjaväe võitlusvaimu (Sparta kuningas) 3
24 Budism Budism tunnistab hingede ümbersündi ja karma seadust, orienteerib inimest leidma lunastust ümbersündide ahela lõpetamise teel. Budismil on umbes 325 miljonit järgijat 25 BUDISM · Tekkis 6. sajandil eKr Kirde-Indias vastukaaluks hinduismi polüteistlikule ohverdamisreligioonile. · Rajaja: ajalooline isik, kuningapoeg Siddhartha Gautama, pärast valgustuse saamist ehk virgumist nimi Buddha (virgunu). Eluaastad 566486 eKr, teistel andmetel 560- 480, Sakjamuni soost, praeguse Nepali alalt. 26 BUDISM · Budism oli riigiusk ajaloolises Tiibetis ning on praegusel ajal Sri Lankas, Birmas ja Tais ning on laialdaselt levinud Hiinas, Jaapanis, Koreas, Mongoolias, Laoses, Kambodzas, vähemal määral ka Nepalis, Malaisias, Vietnamis, Ida-
indiapärased rõivaid ja lauldes mantrat. Budism: Pühakiri. Budismi pühakirjaks on tripitaka (kolm korvikest) suutrad-kogum Buddha kõnesid, reeglid, dharma(abidharma-kõrgeima õpetuse kogum) *suutrad-evangeeliumid *reeglid *dharma-lisa, filosoofilised tõlgendused, abi Uuestisünniahel ja mokša. 2 ratast: Samsara ratas-uuestisünniahel Dharma ratas-õpetuseahel Samsara ring ja Dharma ring. Samsara ring - Dharma ring - Siddartha Gautama virgumise lugu. Siddharta oli kuningapoeg, kellele ennustati et kui ta näeb vanurit, haiget, askeeti ja surnut, siis valib ta kuningaks olemise asemel mõtluse ja vaesuse. Ta eraldati muust maailmast, kuid soovis siiski tutvuda eluga väljaspool paleed. Siddharta kohtas ikkagi vanurit, haiget, askeeti ja surnut ning mõistis, et elu on kannatus ja muutis kohe oma eluviise. Ta istus bodhipuu ehk virgumise puu alla ning seal mediteerides mõistis ta, milline on elu.Virgumise hetkel sai temast Buddha.
Kannab maagilist vaimsust ja ühtsust Sõmboliseerib: võrdne positsioon, Ptolemaiose maailmamudel, Ümarluad seotud keldi kristluse sümboliga keldi ristiga. Püha Graal karikas, mille on imet tegevad omadused. Võlumõõk Excalibur. Ghretien de Troyes (u 1130 u 1190) ,,Yvain e Lõvirüütel" ,,Lancelot e Kärurüütel" ,,Percevel e Graali lugu" Tristani ja Isolde lood: Kuningapoeg Tristan on väga eetiline ja vapper rüütel Kasvab kuningas Marki õukonnas Armub viimase naisesse Isoldesse Mõlemad surevad kurvastusr teineteise pärast Nende haudadel kasvasid puud, mille oksad põimusid ühte. Tuntuimad tegelased: · Kuningas Arthur · Lantselot · sir Gallahad Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja ühtsust. Iseloomulikud sümbolid: · Püha Graal · Keldi rist
Võitluses Juuda kuningriigi vastu hävitas 586 a eKr Jeruusalemma, küüditas juudid (neil algas babüloni vangipõlv) 20. Hiiobi sõnum raskest õnnetusest teatav sõnum. Jumal pani Hiiobi usu proovile, saates talle kaela õnnetusi (hävitas karja, tervise, vara, pere) 21. Jesaja ennustus Kord saadab jumal messiase (salvitu), kes taastab Iisraeli riigi kunagise vägevuse. Messias on Taaveti soost ja sünnib Petlemmas. 22. Tüliõun - Trooja kuningapoeg Paris andis kuldse õuna kolmest jumalannast kõige ilusamale, Aphrodite lubas Parisele kauneima naise (Sparta kuninga abikaasa Helena) Lahkheli põhjus 23. Achilleuse kand - nõrk koht. Achilleuse ema, nümf, kastis Achilleuse Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid
Eris aga oli kutsumata jätmisest solvunud ja hakkas nüüd kiuste sepitsema jumalatevahelist tüli. Kui kõik söömas olid, viskas ta nende sekka kuldse õuna, mille peale oli kirjutatud "kõige kaunimale". Kohe hakkasid Hera, Athena ja Aphrodite õuna pärast tülitsema. Zeusil jätkus tarkust mitte vahekohtunikuks hakata. Ta tegi ettepaneku, et iludusvõistluse kohtunikuks hakkab kõige ilusam surelike meeste seas. Ja see oli kahtlemata Trooja kuningapoeg Paris. Kui Paris ühel päeval Ida mäe nõlval oma isa rikkalikke veisekarju valvas, seisis korraga tema ees jumalate saadik Hermes ning teatas talle jumalannade Hera, Athena ja Aphrodite saabumisest. Igaüks neist püüdis tema otsust enda poole kallutada. Vägev jumalate ema Hera tahtis teha teda suurte riikide 4
maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei kutsutud tülijumalannat, kes viskas kättemaksuks jumalate ja jumalannade keskele õuna koos kirjaga: ,,kõige kaunimale". Naisjumalannad ihaldasid õuna endale. Võistlema hakkasid kolm jumalannat: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena, ilu-ja armastusejumalanna aphrodite. Vahekohtunikuks määrati Trooja kuningapoeg Paris. Jumalannad pakkusid Parisele altkäemaksu, Helena pakkus võimu, athena pakkus kangelase kuulsust,Aphrudite maailma ilusaimat naist. Paris valis maailma ilusaima naise Helena. Helena oli Sparte kuninga Menelaose naine seega oli vaja ta räävida ja see ka õnnestus Aphrotite abil. See oligi põhjus kreeklaste sõjakäiguks troojate vastu. Trooja piiramine kestis 10 aastat, lõpuks mõtles Odysseus välja kavala viisi Trooja vallutamiseks. ,,Odüsseia"
4 koos Amenhotep IV-ga, samuti nagu peetakse võimalikuks, et viimane valitses mõned aastad koos oma isaga. Seesuguste nähtustega oldi vaaraode puhul harjutud. Ootamatult surid järjest nii Echnaton kui ka umbes 23-aastane Smenhkare ja nüüd oli kolmandal vennal 10-aastasel Tutanchamonil, aeg tõusta oma esivanemate troonile. Tollal veel Tutanchamoni nime kanev kuningapoeg elas noil päevil Armanast lõuna pool asetsevas vanas pealinnas Teebas.Vahepeal tagaplaanile surutud Amoni preestrite meelest oli seesugune noor vaarao igati sobiv valitseja, sest nad lootsid tema võimuloleku ajal taastada oma juhtiva positsiooni riigis. Tutanchamonist sai pisike ettur vaimulike kildkonna suures mängus, milles juhtivat osa etendas ,,püha isa" Ay, tõenäoliselt Nofrete isa. Pärast ,,ketserkuninga" matulist oli kindel, et noor vaarao saab kroonitud juba Teebas. Enne
poole. Ta arvas ja rääkis tihti, et "Iliase" lugemisest on kasu sõjaliste võitude saavutamisel. Aleksander... oli vaimustuses Aristotelesest ja kinnitas, et armastab õpetajat samavõrra kui oma isa, lisades, et Philipposele võlgneb ta talle antud elu, kuid Aristotelesele oskuse seda väärikalt elada." Aleksandri sõjatee algus. Kartmatu Aleksander Kauges minevikus peeti sõja võitjat inimeseks, keda on õnnistatud suure riigimehe tarkusega. Kuningapoeg Aleksander kamandas oma esimest Makedoonia sõjameeste salka kuueteistkümneselt. Tol ajastul oli täiesti tavapärane, et kuningapojast sai ka oma riigi vägede juht. Võideldes Makedoonia vägede ridades, pani
seletus. Buddha sünnilood ehk dzaatakad (jtaka) väidavad, et Buddha oli paljude varasemate elude vältel elanud maa peal bodhisattvana ehk olendina, kes valmistub saama Buddhaks Virgunuks. Bodhisattvana tegi ta lugematul hulgal häid tegusid ja elust elusse tema vaimne seisund üha küpses ja täiustus. Viimase elu enne sündimist inimeste maailma selleks, et saada Buddhaks, veetis ta Tusita taevas, õpetades dharmat sealsetele taevaasukatele. Kui aeg sai täis, sündis ta kuningapoeg Siddhrthana viimast korda ja saigi inimkujul Buddhaks. Olles oma töö siin teinud, st pannud alguse õpetusele ehk lükanud käima dharmaratta, vaibus ta parinirvaanasse ehk pärisnirvaanasse. Dharma kestab ja dharmaratas veereb aga siiamaani.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja- India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas
samba kõrgusele torni otsa tütreni, saab tema tütre endale naiseks. Vanemad vennad Ivani kaasa ei võtnud ja siis Ivan tegi isa õpetuse järgi ja tuligi hobune, millega Ivan läks tsaari juurde. Keegi ei saanud hakkama. Ivan võttis hoogu ja hüppas. Kolmandal korral õnnestus hüpata tsaaritütreni ja suudles teda ning kadus. 4. Konn-kuningatütar-Kuskil maade ja merede taga elas kuningas oma kaasaga. Neil oli 3 poega.Kõige noorem oli Ivan Kuningapoeg. 5. Tobuke-Ivan- Elas kord tobuke Ivan, kellel kukkussid kõik tegemised naljakalt välja. Peremees sõitis naisega linna ja käskis Ivanil laste eest valvata ja süüa teha. Ivan ajas kõik segamini ja lapsed jooksid metsa. Ivan läks neile uksega metsa järele ja kohtas seal karu. Karu kuuldes, mida ivan tegi, hakkas naerma. Karu tahtis seda rumalukest ka oma naisele näidata. Tema rumaluses otsustasid nad teda mitte ära süüa ja jätsid nad ta enda juurde elama
Ümmargune laud sümboliseeris rüütlite võrdsust ja vendlust. Rüütli armastatu ehk südamedaam on tavaliselt abielunaine. See vihjabki rüütelliku armastuse ideaalsusele. Seiklus ja imed täidavad rüütliromaanides enamasti proovi või katse sümboolset rolli. Neid läbi tehes kangelane täiustub ja õpib iseennast paremini tundma. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristianist ja Isoldest. ,,Tristan ja Isolde" · Tristan oli orvuks jäänud kuningapoeg · elas oma onu kuningas Marc'i juures Cornwallis · Marc on vana, lapsi ei ole, armastab Tristanit nagu oma poega; armastab ka selle pärast, et Tristan on suutnud tappa Marci vaenlase Iiri rüütli · Tristan sattus Iirimaale raskelt haavatuna(müürginoolest) olles aerudeta paadis läks merele surema · Iiri kuninganna(Isolde ema) ravib Tristani terveks teadmata, et Tristan on tapnud tema venna
Kriemhild oli nii ilus, et üheski ümbruskonna maakonnas polnud leida kaunimat kujult ega kenamat vooruste ja üllasmeele poolest. Paljud rüütlid tahtsid teda omale naiseks. Gunther, Gernot ja Giselher olid Kriemhildi kolm venda, kes olid kuningad ja kaitsesid teda. Ühel ööl nägi Kriemhild und, mille tähenduseks oli ema talle öelnud, et Kriemhildi mees kunagi tapetakse.Samal ajal kasvas Madalmaades suureks kuningapoeg Siegfried, kelle isa oli Siegmund ja ema oli Sieglind ja nende kants seisis Xantenis Alam Reini ääres. Siegfried oli kuulus oma vägitegude poolest juba ennem rüütliks löömist. Tema rüütlikslöömise auks korraldati Xantenis suured pidustused. Ühel päeval kuulis Siegfried, et Burgundias elavat neitsi, kauneim kõigist tütarlastest ristirahva seas. Kohe otsustas ta minna Burgundiasse, et Kriemhildi südant võita ja ta omale naiseks võtta
annaabi.ee 
