mullane pinnas. Räsitud järsak on tekkinud kuna lainetused on tormiajal suured ning kuna lainetel pole kaldal suuri takistusi nagu näiteks suured kivid. Antud kohas oli ka veetase madal, see tähendab ka et erosiooni mõju pole just kõige suurem (väiksem lainete energia). Lainete vaatepunktist võib väita, et mida väiksem takistus seda suurem on erosioon. Pilt 2. Kaldaäärne struktuur KOKKUVÕTE Mere kuhjav ning kulutav tegevus põhjustab maismaa struktuuri erosiooni erinevates rannikutes erinevalt kõik oleneb ilmast, mere aluspinna struktuurist ning asukohast. VIIDATUD ALLIKAD [1] „Google Maps,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://www.google.ee/maps?source=tldsi&hl=et. [Kasutatud 28 10 2015].
Välitöö- mere kuhjav ja kulutav tegevus Uurimisobjekt: Kalarand, Kalaranna rannaäärne Aeg: 21.03.2018 Kalarand on piirkond Tallinna lahe lõunaosas Põhja-Tallinna linnaosas Kalamaja asumis. Rannaäär kaetud peene- ja jämedateralise kruusaga. Leidub mitmed graniidist ümaraks kulutatud kive. Peamiseks maastikuliseks dominandiks on Suur-Patarei ja Kalaranna tänavate vahel asuv kaldaastang. Olemuselt on tegu liivarannaga. Nähtused rannatsoonis: Lainetuse ja hoovuste toimel on kaldale uhutud väiksemaid kive. Vesi, mis on sattunud veepiirist kaugemale (ajutiselt) on tekitanud sinna erinevaid pinnavorme kulutuse tagajärjel. Kaldal olevad kõrgemad pinnavormid on kulutuse toimel paljandund. Tegemist on kulutusrannikuga. Laugrannik. Protsessid: Merevee lainete ja tõenäoliselt ka tuulte mõjul on tekkinud rannikuosa, mis veepiirilt on madalam ja kõrgem kalda poole minnes. Tegemist on olnud valdavalt purustava tegevusega, kus on toim...
infiltratsioon · Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku · Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine äravool intensiivsem · Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral 7. Mere kuhjuv ja kulutav tegevus Järskrannikutel läheb veekogu kiiresti sügavaks ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem.
Hoovused on tähtsad, sest ühtlustavad maakera temperatuuri, neid kasutavad liikumiseks kalad ja imetajad, nad mõjutavad mandrite äärealade kliimat ning veekeerised suurendavad vee hapniku varu. 12. Millest tekivad lained? Lained tekivad, kui tuul paneb vee pinnakihi osakesed liikuma, mille kõrgus, pikkus ja liikumiskiirus sõltuvad tuule kiirusest, ulatusest ja suunast. 13. Selgita lainete kulutavat toimet järskrannikul Järskrannikul lained suure energiaga, ülekaalus lainete kulutav toime, mille tulemusena kujunevad välja kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ja kivimeid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. 14. Selgita lainete kuhjavat toimet laugrannikul Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav toime. Lainete liikumisel puutuvad veeosakesed juba kaugel enne rannajoont põhjaga kokku. Rannajooneni jõudes on lainetel setteid liigutav jõud. Kõrgemad lained
Sademete ja auramise vahekord. Merehoovused, mis paigutavad vett ümber. + konkreetsete mere soolsust mõjutab jõgede sisevool. Merevee omadused Soolsus Tihedus Temperatuur Tv lk. 57 h. 9 Mida väiksem on laiuskraad seda kõrgem temperatuur Mida väiksem on laiuskraad seda väiksem tihedus Mida suurem on temperatuur seda väiksem tihedus Mere geoloogiline tegevus Kulutav tegevus ehk murrutus ehk abrasioon Järskrannik, rannaastang Kuhjav tegevus ehk akumulatsioon Laugrannik, rannavallid (suur lainetus), barrid (mere põhi lainetab. Väikese lainetuse ühesuunaliste tuulte ja hoovuste mõjul) Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb eelkõige: Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid
Tähtsamad külmad hoovused on teiste seas Kanaari hoovus, Benguela hoovus, Lääne- Austraalia hoovus, Kuriili hoovus, Ida-Grööni hoovus, Labradori hoovus, California hoovus, Peruu hoovus ja Falklandi hoovus. Eestit mõjutab Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus. Golfi hoovus läheb soojemast külmemaks ja sellega langeb ka õhu ja vee temperatuur. Talved on pehmemad ja kliima on niiskem. Mere kuhjav ja kulutav tegevus, rannikute tüübid 1) Järskrannik seal sügavneb veekogu kiiresti, lained jõuavad kaldale suure energiaga. Selle tõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad rannaastangud ja suure kaldega nurgad. Kui järsak tekib monoliidsesse aluspinna kivimisse, siis nim. seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Kulutusrannikutel on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine,
Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10. Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid (töös 2 pilti, peab teadma, kas kulutav või kuhjav ning mille järgi seda aru saab). Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11. Selgita lainete tegevust rannikutel. 12. Iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikutel. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus
Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasäär ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm.
Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. 26.Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb
LAINETUSE MÕJU JA RANNA- MOODUSTISED • RANNAJOON – PIIR VEE JA MAA VAHEL. MUUTUB VASTAVALT VEETASEMELE • AJUVESI – KÕRGE VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIVAD MERETUULED • PAGUVESI – MADAL VEETASE. PÕHJUSEKS PÜSIV MAATUUL • LUIDE – TUULE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNAVALL – LAINETUSE TEGEVUSEL TEKKINUD KUHJEVORM • RANNABARR – LAINETUSE MÕJUL VEEKOGU PÕHJAS TEKKINUD KUHJEVORM TEGURID JA NENDE MÕJU • RELJEEF – JÄRSKRANNIKUL KULUTAV, LAUGRANNIKUL LAINETUSE KUHJAV TEGEVUS • KIVIMID – PEHMED KIVIMID ALLUVAD LAINETUSE KULUTAVALE JA KUHJAVALE TEGEVUSELE ROHKEM • JÕED – TOOVAD SETTEID, MIDA PIKILAINETUS JA HOOVUSED EDASI KANNAVAD • KLIIMA – TUUL TEKITAB LAINETUSE, KUHJAB LUITED, MÕJUTAB VEESEISU. Tº MÕJUTAB JÄÄTUMIST, MIS KAITSEB RANDA TORMIDE EEST. RÜSIJÄÄ LÕHUB RANDA. • HOOVUSED – KANNAVAD SETTEID EDASI. KUHJAVAD MAASÄÄRI. • AVATUS – OOKEANILE, MERELE AVATUD
Hemorraagia ehk verejooks Mis on verejooks? · Verejooks on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõnetesse või väliskeskkonda. · Verejooks ja verekaotus on vigastuste kõige sagedasemad ja ohtlikumad tüsistused. Verejooksud jaotatakse kaheks: 1. Väline verejooks. 2. Sisemine verejooks. Haigused, mille sümptomite alla käib ka hemorraagia Trombotsüütide salvestushaigus Werlhofi tõbi Kulutav koagulopaatia Von willebrandi tõbi Ninaverejooks · Enamasti on ninaverejooks ohutu, vahel aga mõne haiguse esimeseks sümptomiks. Õhukese ninalimaskesta veritsused pole haruldased ega harvad. Eristatakse lokaalset ja sümptomaatilist nina-verejooksu. Pilte Kasutatud kirjandus · http://wiki.e-tervis.ee/wiki/index.php/Verejooks · http://www.kliinikum.ee/ho/index.php?menu=1 · http://www.fertilitas.ee/korva-nina-kurguhaigus
Samuti tekitavad vee liikumist soolsuse ja sellest tulenevalt merevee tiheduse erinevus. Tuuled suudavad vett mõjutada 100 m sügavuseni. Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Mere kuhjav tegevus: Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumine tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Fjordrannik on rannikutüüp, mille puhul kõrge kaljune rand on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega
tuuled; äravooluhoovus- nt Läänemerest-Põhjamerre)- vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale; tihedushoovus- Atlandi ookeanist Vahemerre- erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel; kompensatsioonihoovus- Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani. Tõusu teke- merevee taseme tõus Kuu gravitatsioonijõu mõjul Mõõna teke- Tõusu ja mõõna mõju rannikutele- vee liikumine risti rannajoonega, kannab setteid kaasa jne Lainete kuhjav ja kulutav tegevus: Järskrannikutel- veekogu sügavneb kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure hooga (kulutav tegevus, tekivad kulutusrannad). Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid, kivimeid. Moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Moodusutub pank, ning see on pankrannik. Laugrannikutel- kuhjav tegevus, kujunevad kuhjerannad- lained viivad setteid rannikule ning lõpuks koguneb sinna neid palju, nii et enam laine ei ulatu rannikuni.
Doveri kalju Dover Cliff Doveri kalju Asub Inglismaal, 129 km kaugusel Londonist Kuni 503 m kõrgused ja u. 14 km pikkused kaljud on tekkinud kiiresti voolavate jõgede erosiooni ja toetuseta jäänud ülemiste kihtide allakukkumise tagajärjel. Asukoht Kaljud koosnevad peamiselt pehmest, valgest lubjakivi väga peeneteralisest struktuurist Tegemist järskrannikuga Rannanõlv ka järsk Lainete poolt kulutav tegevus Setted viiakse lainete poolt eemale Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale. Taimed ja Putukad merikapsas randköömen kollane meremagun mitmed metsikute orhideeliigid liblikaid ja ööliblikaid Briti suurim rohutirtsuliik. jää-tormilind(Fulmarus glacialis) kaljukajad sinilind Kasutatud materjal http://en.wikipedia.org/wiki/White_cliffs_of_Dover http://www.miksike
Durdle Door Monika Pau Asukoht EdelaInglismaa lõunarannikul Lulworthi lähedal Tekkinud lainete lakkamatul kulutaval tegevusel Pehmete kivimitega kaljuosad murenevad kergemini lõpuks uuristab laine kaljusse avause. Tänu pidevale lainete kulutavale tegevusele,variseb kaar kokku. DURDLE DOOR millest selline nimi? Nimi " Durdle " tuleneb vanainglise sõnast "thirl", mis tähendab `läbi uuristama'. Looduslikud kaared mujal London Arck on looduslik kaar Austraalias Port Campbelli rahvuspargis. Percé kalju on looduslik kaar mis asub Kanadas Québeci provintsis Percé linna juures Gaspésie poolsaare tipus Saint Lawrence'i lahes. Faktid Durdle Door kuulub Dorseti ja IdaDevoni ranniku koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nanny McPhee fantaasiafilmis läksid lapsed piknikule Durdle Doori juurde. Loodusliku Kaare ja Silla Ühing liigitab loodusliku silla loodusliku kaare alamtüübiks ja tä...
Mere soolsust mõjutavad: · Sademete hulga ja auramise vahekord · Jõgede suubumine · Ühendus ookeaniga 7. Selgita mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsak- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad
Üleujutuse mõju inimesele Positiivne: - Üleujutuste taandumisel viljakas pinnas Negatiivne: - Ehitiste, teede hävimine - Inimohvrid - Kaasnevad maalihved - Põhjustajad: a. Paduvihmad või kestvad sajud b. Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal (libe) c. Mets nõlval mahavõetud Lainetuse osa reljeefi kujunemisel 1. Järskrannik - Järskrannik on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajooone lähedale suure energiaga (seal sügav) - Kujunevad rannajärsakud, kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks 2. Kulutusrannad - Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine - Lainete kulutav tegevus suur, sest lainete energia suurem 3. Laugrannik - Ülekaalus lainete kuhjav tegevus - Lainete energia rannajoonel väike
· Lauge reljeefiga rannik · Ülekaalus lainte kuhjav tegevus · Kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid · Peenikesest settematerjalist kujunevad veealused rannabarrid · Kui lained jõuavad kaldale nurga all, siis toimub setete pikiränne · Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib kujuneda maasäär Laugranniku joonis Inimtegevuse mõju rannikule · Takistades setete pikirännet, hakkab avalduma ühel pool ehitist lainte kuhjav tegevus ning teisel pool kulutav · Süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust TÄNAME TÄHELEPANU EEST!
2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8. Kulutusrand- iseloomulik õgvenemine ehk rannajoone sirgemaks muutumine (tingitud suuremast kulutusest poolsaarte otstes). 9. Rannavall- rannajoonega paralleelsed, sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused, kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud
suures sügavuses. A T E A D U S antiklinaal sünklinaal pos. kurd neg. kurd eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M glatsiaalsed mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus A A T E A D U S www.earthscienceworld.org eksogeensed Maa välisenergia mõjul tekkinud M glatsiaalsed mandrijää või liustike kulutav kuhjav tegevus A A
maismaad rohkem) 2) suure Antarktise mandri jahutav mõju (lõunapoolk) Soolsus Merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside ja org ainete lahus.Kõige soolasem on vesi troopilistel ja lähistroopilistel aladel kuna auramine on väga suur. Keskmisest madalam on soolsus poolustel, ekvaatori prk-s (väike auramine, sademetehulk suur)Voolusäng ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi kujundav tegevus: 1)jõe kulutav tegevus e erosioon selle tagajärjel kujunevad erineva jõeoru tüübid (sälkorg, sängorg, lammorg) kujunevad pangad ja joad, jõgedel soodid. 2) setete transport e ärakanne selle tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtadesse tekivad settelavad ja delta. 3) setete kuhjumine e akumulatsioon mõned jõeoru lõigud täituvad setetega. Sängivoolu mõju aluspinnale oleneb veehulgast, voolukiirusest ja setetest. Põhjaerosioon ülekaalus ülemjooksul, kulutab põhja
......................................................................... ......................................................................... 6. Lahenda ristsõna! 1. Enamik parasvöötme rohtlatest on ........... 2. Parasvöötme peamisteks loomadeks on ......... 3. Parasvöötme mullad on ....... rikkad 4. Tuulekanne e. ........... 5. Parasvöötme taimede seas on peamiselt ........ 6. Vooluvete kulutav tegevus e. ........ 7. Missugused mullad on parasvöötme rohtlates? 8. Kus asuvad parasvöötme rohtlad? 8 6 2 3 7 5 4 1
Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST
Maa energiasüsteem Maale saabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahet nimetatakse energiaabilansiks. *Energiaabilanss on 0, kui saadav ja kulutav energia on tasakaalus. Loodusprotsessid on stabiilsed, ei toimu soojenemist ega jahtumist. (Pilvisel, suvisel päeval) *Energiabilanss on positiivne, siis kui Maa saab rohkem kiirgust, kui seda kulutab. (Päikesepaistelisel suvepäeval) *Energiabilanss on negatiivne, siis kui Maa kulutab rohkem energiat, kui saab päikeselt. Toimub jahtumine. Energiajäävuse seadus: Energiat ei teki ega kao, vaid ainult muundub ühest olekust teise. Energia liigid ja nende avaldumine looduses.
biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajonne lähedale suure energiaga. Ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setteid, mistõttu moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus.
Oosid ehk vallseljakud koostis kruus, veeristik, tekkeviis liustikujõe kuhje. Kuju on piklik paikneb Põhja-Eestis (paunküla,uljaste,neeruti-porkuni, rakvere, aegviidu-nelijärve jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid 3) Lõuna-Eestis paks pinnakate ja künklik relijeefiga kõrgustikud vööndid. kuhjav.
murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited. Transpordi käigus osakesed ümardatakse, peenestatakse ja sorteeritakse. Tuuleerosioon-seenkaljude teke. Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19
Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus - tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m - lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km 1) KULUTAV TEGEVUS: - kulutusrannad - tekivad koopad - rannajoon taandub - toimub setete edasikanne - rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema - järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama) Pank kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak - paljud Eesti rannad on kulutusrannad 2) KUHJAV TEGEVUS: - laugrannad - vesi läheb aeglaselt sügavaks
Kuhjab Kulutab Tuule mõju on suur kuiva kliimaga aladel, kus on palju kerget lahtist pinnast Tuulekanne on peeneteraliste ning kuivade setete tuule poolt õhkutõstmine ning eemale kandmine. Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aleuniidid ja liivaterakestega mingi takistuse ,,pommitamine". Liikuv vesi Lained Hoovused Looded (tõus ja mõõn) Vesi nii kuhjab, kui kulutab Erosioon-... Uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid*, setteis* ja mulda*. Aitäh, vaatamast!!! =D
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühe...
· Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks. · Eestiga võrreldes on Soome ja Rootsi pinnakate katkendlikum, õhem, koosn. kividerohkest moreenist. Lätis ja Leedus pinnakatte paksus suurem. · Pinnamood: 1. etapp algas 250. milj. a. tagasi devoni ajastul, kestis kvarternaari mandrijäästumiseni. Kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid (kõrgustikud, lavamaad, nõod). 2. etapp algas mandriliustike kulutav tegevus. 3. etapp jääajal tekkunud pinnamoe tasadumine ja setete ärakanne voolava vee, tuule jm toimel. · Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, esined kõrgendikke, nõgusid, orge jne. (Pandivere kõrgustik (Emumägi, 166m), Sakala kõrgustik (Rutu mägi, 146m) on tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud) Kuhjelised kõrgustikud rahutu reljeefiga, väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. (Haanja kõrgustik Suur Munamägi, 318m;
niiskem(aurumine suurem). Külma hoovuse tõttu muutub kliima külmemaks ja kuivemaks(aurumine väiksem). Millest sõltub merevee soolsus? Peamisteks merevee soolsuse reguleerijateks on sademete ja aurumiste vahe, Jõgede sissevool merre, väiksemate merede puhul ühendus ookeaniga ning ka tormid hulk. Milline vahe on järskrannikul ja laugrannikul? Järskrannikule on omane veekogu kiire sügavnemine,lained jõuavad rannale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus, tänu sellele kujunevad kulutusrannad, moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega nõlvad. Laugrannikule on omane setete pikiränne, ülekaalus lainete kuhjav tegevus, randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud, kujunevad rannavallid ja rannabarrid, tänu sellele võib kujuneda maasäär. Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool? Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast
maavärinad - põhjustab kivimite liikumine, põhjuseks laamade liikumine, eriti tugevad laamade äärealadel võimsus richteri skaalal magnituutides tugevus mercalli skaalal pallides fookus - kolle epitsenter - fookuse koht maapinnal seismograaf - maavärina mõõteriist karstialad - koopad, langatusehtrid, stalaktiidid kirsmaa pinnavorm - igikeltsa ala eritekkelised vesi- jõeorud uhtorud-vooluvee erusiooni korral rannikud-järskrannikud-kulutav lauskrannikud-kuhjav (mars) rannapinnavormid - maasäär tuul -seenkaljud kõrbes, luited - kõrbe, rannaluited liustikud-mandri- ja mägiliustikud -- liikuv jäämass rukiorud, mõhn, oos, moreen(kivimite segu) inimene-kaevandus, karjäär, turbaväljad meteoriit-kaatrid, korallid, korallrahn
inimtegevusest v Põldude harimine, rändamine v Erosiooni tõttu on tekkinud uhtorud ja selle tõttu on vähenenud taimedele sobiv maapind v Maavarade leiukohtades suured tööstusasulad Uhtorud: v Tiheda juurestikuga taimkate kaitseb muldi erosiooni eest v Väikse juurestikuga kultuur taimed ei paku mullale kaitset v Huumusest vaesunud põllu massiivid ja kevadised vihmahood on uhtorgude tekke põhjuseks (Erosioon pinnamoodi kulutav Vooluvete tegevus) Tehased: v Tähtsad maavarad: kivisüsi, rauamaak, värvilised metallid v Leiukohtadest on tekkinud suured tööstusalad Tänan kuulamast!!! :D
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad
pinnavorme. Suured loomad lõhuvad taimejuuri merejää Tuulega tulev jää lükkab setteid ja kive sisemaa poole- kaitseb ka rannikuid jõed Kannavad suudmesse setteid- võivad tekkida DELTAD inimene Sadamaehitistegamuudetakse lainetus Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast
Soolsus on suurem, kuna vähem sademeid. Sooja hoovuse mõju – asukohas on palju sademeid ja soe kliima, muudab kliima ühtlasemaks. Toob endaga kaasa niiskuse. Soolsus on väiksem, kuna palju sademeid. Tõusu ja mõõna teke, tähtsus Looded tekivad Kuu ja Päikese koosmõjul. Eriti tugevad on siis kui Päike, Maa ja kuu paiknevad ühel sirgel. Looded kannavad endaga kaasa ookeanist toitaineid, mis on väga hea väetis. Loodetest tulev energia on väga hea elektrienergia allikas. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus Järskrannikud – kuna veekogu muutub nendes kohtades kiiresti sügavaks, jõuavad lained rannajoone lähedale väga suure energiaga. Lained võtavad endaga kaasa setteid ning seega on ülekaalus lainete kulutav tegevus. Moodustuvad rannajärsakud jms. Laugrannikud - Laugrannikutel muutub vesi aeglaselt sügavaks ning seega veeosakeste hõõrdumisel liivaga väheneb lainete jõud. Kuna jõud on väga väike, suudavad lained vaid setteid kuhjata
4 spektrijoone Hz kHz kHz kHz sagedused Võrrelda joonis 3 ja Spekter on laiem. Andmed liiguvad liinis. saadud katsetulemusi 3.4 Kodune individuaalülesanne Alg andmed: Õppilas kood = 158274 Korrutada=27 Kiirus=14400 Data=7 Paarisus=Paaritu Stopp-Bitte=2 Lahendus: andmemaht=158274*27=4273398 bit Bitte pakettis kokku=1+7+1+2=11 bit Koodu andme kogus=(4273398*11)/7=6 715 339 714 bit Andmete edastamisele kulutav aeg= 6 715 339 714 /1440=466,343 s Kokkuvõte ja järeldused Laboratoorse töö käigus oli uuritud signaali nivood ja kuju muutmis edastamise ajal. Andmete edastus on keeruline protsess ja vajab täpset hääkestust seadmes vastavalt side protokollile. Kuna ümbritsev maailm on mürasi täis on väga oluline võimaluse korral teostada vea kontroll saabunud sisendisse andmete peal.
E-kooli uus ülikond, mis sellega õige lahti on? ``See uuendatud e-kool on ikka täielik feil. Meil ei lähe see töölegi, st meie koolis ei saa seda praegu kasutada,``tõreleb Pärnu Koidulagümnaasiumis õppiv 10. klassi tütarlaps.Paljud teisedki lisavad omaltpoolt midagi negatiivset.Kuid välistatud pole ka uue e-kooli plusspool.Ka mina pole uue e-kooliga rahul.Eriti sakkis see kahel esimesel kooli nädalal. Tõrkuv ja õpetajate tööaega kulutav uus e-kooli süsteem on koolid välja vihastanud ning nad keelduvad vigase toote kasutamise eest augusti ja septembri arveid tasumast,vahenda uudiseid Postimees. Ma olen kindel, et uue e-kooliga veel harjub, kuid puuduvad vana e-kooli põhilised väärtused: aruanded. Klassijuhatajal pole ülevaadet õpilaste päeva jooksul saadud märkustest: kui varem nägin neid kõiki korraga, siis nüüd peavad nad terve klassi ükshaaval läbi klõpsima ning klõpsimata ei näe puudumise põhjustki
reljeefist. Osaliselt suudab vesi settematerjali ka lahustada ja lahustunud kujul ka edasi Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone kanda. Mäestikujõed langevad kiire vooluga, kandes põhjast kaasa palju setteid- lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus tekib V-kujuline säng. Küljeerosiooni tagajärjel hakkavad jõed looklema - setted ning kujunevad kulutusrannad. Kui see on kujunenud monoliitsetesse kulutavad põrkeveeri. Põrkeveerude alla kujunevad seega sängi sügavamad osad, aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat haudmikud. Alal kus säng on sirge ja voolutugevus seega aeglasem, toimub rannalõiku pankrannikuks
Mineraalvesi- mineraale sisaldav põhjavesi. Põhjavee kaitse- on vaja jälgida põhjavee seisundit, põhjavee resurssi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist. Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala. Järskrannikud- merepõhi muutub järsult sügavamaks, Nt: fjordrannik, riasrannik, skäärrannik. Laugrannikud- lauge rannanõlvaga kulutusrannad, järsakrannik. Kuhjerannad- lained kuhjuvad liiva klibu veerist. Laguunrannik- lahest koosnev tehisrannad. Lainete kulutav tegevus- järsu rannanõlvaga, põhi ei takista laineid ja tekivad järskrannikud. Lainete kuhjav tegevus- lauge rannanõlvaga, kus tekib rannavallid. Jõed- vooluveekogud, mis toituvad nii sademe põhja, kui liustikuveest. Lang- jõe langus meetrites ühe pikkusühiku km kohta. Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Jõesängid- jõeorg, sälkorg, kuristik, kanjon, moldorg, lammorg. Eri voolureziimiga jõed- parasvöötme jõed- nt: volga, narva. Kõrgmägedest
seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. Laugrannik-lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud. Eestile iseloomulikud. Kujundab rannajoone paralleelsed settevallid-rannavallid. Vastupidi rannabarriks. Jõgede äravool- jõe kaudu äravool vee hulk pikemas ajaühikus kui 1 sek.
Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik. Kuhjevormid- rannavallid, maasääred. skäärrannik- kaljugraniit, Soomes, rootsis. Fjordrannik- mäeliustikud+meri, Norra. Riarannik-mäeahelikud ristuvad merega, Hispaania. Tuule tegevus- kulutav- seenkaljud, kulutusnõud. Kuhjav- luited. nõlvaprotsessid- varisemine- kivimiosad veerevad vabalt nõlva jalami suunas, intensiivne murenemine, suur nõlvakalle. Mäestikupiirkonnas.
Euroopas. · Märgistus CE tuleneb saksakeelsest lühendist "GS" - "geprüfte Sicherheit" ning tähendab kontrollitud ohutust. 13 · Lahuskogumise märgis - näitab, et seadet ei või visata olmejäätmete hulka, vaid see tuleb viia kindlatesse kogumispunktidesse. · Tavaliselt on elektripirnide pakendil. · A Vähem kulutav · G Palju kulutav Astma ja allergia märk -- tootes pole kasutatud lõhnaaineid ega valgendeid; Roheline Trükis -- trükifirma Ecoprint keskkonnasõbraliku trükise kaubamärk; FSC -- märgis puittoodetel, ehitusmaterjalidel - viitab keskkonnasõbralikult majandatud metsast saadud puidule. 14 Kosmeetika toodete märgistused
FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE Kus: kõrbed Sademeid on väga vähe, seega on auramine suurem kui sademete hulk. Põhjus: pinnas sisaldab rohkem soolasid auramine on intensiivne, vesi liigub pinnases üles, aurustub, soolad jäävad pindmisesse kihti. Niisutuskanalite rajamisega soodustab inimene pinnase sooldumist veelgi. 11. EROSIOON Erosioon on vee kulutav ja ärakandev tegevus (vihmaveed). Vesi kannab ära mulla pindmisest kihist toitained ja mulla viljakus langeb. Vihmavesi uuristab pinasesse süvendeid, mis muutuvad iga korraga sügavamaks ja laiemaks uhtoruks ning ala muutub harimiskõlbmatuks. Kus: Rohtlad. Põhjused: kaldpind kuiv kliima harvad, tugevad vihmasajud kuna maapind on kuiv ja sadu intensiivneei imbu vesi pinnasesse, vaid voolab maapinnal edasi. Hõre taimkatte ulatuslikud ülesküntud põllualad
Vooremaa k. Haiuse voor L. Saaremaa k. P. Eesti e. Harju Vahe Eesti e. Viru Kagu Eesti e. Ugandi Kesk Eesti tasandik Vahe Eesti tasandik Lääne Eesti madalik Pärnu madalik P. Eesti madalik Alutaguse madalik Valgu nõgu Harju nõgu Võru orund Nimetus Kuju Tekkeviis Koostis I Mandrijäätekkelised Voored leivapätsikujulised Liustiku kuhjuv ja kulutav Lubjakivi, moreen tegevus Mõhnad ümarad Kujunesid jääpankade vahel Liivakivi, kruus Oosid Piklik Liustikujõe kuhje Kruus, ... Moreenitasandik Piklik/ümar Liustikujõe vana tee Moreen, liiv, kruus II Veetekkelised Vooluveetekkelised
· Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. · Lained kaotavad rannajoonele energia ja rannajoone lähedal on neil setteid liigutav jõud. · Kujunevad kuhjerannad. · Rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid, maasääred. · Veealused vallid ehk rannabaarid. · Rannik muutub liigestatumaks. Järsarannik · Järsarannikutel süveneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. · Ülekaalus lainete kulutav tegevus. · Kujunevad kulutusrannad. · Lahtimurtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ja kantakse eemale. · Kujunevad pangad ja pankrannik. · Rannik muutub sirgemaks. Jõed toituvad · Vihmavesi · Sademetest · Põhjaveest · Liustikuvesi Infiltratsioon Vee imbumine pinnasesse, põhjavee kujunemine. Põhjavesi saab täiendust: · Sademed · Sood · Jõed · Järved Infiltratsioni mõjutavad tegurid · Saju kestus
POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel Rannaprotsessid 1. Järskrannikutel on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga(sügav). Kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nim.seda pangaks 2. Kulutusrannad Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine ehk ÕGVENEMINE 3. Laugrannik Ülekaalus lainete kuhjav tegevus, lainete energia rannajoonel väike. Liigutavad vaid setteid ringi. Kujunevad: a) Rannavallid b) Rannabarrid Vooluveed reljeefi kujundajana 1. Kulutuse ehk erosioon 2
8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest.
Tuultesuund 16.05.2018 Hoovused Islandi madaltsüklon külma frondi ala tugev Golfi hoovuse mõju (toob sooja temperatuuri, niiskust) Väljavõte hoovustest 17.05.2018 Rannikuprotsessid järsk fjordrannik, mandrijää kujundamisel tardkivimid, saar vulkaaniliselt tekkinud rannikul: basalt pigem madalam merevee soolsus, lisandub pidevalt jääsulavett (liustikud ja jõed) lainete kulutav tegevus, murrutuskulbad merejäätekke mõju kivine rannik, taimi vähe merevee temperatuur madalam, vähe soolsust tõusu ja mõõna pidev vaheldumine loodete absoluutne amplituud 4.8 m järskrannik Islandil erosioon rannikupiirkondades Rannik laugrannikuid esineb vähe, pigem lainete murdev tegevus lainete kuhjavat tegevust vähe rannik liigestatud Laugrannik Islandil Ennustatav ilm ja
annaabi.ee 
