Vinüültapeet 2014 Vinüültapeet seinal http://www.decorest.ee/Vin%C3%BC%C3%BCltapeet Peamised omadused • Üks soodsamaid tapeete • Täissünteetiline • Suure värvi- ja mustrivalikuga • Olemas on sileda pealispinna kui ka tugevalt reljeefse mustriga variante • Osad vinüültapeedid on väga kulumiskindlad • Pestavad • Kerge kleepida • Tuleb kasutada tugevamat liimi kui tavalistele pabertapeetidele. Kasutuskohad Sobib vastupidavuse Ei soovitata ja pestavuse tõttu paigaldada eriti hästi Vannituppa Magamistuppa Kööki Lastetuppa Koridori Elutuppa Üldkasutavatesse ruumidesse Koostis • Paberist aluspõhi
Leida õige hoolduskoristuse viis Leida õige põhipesu viis Koristamine on lihtsam, kui võimalikult palju põrandaid on võimalik puhastada ühesuguste puhastusmeetoditega NIISKUSKINDLAD PÕRANDAKATTED Kasutatakse majutusettevõtetes treppide, saunade, dušširuumide, spaade, köökide jne põrandate katmiseks Kivi Keraamiline plaat Kumm Sünteetilised materjalid PVC ja PUR KIVIPÕRANDAD Kulumiskindlad, esinduslikud, külmad (põrandaküttega soojad) Kivi võib olla vähe või täiesti läikivaks lihvitud, tahutud või põletatud Kasutatakse looduslikke kive (marmor, graniit, dolomiit) ja tehiskive (mosaiikbetoon ja betoon) Kivipõrandad kaitstakse (vahatatakse, külastatakse, õlitatakse või kristalliseeritakse) MARMOR Lupja sisaldav, lainja mustriga, erinevat värvi kivim
VAHELAED Vahelaed peavad olema tugevad, jäigad, tulekindlad, helikindlad ja ka vajadusel soojakindlad. Vahelagesid liigitatakse 1.Asukoha järgi : · Keldri vahelaed · Korruse vahelaed · Pööningu vahelaed 3.Ehitusviisi järgi : · Monoliitsed vahelaed · Monteeritud vahelaed PÕRANDAD Nõuded : · Tugevad · Kulumiskindlad · Piisavalt jäigad · Sileda pinnaga, aga mitte libisevad. · Kergesti puhastatavad · Soojad · Veetihedad · Nägusad · Muratud Materjali ja konstruktsiooni järgi : · Puitpõrandad ( laud, parkett jne.. ) · Rullmaterjalist ( linoleum ) · Plaat põrandad ( betoon, plaadid jne ... ) · Mastiks põrandad · Kivipõradndad ( tellis jne ... )
kohev. Tehiskiud Polümeersed materjalid, Tehissiid peamiselt tselluloos Ei lahustu vees ja tavalises lahustis, odavad, tugevad ning kulumiskindlad ja ilusad, ebatervislikud. Sünteeskiud Sünteetiliselt Polüamiid-, akrüül-, valmistatakse, polüesterkiud jt lähteaineks väikese tekstiilikiudained, molekuliga ained. Odavad, tugevad,
Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam,mille süsiniku sisaldus on alla 2.14% .Malmides on süsiniku sisaldus üle selle.Teraseid võib jagada mitmesse gruppi.Tootmisviisi järgi:martäänteras,bessemer ehk toomasteras ning kasutusala järgi liigitades:konstruktsiooniterased,tööriistaterased ja eriomadustega terased.Teraseid saab liigitada ka kvaliteedi,keemiliste omaduste ja struktuuri järgi
Vahelaed ja põrandad Tallinna Ehituskool Kaspar Liivak R:12 31.03.12 Sisukord Vahelaed....................................1 Mis on Põrand ? ..........................1 Nõuded vahelagedele.....................1 Liigitus lagedel.............................1 Puitvahelaed.................................1 Põrandad......................................5-7 Vahelaed Vahelaed on hooneosad, mis jaotavad hoone korrusteks. Vahelaed jaotatakse materjali järgi: raudbetoonist, terasest, puidust, komposiitkonstruktsioonis Põrandad Põrandad on hooneosad, mis toetuvad vahelagedele ja võimaldavad vastu võtta vahelaele tulevaid koormusi Nõuded vahelagedele - peavad olema: · tugevad; · jäigad; · vastama tulepüsivusnõuetele; · helipidavad; · soojuspidavad · veetihedad Asukoha järgi: · keldrivahelagi · korrusevahelagi · pööninguvahelagi Vahelaed liigitatakse valmistamise viisi järgi: · monteeritavad · monoliitsed · ...
Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu tihti on masinate korpused ja kered valatud malmist. Malmil on ka omadus summutada lööke. Malmi liigitatakse: · Valge malm Valge malm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades (hammasrattad, torud). · Hall malm Hall malm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. 2 · Tempermalm - Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse
Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Levimus ja kasutus. Osmium on looduses haruldane ja hajutatud element, mis levimuselt maakoores on 79. kohal ja seda on seal 0,0001 %. Tähtsamad mineraalid maakoores on ehemetallide sulamid: osmrutiin (Os-Ru sulam), osmiriidium (Os-Ir sulam) ja looduslik Au-Os sulam. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W- Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppisaparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. Omadused. Aatomnumber: 76. Aatommass: 190,2. Prootonite arv: 76. Neutronite arv: 114. Elektronide arv elektronkattes: 76. Elektronskeem: +76|2)8)18)32)14)2). Oksüdatsiooniaste: -II kuni VIII. Sulamistemperatuur: 3045 °C.
mikroskoopiliste preparaatide ettevalmistamisel ja rasvalisandite mikroskoopilisel uurimisel kudedes. Kui rasvaollused reageerivad osmiumtetraoksiidiga, omandavad nad nähtava musta värvuse. Umbes pool osmiumi maailmatoodangust läheb keemiatööstuse vajadusteks . Osmiumiühendeist on tähtsaim tema tetraoksiid, millega värvitakse portselani ja mikrobioloogias kudede mikropreperaate. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteettäitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W-Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppisaparatuuris. Samuti kasutatakse osmiumi kellavedrudes, kompassinõeltes, juveelitoodetes ja kronomeetrite laagrite ja lõikeinstrumentide valmistamisel. Toime organismine Osmiumtetraoksiid on keemiliselt aktiivne ja mürgine, kahjustades kopse ja silmi, isegi selliste kontsentratsioonide puhul, mis on liiga väikesed lõhna tajumiseks .
jõududele. Peavad vastu pidama erinevatele ilmastikuoludele, UV- kiirgusele ja ka kokkupõrkele lindudega. ·peavad olema kerge kaaluga, jäigad ning kulumiskindlad. ·Kuna labad on suured, siis kasutatakse kergeid materjale. http://www.rpi.edu/cfes/news-and-events/Wind%20Workshop/An%20Overview%20of%20Composit http://www.barmoorecology.co.uk/raptor.html
kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid “ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Reeglina projekteeritakse katend sõidutee enimkoormatud sõiduraja järgi ühesugusena kogu põiklõike jaoks. Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad ilmastiku ja kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides, kõige tugevama katte ülakihis, mis kokkupuutes autoratastega. Dreenkiht, mis asub pinnasel peab olema mulde pinnasest paremate tugevusomedustega. Katendi konstrueerimisel tuleb ülemistel suurema tugevusega kihtidel alumistele vähema tugevusega kihtidele üle minna võimalikult sujuvalt. • katendi tüüp • katendi kihtide järjestus • katendi kihtide materjalid • katendi kihtide paksused
2)Tehislikud->tooraineks tselluloosikiud, keemiliselt töödeldud(kunst siid) 3)Sünteetilised->toodetakse naftast,nagu polümeere. Looduslikud on nahasõbralikud. Veesõbralikud. Ei laadu kunagi staatilise elektriga veesõbralikkuse tõttu.Lasevad nahal hingata. Sünteetilised&Tehislikud toodetakse polümeeridest, mis surutakse läbi filjeeri soojendatud õhuga kambrisse. Lahusti aurustub ja tekib polümeerkiud. Nad on kulumiskindlad. Neile saab värvi lisada juba algmaterjali. Laaduvad staatilise elektriga, eriti kuiva ja külma ilmaga. Sünteetilised pole veesõbralikud. Osad sünteetilistest kiudainetest ei lase veel auruda. TARBEKEEMIA: tooted * pesuvahendid(seep, pesupulber) <- pindaktiivsed ained * kontsentreeritud
2) Helikindluse tõstmiseks tehakse nn ujuv põrand, st parketi toetavad aluskonstruktsiooni alla asetatakse kas kõvast mineraalvillast aluskiht või siis laagide alla kummist või neopreenist tükid; 3) Tööstuse vajatakse sageli happe- ja teiste keemilistele ainetele vastupidavaid põrandaid, mille viimistlusel kasutatakse plaatmaterjale; 4) Tööstustsehhides tehtavad põrandad peaksid olema veel kulumiskindlad ja taluma löökkoormust. KÜSIMUSED 1. Vahelae ülesanded 2. Vahelagede jagunemine (asukoha järgi) 3. Vahelae talade vekseldamine. (joonis ja seletus) 4. Puittala toetamine kiviseinale. (joonis ja seletus) 5. Nõuded vahelaele. 6. Põrandate ülesanne. 7. Põrandate liigitamine kattematerjali järgi. 8. Puit
Saamine, tootmine Osmiumi tootmiseks kasutatakse vase-nikli-sulfiidseid maake ja vase-molübdeeni maaki, mis sisaldab plaatinat. Maakide töötlusjäägist pärinevat toormest eraldatakse osmiumi kuumutamisel õhus temperatuuril 800 900 °C. Aurufaasi läinud osmiumtetraoksiid absorbeeritakse NaOH lahusega. Puhas metall redutseeritakse vesinikuga. Osmium on ülikõvade ja kulumiskindlate sulamite koostismetall. Os-Ir-Ru-sulamist valmistatakse kvaliteet täitesulepeade sulgi, mis on kulumiskindlad ja peene kirjaga. Os-W-Mo-sulamist valmistatakse eriotstarbelisi dioode, Os-Pd-sulamist elektrikontakte täppis aparatuuris. Osmiumit kasutatakse samuti kellavedrudes, kompassinõeltes ja juveelitoodetes. 4. Füüsikalised ja keemilised omadused Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall. Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 (pudelitäis osmiumi on raskem kui ämbritäis vett). Ta on
rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14% ´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). [2] 2.1 Malmid Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsinik võib malmis olla grafiidina või kuuluda raudkarbiidi koostisesse. Malm sisaldab ka vähesel määral räni, mangaani, väävlit ja fosforit
valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses. Valgemalm Väiksema ränisisaldusega valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Valgemalmi murdepind on grafiidi puudumise pärast hele (sellest nimetus). Valgemalmi kasutatakse kas terase tootmiseks või tempermalmist detailide valmistamiseks. Valandeid tehakse temast kõvadduse ja rabeduse tõttu harva. malm Teras Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne)
sulamite omadused võivad aga vastavate puhaste metallide omadustest tugevasti erineda. Paljude sulamite sulamistemperatuur on märgatavalt madalam kui koostismetallidel. Samas on mõnede siirdemetallide sulamid veelgi kuumuskindlamad kui vastavad koostismetallid. Sellistest sulamitest valmistatakse kõrgtemperatuuril töötavaid seadmeid ja keemiatööstusaparatuuri. Paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad puhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlad. Puhas hõbe ja eriti kuld on nii pehme ja kergesti kuluvad, et neid saabki praktikas kasutada ainult sulamitena, mis on tunduvalt kõvemad ja mehhaaniliselt vastupidavad. Kasutatud kirjandus · www.wikipedia.org/wiki/Sulam · Üldine keemia lk 131 · Keemia õpik 10 klassile lk 168-169 · Anorgaaniline keemia lk 135 · www.miksike.ee/.../9-1-5-1.htm
madalama sulamistemperatuuriga tulekustutus seadmed, jootmisel kuumakindlamad (sulamistemperatuur kõrge-volframi lisamisega) kõrgtemperatuuril töötavad seadmed ja meediatööstusaparatuur vastupidavamad ehted (ehtekuld, ehtehõbe) korrosioonikindlamad tarbeesemed ( roostevaba teras) Omadused: Sulamistemperatuur- madalam Kõvadus ja tugevus- paremad mehhaanilised omadused. Kõvemad, tugevamad, kulumiskindlad. Tuntumaid sulameid: Sulam Koostis metallid Kasutatakse Pronks vask + tina relvad, skulptuurid, kirikukellad, mündid, medalid, masinaosad, seadmed, tarbeesemed Duralumiinium alumiinium + lennukid, autotööstus
Pinnale valgunud värvilised vedelikud eemaldada kohe Keraamilised plaadid Keraamilise plaate ja telliseid hakati valmistama umbes 1000 aastat tagasi. Nende tooraineks on savi, liiv, ja vesi, millele lisatakse värvaineid ja metalloksiide. 5 Plaate valmistatakse nii sileda kui ka reljeefse pinnaga ja need võivad olla glasuuritud või glasuurimata. Keraamilised plaadid on kergesti puhastatavad ja kulumiskindlad ning neid kasutatakse nii põrandate kui ka seinte katmiseks Keraamilisi plaate puhasta neutraalse puhastusainega poolniiske, niiske ja märgpühkimisega. Vajadusel loputa rohke veega. Vaate, et pindadele ei jääks veejälgi, kuivata hoolikalt. Peale märgpühkimist võib põrand olla väga libe Roostevaba teras Roostevaba terast iseloomustav läikiv metalne pind, mis ei roosteta, sellepärast et rauale on lisatud kroomi või niklit
kasutatavaiks. 10) Kõrgahi (joonis) animatsioon: http://www.absorblearning.com/media/attachment.action? quick=ty&att=2146 11) Raua saamine ja rauasulamid (koostis ja kasutamine) magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 sulam: koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle ebaühtlane sulam: koostisosad ei ole ühtlaselt jaotunud (malm) sulamite eelised: kõvemad, kulumiskindlad, odavamad, tihit madalama sulamistemperatuuriga teras: rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi. Samas kõrvaldatakse mittevajalikud lisandid (räni, väävel, fosfor) süsinikku peab jääma alla 2% (tööriistad) malm: (pliidirauad, radiaatorid, torud) eriterased: vastutusrikaste autoosade, metallkonstruktsioonide, katelde, torude jne. valmistamiseks. roostevaba teras: kahvlid, noad, potid
2. Pronksid – põhilisand ei ole tsink ega nikkel. Väga hea korrosioonikindlus. Kasutatakse vedrude, membraanide valmistamiseks. 3. Vasesulamid, kus põhilisand on nikkel. Hõbene värvus, head elektriomadused, suur korrosioonikindlus, roomekindlus. Liuge- ja laagrisulamid – antifriktsioonmaterjalid. Laagrisulamid peavad olema: Väikse hõõrdeteguriga Hästi määritavad (sooned, õnarused) Kulumiskindlad Tugevad Soojuskindlad Kasutatakse: 1. Pehmete, kergestisulavate metallide sulameid. Babiidid – laagrimaterjalina kasutatavad tina- ja pliisulamid. 2. Laagripronkse – tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid. 3. Laagrimalmid –suurema grafiidisisaldusega, peamiselt perliitstruktuuriga. Kõige odavamad. Joodised 1. Ülikergsulavad joodised – sulamistemp alla 145 oC 2
2) keskmiselt legeeritud (lisandite hulk jääb vahemikku 3 5 %) 3)kõrgelt legeeritud (kus lisandid ületavad 5,5 %) Teraseid liigitatakse järgmiselt: 1. Konstruktsioonterased 1.1 Ehitusterased 1.2 Masinaehitusterased 2. Lõike- ja mõõteriistaterased 2.1 Stantsiterased (külm- ja kuumstantsiterased) 2.2 Kiirlõiketerased 3. Eriterased 3.1 Roostevabad terased 3.2 Kuumuskindlad terased 3.3 Kulumiskindlad terased 1.1 Eriterased 1.1.1 Roostevabad terased Kõige enam levinud korrosioonikindlatest terastest, kus on kroomi (vähemalt 12%) ning ka niklit ja teisi legeerivaid elemente. Seda terast hakati kasutama peale I maailmasõda. Roostevabadest terastest valmistatakse töötavaid masinaosi korrodeerivas keskkonnas: ehitusdetaile, arsti- ja köögiriistu jne (vt Foto 1)
Cr, Al, Si, Ti, Ni -- parandavad korrosioonikindlust. 12X18H9 (C = 0.12%; Cr = 18%; Ni = 9%) 14. Ehitusterastele esitatavad nouded. Hea keevitatavus, madal kulmhaprusla'vi. 15. Mis on Hadfieldi teras, koostis, kasutusala? Kulumiskindel teras (C = 1.0-1.3%; Mn = 12-13%), mis on ette na'htud tooks eelkoige h66rd- ja lo'o'kkulumise ning intensiivse plastse deformatsiooni tingimustes. 16. M66duriistaterastele esitatavad n6uded, koostis, termotootlus. Kulumiskindlad ja muutumatute m66tmetega, mis eeldab nende struktuuri stabiilsust ja pinna k6rget kvaliteedi. Koostis: kroom, ra'ni, mangaan. Termotootlus on karastuvus 6lis, noolutus (t'=120-140') 17. Hallmalmi struktuuri tunnus, tugevuse piirid, ta'his EVS-EN ja'rgi. Hallmalm on Fe-Si-C sulam. Surem su"siniku osa on grafiit. C = 2.4-3.8%; Si<4.2%. Hallmalm on pa"ris pehme, kuid kulumiskindel. Malmi tugevus on HB 143-255. 18. Kuidas m6jub fosfor terase ja malmi omadustele?
Koobalt reageerib booriga, süsinikuga, fosforiga, väävliga ning arseeniga. Toatemperatuuril reageerib koobalt ka aeglaselt mineraalhapetega ja niiske õhuga[2]. 5 4. Kasutamine Kõige rohkem kasutatakse koobaltit sulamite tootmisel. Temperatuuristabiilsus muudab sulamid sobilikuks gaasiturbiinides ja reaktiivlennukite mootorites kasutamiseks. Koobaltiga sulamid on ka korrosiooni- ja kulumiskindlad, seega leiavad nad kasutust meditsiinis ortopeediliste implantaatide valmistamisel. Sulameid saab ka kasutada hambaproteeside valmistamisel nikkli asemel, kui on probleeme allergiaga[2]. Laialdaselt kasutatakse ka koobalti ühendit LiCoO 2 liitiumioonakudes. Enamjaolt on kasutatud selliseid akusid mobiilseadmetes, kuid tänapäeval leiavad populaarsust aina rohkem elektriautod, mille akud kasutavad ka koobaltiühendit. Autotööstus on suurendanud tohutult
Mõned tekstiiltapeedid on pleekimiskindlad. Vinüültapeet Vinüültapeet on keemiatööstuse produkt, mistõttu ökoloogilised kaalutlused tasub selle tootegrupi puhul unustada. Täissünteetilistele vinüültapeetidele ei sea tootmisprotsess mingeid piiranguid, mistõttu värvi- ja mustrivalik on väga suur. Olemas on nii perfektselt sileda pealispinna kui ka tugevalt reljeefse mustriga variante. Vinüültapeeti on kerge hooldada, need on pestavad ning äärmiselt kulumiskindlad, mistõttu soovitatakse vinüültapeete eelkõige suure koormusega ruumidesse nagu köögid ja esikud. Värvitav tapeet Lisaks valmiskujul seina kleebitavale tapeedile on olemas ka värvitav tapeet. See on tänuväärt lahendus ennekõike vanemates majades, kus halva ehituskvaliteedi tõttu seinte sirgeks saamine palju probleeme tekitab, kuid kus ometi soovitakse seinad üle värvida. Selle tootegrupi tuntuim esindaja on klaaskiudtapeet, mida on kerge puhastada ning
Saadud termoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) ja teisi tekstiilikiudaineid. Tehis-ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist näitekspolüestrid on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja eriti sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest-omadusest. Sellepärast on 100%-lisest sünteeskiust rõivad üsnagi ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga. Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on
Hapnikuga reageerimisel süttivad metallid heleda leegiga põlema ja tekivad vastava metalli oksiidid. Reageerimisel happega tekib vastava metalli sool ja eraldub vesinik. Leelismuldmetallid reageerivad veega ning saadusteks on vastava metalli hüdroksiid ja vesinik BERÜLLIUM: on kergete, korrosioonikindlate ja heade mehhaaniliste omadustega sulamite komponent. Berülliumsulamitest tehtud detailid ja seadmed taluvad suurepäraselt koormust ja on kulumiskindlad. Berülliumsulamitest valmistatud tööriistad ei anna metalliga kokkupuutes sädemeid, mistõttu saab neid rakendada lõhkeainetööstuses. Berülliumioonid blokeerivad organismi ensüümsüsteeme. Berüllium on mürkmetall, mis ei ole elutegevuseks vajalik. Berülliumiühendid on mürgised, allergilised ja kantserogeensed, mis põhjustavad kopsu- ja luuvähki, alandavad vererõhku ja kehatemperatuuri. Nad mõjuvad nahale ja limasnahkadele ärritavalt ja avaldavad sööbivat mõju.
habras)(nt:valge malm). Perliit on ferriidi ja tsementiidi eutektoidusegu süsinikusisaldusega 0,8%.(isel:survetöödeldav,kõvem kui ferrit. 8. Terased. Terase tavalisandid, juhulisandid, põhilised legeerivad elemendid. Süsiniku mõju terase mehaanilistele omadustele. Teraste tähistamine ja kasutamine. Konstruktsiooniterased(ehitus,masinaehtius),tööriistaterased(lõike-ja mõõteriistateras, stantsiterased,kiirlõiketerased),eriterased(roostevabad,kuumuskindlad,kulumiskindlad) Terase tavalisandid: süsinik, räni, mangaan, fosfor. Terase juhulisandid: lämmastik, hapnik,vesinik. Kõvad ja haprad tsementiidiosakesed tõstavad terase vastupanu deformeerimisele, vahendavad terase plastsust ja sitkust. C-sisalduse suurenedes kasvab tsementiidi kogus terase struktuuris ning koos sellega terase kõvadus, tõmbetugevus ja voolavuspiir, vähenevad aga plastsusnäitajad (A ja Z) ning sitkusnäitajad (KU), kasvab vastupanu väsimuspurunemisele
kaal,haprus,nõuab suurt katusekallet.Enamkasut:S-kivi&valtskivi.Nõuded katusekivi: külma>25ts,kivide veeima.mitte üle 10%,pragudeta,deformat,ühtlase struktuuriga&lubjakivi tükkideta kivid peavad olema,mis põletatud&kuivat.ühtlaselt.Keeram plaadid: 4 rühma jagunevad:Põrandaplaadid enamasti sileda pealispin,harvem reljeefse pinnaga.Värvus sõlt. savist&on enamasti kollane,pruun,punane v.valge.kõvadus 6-7,külma>35ts, veeimavus 3-6%,paindetug.>25N/mm2.Ker põrandad:vee-&kulumiskindlad,kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust.Neg>nende suur soojajuhtivus(põrand külm),jäikus(ei summuta müra).Siseseina-esikülg enamasti sile,tagakülg alati releefne.Mõõdud on väga erinevad,3-5v.5-7. Kaetud seinad:veekindlad,kergelt pestavad,ega vaja mingit viimistlust.Fasaadi-on gla-tud või glamata.Külma>25ts.Mosaiik:väga väikesed,serva pikkus20.50mm.Turust. enamasti kuni 1m2 suuruste vaipadena.Kasuta:põrandate&välisseina paneelide katteks.Hea teha kumerusi.(aurusaunade
Saadud ternoplastne polümeer lahustatakse sobivas orgaanilises lahustis või muudetakse kuumutamise teel vedelaks. Lahusest või sulatisest valmistatakse läbi peente avade pressides pikad kiud nagu tehiskiudainete puhulgi. Kui lahusti aurab ära või sulatis jahtub, saadakse tugev peen kiud. Nii valmistatakse polüamiid- (nailon), akrüül-, polüesterkiudu (terüleen) jt tekstiilikiudaineid. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, nad on tugevad ja kulumiskindlad ning välimuselt ilusad. Mõned neist, näiteks polüestrid, on ka keemiliselt vastupidavad. Polüamiidid aga kardavad väga happeid. Tehis- ja sünteeskiud lasevad looduslike kiudainetega võrreldes märksa halvemini läbi veeauru. See on tingitud nende vett-tõrjuvatest omadustest. Seepärast on 100%-lised sünteeskiust rõivad ebatervislikud. Sünteeskiude segatakse sageli puuvilla või villaga. Vett-tõrjuvate omaduste tõttu on
pindade viimistlemine on lihtne ka materjali esmakasutajale. Kalletega viimistlemine võib vajada juba kogemustega põrandatasandaja kätt. Valida on kahe segu vahel: peentasandussegu (frakts. 148) kuni 30 mm kihi valamiseks ja jämetasandussegu (frakts. 320) kuni 100 mm kihi valamiseks Erisegud Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid (frakts. 410), mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad. Valikus on ka värvilised põrandakattesegud (frakts. 450). Erisegude hulka kuulub ainuke tasandussegu, mida lubatakse värvida või katta epo-vaikudega (frakts. 500) ning laevaremondiks sobiv segu (frakts. 600), millel on kõik vajalikud sertifikaadid tööde teostamiseks · Ettevalmistus tasandustöödeks Aluspind peab olema puhas. Tolm tuleb eemaldada tolmuimejaga.
Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam, mille süsiniku sisaldus on alla 2,14%´(malmides on süsiniku sisaldus üle 2,14%). Malm Malm on rauasulam, kus on vähemalt 2,14% süsinikku. Süsiniku protsent sulamis ei ole tavaliselt suurem kui 4. Malmi ei ole võimalik toatemperatuuril plastselt deformeerida, kuna malm puruneb. Malm on heade valuomadustega ning seejuures ka odavam kui teras, mistõttu
4)Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus, valem ja C-sisaldus.
Raudkarbiid Fe3C- tsementiit T (C=6,67%)
5)Milles seisneb austeeniitmuutus Fe-C-sulamis (muutuse skeem, T, 0C)?
(F+T)->A; leiab aset kuumutamisel üle faasipiiri Ac1. 727C
6)Üleeutektoidterase struktuuriosad, nende tekketemperatuur.
P - tekketemperatuur alla 7270C; T'' - tekketemp. 1147-7270C; (0,8
vedelikukiht, mis kannab koormust, jahutab ja vähendab oluliselt detailide kulumist) Kulumine Kulumine on hõõrdumisega kaasnev detailide mõõtmete järkjärguline muutumine. Kulumise põhjuseks on detailide pinnakihi purunemine. Kulumise liigid Hapenduskulumine (oksüdeerumine) Soojuskulumine (hõõrdepinna kuumenemine võib kaasa tuua ka hapenduskulumise suurenemise) Abrasiivkulumine Väsimuskulumine Kulumise vähendamine Kulumiskindlad materjalid Detailide termiline töötlemine Pinnakonaruste vähendamine töötlemistäpsus Hõõrdesõlmede tihendamine vedelikulise hõõrdereziimi kindlustamine Hoolduseeskirjade täpne täitmine Kvaliteetsete määrdeainete kasutamine Hoolduse põhimõtted Suhtumiselt oma autosse võiks juhid teatud tinglikkusega jagada kolme suurde rühma Kõrgendatu valulävega autoomanik (,,autopede": Eestis on neid rohkem kui küll)
ja nende tähistus ja sisu?L-vedelfaas, 4.Loetlege keemilised ühendid Fe-C sulameis. Tooge nende tähistus ,
valem ja C sisaldus? Fe3C-T(C=6,67%) 5.Milles seisneb A muutus Fe-C sulameis(muutuse skeem, T, kraadid)
A-->727(F+T)P 6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727, T´´-
tekketemp.727-1147: üleeutektoidterased 0,8
· Tehnilised tekstiilid - tekstiilkiudude põhifunktsiooniks on materjalide tugevdamine, püsivuse andmine, isoleerimine jne. Siia kuuluvad tekstiilid, mida kasutatakse ehituses, põllumajanduses, transporditööstuses, meditsiinis jm spetsiifiliselt ette nähtud otstarbel. Lõppsõna: Tekstiilikiud on inimesele väga vajalikud ning me kasutame neid iga päev. Tehis- ja sünteeskiudained on sageli odavamad kui looduslikud, sest nad on tugevad, kulumiskindlad ning välimuselt ilusad, kuid ebatervislikud. Seepärast segatakse materjalide valmistamisel kiude omavahel, et saavutada parim tulemus. 8 Kasutatud kirjandus: http://ekool.tktk.ee/failid/O/objekt/11/tekstiil/ldandmed_tekstiilkiududest.html http://www.hot.ee/l/looduskiud/index.htm Keemia õpik IX klassile, II osa 9 10
tunduvalt väiksem võrreldes teiste tsellulooskiudega, see muudab ka ta värvimise keerulisemaks. Triatsetaat elektriseerub hõlpsasti ning ta on võrreldes atsetaadiga keemiliste ainete toimetele vastupidavam. Kiu eripäraks on see, et ta talub väga kõrgeid temperatuure - isegi keetmist. Eeliseks on ka ta vetruvus, mis tähendab, et triatsetaat ei kortsu nii kergesti. 2. SÜNTEETILISED KIUD 2.1 POLÜAMIID Enamlevinud polüamiidkiud on nailon ja perlon. Need on elastsed ja kulumiskindlad kiud, mille lähteaineteks on naftatööstuse kõrvalproduktid. Polüamiidkiudu saab valmistada soovitud mõõtmetega ja erineva välisilmega. Polüamiid on imekerge, kuid samas väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv. Nagu teisedki sünteetilised materjalid, on ka polüamiid termoplastiline, see tähendab,
· Terased kuum- ja külmvaltsimise ja keeruka survetöötluse teel valmistatud toodete tarvis · Ainult Cu legeeritud terased Legeervääristerased · Roostevabad terased (C väiksem 1,2 %, Cr suurem 10,5 %, Ni alla või üle 2,5 % ) · Kiirlõiketerased (Mo-, W- või V kogusisaldusega 7%) · Muud vääristerased (kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased) Kasutusalast tulenevalt liigitatakse legeerterased: · Konstruktsiooniterasteks (C=0,2....0,7%, kulumiskindlad terased 0,9%....1,3%) · Tööriistaterasteks (C=0,4....1,6%) · Erilegeerterasteks Liigitus koostise ja struktuuri järgi · Kroomterased (põhiline legeeriv element Cr) · Mangaanterased (eelkõige Mn-ga legeeritud) · Nikkelterased (eelkõige Ni-ga legeeritud) · Kroomnikkelterased Liigitus termotöötluse järgi: Lähtudes legeerteraste tüüpilistest termotöötluse moodustest, liigitatakse legeerterased kolme põhilisse gruppi: · Tsementiiditavad
lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870... 930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine Nitreerimist nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad
seda ei saa töödelda kammlõikamisega või kui võlli termiline töötlemine pole võimalik, sest see tekitaks võlli kaardumise. Nii rummu kui võlli siseläbimõõt lihvitakse, kuid see on keerukas ja välisläbimõõdu järgi tsentreerimisest tunduvalt kallim, aga ka täpsem. Seda tsentreerimisviisi kasutatakse eriti range samateljelisuse nõude korral, samuti liikuvates liidetes, mis peavad olema kulumiskindlad. 21 Ülesanne nr. 10 Lähteandmed: Nihik Nihik Sügavus- Nurga- Pikkusmõõt- Variant Kruvik 0,1 0,05 kruvik mõõdik plaatplokk mm mm mm mm ° mm 28 65,3 30,80 73,98 15,42 82°36´ 188,347 Nihik 0,1 (65,3)
vahekäikudele. Koridoride laiuseks peab olema 1,2-1,4 m, kuid kui samas koridoris- vahekäigus kasutatakse kärusid mõlemas suunas liikudes, siis soovitatakse koridori laiuseks 2,0 m. Köögiseadmete vahel olevad vahekäigud peaksid olema 1,5 m laiused ning kui selle vahekäigu mõlemal pool on tööpinnad, siis 1,4 m. Köögis puhastatakse pindasid igapäevaselt, niisiis peaksid kõik materjalid olema kulumiskindlad ning kuumakindlad, samuti peaksid nad kannatama pesuvahendite ning vee kasutamist. Põrand ei tohi olla libe ja nurgad, uksepiidad jms peavad olema löögikindlad. Pinnamaterjalid mõjutavad ühtlasi üldist mürataset. Pehmed pinnad summutavad müra. Näiteks plastikuga töödeldud põrandal köögikärud ei kolise nii nagu plaatpõrandal. Lakke võib paigutada hääli summutavaid plaate ja seinakattematerjaliks valitakse plaatide asemel näiteks plastikkate.
Pööningulaed peavad lisaks omama auruisolatsiooni, mis paigaldatakse soojustuskihi alla. Keldrilagedele ja läbisõidulagedele paigaldatakse aurutõke aga soojustuse peale. http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 14 of 19 6.5 Põrandad Põrandatele esitatavad nõuded: - tugevad, kulumiskindlad, löögikindlad, - lihtsalt puhastatavad - vähe tolmavad - veetihedad ja niiskuskindlad - vajadusel soojapidavad - käimismüra summutavad - silde pealispinnaga (mitte libedad) Ükski põrand ei rahulda kõiki neid nõudeid. Põrandakatetele esitatavad nõuded sõltuvad hoone funktsioonist ja tegevusest ruumis. Põranda konstruktsioonis võivad olla järgmised kihid: 1) Kattekiht põranda pealmine kiht, põrandakate
. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT.. b) Eriomadustega legeermalmid markeeritakse koostise järgi, s.t. milliseid elemente ja kui palju (%) nad sisaldavad Rahvusvahelise standardi ISO 2892/77 järgi näidatakse esmalt malmi liik grafiidi osakeste kuju järgi: a)libleja kujuga lamellgrafiit – L , b)keraja kujuga sferoidaalne grafiit – S. L-NiCuCr 15 6 3 –libleja grafiidiga malm, kus Ni-15%, Cu- 6%, Cr- 3% Kulumiskindlad malmid (DIN1695) näidatakse koostis nagu valatud kõrglegeerterastel: G – valatud, X – kõrglegeerituse tunnus, siis malmi süsiniku sisaldus sajandikprotsentides ja selle järel legeerelemendid ning nende sisaldus täisprotsentides kahenemise järjekorras: DIN1695 G-X 330 NiCr 4 2 (C sisaldus 3,3%) .Malmide kasutamise eelised ja puudused: Negatiivne: väike tugevus (grafiit on terade vahel), ei ole plaste, ei pea vastu
karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870...930C.Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8...2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine - nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad
Fe3C-T(C=6,67%);Fe(C)-
A(C=2,14%, t1147 c, C=0,8% t727c; Fe(C)-F(C=0,01%
toatempil, C=0,02% t727c)
5.Milles seisneb A muutus Fe-C sulameis(muutuse skeem, T,
kraadid) 727(F+T)P-- >A A--kiire jahutamise korral M(kõva)
6.üleeutektoidteraste struktuuriosad, nende
tekketemperatuur? P-tekketemp-alla 727c, T´´-tekketemp.1147-
727c:üleeutektoidterased0,8
(ABS 320) kipsplaat, betoon, Nõudliku põrandakatte sünteetiline vaik, vm L /25kg Katmiskuiv 1 päev kg/m2 korral nõuab viimistlemist. kandev pind Erisegud Nende segude peamine erinevus seisneb selles, et peale põranda tasaseks tegemise on neile antud veel üks lisaväärtus. Pakkuda on põrandakattesegusid, mis on kulumiskindlad, tolmuvabad ja väga vastupidavad. Valikus on ka värvilised põrandakattesegud. Erisegude hulka kuulub ainuke tasandussegu, mida lubatakse värvida või katta epo-vaikudega ning laevaremondiks sobiv segu, millel on kõik vajalikud sertifikaadid tööde teostamiseks. Tooted Lubatud Lubatud aluspind Veekulu Kuivamisaeg Kulu Kasutuse eesmärk kihi paksus 1mm
kondijahust millesse on lisatud Na ja Ba karbonaati. Kast suletakse hermeetiliselt. Need pinnad, mis ei vaja tsementeerimist kaetakse savi või aspestiga. Kast asetatakse ahju mille temperatuur on 870... 930C. Hoitakse sellisel temperatuuril 6...8 tundi. Selle aja jooksul tungib süsinik 1,8... 2 mm sügavusele pinnakihti ning süsiniku sisaldus pinnakihis tõuseb 0,8... 1,2%- ni . Tsementeeritud detailid kuuluvad karastamisele ja noolutusele. Tsementeeritud detailid on hästi kulumiskindlad. Nitreerimine. Nitreerimiseks nim pindkihi rikastamist lämmastikuga. Nitreeritavad detailid asetatakse ahju mille temperatuur on 500...600C, ahju juhitakse ammoniaaki mis laguneb seal vesinikuks ja lämmastikuks. Lämmastik difundeerub pinnakihti kiirusega 0,1 mm 10 tunni jooksul. Vesinik tuleb ahjust kõrvaldada. Nitreerimise põhipuuduseks on see, et hoideaeg ahjus on väga pikk. Nitreeritud detailid ei vaja termotöötlust säilitavad oma mõõtmed ja on puhtad
Kulunorm: paki peal 6 pilet 11. Metallpindade värvimine Tehnoloogiline järjekord: Lihvida Puhastada Roostesurmaga puhastamine Kruntida 2 korda värvida Töökoha korraldamine: Töövahendid: traathari, trell, pintslid, rullid Materjalid: liivapaber, värv, krunt, roostesurm Tööohutus: respiraator Kvaliteet: visuaalne 12. Rullmaterjalid ja nende omadused Tapeedid, seemeksid, klaaskiudtapeet, PVC Omadused: kulumiskindlad, pesemiskindlad, UV kindlad Kasutus: kasutatakse seinte või põranda katmiseks säilitus: kuivas, jahedas, aluse peal nõuded: vastavalt otstarbe järgi 7 pilet 13. Mineraalpindade värvimine välistingimustes.- krohv, Tehnoloogiline järjekord: Kontrollida värvitavate aluspindade seisukorda Tee vajalikud parandused Lahtine krohv, betoon tuleb taastada Puhastada harjaga Soolad eraldada terasharjaga Eemalda õliplekid Kruntida
Kambriumi kivimid on tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.Ordoviitsiumis toimus muutus keskkonnatingimustes-madal meri asendus süvamerega ning ladestuma hakkasid lubjakivid. Kuna ordoviitsiumi ja siluri ajastu meri oli väga elurikas,sisaldavad sel ajal kujunenud kivimid rohkesti kunagiste organismide kivistunud jäänuseid ehk fossiiile. Siluri ajastul jätkus lubjakivide teke. Väga kõvad ja kulumiskindlad dolomiidid(lubjakivid,mis sisaldavad magneesiumi) moodustavad Lääne-Eesti paekalda ülaosa Saaremaal ja Muhus ning (selle jätkuks olevad) paeastangud mandriosas. Siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal,mistõttu Saaremaa aluspõhi pakub suurt huvi paljudele maailma geoloogidele ja paleontoogidele (kivististe uurijatele). Devoni ajastul settisid siluri lubjakivide peale taas liivad ja savid. Devoni liivakivide ja siluri
Oksiidid: CoO, Co3O4 Sulfiidid: CoS, CoS2, Co2S3 Seleniidid: - Telluriidid: CoTe Nitriidid: - Tootmine ja kasutamine Co toodang on perioodilisustabeli naaberelementidega(Fe, Ni) võrreldes väike. Peamised Co-tootjad on Zaire, Sambia, Austraalia, Venemaa, Kanada, Soome ja Jaapan. Peamine osa Co-toodangust(60%) leiab kasutamist sulamites. Koobaltisulamid sisaldavad tavaliselt 15-92% Co ja sageli mitmeid teisi metalle. Peamised Co-sulamite liigid on magnetilised sulamid, kulumiskindlad ja kõvasulamid, kindla joonpaisumiskoefitsiendiga sulamid ning kuumakindlad sulamid. Kõva hõbedast metalli koobaltit (Co) ja selle ühendeid kasutatakse sageli. On leidnud rakendamist kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel. Klaasi-, portselani- ja
annaabi.ee 
