otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel (tuleb tuvastada olulised kululiigid). · Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. · Kulukandjate arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi (n.. toodete omahinda) ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. Järelikult on vajalik projekteerida ja juurutada majandusüksuse sisene kuluarvestussüsteem, mis
! (nt maksude suurust ei saa tema kontrollida) a. Kogutasu (total reward) kontseptsioon palga- ja personalistrateegias kui tööjõu omamise kogukulu b. Tegevuspõhine (integreeritud) kuluarvestus, algus loengus 5 i. Definitsioon – Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. ii. Elluviimise vahendid: kululiikide ja kulukandjate (-objektide, -kohtade) arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad organistasioonis Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad Kulukandjate (kuluobjektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid.
käitumise erinevaid aspekte, esinevad majandusüksuses, kusjuures olulised otsused tuleb vastu võtta kulude registreerimise ja hindamise korraldamisel. (Mis liiki kulud tekivad?) KULUKOHTADE ARVESTUS peab selgitama, millistes majandusüksuse struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. (Kus kulud tekivad?) KULUKANDJATE ARVESTUS peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tarvis tehtud majandusüksuses kulusid. Kulukandjate arvestus võimaldab võrrelda erinevate kuluobjektide (kulukandjate) tulemusi ja selle alusel suunata erinevate tegevusvaldkondade või struktuuriüksuste tulemusi. (Millega seoses kulud tekivad?) Kuluobjekt (kulukandja ) ja kuluobjektide valik Kuluobjekt(kulukandja) on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada.
käitumise erinevaid aspekte, esinevad organisatsioonis Näide: analüütilised kontod ettevõtte raamatupidamise kontoplaanis. Sõiduki ekspluatatsioonikulud – veoautokütus, hooldustarvikud, sisseostetud hooldusteenused, kohustusliku liikluskindlustuse preemiad, autojuhi palgakulu Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes organisatsiooni struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad + Kulukandjate (-objektide) arvestus peab selgitama, millises mahus on erinevate arvestusobjektide (kuluobjektide) tarvis tehtud kulusid. Kulukandjad – näited – nn kulukohad: vastutuspõhise kuluarvestuse puhul vastutuskeskused (tulemusüksused), ettevõtte poolt osutatavad teenused/müüdavad tooted, projektid, põhivaraühikud, eelnevad kombineerituna. Protsessid ja tegevused 1. Protsessid: Juhtimisprotsessid – juhivad süsteemi tööd
Kasutatakse organisatsioonides, kes pakuvad teenuseid või kulukeskustes, mis osutavad sideteenuseid k. Üksiktoote või teenuse kuluarvestus (output costing) kasutatakse organisatsioonides, kes toodavad ainult ühte toodet või osutavad ainult ühte teenust. - Operatsioonikulu arvestus (operation costing system) Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele
arvestuse üldiseks eesmärgiks jälgida kompleksselt ettevõtte tegevustsüklis kulutatavaid ressursse, nende struktuuri ja olulisust majandustulemuse seisukohast. Nimetatud eesmärgist tulenevad kululiikide arvestuse kolm põhiülesannet: o · kulude kompleksne ja süsteemne kajastamine; o · kululiikide klassifitseerimine; o · objektiivsete kuluandmete edastamine järgmistele, vastavalt kuluarvestuse eesmärkidele määratletud valdkondadele, st kulukohtade ja kulukandjate arvestuse teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes.
Õigeaegsuse nõue: kuna juht. Arvestus on suunatud tulevikku aga kuluarvestus kajastab minevikku, siis on oluline, et info piisavalt ruttu kätte saada. 1.) kuluaruanded peaksid olema kujundatud nii, et iga kuluelementi oleks võimalik võrrelda. 2.) Arvestus perioodid peavad olema kokkulepitud ja standardiseeritud. 3.) Kulude liigitamisel tuleb määratleda klassifitseerimise alused. 4.) Peaks olema määratletud ka kulude jaotamise alused- eeldab kulukohtade ja kulukandjate määratlemist. 5.) Kehtestatud peavad olema varade hindamise alused, eriti tähtis varude juures. Varade inventeerimise kord kehtestatud, kinnitatud peab olema põhivarade arvestuse meetod ja määrad, kuluarvestuse põhimõtted ja meetod. Kulu- mistahes majandusressursist loobumine. Kulud raamatupidamis- arvestuses kajastuvad kas bilansis või läbi kasumiaruande kantuna, mis omakorda muudab e/v finantsarvestust.
...............................................................11 2.2.1. Kululiikide arvestuse eesmärgid ja kulude liigitamine .........................11 2.2.2. Ettevõtte tulude, kulude, tegevusmahu ja kasumi vaheliste seoste analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ...........
Finantseerimiskulud on ettevõttefinantseerimisest tulenevad kulud intressikulud). 15. Mittetootmislikud kulud on kulu materjalidele, mis ei ole valmistoodangu koostisosa määrded, õlid, liivapaber;materjalid, mis on valmistoodangu osa, kuid mida ei arvestata põhimaterjalina näiteks suhteliselt suuretöömahukuse tõttu liim, lakk, naelad, jootetina. Mõisted: segakulud, kulu, kuluarvestus, kulukandjate arvestuses, kululiik, kuluvoog, kulukogum, kulukandja, kuluobjekt, mittepõhimaterjalikulu, kulukohtade arvestuses, kulukäitur, muutuvkulud (2x) kululiikide arvestuses, kulukoht, püsikulud (2x), mittetootmislikud kulud. 16. Kuluobjektiks toidukauplustes on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - piim - kaubakulu - müüjate töötasu - kaupade soetusmaksumus - salatite osakond - juhataja töötasu - ostutegevus - hulgiostjad - uue jogurti tutvustamise projekt 17
Eesmärkide saavut. aluseks on e/v kuluarvestuse süst. realiseerumise 3 komponenti: 1. kululiikide arvestus peab selgit., millised kulud e/v-s esinevad, võttes arvesse nende kujun. ja käitumise erinevaid aspekte. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega; 2. kulukohtade arvestus peab selgit., millistes e/v struktuuri või põhitegevuse protsessi osades eri- nevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeld. üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes; 3. kulukandjate arvestus peab selgit., millises mahus on e/v erinevate kuluobjektide tarvis kulusid tehtud. Võimald. võrrelda eri kuluobjektide tulemusi (nt. toodete omahinda) ja selle alusel suunata e/v erinevate tegevusvaldkondade tulemusi. 1 Efektiivne kuluarvestuse süst. tagab õigeaegse, kvalit. ja läbipaistva ülevaate kuludest, mille tule- musena luuakse eeldused eesm. tulen. põhjend. juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Neid aluseid seost.
Kasutatakse parameetrilist meetodit ja kaib muugikaibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Nt. materiaalse põhivara soetus või muuk, finantsinvesteeringute soetus, saadud intressid. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Nt. saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analuus. Kululiigid: 1. Tehtud kulud vs alternatiivkulud 2. Otsesed kulud vs kaudsed kulud 3. Muutuvkulud vs pusikulud 4. Inkrementaalkulud vs pöördumatud kulud Kulukohad: Kulukoht see koht ettevõttes, kus kulu tekib. On vaja, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja: Enamasti toode või teenus, mille omahinda me soovime leida. 31. Muutuvkulud ja pusikulud ning nende kaitumine. Defineerimine, mis nad on ja kaitumise puhul kuidas muutuvad, millises stiilis
Kuludega seotud eesmärkide saavutamise Ettevõtte siseste tulemusüksuste kontroll tegevustulemuste kindlaksmääramine ja ettevõtte jooksva majandustulemuse hindamine Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on ettevõtte kuluarvestusesüsteemi realiseerumine järgmistes peamisestes komponentides: Kululiikide arvestus; Kulukohtade arvestus; Kulukandjate(objektide) arvestus; Tegevuste kulude arvestus Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kesksed aspektid on seotud kulude registreerimise ja hindamisega. Kulukohtade arvestus peab selgitama, millises ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes
Kasutatakse parameetrilist meetodid, müügikäibe alusel. 27. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFO-sse kaudsel meetodil. Ärikasum, varude muutus, makstud intressid. 28. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFIsse. Materiaalse põhivara soetus või müük ja finantsinvesteerimise soetus. 29. Nimetada peamised kirjeid, mis kuuluvad CFFi. Saadud laenud, saadud laenude tagasimaksed, makstud dividendid. 30. Kululiikide, kulukohtade, kulukandjate analüüs. Kululiikide analüüs – tehtud kulutused/alternatiiv kulud. Otsesed vs kaudsed kulud, muutuvkulud vs püsikulud, inkrementaalsed vs pöördumatud kulud. Kulukohad – koht ettevõttes, kus kulu tekib. Neid on vaja selleks, et kanda kululiigid kulukandjatele. Kulukandja – toode või teenus, mille omahinda soovime leida. 31. Muutuvkulud ja püsikulud ning nende käitumine. – defineerimine, käitumise puhul,
Kontr muutuvkulud nagu tööjõukulu, varuosad, tootmise üldkulud-neid võetakse arvesse Kaizen eelarvestamisel. SIHTKALKULEERIMINE e EESMÄRKKALK(müügihind sihtkasum=sihtkulud) -kui palju võib toode meile maksma minna? Turule orienteeritud strateegiline kulude juhtimise süst. Erinevate e/v tegevusvaldkondade koordineerimissüst, hõlmab arendus ja uurimistegevust, tootmist, turundust. TEGEVUSPÕHINE EELARVEST- määratakse kindlaks ja eelarvest E-per-il vajalike väljundite(kulukandjate) kogus ning väljundite saavutamiseks vajalike ressursseide kogus, tehtavad kulutused. Eelarve funkts- tegevustulemuste ennustamine, ressursseide jaotamine, tegevustulemuste kontrollimine, juhtkonna õppevahend, ühene arusaam. TOOTMISVARUDE ÖKONOOMSE TELLIMUSE MUDEL-et säilitada kontroll tootmisvarudesse tehtud invest üle, peab juhtkond lahendama 2 ül: tellimuse suuruse, tellimismomendi probl. Tellimuse suuruse probl tellimuse optimaalse suuruse määramine
kasumiaruanne ettevõtte finantsdokument, mis kajastab ettevõtte sissetulekuid ja väljaminekuid majandusaasta ( või mõne muu perioodi) vältel, annab ülevaate ettevõtte tulude allikatest keskpank raha emiteeriv ning raha kattevara haldav asutus kogukasulikkus kõigist tarbitavatest hüviste kogustest saadud kasulikkus kogukulu konkreetse tootekoguse tootmise kulu konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud
kulude muutumise põhjusena. Kuluobjekt (Kulukandja)- (cost object) on objekt (toode, toiming, protsess, organisatsiooni allüksus), mis pakub huvi juhtidele ning mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (nt üksiktoode, teenus, reklaamikampaania, turundusosakond). Seotud ettevõtte tootmisvõimsuste kasutamisega, st. nad tagavad äri tegemise. Kulukandjate (kuluobjektide ) arvestus: * on kuluarvestuse lõppfaas, mille eelduseks on kululiikide ja kulukohtade arvestuse läbiviimine. Eesmärk: * on kindlaks teha, mille jaoks, millised kulud on tekkinud ning missugusele kulukandjale milline osa neist langeb, et lõpuks leida toote omahinda Kuluobjektile kirjendamine: Otsekulud - saab vahetult seostada mingi kindla kuluobjektiga. Põhikuluks
strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, kasumlikkuse suurendamiseks, planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, aruandluse koostamiseks, muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks. Kulude arvestus KULULIIKIDE JÄRGI Millised kulud tekkisid tegevuse (tootmise) käigus? KULUKOHTADE JÄRGI Kus allüksustes kulud tekkisid? KULUKANDJATE JÄRGI Millele (nt toode, protsess, projekt) ja kui palju kulutati? Kuluobjekt ja kulukäitur: KULUOBJEKTIDEKS on kõik objektid (tooted, protsessid, projektid, allüksused jne), mille kulusid mõõdetakse eraldi . KULUKÄITUR on sündmus või toiming (juhtimisotsus), mis põhjustab kulude tekkimist või muutumist Kulud ei teki vaid tulenevad juhtimisotsustest ! Kulud sõltuvad sellest: Mida me teeme ja kuidas me seda teeme! KASUMIARUANNE V
Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad. 3) Kulukandjate arvestus-> millega seoses kulud tekivad ja kuidas tootmised üldkulud jaotada kulukandjatele. Kuluobjektide arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulutusi. Kuluobjektiks on iga objekt, mille kohta soovime kulusid eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele. Kuluobjekti valikul
Kulude kogumine ja kulude jaotamine. Kulude kogumine (cost accumulation) – kuluandmete kogumine mingil organiseeritud viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest.. 3 Kulu objektid Võimalikud klassifikatsioonid 1. Kulud laovarude hindamiseks Perioodikulud ja tootmiskulud Tootmiskulude elemendid
intressimäära vähendamise või võla tasumistähtaja pikendamise teel; väärtpaberite vahetamine aktsiate vastu; väärtpaberite ümberarvestamine ühest valuutast teise; laenu tagastamise tähtaja uuendamine. konverteeritavus raha vahetatavus teiste rahade vastu krediidireiting - krediidivõime hinnang krediidirisk - krediidi mittetasumise tõenäosus krediidivõime - kliendi võime saada krediiti tulenevalt eelnenud ja käesolevast krediiditegevusest kulukandjate arvestus ehk kalkuleerimine - arvestuse liik, mis näitab mille jaoks on ettevõttes kulutusi tehtud. Kulusid vaadeldakse üksikute toodete lõikes ning ülesanne on välja selgitada kõigile ettevõtte toodetele omahind ehk tehtud kulutused tooteühiku kohta kulukohtade arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab - kus kulud tekivad ja kes nende eest vastutavad kululiikide arvestus - majandusarvestuse liik, mis näitab, missugused kulud (liikide lõikes) on ettevõttes tehtud
Esiteks koostatakse lähteülesanne, kusjuures nõuded kuluarvestusele tulenevad ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja on seotud peale põhitegevuse veel marketingi, müügi ning kvaliteedi juhtimise eesmärkidega. Tuleb leida vastused küsimustele: 1) milline on kuluarvestuse eesmärk ettevõttes? 2) mis liiki kulud meil ettevõttes tekivad? 3) kus kohas ettevõttes kulud tekivad? 4) millega seoses kulusid teeme ja kuidas üldkulud jaotuvad kulukandjate vahel? Lähteülesande püstitamisel peaks keskenduma: 100 1) kuluarvestuse eesmärgi täpsele formuleerimisele; 2) kulude liigitamisele; 3) kulukohtade määratlemisele; 4) kulukandjate valimisele ja üldkulude jaotamisele; 5) otsustamiseks vajaliku aruandluse kujundamisele. 26.Nõuete määratlemine kuluarvestuse süsteemile.
arvutamise erinevatest meetoditest, selgitatakse välja tasuvuspunkti arvutamine. Töö teises osas kirjeldatakse plaanitavat uurimistöö metoodikat. Kolmandas osas leitakse toetudes töö teooria osale toote omahind, toote müügihind, ettevõtte müügikäibe brutorentaabluse ja müügikäibe puhasrentaabluse muutus tänavapostide tootmisel tasuvuspunktis. 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS Omahinna kujundamise kesksed momendid kujunevad kululiikide ja kulukandjate detailse määratluse ja analüüsi kaudu, mille aluseks saab olla detailne ja kompleksne kuluarvestussüsteem (Haldma & Karu, 1999, lk 109). Kaplan ja Cooper (2002, lk 18) toovad välja ettevõtte kuluarvestussüsteemid kolm peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine, protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside tagamine ettevõtte
· materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll; · juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine; · ettevõtte siseste tulemusüksuste tegevustulemuste kindlaksmääramine ja jooksva majandustulemuse hindamine. 7 Loetletud eesmärkide saavutamiseks on vajalik ettevõtte loodav/olemasolev kuluarvestuse süsteem liigendada omakorda kululiikide, kulukohtade ja kulukandjate arvestuseks. 2. Kuluarvestuse süsteem, kululiigid Kuluarvestus, nagu öeldud, ühendab teatud määral finants- ja juhtimisarvestust, jälgides nii kulude kajastamist raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemist ja kajastamist bilansis, müüdud kaupade kulu kujunemisest kasumiaruandes kui ka kulude analüüsi ja selle rakendusi ettevõtte siseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude
Sel põhjusel on võimalik vaadelda iga veokit veokipargis kuluarvestuses eraldi ka kulukeskusena, millele on võimalik suunata teenitud tulud, teha suure täpsusega kindlaks otsekulud ja lisada põhjuslike seoste kaudu üldkulud. Veoauto kulusid on võimalik jaotada eri kulukandjate erinevatele ühikutele, milleks võivad olla läbisõidu kilomeeter, töötund, tonnkilomeeter, veomarsruut jms. Kilomeetri omahind saadakse summeerides sõiduki kõik kulud kalendriaasta, kvartali või kuu jooksul ja jagades need samal perioodil läbisõidetud kilomeetrite arvuga (€/km)
annaabi.ee 
