Näituse retsensioon Käisin 6. oktoobril vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Ilari Rantala fotonäitust ,,Trolssi". Ilari Rantala sündis 1944. aastal ja ta on soomlane. Ta on sotsiaalteaduste meister, lõpetas Tampere Ülikooli 1972. aastal. Veel on ta õppinud majandust ja on tegelenud mõnede projektidega. Peamiselt on ta näitused olnud väljas Soomes. .Ilari on praegu pensionil ja tegeleb fotograafiaga. Ta tegi selle näituse, kuna ta tegeleb fotograafiaga ja talle meeldib teha looduspilte ning tuua välja selle varjatud ilu.
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Lapimooride lapitöönäitus" Käisin teisipäeval, 16. veebruaril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas ,,Lapimooride lapitöönäitust", mille autoriteks olid Kaie Allvee, Vaike Kask, Anneli Õun, Maret Suik, Maie Tang, Leeni Uljas, Jaanika Vakker, Liivi Järvalt, Kaie Keskküla ning külalistena Kuressaare päevakeskuse lapitööringi liikmed. Kultuurikeskuse suure saali ukse peal oli näituse kirjeldusena öeldud, et käsitöölised soovivad keset jäist talve tuua külastajateni meenutusi või unistusi soojast suvest, rohelisest kevadest,
Balletielamus Paides 15. märtsil toimus Paide Kultuurikeskuses Toomas Eduri balletiõhtu, kus sai nautida imeilusa ülesehitusega balletilavastust. Õhtu jooksul esitati kaks lühiballetti: Vaikivad monoloogid ja muinasjutuline pulmapidu balletist „Uinuv kaunitar“. Vaikivad monoloogid on kolmele tantsijatepaarile loodud ühevaatuseline teos, kus kasutati Heino Elleri, Artur Kappi, Artur Lemba, Eduard Oja, Arvo Pärti ja Peeter Süda muusikat. Koreograafiks on Toomas Edur, kes on sündinud 20. jaanuaril 1969. aastal ning on eesti balletiartist
Kunstinäituse retsensioon Külastasin 29. aprillil Kuressaare kultuurikeskust, kus oli 2008. aasta pressifoto näitus. Näitus oli üleval 7st aprillist kuni 6nda maini. Pressifoto näitusel on väljas valik 2008. aasta pressifoto konkursil osalenud töödest. Teiste seas on näitusel üleval erinevate kategooriate võidutööd ning kõik nominendid. Näitusel on väljas üleriikliku uudisfoto nominendid: Aripäevas 8. septembril 2008 ilmunud Andres Kralla foto, millel on kohtusaalis oma süüd eitanud endine keskkonnaminister Villu Reiljan, advokaat Tarmo Sild ja ärimees Aivo Pärn; aripäev.ee-s 13. augustil ja äripäevas 15. augustil 2008 ilmunud Erik Prozese foto Gori linnast Tbilsi poole suunduvatest sõjapõgenikest ning Postimehes 24. oktoobril 2008 ilmunud Liis Treimanni foto riigikogulasest Mailis Repsist parlamendi istungi ajal Rimi sooduskuponge kleepimas. Lisaks võidutöödele ja nominentidele on näitusel üleval...
Kunstiajaloo retsensioon Rasmus Nora „Swingapore“ Septembrikuus külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rasmus Nora näitust, mis kandis nime „Swingapore“. Nagu ta ise ütles oli tema näituse eesmärk näidata reaalsuse uusi maagilisi ja müstilisi vaatenurki. Rasmus Nora on Soome noorema põlvkonna kunstnik, kelle jaoks Kultuurikeskuses olev näitus on tema elu esimene välisnäitus. Rasmus on lõpetanud Soomes kunstikooli nimega Maa ning nüüd jätkab oma õpinguid Helsingi Kunstiakadeemias. Rasmus Nora peamised teosed olid õlimaalid kangal ja puidul. Ta kasutas paljudes oma töödes jootmistehnikat, kolmemõõtmelisi objekte ja metalli. Näitusel oli minu mäletamist mööda kokku 19 tööd, mis kõik erinesid üksteisest täielikult. Tähendab, et ma ei osanud leida tema töödes eriti sarnasusi
Kontserdi retsensioon Tanel Padar & The Sun Kontsert toimus 1. detsembril 2012. aastal, Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses(TARTU). Seal esines Eesti bänd nimega Tanel Padar & The Sun . Koosseisuga: Tanel Padar (vokaal ja kitarr), Danel Pandre (basskitarr), Tarvo Valm (kitarr), Priit Mägi (trummid), Tomi Rahula (klahvpillid). Nad esitasid teosed : ,, Neljapäev ,, ,, Üksinda üksinduses ,, ,, Nii siis jääbgi ,, ,, Final step ,, ,, Võta aega ,, ,, Tahan elada ,, ,, Kohvile ei jää ,, ,, Täna öösel" ,, Salamisi endaga,, ,,Nii siis jääbki" ,, Lootusetus ,, ,, Milles on asi" ,, Kuu on päike ,,
Lendi (tsello) ja Maarit Saarmäed (klaver). Tegemist on üritusega, mida korraldatakse Pille Lille Muusikute Toetusfondi algatusel. Pille Lille toetusfond loodi 7.veebruaril 2003. aastal eesmärgiga toetada eesti andekaid muusikuid nende professionaalsete oskuste edasiarendamisel. Lisaks kontserdisarjadele ja festivalidele korraldab toetusfond ka meistrikursusi, konkursse, oratooriumite ja ooperite ettekandeid. Käisin Vene Kultuurikeskuses esmakordselt ning mulje oli parem, kui oleksin osanud oodata. Hoone oli vene rahvusele iseloomulikult luksuslik, külluslik ja suur. Kontsert algas kell 17.00 ning kavas olid Ludwig van Beethovenilt: sonaat tsellole ja klaverile nr.3 A-duur op.69, allegro, ma non tanto, allegro molto, adagio cantabile, allegro vivace- peale neid esitusi oli pisike paus ning järgmisena kõlasid Sergei Rahmaninovi sonaat tsellole ja klaverile g-moll op.19, lento, allgro scherzando, andante ja allegro mosso
RAIMOND(TIISEL) VALGRE eesti helilooja ja muusik (7.10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja ühiskond 1985 dok Tema elu ja loomingut kajastavad ... näidend 1967 `'Valge tee kutse'' muusikal autobiograaf `'Muinaslugu muusikas'' line flm 1976 dokk `'Need vanad `'Igavesti armastuskirja Tei...
Kontserdiarvustus 11. detsembril toimus Talinna Salme Kultuurikeskuses kontsert-etendus ,,Jõulukalender ehk Eestimaa viimane päkapikk". See etendus tundus huvitav ja teistsugune tavalisest kontserdist. Lisaks sinna oli siiski sisse pandud klassikaline koorilaul, mis mulle väga meeldib. Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor ja rahvakultuuriselts Koidupuna. Kontserdil olid hästi seotud kammerkoori poolt laul ja Koidupuna poolt tants ning vahejutud. Kontsert oli lavastatud nagu üks suur etendus. Kuid kuna koor laulis ikka
Kontserdiretsensioon Käisin 26. märtsil kell 20.00 Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas Hedvig Hansonit kontserdil nimega "Rahvaste hällilaule" ja Kuressaare noori jazzmuusikuid. Kontserdil oli kaks osa. Esimeses osas esinesid Kuressaare noored jazzmuusikud, kes õpivad Kuressaare Muusikakoolis. Musitseeriti erinevate saksofonidega ja löökriistadega. Lavalt tundsin ära meie kooli gümasistid: Jörgen Liik, Liis Räim, Mihkel Männa ja Priit Häng, kes olid minu arvates tasemel ja mulle nende esitus meeldis. Anambli nimi oli ,,Ei kestä".
Kontserdiarvustus Käisin teisel advendil, Karksi valla kultuurikeskuses, teise advendikontserdil. Esinesid Aaro tetsmann, Anton Medvedev, Riina Reismaa, Gajane Meletjan. Esitati jõulumeloodjaid orelol, puhkpillidel ja ka lauldi. Esinejad olid tasemel, nad suutsid loo mõttet ja isikupära professionaalselt edasi anda ning valdasid oma pille hästi. Muusika aga kahjuks ei olnud minu maitse, liiga kiriklik ja jõulu traditsooniline. Loo rütmid olid enam jaolt sarnased ja ühekülgsed. Rahvast kontserdil väga plaju ei olnud. Peamiselt olid kontserdil
NÄITUSE RETSENSIOON Külastasin 17.mail Toomas Altnurme näitust ,,MAIA"- maiade kultuur Mehhikos. Näitus ise toimus Paide Kultuurikeskuses. Tegemist oli väga huvitava ja meeldejääva näitusega, mis koosnes ühe sarja piltidest. Need huvitavad pildid tekitasid minus väga rõõmsa meeleolu. Oli nii sooja kui ka külma koloriidiga pilte. Kasutatud oli väga palju erinevaid värve, mis hakkasid pildil mängima. Erksad värvid panid pildid särama, mis otsekohe minu tähelepanu köitis. Piltide valmistamis tehnikat on raske kirjeldada, kuna ma täpselt ei saanud aru, kuidas need pildid on valminud. Arvan, et maalid olid
Rudolf Tobias 140. sünniaastapäeva kontsert Mina käisin vaatamas Käina Huvi- ja Kultuurikeskuses kell 14.45 vaatamas Rudolf Tobiase 140. sünniaastapäeva kontserdid. Kontserdi üldteemaks oli tutvustada inimestele, millega tegeles Rudolf Tobias ja, mis muusikat ta kirjutas. Kontserdil rääkis Tiia Järg, kuidas R. Tobias elas ja kuidas ta oma esimesed paladki valmis kirjutas. Kontserdil esitati instrumentaalmuusikat. Esitati Rudolf Tobiase klaveri sonatiin ,,C-moll", millel on kolm osa ja klassikalist kvartetti. Rudolf Tobiase ,,C-molli" kandis ette Diana Liiv klaveril ja
RETSENSIOON Mina käisin kuulamas Eesti pop-rock bändi Smilersit. Kontsert toimus 24 novembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Ürituse pealkiri oli ,,11 unustamatut õhtut" ja mängiti muusikapalu nende uuelt samanimeliselt albumilt. Kontsert meeldis, kuna see bänd meeldib mulle ja mulle meeldib neid kuulata, elamust lisasid veel küünlavalgus ja see, et kasutati erinevaid huvitavaid pille. Kontserdil oli kohal terve Smilersi koosseis ja lauldi muusikateoseid ja nii nagu nad ise ütlesid kontserdialgul, tegid nad kultuuri. Lauldi ja mängiti pille. Mõned laulud tekitasid
Kontserti arvustus Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus
Kontserdiarvustus Kolmapäeval 13. detsmbril toimus koolijõulu kontsert. See toimus Karksi-Nuia Kultuurikeskuses. Kontserdil esinesid AKG kooli õpilased. Kontsert oli väga hästi planeeritud. Laulud tekitavad juba jõulu meeleolu. Õhtujuhid olid ka väga tasemel. Mina kui saalis olijale väga meeldib see kontsert. Rahvale läks väga peale esinejate tegemised, aplaus oli väga võimas ja rahvas elas esinejatele kaasa. Kontserdil esinesid August Kitzbergi nimelise gümnaasiumi õpilased.Väga tublit tööd on tehtud. Algas kontsert lauluga see oli jõululaul. See oli hästi esitatud, sõnad olid
1) Küllike Pärn ja Katre Mölder, Avinurme 2005, Tere tulemast Avinurme, lk 5-6; 11; 21 2) Kalju Jalakas, Jõgeva 2009, Olen Avinurmest, lk 11-14; 23-29; 59-62. 3) Rene Alberi ja Küllike Pärn, 2009, Kirik keset küla, väljaanne nr. 1, Avinurme kirik 100, lk 11; 13-14 4) Avinurme valla kodulehekülg, kättesaadav: www.avinurme.ee 5) Avinurme tähtsamad vaatamisväärsused, Mälestuskivid, Kättesaadav Avinurme Koduloomuuseumi kontorist, mis asub Avinurme kultuurikeskuses 6) Avinurme valla puiduettevõtted, Rahvakunstimeistrite koondis UKU, Kättesaadav Avinurme Koduloomuusemi kontorist, mis asub Avinurme kultuurikeskuses 7) Avinurme valla puiduettevõtted, Avinurme- puidu ettevõte AS E. Strauss, Kättesaadav Avinurme Koduloomuusemi kontorist, mis asub Avinurme kultuurikeskuses 10
uusi ideid kodukaunistamiseks ning aiakujundamiseks. Peale selle toimuvad kontserdid ning lasteüritused. Festivali sihtgrupiks on inimene, kes hoolib ümbritsevast loodusest ja rohelisest taimest ning keda huvitab kodukaunistamine ja aiakujundamine. Tallinna lillefestivalil kujundatakse kokku igal aastal 31 erinevat ,,Tähevärav'' skulptor teemaaeda. 2009 aastal eksponeeriti ideekavandeid 15. maist Eesti Toomas kuni 6. juunini Vene kultuurikeskuses. Kõik ideekavandeid Altnurme olid 2010 ja 2011 aastatel festivali toimumise ajal eksponeeritud Kodulinna Majas.
,,Viiuldaja Katusel" Etendused Eestis «Viiuldaja katusel» on esmakordselt Eestis lavale toodud, 1989. aastal Estonias Georg Malviuse lavastajakäe all ning Jüri Krjukoviga peaosas. 2003 aastal lavastaja Vahur Kelleri esimene katsetus selles zanris Vanemuise teatris. Peategelast Tevjet mängis Hannes Kaljujärv, ning tema naist Goldet muusikalinäitleja Kaire Vilgats 2010 aastal lavastas muusikali Vene Kultuurikeskuses Tiit Tralla. Osalesid G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper ,,Estonia" lauljad.
Saladin ja Lõvisüda Seitsmeteistkümnendal veebruaril külastasin ma Otsakooli ja K. Sillamaa Noorteteatri ühistööl valminud etenust. Algas õhtul kell seitse ning toimus Salme Kultuurikeskuses. Peamiseks külastamis põhjuseks oli see, et klassiõde Julia lõi seal kaasa ning kutsus. Kohale jõudes asusin ma piletit ostma. Tänu sellele, et eelnevalt ennem mind ostsid kaks noormeest pileteid, kuulsin ma nende juttu. Tänu sellele, et nende tuttav osales etenduses, siis saadi ka soodustust. Kui järg jõudis minuni, siis ütlesin, et ka minul on tuttav ning koguni päris palju tuttavaid. Seega sain ma soodustust 55% ja hea istekoha. Näitlejateks olid noored inimesed
Retsensioon Kristjan Lukk ,,Pühendusega viimasele moele" Käisin 19. märtsil Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas Piret Pupparti ja Marin Silla ühist fotonäitust ,,Pühendusega viimasele moele". Tegemist oli kahe noore naise esimese ühise tööga. Piret Puppart on pärit Saaremaalt ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel töötab Puppart Montonis. Fotograaf Marin Sild on samuti õppinud Kunstiakadeemias sealt sai alguse tema kirg fotograafia vastu, mis on nüüd saanud tööks. Kõik näitusel olnud fotod on tehtud Silla poolt, samas kui Puppart on see, kes nende peal poseerib.
Rouge Madame 3. aprillil käisin Kuressaare kultuurikeskuses kuulamas koosseisu nimega Rouge Madame. Rouge Madame on väga eriline kooslus, mis on sündinus kahe väga erineva taustaga suurepärasest muusikust. Seega olid ootused kontserdile üpriski kõrged. Tegemist oli prantsuse-eesti duoga: Lembe Kokk ja Jean Christophe Onno. Mõlemad nii pillidel kui ka vokaalil. Mängiti erinevaid kitarre, rütmipille, klaverit(ka kahel käel) ja ka kehapilli- kasutades instrumendina iseenda keha. Duo mõjus laval hästi, nende vahel oleks
11B Retsensioon 17. novembril käisin Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi ühist kontserti ,,Kui vari kaob, siis valgus jääb", milles tulid ettekandmisele neile kordaminevad eestikeelsed tuntud ja vähemtuntud laulud. Sedapuhku ei saatnud noori muusikuid mitte bänd vaid puhkpillikvintett ning kõik lood olid just selle kontserti jaoks klassikalisse võtmesse seatud. Mitmeid päevi tagasi pileti äraostnuna ja saali sisenuna nägin enda ees täissaali, millest
Retsensioon Käisin 04. oktoober Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas Hooaja avakontserti Belle Epoque. Tegemist on Prantsuse dzässivirtuooside Vincent Peirani akordionil ja Émile Parisien sopransaksofonil. Kes on kaks viimaste aastate kuumemat dzässmuusikut Prantsusmaal, kumbki parim oma pillil. Saksa muusikatööstuse ECHO 2015. aasta preemiate jagamisel pälvis duo PeiraniParisien aasta ansambli auhinna. ECHO auhindade komitee tunnistas ühtlasi Vincent Peirani aasta instrumentalistiks. Möödus paar nädalat ja Peirani kuulutati
Nastasja Musienko TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab Kultuurikeskuses toimuvaid kultuurisündmusi, seminare, õppepäevi eelisjärjekorras. Tavapäevael on kohvik avatud kõikidele klientidele. Kuna praktika teema on ,,Töökorralduse praktika", siis pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Kõige rohkem tähelepanu pean pöörama töökorraldusele: üldpõhimõtted ja eesmärgid, töökorraldusliku suhtlemise tasandid, tööaja regulatsioon ja arvestus, ettevõtte töötasustamise süsteem.
Skyline Cruise-See 90-minutiline laevasõit ümber Manhattani saare on põnev võimalus teha tutvust New Yorgi kauni panoraamiga. Audiogiid esitab põnevaid fakte kaldalt paistvate ehitiste kohta. Hind ühele reisijale alates 312 EEK Gospeli kolmapäev-See ekskursioon toimub vaid kolmapäeviti ning pakub New Yorgist täiesti enneolematu elamuse.Tuur algab huvitava ringsõiduga ajaloolises mustade linnajaos Harlemis ning lõpeb kultuurikeskuses, kus saate osaleda võimsal gospelkoori kontserdil. Hind ühele reisijale alates 600 EEK Bussiekskursioon mööda filmi Sex and the City tegevuspaiku-3-tunnisele ingliskeelsele tuurile mööda kuulsa filmiga seotud paiku saab külastada tööpäeviti kaks korda, nädalalõppudel kolm korda päevas. Hind 1 inimesele 510 EEK. Väljasõit Philadelphiasse Amishite kogukonda-See päevapikkune ekskursioon viib erakordsesse Amishite kogukonda. Tuur sisaldab Phildaelphia põnevaimate
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Käisin 5ndal oktoobril Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas maalinäitust Saarema pühakodade valguses. Seal on pilte Liia Peedult (77.aastane, päritolu Eesti, vabakutseline kunstnik (akrüül-ja õlimaal, pastell, portselanimaal)), Tähti Otstavelt (74. aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/pensionär, endine raamatupidaja), Ilme Armuandilt (56.aastane, päritolu Eesti, harrastuskunstnik/maastikukorraldaja), Riina Saarelt (50.aastane, päritolu Eesti,
Retsensioon Raivo Tafenau - Siim Aimla Quintet Vaatasin 27. aprillil 2013. aastal ETV arhiivist jazzkontserti. Kontsert ise salvestati 26. aprillil 2011. aastalVene Kultuurikeskuses. Raivo Tafenau ja Siim Aimla (saksofon), Jürmo Eespere (klaver), Virgo Sillamaa (kitarr), Mihkel Mälgand (bass) ja Eno Kollom (trummid). Rezissöör Krista Maajärv, assistent Indrek Kaljuvee, produtsent Helen Valkna. Ehkki Raivo Tafenau ja Siim Aimla on erineva käekirja ning mõtteviisiga muusikud, ühendab neid peale suure armastuse dzässi ja saksofoni vastu veel see, et nad mõlemad on Elioni suure dzässipreemia laureaadid. Raivo Tafenau (sündinud 20
Retsensioon ,,Kevadöös su kõrval käin" Käisin 20. aprillil kell 19.00 Kuressaare Kultuurikeskuses kontserdil ,,Kevadöös su kõrval käin". Kontsert kestis üks ja pool tundi. Esinesid solistina Hedvig Hanson, klaveril Kristjan Randalu, kitarri mängis Andre Maaker, kontrabassi Ara Yaralyan ning trumme Ahto Abner. Muusika, mida grupp esitas, oli jazzilik. Laval oli sinakas valgus, mis mõjus rahuliku ja hubasena. Kogu õhkkond oli meeldiv ja lõõgastav. Esitatav kava koosnes õrnadest meloodiatest. Kontserdil esitati laule, mille tekstide autorid on tuntud Eesti poetessid Marie
Kerttu ja Koit osutusid publiku, Luisa ja Martin žürii lemmikuks. Kui Raadio 2 valis Eesti 2004. aasta hitti, saavutas Koit Toome koos Nexusega lauluga "Lubasid tulla" Eesti laulu kategoorias 835 häälega 5. koha.. 2013. aastal võttis Koit osa saatest "Su nägu kõlab tuttavalt" ning võitis. Albumid 1999 "Koit Toome" DayDream Records 1998/2005 Duetid "Puudutus" U-Boot Stuudi 2007 "Allikas" 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule 2010 "Kaugele siit" 2013 "Tagasi Alguses"
joonistamist. Tema "käekiri" oli teistest väga erinev ja minu jaoks väga kergesti eristatav. Olen tema tõid varemgi palju kordi näinud. Terve näituse olustik oli väga meeldiv. Veelgi huvitavamaks tegi asja see, et näitusesaalis oli mängima pandud vanad ruhnlaste laulud. Ka riideasju oli näitusele üles pandud, mis tegid muidu ametliku saali kuidagi kodusemaks. See näitus on väga hästi ajastatud. Samal ajal on Kuressaare Kultuurikeskuses üleval Kuressaare Kunstikooli õpilaste tööd, mis Ruhnu maalilaagris tehti. On tore võrrelda professionaalide tõid õpilaste omadega. Väga huvitav oli ka näha külastatud paiku (näiteks Ruhnu kirikuid) kunstnike silmade läbi ning meenutada seda toredat nädalat, mis me sel suvel seal veetsime.
neile on meeldinud, siis on alati tagasi tuldud. Pikaajalise töötulemusena on saavutatud stabiilsus. Paide Kultuurikeskus annab oma üritustega keskeltläbi kohvikule käivet 25% ringis, ülejäänud käibe otsib kohvik endale ise, seega maja kindlustab kohvikule mingi osa klientidest. 1.6.. Ressursid ja kompetentsid, nende arendamine Turundus on juhtimisfunktsioon protsess, kus sobitatakse firma ressursid ja tarbijate vajadused. Kultuurikeskuses võib külastajate arv ulatuda ka 500-ni, harvad ei ole need juhud, kus neid on 100 - 200. See on tinginud vajaduse muretseda suuremas hulgas inventari, mis kiirendab ja parandab kvaliteeti ning annab ühe võimalusena neid ka laenutada. Vastavalt vajadusele on muretsetud ka kaasaegseid seadmeid, et kvaliteeti ja töötegemise kiirust suurendada. Kohvikus on ainukesena töötav kondiitritsehh, kus tarbijate soovidele vastu tulles, saab tellimuse
Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand.
Retsensioon Mart Müürisepp „Mees metsas“ 07. oktoobri õhtul käisin vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses Mart Müürisepa monoetendust „Mees metsas“. Teades, kui suurepärane laulja ja näitleja ta on, olin asjast väga huvitatud ja ei suutnud minemata jätta. Mart Müürisepp on sündinud 28. oktoobril 1991. aastal. Ta lõpetas 2011. aastal Jakob Westholmi Gümnaasiumi. Samast aastast alates töötab Eesti Nuku- ja Noorsooteatris. Ta on mänginud filmides "Vasha" ja "Vasaku jala reede" ning kaasa löönud kahes TV3 sarjas. 2014. aastal võitis ta TV3 saate "Su nägu kõlab tuttavalt"
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna
mõtte kohe väga tugevalt esile toob. Ott Sepp on piisavalt ropu kõneviisiga, kohati isegi liialt. Kuid see teebki temast tema. Mind isiklikult häiris tohutult väga noorte teismeliste viibimine saalis, sest oli nalju, mida tavaliselt nii noored kõrvad kuulma ei peaks. Need olid nii ropud kui ka lastele mittesobiva sisuga. Minu arvates oli etendus lahe. Ma pole varem käinud ei stand-up etendusel ega ka Paide kultuurikeskuses. Kartsin alguses, et äkki ei saa ma kõikidest naljadest aru ega naera saalis ainsana kaasa. Kuid seda ei juhtunud. Kõik jutud olid mõistetavad ja etenduse pikkus oli täpselt paras. Üle 1,5h poleks suutnud niimoodi naerda. Edaspidi olen ka stand-up komöödia etenduste suhte tähelepanelikum, sest ega esimene kogemus teiseta jää.
õnnehetkedest ja avastustest. Film on ülesehitatud tema loomingule ja vihikule või märkmikule mida tema nimetas töövihikuks. Seal oli kirjas tema päeva läbielamised ja tundmused. See film oli kohati väga mõtlik ja tundlik. Ma ei ole kunagi varem sellist filmi vaadanud, ehk siis sellist filmi, mis räägib kellegi eluloost. Ma olen draamafilmide fanaatiline austaja ja võin öelda, et kohati oli film väga dramaatiline. Olles sellel ajal, kui filmi lasti Kose Kultuurikeskuses, vaimselt ja emotsiooniliselt väga räsitud, ei suutnud mu keha sellele enam vastu panna. Ma vabandan sellepärast. Ma räägiks mõnest seigast selles filmis ja kuidas mina seda endale tõlgendasin. Esiteks see, kuidas ta näitas kaamerasse, et lind oli ta vihikusse ekskremendi lasknud. Selle juurde oli pandud kellaaeg ja kuupäev, millal see lind sinna kakas. Ma ei tea kui vanarahvaatarkus see on, aga minu vanemad ja vanavanemad on
Teatriretsensioon Stand-up kontsert OMA JÕUL ,,Oma jõul"- alustas Jan Uuspõld oma stand-up kontsertit, 19.detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses. Hea muusika ja hea nali on kaks kõige toredamat asja, mida üks õhtu pakkuda saab. Nüüd said need mõlemad kokku ühte stand-up kontserdisse OMA JÕUL ja pealegi veel suurepärase muusikalise trio esituses, mille solistina säras Eesti monoteatri grand old man Jan Uuspõld. Trio koosseisus Jan Uuspõld, Mairo Marjamaa ja Rene Puura ei ole tavapärane ansambel lauljast, saksofonistist ja klahvpillimängijast, vaid fantastiline kolmik, kes päästab teid
Retsensioon „Kui loll võib inimene olla“ Kuressaare Kultuurikeskuses toimus 9.oktoobril kell 19.00 Peeter Oja stend-up etendus „Kui loll võib inimene olla“. Näitemäng rääkis tavalistest elulistest olukordadest, mis tõestavad, kui rumalalt mõnikord käitume. Oja pidi laval edasi andma kümneid erinevaid emotsioone ning situatsioone, kuigi ta oli seal üksi. 2014. aasta kevadel läks Peeter Oja 40-ks päevaks kõrbesse paastuma ja Ülimat Tõde otsima. See oli ränk teekond… Kuid, kui ta meie maailma tagasi jõudis, olid tema esimesed sõnad
akadeemiat ka Venemaal. Ta nõudis ka lihtinimese heaolu tõstmist ja nende haridustaseme tõstmist, kuna sellest pidi sõltuma tema arvates maa majanduse areng. Ühiskonnakriitikas viljeles kommunistlikke ideid. Tuntud matemaatikuna ja filosoofina. Ta on saksa klassikalise filosoofia tuntuim esindaja. JOHANN GOTTFRIED von HERDER (1744-1803) Oli Riia Toomkooli asedirektor. Ta oli ka kontaktis Põltsamaa kirikuõpetaja A. W. Hupeliga. Hiljem töötas ta Saksamaa kultuurikeskuses Weimaris kirikuõpetajana, tehes koostööd Goethega. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. Riiki pidas ta vajalikuks ainult seni, kuni rahvas on rumal. Hariduse kaudu pidi saama õiglaseks. Patriotism pidi olema õiglane, mitte ebaõiglane teiste rahvaste vastu. Andis välja Euroopa rahvaste lauluraamatu. Nende seas on ka Hupeli kaudu saadud 13 eesti rahvalaulu. 19. sajandil hakkas saksa rahvas koonduma ühe rahvuse ja keele ümber. IMMANUEL KANT (1724-1804) Oli 18
-1970.aastate fotograafidele, tänu kelle piltidele on ta üles kasvanud. Andrus Noorhani on sündinud 1961.aastal ja kasvanud Tallinnas. Ta on erialalt fotograaf ja samuti on ta ka fotograafiaõpetaja ja Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Andrus õppis ülikoolis matemaatikat ning on ka töötanud programmeerijana ja kaitseväe ohvitserina, kuid praegu ainult fotograafina. Näitus avati esimesena 27.veebruaril Pärnu kontserdimajas. Mina aga käisin seda vaatamas Kuressaare Kultuurikeskuses. Tegemist oli must-valgete piltidega, mis just mulle väga meeldis. Tunda oli retrohõngu ja pildid olid kõik erinevate nurkade alt. Esimene pilt kujutas Tallinna vanalinna, kus kaks inimest jalutasid mööda kivitänavat. Arvatavasti need inimesed ei tundnud teineteist ja mõlemad lihtsalt tulid õue nautima värsket õhku ja mõtlema omi mõtteid. Teine pilt kujutas mannekeene, justkui oleks läbi poeakna pilt tehtud. On meesmannekeen ja naismannekeen, mõlemad kannavad pidulikke riideid
Näidendi arvustus Pygmalion Teose autoriks on iirlasest Bernard Shaw. Ta oli näitekirjanik ja üheks London School of Economics asutajateks. Tema oli ainuke inimene keda on kunagi premeeritud nii Oscari kui ka Nobeli kirjanduspreemiaga. Shaw oli 56 aastane kui kirjutas nende auhindade võidu teose ''Pygmalioni.'' Näident mida esitas Tour De Force Theatre Company etendati Salme Kultuurikeskuses ning lavastajaks oli Peter Joucla. Ta õppis Performing Arts Londonis ning on töötanud ennem täielikult teatrile pühendumist nii õpetaja kui ka lektorina ülikoolis. Saali valik oli ideaalne. Ruum oli vana võitu ja lava väike mis tegi õhkkonna hubaseks ning lisas soojust sellele ajastule. Näident oli väga kaasahaarav ja huvitav. Näitlejad olid andekad ning naljakad. Eriliseks tegi see asja
Retsensioon Käisin 27. oktoobril 2011 Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas etendust "Kihluspidu". Külla oli tulnud esinema Vana Baskini Teater. "Kihluspidu" on komöödia kahes vaatuses. Etenduse autor on Alan Ayckbourn, kes on sündinud 12. aprillil 1939. aastal Inglismaal. Ta on kirjutanud üle seitsmekümne näitemängu ja on väga tunnustatud autor. Aastal 2006 tabas maestrot osaline halvatus ja insult, mille tagajärjel oli ta sunnitud oma töökohalt, milleks oli Scarborough' Stephen Joseph Theater'i kunstiline juht, loobuma
koha.[5] 2007. aasta Eurovisiooni jaoks ei korraldatud avalikku konkurssi, vaid Eesti Televisioon tellis selle jaoks 10 lugu valitud autoritelt, nende hulgas ühe Koit Toomelt. Toome laul ei võitnud seda konkurssi.[6] Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti] Albumid[muuda | redigeeri lähteteksti] 1999 "Koit Toome" DayDream Records 1998/2005 Duetid "Puudutus" U-Boot Stuudio 2007 "Allikas" 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule 2010 "Kaugele siit" KT Music OÜ 2013 18.mai seisuga veel ilmumata "Tagasi Alguses" Eraelu[muuda | redigeeri lähteteksti] Koit Toome elab Tallinna külje all Laagris ja Eesti laulupealinna valimisel esindas Laagrit. Laagri ei saanud laulupealinnaks. Toome ei kahetsenud seda, vaid ütles ajakirjanduses, et olekski olnud imelik, kui Laagri oleks võitnud, sest Laagri pole ju linn. Toome on olnud pikemas suhtes Maarja-Liis Ilusaga.[7]
“Põrgupõhja uus Vanapagan” kinolinal ja teatris A. H. Tammsaare viimase romaani põhjal tehtud samanimeline film linastus aastal 1964, 15. juunil. Filmi režissöörideks olid Grigori Kromanov ja Jüri Müür. Tähtsamate rollide osatäitjateks olid: Elmar Salulaht, kes mängis Vanapaganat, Ants Eskola Kaval-Antsuna, Astrid Lepa Juulana ning Leida Rammo kui Lisete. Filmi sünopsis tähendab lühikokkuvõtet, mis avab filmi tuuma, selle peamise sisu ja mõtte. Jürka soovib maa peal õndsaks saada ning Kaval-Ants aitab ta jalule ning teeskleb, et on tema sõber, kuid kasutab tegelikult Jürkat ära. Filmi treiler on filmi lühikatkenditest koosnev eelreklaam. Filmi “Põrgupõhja uus Vanapagan” katkendis esitatakse stseeni, kus Jürka tuleb Kaval-Antsu juurest töölt koju ning leiab Lisete teda sulasega petmas. Ta põletas sulase koos küüniga maha ja siis aitas Kaval-Ants politseile seletada, et tegu oli õnnetusega. Politsei kuulutas juurdl...
Parimad kokad Tartu sõpruslinnadest tutvustavad ülikoolilinna toitlustusasutustes oma maa rahvusroogasid ja õpetavad nende toitude valmistamist ka kohalikele kokkadele. Igas toitlustusasutuses toimub ka vastava maa kultuuri tutvustav õhtu. Tartus üritatakse ka traditsiooniliseks kultuuriürituseks muuta kultuurikonverentse, mille esimene üritus on juba väga edukalt toimunud. See toimus Athena konverentsi- ja kultuurikeskuses ning teemaks oli loomemajanduse võimalused Eestis. Tartus on palju erinevaid kultuuriüritusi ja paljudki neist on väga tuntud, kuigi on ka selliseid, mis on mõeldud ainult erinevatele sihtgruppidele ja teistele võib üllatusena tulla isegi nende olemasolu. Paljud kultuuriüritused, mida kunagi peeti, ei pruugi tänapäeval enam atraktiivsed olla, ning palju on ka erinevaid üritusi juurde tekkinud. Tartu on Eesti üks kultuursemaid linnu ja loodame, et see nii ka jääb.
nimega Kaugele Siit, mis võitis kiiresti eesti kuulajate südamed. Hetkel teeb Koit koostööd koos plaadifirmaga KT music OÜ. Koit Toome Eurolaul 2007 salvestusel 9 Diskograafia Albumid · 1999 "Koit Toome" DayDream Records · 1998/2005 Duetid "Puudutus" U-Boot Stuudio · 2007 "Allikas" · 2009 "Sügav kummardus õpetajale" salvestatud Salme ja Nõmme Kultuurikeskuses, laulab Jaak Joala laule · 2010 "Kaugele siit" KT Music OÜ · 2012 "Tagasi Alguses" Kaugele siit "Kaugele siit" on Koit Toome 2010. aastal välja antud eestikeelne album, mis sisaldab "Raadio 2 Aastahiti" tiitliga pärjatud laule "Kaugele siit" (aasta 2009) ja "Mälestused" (2010). 2009 aasta augustis kuni 2010 aasta märtsini salvestatud materjalide kaasautoriks on Vahur Valgmaa. Uue plaadi esmaesitlus toimus 27. märtsil 2010 Tallinna klubis BonBon. (Kaspar Käänik
Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. oktoober 1913 Riisipere – 31. 2003. aastal avati Pärnus Raimond Valgre mälestusmärk detsember 1949 Tallinn (skulptor Rait Pärg). Rapla on olnud noorpõlvekoduks Eesti ühele armastatuimale heliloojale Raimond Valgrele. Hiljuti avati Rapla Kultuurikeskuses Raimond Valgre tuba, kus võimalik ka väikseid salongiõhtuid korraldada. http://www.raplakultuur.ee/ Rohkem infot: HTTP://WWW.PUHKAEESTIS.EE/ET/PARIMAD-PUHKUSEPAIGAD-EESTIS/LINNAREISID-EESTIS/RAPLA-LINN HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/RAPLA HTTP://WWW.EESTIGIID.EE/?CATID=10 HTTP://RAPLA.KOVTP.EE/VAATAMISVAARSUSED HTTPS://ET.WIKIPEDIA.ORG/WIKI/RAPLA_KIRIK HTTPS://RAPLA.MAAVALITSUS.EE/DOCUMENTS/108352/559760/KULTUUR.PDF/3508030A-CCD7-43D7-B58B-A7BA97C68CFB HTTP://WWW.DIGAR
Ultima Thule (Eesti) & Slavka Kobrin (Eesti/ Costa Rica) Laur Joamets & Freddy's Blues Gang (Eesti) ning All Stars Blues Band (Eesti) Compromise Blue(Eesti) Foorumites ja mujal internetis arvamusi otsides leidsin palju kiidusõnu Compromise Blue kohta, nad olevat siiamaani heas vormis olnud ning mängivad fantastiliselt. Natuke kriitikat sai Ultima Thule, nimelt suupillimängija improviseeris liialt palju ja kitarrist oli natukene laisk. Laupäev, 2. august Kultuurikeskuses: Steve Lury - suupill Steve Morrison - kitarr Raudteejaamas: "Acoustic special" L.R. Phoenix (Suurbritannia), Steve Morrison(Suurbritannia), Steve Lury (Suurbritannia) ja Bullfrog Brown (Eesti) Piiskopilinnuses: 19.00 L. R. Phoenix & Mr. Mo'Hell (Suurbritannia/Soome) 21.00 Bites Blues Band (Läti) 22.00 Blueswire (Soome) 23.00 Khalif Wailin Walter (USA/Suurbritannia) Üldiselt jäid väga paljud kuulajad üritusega rahule.
annaabi.ee 
