Mart Müürisepp „Mees metsas“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

134

docx

Lugemispäevik

Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid nad kindlasti tagasi tulla. 11 Eno Raud Sipsik Illustreerinud Edgar Valter, „Eesti Raamat“1962 Mart ja Anu on vend ja õde. Ühel päeval läks Mart vanaema juurde ja ütles: „Anul on varsti sünnipäev.“ „Jah,“ vastas vanaema. „Anu saab varsti viieaastaseks.“ „Ma tahan talle sünnipäevaks midagi teha,“ ütles Mart. „Ma tahan talle ilusa nuku teha.“ „Tee siis nukk,“ ütles vanaema. Siis õpetas vanaema Mardile päris nukkude tegemist. „Nukk tuleb riidest välja lõigata ja siis kokku õmmelda ja täis toppida,“ ütles vanaema. „Ja kui kõik valmis on, siis värvitakse nägu pähe ja pannakse lõngast juuksed

Alusharidus

35

doc

Üldine Teatriajalugu II

tausta). 1929. aastaks olid sürrealistid teinud umbes tosin lavastust: spontaanne, sokeeriv. Mõjutas paljusid kunstnikke ja loojaid (nt hispaalnast Lorcat). Sürrealistide loodud lavastustest on näidendeid ja lavastusi, mis on teatriloos olulised, nt ,,Tirésiase rinnad" (Guillaume Apollinaire), kes kasutas eessõnas esimest korda sõna sürrealism. Näidendi eesmärk oli kujutada pigem olemust kui välimust; naisest saab mees ja sõjakaotuste korvamiseks sigitatakse maailma tuhandeid lapsi. Jean Cocteau (1889 ­ 1963) tundis huvi muusika ja kunsti sünteesi vastu. Tal on palju erinevatest kunstivooludest mõjutatud näidendeid. 1921. aasta ,,Eiffeli torni noorpaar" on sürrealistlik. Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike-

Üldine teatriajalugu

16

doc

Kirjanduse eksam 10. klass

emaga. Ta ei teadnud, kes olid tema tegelikud vanemad ja tappis teel tundmatu ränduri. Uude linna saabunud Oidipus valiti kuningaks ja anti naiseks eelmise kuninga lesk. Kui tõde ilmsiks tuli, torkas Oidipus endal silmad peast ja läks vabatahtlikku pagendusse. Näidendi mõte seisneb hellenitele olulises küsimuses: saatusele vastuhaku võimalikkuses. "Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale,

Kirjandus

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Sest ajast ütleb üks sakslane, kroonikakirjutaja Kelch: «Eesti- ja Liivimaal on mõisnikkude taevas, pappide paradiis, võõraste kullaauk, aga talupoegade põrgu.» II Harjumaa põhjapoolses osas, Tallinna lähedal, põlise laane keskel, seisis üksik talu, teedest kaugel, niipalju kui sel ajal teesid võis olla. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli metsa sees, ja imelikul viisil oli ta ühe sündinud maamehe Tambeti päralt. Kuidas see mees oli pärisperemeheks saanud, kuna peaaegu kõik muud eestlased olid juba pärisorjad? Seda näeme me kõhe. Tambeti isa oli olnud Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi, kus ta, oma tähtsast kehaküllusest hoolimata, sagedasti küttimas käis. Tambeti isa, nimega Vahur, oli pikk 9 priske poiss, kelle määratuis liikmeis peitus niisama palju raudset jõudu kui tinast laiskust. Ta oli niisama tugev ja niisama laisk kui käru. Aga ta nahk oli õrnem kui karul,

Kirjandus

82

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

katuse alla mõneks ajaks elama võttis. Zaral oli mitmeid sarnasusi Aliidega ­ ta oli samuti noor ja hakkaja tütarlaps, kuniks tema unistused purunesid sellega, et ta läks Lääne-Euroopasse tööle. Prostituudina töötades pidi neiu läbi elama mitmeid õõvastavaid juhtumisi, mistõttu oli ka tema kohati endassetõmbunud ning kaitsliku olemisega. Sisukokkuvõte: Teise maailmasõja järgne aeg: 1936-1960ndad Aliide ja Ingel läksid kirikusse. Aliidele jäi silma üks mees, kelle tähelepanu aga Ingel endale tõmbas. Ingli ja Hansu tunded süvenesid ning peatselt noored abiellusid. Aliide proovis erinevate loitsude abil Hansu endasse armuma panna, aga se ei õnnestunud. Üsna varsti sündis noorpaarile tütar, kelle nimeks pandi Linda. Mõne aja pärast Aliide ja Ingli vanemad jäid kadunuks, õdedel tuli nüüd omapead hakkama saada. Samuti pidi Hans end kui kommunistide vastast kas metsas või majas olevas konkus varjama

Kirjandus

107

doc

Saatanlik piibel

avaldati peaaegu kõigis päevalehtedes. See oli isegi Los Angeles Times'i esiküljel. Tänu ajakirjandusele levis uudis Saatanakiriku grottide liikumisest üle maailma, tõestades veel kord, et Saatan on elus ning väga paljude inimeste seas populaarne. LaVey ütles kõigile, kes teda kuulata tahtsid, et Saatan ei ole talle ning ta järgijatele selline nagu on kujutatud tema stereotüüpi ­ saba ja sarvedega mees punastes liibuvates riietes, sõnnikuhark käes. Nende jaoks on ta rohkem looduse tume jõud, mile mõistmiseni inimesed alles hakkavad jõudma. Aga kuidas viis LaVey kooskõlla oma välimuse ja seletuse? Ta ise kandis vahel musta mungarüüd kapuutsiga, millel olid sarved. LaVey vastas sellele küsimusele nii: ,,Inimestele on vaja rituaale ja sümboleid, nagu need on pesapallis, kiriklikel teenistustel või sõjaväes. Sümbolid on neile kui liiklusmärgid, mis aitavad asju mõista."

Maailmavaateõpetus

281

docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

» «Tüki lagritsat ja õngekonksu.» «Näita.» Tom näitas. Asjad olid rahuldavad ja vahetasid omanikku. Siis kauples Tom paari valge kuuli eest veel kolm punast piletit ja mõne pisiasja eest paar sinist. Ta varitses ka teisi poisse, kui need tulid, ja jätkas kümme või viisteist minutit iga värvi piletite ostmist. Siis astus ta kirikusse puhaste ja kärarikaste poiste ja tüdrukute salgaga, sammus oma istekohale ja alustas tüli esimese ettejuhtuva poisiga. Õpetaja, tõsine vanem mees, segas end vahele; kui ta siis selja keeras, tutistas Tom järgmises pingis istuvat poissi, oli aga oma raamatusse süvenenud, kui poiss ümber pöördus. Siis torkas ta teist poissi nõelaga, et kuulda, kuidas see «ai!» ütleb, ja sai jälle õpetajalt noomida. Kogu Tomi klass oli justkui ühe vitsaga löödud: rahutu, kärarikas ja tülikas. Kui neil tuli vastata, siis ei teadnud keegi oma salme hästi ja kogu aeg pidid teised ette ütlema

Kirjandus

69

doc

Suuline exam

avaldati peagi Soomes ja väliseestlaste tarvis isegi Roomas. Tõsi, Eestis korjati nimetatud teos pärast ilmumist kiiresti raamatulettidelt jälle ära ning lohakas tsensor, kes sellisel romaanil ilmuda lubas, lasti lahti. Ja selleks, et sellisel teemal kirjutatud romaan üldse ilmuda saakski, tegi Kaugver äratuntavalt autobiograafilisest peategelasest negatiivse ja tahtejõuetu tegelase, sest nii "patune" mees ei saanud ju positiivne kangelane olla! "Naiste poolehoiu võitmiseks ei näinud ta ise mingit vaeva ­ ilusa mehe ja sarmika suhtlejana ajas ta neil käigupealt pea segi," meenutab kirjaniku tütar Katrin. Tolle elujanu nahka läks ka kirjaniku esimene abielu. Oma kolmanda abikaasa Aavega tutvus Kaugver 40aastaselt (Aave oli 33). "Isal oli kolm ametlikku naist ja lugematu arv romaaneromansse, mida ta ei varjanudki. Tal oli tõepoolest oma unistustenaine: ilus,

Kirjandus

Kommentaarid (0)