kulminat. 22.okt.19 Kuuba karantiin (USA ület.) 62 poolt) 1947 - Raudne eesriie 28.okt.19 NL lõpetab Kuuba abist. 1949 62 märts Trumani dokriin 1959 - Kuuba kriis 1947 1962 märts Brüsseli pakt e. Lääneliit 1961 - Angoola partisani-ja 1948 1975 kodusõda veeb. Kommunistide 1963 Veitnamis riigipööre 1948 võimuhaaramine Prahas 1964 - Vietnami sõda aprill 1948 Marshalli plaani 1973 (1948 - 1952) realiseerimise alg. 1964 - Mosambiigi 25
Afganistaani sõda (79-89)-NSVL vägede väljaviimine, kodusõja jätkumine Berliini blokaad (48-49)-Lääne-Berliini maismaa- juurdepääsuteede tõkestamine Berliini kriis (55-61)-Inimeste lahkumine Ida-Berliinist Berliinimüüri püstitamine (61)-Saksamaa eraldamise tuntuima sümboli ehitamine Brüsseli pakt ehk Lääneliit (48)-Sõjajärgse Euroopa esimene sõjalis-poliitiline rühmitus Hallsteni doktriin (55)-SLV(Saksamaa Liitvabariik) ei tunnusta SDV'i(Saksamaa Demokraatlik Vabariik) Kommunistlik riigipööre Prahas(48)-Demokraatlik valitsus kõrvaldati, riigi juhtimine kommunistidele Korea sõda (50-53)-NSVL ja Hiin RV ning USA konflikt endistel Jaapani aladel Kuuba Kriis (62)-USA ja NSVL konflikt Kariibi mere piirkonnas Marshalli plaan (48-52)-Majanduslik abiprogramm kommunismi ennetamiseks
Selle tulemusena moodustati aasta hiljem Euroopa nõukogu ehk Council of Europe. Nõukogu seadis endale oma töös kolm eesmärki: · Töötada Euroopa suurema ühtsuse nimel · Toetada parlamentaarse demokraatia põhimõtteid · Etendada inimõigusi ja parandada elamistingimusi Euroopa nõukogu eksisteerib tänaseni ja sinna kuuluvad 45 riigi esindused. Lääneriikide poliitiline koostöö aga arenes edasi, juba 1948.a. loodi sõjaliste ilmingutega lääneliit, 1949.a. aga NATO. Viimase eeskujul loodi 1952.a. Euroopa Kaitseühendus. 1954.a. laiendati lääneriik Lääne Euroopa Liiduks, tänapäeval on tegemist NATO koostööpartneriga. Külma Sõja aegse euroopa poliitilise koostöö üks kõrghetki oli samanimelise organisatsiooni loomine 1969.a.(Euroopa Poliitiline Koostöö). Eelpool nimetatud organisatsioonid olid loodud nii poliitilise kui ka sõjalise koostöö eesmärgil, majandust need ei hõlmanud.
3. Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. 4. Sõjaliste liitude teke- Lääneriigid moodustasid NATO, tekib kui vastus NL tegevusele Ida- ja Kesk-Euroopas 1949. 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt e Lääneliit. Prahas viidi läbi riigipööre, Prahas pandi võimule kommunistid. 12 asutaja riiki: Berliini riigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Portugal jne. 5. VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon rajati 1955.aastal. NSV Liitu ja Ida- Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk. 1954. a. Lääneriigid langetasid otsuse, et Lääne-Saksamaa saab õiguse luua endale taas armee. Lääne-Saksamaa võeti samal aastal ka NATOsse. See sai ajendiks VLO tekkeks-
Lääne-Beriliin aga ei alistunud ja sai abi USA-lt, kes koos liitlastega neid õhusilla abil varustas. 324 päeva möödudes oli NSVL sunnitud blokaadi lõpetama. Berliini blokaadi võib lugeda avalikult külma sõja alguseks. NATO Põhja-Atlanti Lepingu Organisatsioon. 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga 1949 aprillis. ,,Kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja." Loodi, et seista vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele. Algul loodi Lääneliit (Brüsseli pakt kommunistide võimuhaaramine Prahas pani lääneriikide kannatuse katkema), aga sellest jäi väheks, et seista vastu Moskvale. Lisaks sõjalisele koostööle arendasid Euroopa riigid ka majanduslikku ning poliitilist koostööd. Prantsusmaa ja Saksamaa jätsid vanad vastuolud kõrvale ja et vältida uut sõda moodustati 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millega liitusid ka Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest sai Euroopa Liidu eelkäija. Korea sõda
1947 Marshalli plaan abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele ja sellega loodeti nõrgestada kommunistlikku mõju. Anti majanduslikku abi. 1948juuni Berliini blokaad Nõukogude Liit lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, kütus, toit), lootes linna nii endale saada. USA suutis õhusilla abil Lääne-Berliini varustada ja NSV Liit oli sunnitud blokaadi lõpetama. Ametlik külma sõja algus. 1948 moodustati Lääneliit, et seista vastu Nõukogude Liidule, aga sellest jäi väheks ja moodustati hoopis.. 1949 NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon kui ühte selle osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. 10Euroopa riiki + Kanada ja USA. Et aidata teineteist ka majanduslikult loodi 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. 1949 VMN (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) selle asutas NSV Liit vastukaaluks lääne tihenevale koostööle.
http://en.wikipedia.org/wiki/Harry_S._Truman MARSHALLI PLAAN, 1948-1952 USA jagas Euroopa riikidele laiaulatuslikku majanduslikku abi (16 riigile 13 miljardit $). Eesmärk - Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Marshall_Plan.svg NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit). 1949 aprillis loodi Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). Eesmärk – vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile. Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid, Suurbritannia ja Prantsusmaa ning Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada ja USA. H. TRUMAN KIRJUTAB ALLA NATO LEPINGULE http://en.wikipedia.org/wiki/File:Truman_signing_North_Atlantic_Treaty.jpg VASTASTIKUSE MAJANDUSABI NÕUKOGU VMN loodi Ida-Euroopa
hoida. Seepeale kuulutas USA välja Carteri doktriini( mis lubas neid jõuga Pärsia Lahel NSVL vastu astuda). Suhted NSV Liidu ja USA vahel teravnesid uuesti. NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni, paljud riigid boikoteerisid Moskva olümpiamänge. · RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: USA lõi liite riikidega, et pidurdada NSV Liidu tegevust.1947 Rio de Janeiros loodud liit Ladina- Ameerika riikidega, kohustuti võitlema ühiselt agressiooniga.1948 loodi Brüsseli pakt ehk Lääneliit- sõjaline koostöö Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Hollandi, Luksemburgi vahel. 1949 loodi NATO. NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid asutasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949) Selle eesmärk oli sõltuvate riikide majanduse tihe sidumine NSV Liidu majandusega. 1955 loodi VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, mis oli sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon- al'a NATO. · PINGELÕDVENDUS: 1) 1950 keskpaik:
Kahanes kommunistide mõju Edenes majandus Abi ei võetud vastu NSVL rahvademokraatiates, Soomes Vastuseks asutasid NSVL jt VMN-i (Vastastikuse Majandusabi Nõukogu) Brüsseli pakt 1948 kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias 1948 märts GB, FRA ja BENELUX 50ks aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostöö leping e Lääneliit Saksamaa lõhestamine Läänetsoonid: Mitmeparteisüsteem Vabad valimised Majanduslik kurss riikliku omandi vähenemisele 1946 USA, GB ja peagi ka FRA ühendasid majanduslikult oma tsoonid Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21 juuni 1948 rahareform (10 ühele) Idatsoonid: Punaarmee survel koondati SSÜP kätte (KP+SD)
a alguses ja kestis 1994. aastani, mil NSVL lagunes, aga teoreetiliselt kestab see veel tänapäevanigi, sest tuumarelvad on siiamaani alles. Põhjused ja tagajärjed Võidurelvastumise peamine eesmärk ja põhjus oli vastase võimaliku rünnaku ärahoidmine suurema relvastuse omamise kaudu. Tagajärjena loodi uusi sõjalispoliitilii liite 1949 loodi NATO ehk PõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon, 1948.a. sõlmiti Brüsseli pakt ehk Lääneliit, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõjalispoliitiline blokk Võidurelvastumise mõju külma sõja arengule Võidurelvastumine ongi külma sõja üks olulisemaid jooni. Tuumarelvade levik seadis maailma ühelt poold hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära III maailmasõja puhkemise Kes olid sellega seotud? Võidurelvastumine toimus USA ja NSVLi vahel. Võidurelvastumise algusaastatel oli USA presidendiks Harry S
Selle tagajärel muutus ka nendevaheline suhtlus Peale NL-I lagunemist, vähendas Venema trastilielt sõjaväe kulutusi ja majanduse ümberstruktureerimine jättis millionid inimesed tööta. USA saavutas suurvõimu ning võib öelda, et see kestab siiani. Lisaks NSV Liidu lagunemisele kujunesid Külma sõja käigus välja mitmed ühendused ja abiplaanid, näiteks Trumani Doktriin, Marshalli plaan, Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Brüsseli pakt ehk Lääneliit, Põhja-Atlandi Organisatsioon ehk NATO, Varssavi Lepingu Organisatsioon jne. Neil kõigil olid oma ülesanded ja eesmärgid. Oldi vastu NSV Liidu mõjuvõimu kasvamisele, üritati parandada majandusolusid, osutati vastastikust sõjalist abi. Külm sõda mõjutas väga palju II maailmasõja järgset majandust ning sellele järgenud Külm sõda oli samuti kogu maailmale väga raske. Oldi mitmeid kordi järgmise maailmasõja äärel ning äärepealt jõuti tuumasõjani
Plaan täitis eesmärgi majandus edenes, kommunismi mõju kahanes Abi ei võtnud vastu NSVL, Soome, rahvademokraatia maad Vastuseks 1949 NSVL&rahvadem maad asutasid VMNi (vastastikuse majanduse nõukogu) *BRÜSSELI PAKT 1948 veeb kommunistide riigipööre Tsehhoslovakkias Vastuseks märts 1948 SB, Prmaa, Belgia, Holland & Luksemburg 50a poliitilise, majandusliku ja sõjalise koostööleping Brüsseli pakt e. Lääneliit *SAKSAMAA LÕHESTAMINE Läänetsoonid: Mitmeparteisüsteem Vabad kohalikud valimised Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele 1946 USA & SB ühendasid majanduslikult oma tsoonid, varsti ühines Prmaa Võeti vastu abi Marshalli plaaniga 21juuni 1948 rahareform Idatsoon: Punaarmee survel koondati võim ainupartei kätte (kommunistid+sotsdem) Valimised surve õhkkonnas
suurendamine. Tegelikkuses allutas Moskva endale läbi selle organisatsiooni Ida-Euroopa sotsialistlike riikide majanduse ning sai sellega enesele ka parema kontrollmehhanismi nende riikide üle. VMN varises kokku 1980.aastate teisel poolel seoses majanduslangusega sotsialistlikes riikides ning Idabloki kokkuvarisemisega. 2.3. NATO asutamine: 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse asutajateks olid nn Beneluxi riigid,
Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas. Sellega olid külma sõja mõlemal leeril kujunenud välja omad sõjalised blokid – NATO ja VLO. Väljaspool Euroopat sõlmisid mitmed lääneriigid (nt USA, Suurbritannia jt) lisaks ka regionaalseid sõjalisi liite kohalike läänemeelsete riikidega (nt ANZUS, SEATO, CENTO). NATO 1948 loodi Lääne-Euroopa riikide poolt Brüsseli pakt (e Lääneliit), mis oli esimene sõjalis-poliitiline liit peale Teist maailmasõja. Liidu loomise põhjuseks oli kartus NSV Liidu sõjalise ekspansiooni ees ning lootus sellele üheskoos vastu seista. 1949 aprillis loodi Brüsseli pakti baasil uus ühendus - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO), mille eesmärk oli eelnevaga sama. NATO loomist kiirendas ka Berliini blokaad (1948-1949). Ühenduse
Väljend külm soda sündis 1957 aastal USAs ja selle autoriks on aatomienergeetika komisjoni esimees B. Baruch. Külma sõja vormid: 1) Ideoloogiline võitlus tõestamaks, et sotsialism või capitalism on parim 2) Võidurelvastumine 3) Võitlus mõjusfäärid laiendamise pärast 4) Salateenistused (KGB, CIA) Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luxemburg 50ks aastaks poliitilise, majandusliku ja sõjalisekoostöö lepingu-Brüsseli pakti e lääneliit, sest saadi aru, et teisiti ei suudeta Nõukogude Liitu peatada. Kuna lepinguosalisi oli vähe, liitusid veel Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island, Kanada, USA ning aprillis 1949 loodi NATO. Kui Saksa Liitvabariik võeti NATOsse lõi NSVL koos Ida-Euroopa riikidega 1955 aastal VLO e Varssavi Lepingu Organisatsioon. VLO kaudu olid liikmesriikide armed integreeritud ühtsesse süsteemi st nad allusid Moskvale. Trumanni doktriin, Marshalli plaan
MS. Levis „vastastikkuse hävingu“ teooria: vaid mõlema poole käsutuses olev tugev tuumaarsenal suudab ära hoida uue MS Suurenes hirm tuumasõja juhusliku puhkemise ees, mis oli nt inimliku eksituse, kellegi hullumise, vastase plaanide vale lugemise või vastase alahindamise ning enda ülehindamise tulemusena vabalt võimalik. Seismaks vastu NL-i kasvavale agressiivsusele, asusid L-E riigid senisest tihedamale koostööle. 1948 Lääneliit: SB, OM, Belgia, Holland, Luksemburg (osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust) 1949 NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon): 10 Euroopa riiki, Kanada, USA; sõjalis-poliitiline ü. o Kui ühte NATO osalist rünnati, astuvad teised tema kaitseks välja o Geopoliitilises võtmes on oluline, et NATOga liitusid Türgi (väljuti E tavapärastest piiridest) ja Franco
Sõja tulemusena tugevnesid nii NSVL kui ka USA. 1946 Praiisis toimus rahukonverents, kus arutati kaotajatega sõlmitavate rahulepingute tingimusi. Lepingud allkirjastati 1947. 1948 - Tsehhoslovakkias pandi ametisse kommunistlik valitsus. Trumani toktriin - USA aitab kõikki riike, keda ähvardab NSVL-i ekspansioon. Marshali plaan - Trumani toktriini praktiline läbiviimine. Kõikidest riikidest, kellele abi pakuti, võeti see vastu 17. 1948 Brüsseli pakt ehk Lääneliit (WEO). 1949 NATO - Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon. 1949 VMN - NSVLi algatusel loodud sotsialistlike riikide majandusühing. NSVL-i poolt loodi NATOle vastukaaluks 1955 VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon. Selle peakorter oli Varssavis. Sisuliselt oli see sotsialistlike riikide sõjaline organisatsioon. 63 Suvi 1945 - Berliin ja Saksamaa jaotati neljaks okupatsiooni tsooniks. Potsdami konverentsil oli Saksamaale määratud neli de-d
annaabi.ee 
