Albert Ehitaja HOONE PROJEKTJOONISTE KOOSTAMINE Harjutusülesanded Õppeaines: Hoone osad Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-11/21 Juhendaja: Juhan Tarkpea Tallinn 2014 SISUKORD Lähteülesanne 1. Konstruktiivne skeem.....M1:200................. joonis 1/7 2. Seinte konstruktiivsed lahendused ja silluste tabel................................................ joonis 2/7 3. Vundamendi fragment teljel "A"................... joonis 3/7 M 1:100, M1:25 4. Vahelaepaneelide paiknemise skeem ....... joonis 4/7 5. Põhiplaan.......
HARJUTUSÜLESANDED 1. Düsenteeria pisikud hävivad, kui 1 tonnis vees sisaldub vaid 1 gramm AgNO3. Mitme protsendilise AgNO3 lahusega on tegemist? % = (100x0,001)/1000 = 0,0001% AgNO3 lahus 2. Nitroglütseriini 1%-list alkoholilahust kasutatakse südameravinina. Mitu g nitroglütseriini ja alkoholi tuleb võtta 200g sellise lahuse valmistamiseks? Nitroglütseriini 200x0.01=2g Alkoholi 200-2=198 g 3. 20g 5%-lise keedusoola lahusele lisati 4g soola. Mitme % lahus saadi? Lahus1 = 20g keedusoola W1% = 5% W2= (0,05x25)/25=24% 4. Raskesti haige inimese organismi viidi 300g 5% glükoosi lahust. Mitu g glükoosi sisaldus selles lahuses? Mitu g vett kasutati? Glükoosi 5%= 15g Vett 300-15= 285g 5. Juuste blondeerimiseks kasutatakse 6% vesinikperoksiidi lahust. Mitu g sellist lahust saab valistada 100g vesinikperoksiidist? G= 100x100/6=1666,7g 6. Kurkide marineerimiseks võeti lisaks kurkidele ja maits...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli 4Fe+3O2->2 Fe2O3 X=2 mol•3 mol : 4mol 4mooli 3 mooli Näide 2- tekstist andmed liitrites vm ruumalaühikutes gaasidel Mitu liitrit hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja xliitrit) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Gaasile, mille küsimuse ühikuks oli liiter, märgi moolide...
NB! Vaata ostsilloskoobi sammpinge signaale ja selle peegelkujutist! Kahtlase võrgu häirete kontrollimiseks tuleb panna ostsilloskoop "luurama" lubatud pingest kõrgemaid või madalamaid signaale. Lisaks tuleb kontrollida, kas häire impulss kordub ka sõidu ajal. 25 26 10. Harjutusülesanded 1. Miks on pinge 0,8 V? 2. Miks on nüüd pinge 4,2V? 26 27 3. Miks näitab multimeeter 60 oomi? 4. Miks näitab multimeeter nüüd 120 oomi? 27 28 Harjutusülesanded
Trigonomeetrilised võrrandid Kordamine (lai matemaatika) 1. Trigonomeetrilised põhivõrrandid Näide: sin x = 0,3342 arcsin 0,3342 = 19,5 0 Vastus : x = ( - 1) 19,5 0 + n 180 0 , n Z n Näide: Lahenda võrrand lõigul - 90 ;90 0 0 [ ] 2 cos 3 x + 2 = 0 3x = ±135 0 + n 360 0 , n Z : 3 n = 1 x = ±45 0 + 1 120 0 2 cos 3 x = - 2 : 2 x = ±45 0 + n 120 0 , n Z x3 = 165 0 (ei sobi ), x 4 = 75 0 2 Leian lahendid antud lõigus: n = -1 x = ±45 0 + ( - 1) 120 0 cos 3 x = - 2 n = 0 x = ±45 0 + 0 120 0 2 ...
y + 2 = 2x - 8 y + 2 = -2 x + 4 y = 2x - 8 - 2 y = -2 x - 2 + 4 y = 2 x - 10 y = -2 x + 2 NB! Kui ülesande tingimustes on antud puutujaga paralleelse või ristuva sirge võrrand, siis tuleb antud võrrandist leida puutuja tõus: 1) Paralleelsete sirgete tõusud on võrdsed: k1 = k 2 2) Ristuvate sirgete tõusude korrutis on -1: k1 k 2 = -1 Harjutusülesanded 1. Leia puutuja võrrand ja tõusunurk joonele y = 3 x - 4 x + 1 kohal x = -2. 2 2. On antud joon y = x - 6 x - 5 . Leia sellele joonele tõmmatud puutuja võrrand, kui 2 puutuja tõusunurk on 63,40 . 3. Joonele y = 2 x - 4 x on tõmmatud puutuja kohal y = 6. Leia puutuja võrrand. 2 4. Leia puutuja võrrand joonele y = 4 x - x , kui puutuja on paralleelne sirgega y = 5 - 4 x .
Järelikult x2 ex dx = x2 ex - 2 xex dx = x2 ex - 2(xex - ex ) + C = x2 ex - 2xex + 2ex + C. Näide 3.13 Leida integraal (x + 2) cos x dx. Valime siin u = x + 2 ja cos x dx = dv. Siis du = dx ja v = cos x dx = sin x ning (x + 2) cos x dx = (x + 2) sin x - sin x dx = (x + 2) sin x + cos x + C. Arvukatest integreerimise meetoditest võib asjahuviline saada ülevaate ka raamatust [3]. Harjutusülesanded: [1], 8.1-8.14. 4. Määratud integraalid 4.1 Määratud integraali mõiste Olgu funktsioon y = f (x) pidev lõigul [a, b] ja olgu selle algfunktsioon F , st leidub määramata integraal f (x)dx = F (x) + C. Algfunktsiooni muut F (b) - F (a) on arv, mis sõltub antud funktsiooni y = f (x) korral vaid lõigu otspunktidest a ja b. Definitsioon 4.1 Arvu
Failioperatsioonid Failide ja kaustade märgistamisest Selleks, et failiga midagi teha, tuleb see eelnevalt märgistada. Märgistatud faili nimi on sinine (nime taust). Ühe faili või kausta märgistamiseks tuleb sellel teha lihtsalt üks hiireklõps. Kui aga soovitakse märgistada mitut faili või kausta, saab kasutada hiire ja klaviatuuri koostööd. Kui märgistatavad failid asuvad nimekirjas üksteise järel, siis toimitakse järgmiselt: · Märgistatakse nimekirjas esimene fail; · Hoitakse klaviatuuril all tõsteklahvi Shift; · Tehakse hiireklõps nimekirjas viimase faili nimel; · Vabastatakse tõsteklahv. Kui aga failid ei ole nimekirjas üksteise järel, vaid nende vahel on faile, mida ei soovita märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta ...
Harjutusülesanded vastustega Pedosfäär/Atmosfäär 1. Tähista joonisel koht, kus tekib kõrg- ja madalrõhuala. K Kirjuta, kuidas hakkab liikuma õhk. Maapinna kohalt tõuseb ja M 23°C 18°C mere kohal langeb. meri Kuidas nimetatakse ööpäeva jooksul suunda muutvaid tuuli, mis tekivad rannikualadel? briisid 2. Iseloomusta ilma punktis M. Tõmba õigele variandile joon alla. Kohas M kujundab ilma: soe front/külm front. Õhutemperatuur: tõuseb/langeb Valitsevad tuuled: kagust/loodest Õhurõhk: 1005/1010 mb Pilvisus: pilvitu/pilves ...
FÜÜSIKA KORDAMINE KT nr 7 1. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni nähtus, kelle poolt ja millal nähtus avastati? Magnetiline induktsioon on nähtus, mille tulemusena tekib elektrivool suletud voolukontuuris, kui selle kontuuriga piiratud tasapinda läbivate magnetvälja induktsiooni joonte arv muutub. Avastati M.Faraday poolt 29.aug. 1831.a. 2. Sõnasta elektromagnetilise induktsiooni seadus, valem, tähised valemis? Suletud voolukontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdne pinda läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. i - induktsiooni elektromotoorjõud [V] i = - n ------- n juhtme keerdude arv , magnetvoo muutus [Wb] t t ajavahemik [s] 3. Sõnasta Lenzi reegel ja milleks seda kasutatakse, reegli praktiline kasutamine ? Juhis tekkiva induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetväljaga takistab välise magnetvälja muutum...
Produktsioonid
1. Generatiivne grammatika
Produktsioon e ümberkirjutusreegel.
Alustame lähtesümbolist
ASJAÕIGUSE HARJUTUSÜLESANDED I.Vallasasjaõiguse kaasused 1. Aadu müüs Arnole oma kasutatud auto mille hind oli 5000 EUR. Kuid Aadu soovis oma autot ennemüüki veel kasutada 2 kuud, siis lepiti kokku,et Arno saab auto kätte 2 kuu pärast ja tasub siis ka hinna. Kui Aadu auto Arnole üle andis ja registris kanti auto Arno nimele, lubas Arno 2 päeva pärast auto hinna üle kanda Aadu kontole. Kuid raha ei kantud üle ka siis, kui 10 päeva oli möödunud.Nüüd nõudis Aadu autot tagasi. Arno avaldas soovi tasuda auto hind osamaksetena. Kuidas lahendada olukord? Anda õiguslik hinnanag. 2. Sandra võttis oma sõbrannalt Marilt kaelaehte, et sellega hiilata tudengite ballil. Kuid ta kaotas selle ehte ning lasi tuttaval juveliiril valmistada väliselt täpselt samasuguse ehte ja tagastas siis selle Marile.Hiljem Mari sai teada, et Sandra poolt tagastatud ehe ei olnud tema ehe, so ehtne. Kas Mari sai Sandra poolt talle anud uue ehte omanikuks? 3. Volli oli ...
HARJUTUSÜLESANDED TÕENÄOSUSTEOORIAST - LAHENDUSED 1. Laagris on 7 õpilast, kellest 2 on väga head sportlased. 1) Leidke tõenäosus, et: a) seitsme õpilase hulgast juhuslikult välja kutsutud õpilane on väga hea sportlane; kogu võimaluste arv n1 = 7 , soodsate võimaluste arv m1 = 2 ; tõenäosus, et m1 2 kutsutud õpilane on väga hea sportlane on: p ( A) = = n1 7 b) seitsme õpilase hulgast juhuslikult välja kutsutud õpilane ei ole väga hea sportlane. kogu võimaluste arv n 2 = 7 , soodsate võimaluste arv m2 = 5 ; tõenäosus, et m2 5 kutsutud õpilane ei ole väga hea sportlane on: p( B) = = n2 7 2) Mitu erinevat võima...
neid ka hulganisti lisaks. Kindlasti muutus oluliselt paremaks minu õmblemise kiirus ning samuti muutusid õmblused sirgemaks. Sain juurde palju enesekindlust ja julgust toodete õmblemisel, kuna harjutusülesandeid oli piisavalt hea kogemuse saamiseks. 5. KOKKUVÕTE Praktika oli juhendaja poolt üles ehitatud loogiliselt edenedes. Algas alati masina põhjaliku tutvustamisega, niidistamise ning puhastamise õpetustega. Seejärel tulid harjutusülesanded, mis matkisid hilisemaid tootesõlmede õmblemist. Peale piisava vilumuse saavutamist harjutusülesannete sooritamisel mindi üle toodete õmblemisele. Esimeste toodete õmblemisel õpetas juhendaja toote hoidmist ja masina all suunamist saavutamaks hilisemat maksimaalset kiirust. Juhendaja kontrollis pidevalt jooksvalt õmmeldud toodete kvaliteeti ning õpetas mind vigade ilmnemisel neist hoiduma.
KOMBINATOORIKA 2 Kombinatoorika tegeleb üldiste meetodite ja valemite loomisega niisuguste ülesannete lahendamiseks, kus tuleb leida erinevate võimaluste arv mingis mõttes eristatavate hulkade moodustamiseks. Näiteks kui meil on vaja numbritest 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0 moodustada neljakohalisi naturaalarve, siis saame neid arve eristada selles esinevate kohtade arvu järgi, aga lisaks sellele veel selle järgi, kas selles neljakohalises arvus on korduvaid numbreid, kas selles võib esikohal olla number 0, kas numbrite erinev järjestus annab erineva arvu jne. Seega on ennekõike vaja ülesande teksti põhjal määrata ühendite arvu määramise eeskirjad. Ühendeiks nimetatakse mingeist esemeist ehk elementidest moodustatud rühmi, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest. Niisugust üldist definitsiooni saab väga mitmel viisil täpsustada. Järgnevalt vaatleme kuut kõige olulisemat võimalust selleks ja esitame ...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1
STEREOMEETRIA Risttahukas S 2ab bc ac c V S p H abc d d a2 b2 c2 b a Kuup S 6a 2 d a V a3 d a 3 a a Püstprisma S t 2S p S k H= l Kü lg pindala S k P H V Sp H A B C Kaldprisma S t 2S p S k ...
x O O y x y Joon. 59 Joon. 60 31 Kasutatud kirjandus 1. O. Rünk, N. Paluver, A. Talvik. Kujutav geomeetria. Tln., Valgus, 1986, 276 lk. 2. Kujutava geomeetria harjutusülesanded. Koostanud M. Kraaving jt. TTÜ, 1996. 3. Kujutav geomeetria. Metoodiline abimaterjal töövihik ehituserialadele I. Koostanud A. Talvik, TTÜ, 1989. 32
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
Mikroökonoomika mõisteid jms Ceteris paribus muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub. Inferioorne hüvis kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Asendushüvis ühe kauba hinna kallinemisel hakatakse tarbima enam teist, odavamat kaupa. Täiendhüvised neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Kui ühe hind kasvab, siis ka teise kauba nõudlus väheneb. Kasvavate alternatiivkulude seadus täiendava toodangu alternatiivkulu kasvab seda enam, mida rohkem seda hüvist toodetakse. Kuna lisatoodangu valmistamine muutub üha kulukamaks, peavad tootjad selle eest saama kõrgemat hinda, et nad suudaksid pakutavat kogust suurendada. Mikroökonoomika 01.09.2011 harjutustund Mikroökonoomika õppejõud asub vabal ajal ruumis X-482. E-mail [email protected] Tootmisvõimaluste kõver Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Siin on mõned ee...
- algandmete esitamine; - arvutuste organiseerimine ja paigutus; - vastava Exceli funktsiooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; - seletuste lisamine. Page 1 Seletus äiteid ja ülesandeid statistiliste keskmiste ja variatsioonannäitarvude kohta. täita järjest. Algul uuri esitatud näiteid ja seejärel tee ära vastavad harjutusülesanded. on toodud lehel "Vastused". s pöörata tähelepanu järgmistele momentidele: e; mine ja paigutus; iooni kasutamine, viited andmeid sisaldavatele lahtritele; Page 2 Seletus Page 3 N1 NÄIDE Moodi leidmine On toodud andmed firma töötajate laste arvu kohta. Leida kõige sagedamini esinev laste arv. Nimi Laste arv Juku 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
