Kujutav geomeetria - Hulktahk matrikkel 1 (1)

Bioloogia  KT
Lk. 70
1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist.
Suguline paljunemine: organism saab alguse viljastatud munarakust. Viljastumisel ühinevad 
sugurakud  võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Viimsel juhul ühendab järglane 
mõlemast vanemast pärit geneetilise info. Näiteks imetajad,  roomajad ,  linnud ,  kalad , 
kahepaiksed . 
Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas 
eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid,  protistid , hüdra, käsn, pärmseened.
LISA : Suguline – kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel.  Eelduseks  on enamasti kahe 
vanemorganismi olemasolu, kes toodavad  sugurakke  (gameete), mil e tuumade ühinemisel 
moodustunud sügoodist areneb uus  isend . Emasgameediks on  munarakk , isasgameediks aga 
seemnerakk  ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud 
munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mil e käigus eristuvad 
koed ja  organid  ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata 
munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel 
lesed  – isased). 
Mittesuguline – kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetati vne paljunemine ( pooldumine , 
pungumine jne) ja  eoseline  paljunemine. 
2. Millist paljunemist nimetatakse mittesuguliseks?
Sellist paljunemist, kus vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati  vanemaga  
geneetiliselt identne. 
3. Millised organismid paljunevad eostega? 
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks 
organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
4. Tooge näiteid taimede vegetatiivsest paljunemisest.
Näiteks paljunevad  samblikud  rakise tükikeste abil. On olemas risoomid,  mugulad , sibulad,  varte  või 
lehetükkide abiga. 
5. Miks paljundatakse mitmeid kultuuritaimi üksnes vegetatiivselt?
Sest mittesuguline  vegetatiivne  paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese  ajaga  saada 
arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. 
6. Milliste loomarühmade esindajad võivad paljuneda vegetatiivselt?
Prokarüoodid, seened, protistid ja paljud taimeliigid (samblikud, katteseemnetaimed). 
Lk. 73.
Mitoos - rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus 
tütarrakkudes.  Mitoos  tagab organismi  kasvamise  ja  haavade , vigastuste  paranemise . 
Geneetiline identsus. 
 Kuidas  rakud  jagunevad?
Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma 
jagunemist.  Esmalt  toimub rakutuuma jagunemine ehk karüokinees (tagatakse 
kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel). Siis alles algab 
tsütoplasma jagunemine ehk tsütokinees (moodustub kaks tütarrakku).
Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood. 
Rakutsükkel- raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. 
Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava koe füsoloogiliselt aktiivsusest. 
4. Mis on mitoosi põhieesmärk?
Mitoos on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul  kromosoomid  jaotuvad tütarrakkude 
vahel võrdselt. Lisaks sellele on rakkude jagunemine vajalik organismi  hukkunud rakkude 
asendumiseks ja vigastuste parandamiseks. 
7. Selgitage mitoosi tulemust
Mitoosi tulemusel on yhest rakust tekkinud kaks tütarrakku, mis on geneetiliselt identsed. 
Mõlemad tütarrakud omavad ühesugust kromosoomistikku.Mitoosi tulemus tagabki 
organismi kasvu ja arengu.
8. Miks eelneb igale  mitoosile   replikatsioon ? 
Sest, kui DNA ahel ei kahekordistuks, siis ei saaks ka tütarrakud omada ühesugust 
kromosoomistikku ning olla geneetiliselt identsed. 
LK. 76 
Meioos- raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 
vähemalt 2 korda. Koosneb kahest järjestikust jagunemisest, mille tulemusena tekib 4 
tütarrakku. 
1.  Mis on meioosi peamine eesmärk?
See, et saaks toimuda suguline paljunemine viljastumise tulemusena. Sest, et kromosoomide 
arv viljastumise tulemusena ei kaherkodsitusk peab kromosoomide arv sugurakkudes  
vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus ja meioosi teel. 
2. Selgitage haploidse ja diploidse kromosoomistiku mõistet.
Haploidne  kromosoomistik - meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistik.(esineb 
sugurakkudes n=23)
Diploidne  kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, tekib siis kui viljastumisel 
ühinevad ühte rakku kahe suguraku kromosoomid. ( Esineb keharakkudes, 2n=46)
3. Milliste protsessidega kaasneb meioos? 
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ja eoste moodustamisega. 
4. Milline on esimese meiootilise jagunemise tulemus? 
Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. 
8. Miks on meioosi tulemusena moodustunud tütarrakud geneetiliselt erinevad?
Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku. Homoloogiliste 
kromosoomide sõltumatu lahknemise ja nendevaheliste  ristsiirde  tõttu on tütarrakud 
geneetiliselt erinevad. 
Kromosoomide  ristsiire - meioosi esimese profaasis liibuvad homoloogilised kromosoomid 
paarikaupa ning vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Selle tulemusena paiknevad  isas -
ja emasorganismist pärit  geenid  homoloogiliste kromosoomide vahel ümber, mis veelgi 
suurendab pärilikku muutlikkust. 
Lk79. 
20. Kirjeldage mittesugulise paljunemise erinevaid vorme ja tooge näiteid. 
Eoseline – toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. 
Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed.
Vegetati vne paljunemine – prokarüoodid, seened,  algloomad  ehk protistid, taimed,  alamad  loomad.
Pooldumine – toimub DNA replikatsioon ja  rakk  jaguneb kaheks tütarrakuks. N:  bakterid , käsnad.
Pungumine – alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, mil est areneb uus isend, kes 
eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Taime osadega – risoomidega, mugulatega, sibulatega, varre- ja lehetükikestega.
Polüembrüoonia – kileti valistel, vöölastel, imetajatel ühemunakaksikud.
24. Võrrelge inimese ovogeneesi spermatogeneesiga. 
Sugurakkude ehk gameetide tuumad. 
Suguline ehk  generatiivne  paljunemine. 
Mehe  seemnerakud  ehk  spermid . 
Spermatogenees- seemneraku arengut spermatogoonist( spermide esmased eellased) küpse 
spermini. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse 
saabudes.Igast spermatogoonist tekib 4 spermi. Valminud seemnerakud  talletatakse  
munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. 
Ovogenees- munaraku areng ovogoonist (munaraku eellased). Naise  munarakud  valmivad 
munasarjades. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Meioosi teel ei jaota 
tsütoplasma tütarrakkude vahle võrdselt. Lõpuks tekib üks suur viljastumisvõimeline 
munarakk ning kolm väikest arengu-ja viljastumisvõimetut polotsüüti. Munarakud valmivad 
vaheldumisi  kummaski munasarjas keksmiselt 28 päevase intervalliga. 
Ovulatsioon- küpsenud munaraku vallandmist munasarjast ja liikumine munajuhasse. 
(Munajuhas on munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Kui viljastumist ei toimu, 
munarakk hukkub ja järgneb menstruatsioon. 
Lk. 83
Ontogenees - ühe isendi areng viljastumisest suramni nimetatakse tema individuaalseks 
arenguks ehk ontogeneesiks .
Partenogenees- uus organism areneb viljastumata munarakust. (Näiteks alamad loomad, 
mõned taimed). 
4. Tooge näiteid kehavälisest viljastumisest. 
Näiteks kalad ja kahepaiksed. Vees, kohtuvad sugurakud.Et  viljastumine  aset leiaks heidavad 
isased ja  emased  kalad sigimisperioodil vette väga palju sugurakke.
5. Millistel  organismidel esineb  kehasisene  viljastumine? 
Imetajatel, roomajatel, lindudel, lülijalgsetel. 
7. Millisel perioodil on inimese munarakk viljastumisvõimeline? 
Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastumisvõimeline ligikaudu 36 tundi. 
Menstruaaltsükkel- ajavahemik ühest menstruatsiooni algusest teise menstruatsiooni 
alguseni. Sellega kaasnvead naissuguhormoonide taseme muutused  vers , emakalimaskesta 
paksenemine ja emakasise temperatuuri kõikumine. 
Menstruatsioon- Kui ovotsüüt jääb viljastumata, hävib koos temaga ka  kollakeha  ning algab 
emakaseina  taandareng . Suur osa emaka limaskestast eekmaldub naise oraganismist. 
Lk. 91 
1. Mille poolest erineb  moondeline  areng  otsesest ? 
Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Moondelise arengu 
korral ei sarnane vastsündinu ehitusplaanilt oma vanematega ning muutub selliseks alles läbi 
vahestaadiumite. 
5. Millies  muutused inimorganismis kaasnevad raukumisega? 
Raugastumisega kaasnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Erinevate 
elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsess aeglustub. 
1. Rakkude tasandil:
Ø      toimub dehüdratsioon – rakud kaotavad  vett
Ø      väheneb rakkude jagunemise intensiivsus
Ø      nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb
Ø      osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk
Ø      muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng
2. Molekulaarsel tasandil:
Ø      väheneb ensüümide hulk ja aktiivsus
Ø      väheneb ATP sünteesi võime
Ø      DNA-s toimuvad  mutatsioonid
3. Organsüsteem:
1) Kortsud :
Ø      naha  veesisaldus  väheneb
Ø       nahaalune  rasvkude taandareneb
Ø      muutub  kollageeni  struktuur
            2) Nahal tekivad pigmendilaigud ja teised nähtused (käsnad)
            3) rasunäärmete arv ja talitlus kahaneb
            4) väheneb melaniini sünteesi võime
4. Organismi tasand – mõni  elund  võib olla nii kahjustatud, et organism hukkub.