Tallinna Ülikool Matemaatika ja loodusteaduste instituut Loodusteaduste osakond Ege Lehtsaar Benseenituuma ajalugu Referaat Lektor Tuuli Käämbre Benseen Benseen on orgaaniline aromaatne süsivesinik mille molekulaar valem on C 6H6. Benseen on värvitu, kergesti süttiv ja magusa lõhnaga vedelik ning on suhteliselt kõrge sulamistemperatuuriga. Benseen on naturaalne koostisosa toornaftas, kuna aga benseen on tuntud kantserogeen on tema kasutust bensiinis piiratud. Peale toornafta saab benseeni ka sünteesida petrooleumis leiduvatest koostisainetest, kivisöe tõrvast ja mujalt.[1] Benseeni ja tema struktuuri avastamine Esimest korda eraldas ja identifitseeris benseeni 1825. Aastal illumineeruva gaasi tootmisel tekkinud õlisest kõrvalproduktist. Veel on varasematel aastatel saanud benseeni 1833. aastal Eilhard Mitscherlich, kes andis ainele nime...
Mis mind mu oma laste kooliaega ettekujutades muretsema või rõõmustama paneb. Me kõik kujutame vahel ette enda tuleviku ja mis on selles rõõmustavat või muret tegevat. Oma laste kooli minekuaega ettekujutades on tore unistada, mis kõik muutub ja kui hea see siis on. Aga mis siis ikkagi mind unistades muretsema või rõõmustama paneb. Kindlasti olen ma rõõmus, et mu lapsed üldse saavad koolis käia. Maailmas on palju kohti, kus erinevate põhjuste tõttu ei saa kooliharidust. Sellepärast olengi ma õnelik, kui ka
elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine · Alkeemia - soov muuta lihtaineid, keemilisi elemente. (Au) 4.16. saj. · Tuumade muundamiseks- vaja suurt energiat (106 x) · keemilise elemendi olemus määratakse sügaval aatomi sees tuumas · esimene tuumareaktsioon 1919.a. E.Rutherford · Tuumareaktsiooniks nim aatomituumade muundumist vastastikmõjus mingi osakese või teise tuumaga. Seoseenergia · Tuuma seoseenergia. Kujutame ette, et tahame teineteisest lahutada kaht tuumajõududega seotud prootonit-neutronit. Selleks kulub teatud hulk tööd (või kulutada sellele vastav hulk energiat). Seda nimetatakse seoseenergiaks · Seoseenergia on töö, mida on vaja teha tuuma lõhkumisel algosakesteks. · Täpselt sama suur energiahulk vabaneb algosakeste tuumaks liitumisel. · Mida suuren´m on seoseenergia, seda tugevam on seos, seda rohkem kulutame energiat liitosakese lõhkumiseks.
planeet maa nn võitis peavõidu. Teine teooria on selline, kus elu on pärit kuskilt mujalt ja selle tõid meile meteoriidid. Organismid pidid olema võimelised taluma ekstreemseid temperatuure ja vastu pidama kosmose vaakumis. Kui see oli nii, siis asteroidid võivad isegi praegu elu edasi kanda ühelt planeedilt teisele. Mina arvan, et pigem saaabus elu maale kuskilt mujalt ning selle tõi mingi asteroid. Kuna kas me tegelikult kujutame ikka ette endile, kui suur on universum. Meid ümbritsevat, ehk vaadeldava universumi suuruseks on umbes mõõdetud 93 miljardit valgusaastat, mis tundub ilmatult suur, kuid mis on väike osa tervest universumist. Seega on väga tõenäoline, et ka mujal on elu kui ainult maal.
Kvantmehaanika Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab elektroni käitumise eripärasid. Kaua on vaiendlud, kas elekron on laine nagu veel või aine nagu korvpall. Kõik viitab sellele, et elekrton on osake, tal on mass, tal on laeng ja spinn. Kuid on katsetega tõestatud ka seda, et elektronil on laineomadused. Kui kujutame ette maailma, kus inimesed ja asjad tema ümber käituksid nagu elektronis, siis maailm oleks täielikult sassis.Inimesed ja asjad tema ümber oleksid korraga mitmes kohas. Transprodiga liiklemine oleks võimatu, sest me ei saa teiste liiklejate täpset asukohta määrata.Kas selline elu oleks üldse võimalik? Raske uskuda, sest kui elektonidel või rakkudel pole kindlat asukohta, siis ilmselt poleks ka maailmas olemas mitte midagi peale elektonide ja rakkude
Mis on muusika ? Küsimusele ,, Mis on muusika ? " on väga rakse leida vastust ,kuna peaaegu iga inimese jaoks on see erinev mõiste . Definitsiooni kohaselt on muusika nootide kokkukõla , kuid tegelikult see ei ole nii. Kui me kuulame mingid lugu , siis me ju ei mõtle nende nootide peale ,mida seal mängitakse. Me naudime seda meloodiat ning kujutame ette mingi väikse muusikalise maailma. Vanadel aegadel peeti muusikat imeks ning arvati ,et ainult vähesed suudavad sellega tegeleda . Tänapäeval on muusika inimeste jaoks muutunud väga oluliseks ning harjumuspäraseks .Peaaegu iga inimene kuulab muusikat ,reklaamides on muusika , pidudel on seda samuti kuulda võimalik .Muusika oli ja on ka tervise sümbol . Kui vanasti arvati ,et muusikat mängides ja kuulates saab inimene terveks oma haiugstest , siis praegu see nii ka on .
U = 100 140 = - 40 J . Vastus: Gaasi siseenergia vähenes 40 J võrra. Olgu öeldud, et termodünaamika I seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See, et gaasi siseenergia vähenes, tähendab seda, et osa gaasi poolt tehtud tööst tehti gaasi siseenergia arvelt. Näidisülesanne 2. Gaas sai soojushulga 800 J ja tema siseenergia suurenes 1,2 kJ võrra. Kui palju tööd tegid gaasile mõjuvad välisjõud? Lahendus. Antud: Q = 800 J Kujutame gaasi kinnises liikuva kolviga anumas. Gaasi U = 1,2 kJ = 1200 J rõhumisjõud Fr surub kolvile, surudes seda väljapoole, gaasile A=? mõjuv välisjõud Fv aga püüab gaasi kokku suruda. Termodünaamika I seadusest Q = U + A avaldame gaasi rõhumisjõudude töö Ar = Q - U . Arvutades tulemuse, saame Ar = 800 - 1200 = - 400 J . 2
hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me seda ette kujutame, paljas telefonikõne võib eksitada mesilase. Jah, ökokatastroof on alanud, meie inimesed oleme parasiidid, me olemegi ökokatastroof. Meie mentaliteet on ökokatastroof.
omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Gravitatsioonijõudu, mis mõjub maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale nimetatakse raskusjõuks. Maapinnast eemaldumisel tegur g väheneb. Samuti on teguri g väärtus erinev erinevate taevakehade pinnal. Näiteks Kuul jõuab inimene tõsta kuus korda suurema massiga keha kui Maal. Hõõrdejõud Keha kiirus võib muutuda vaid kehade vastastikmõju tulemusena. Näiteks kujutame ette, et lükkame mingit eset mööda lauda. Lükkamise lõpetades ese peatub. Ese peatub, sest selle ja laua vahel esineb hõõrdumine. Hõõrdumine on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esineb vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Näiteks tänu hõõrdumisele püsivad taimed mullas ning teeküünal oma topsikeses. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõud on jõud, mis takistab
Muidu muutuks see pudelikaelaks, sest puhvrist lugemise/kirjutamise vahepeal kulub ju lisaks aega muude tegevuste peale, ja kui puhver õigeks ajaks tühjaks/täis ei saa, peab ketas tegema terve pöörde, et vajalik koht jälle lugemis-kirjutamispeade alla satuks. Eriti ilmektalt väljendub see siis, kui ühe kaabli külge on ühendatud kaks ketast ja toimub näiteks kopeerimine neist ühelt teisele. 2 Otse mällu pöördumise ehk DMA tööpõhimõte Kujutame ette arvuti riistvara ja kuidas käib käskude ja ülesannete liikumist protsessori poole. (Joonis 1) Arvuti protsessor teeb pidevalt tööd infoga mis tuleb temale BUS pealt. DMA kontroller suhtleb aga I/O seadmetega ja paigutab informatsiooni otse mällu. Kui see info on kokku korjatud siis annab DMA kontroller protsessorile märku ja protsessor võtab töö järjekorda ning lõpetab töö infoga mis tuleb talle BUS pealt ja võtab käsile DMA kontrolleri poolt edastatava info
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Võib juhtuda, et käitume mingi emotsiooni ajal hoopis vastupidiselt sellele, kes me tegelikult oleme, samas võime muutuda ülimalt rõõmsaks või kurvaks. Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks. Vihahoos võime öelda asju, mida hiljem kahetseme. Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega
vähendatud mudel paremini mõista planeetide liikumist ning aastaaegade vaheldumist Maal,Geneetilise informatsiooni talletamist DNA molekulis aitab aga mõista miljoneid kordi suurendatud mudel ) Tegemist on abstraktse mudeliga siis, kui kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil. (Rongi liikumise modelleerimiseks piisab, kui lihtsalt kujutame selle liikumist ette ja esitame matemaatilise valemi, mis lubab rongi asukoha mistahes ajahetkel välja arvutada. Rongisõidu nähtust on võimalik kirjeldada matemaatiliste avaldistega) Mis on üldmudelid? Too näiteid üldmudelitest! Üldmudeliteks kutsutakse mudeleid, mis on sõltumata konkreetsest nähtusest või isegi füüsikaharust kasutatavad kogu füüsikas. (keha) Kuidas jaotatakse füüsikalised objektid? a) Väljad b) Kehad
Meie elus on palju tähtsaid asju ja me seame prioriteete ning tihtilugu armastus ei ole kõige tähtsam. Kui inimene aga näeb oma elu mõtet selles, et elab teise jaoks, siis on ta muidugi täielikult pühendunud. Selline elu on raske, sest peab alati arvestama teise inimese tunnete ja soovidega. Inimene, kes armastab jäägitult teist inimest, on kui lahtikooritud sibul. Ta on abitu oma armastuse ees ja nende ees, kes on sellega seotud. Kujutame ette, et inimene, keda ma armstan ja mina oleme kaks nööri, mis on kokku põimitud. Me oleme seotud, meie saatused on ühtsed. Kui keegi lõikab nööri läbi, siis käärid läbivad mõlemit. See tähendab seda, et kui ühele avaldatakse mõju, siis see kindlsti puudutab ka teist. Kui inimesed on kaua koos elanud, siis nende käitumine ja mõttelaad muutuvad samasuguseks. Nad on kui mõistuse kaks erinevat poolt, aju kaks erinevat poolkera, mis moodustavad terviku
Vektori E jooned saavad alguse allikatest ja suubuvad neeludes. 4. Gaussi teoreemi rakendusi. · Ühtlaselt laetud lõputu tasandi väli. Vaatleme välja, mille tekitab konstantse pindtihedusega laetud lõputu tasand; konkreetsuse mõttes loeme laengu positiivseks. Sümmeetrilisusest järeldub, et väljatugevus on igas välja punktis suunatud tasandiga risti. Tasandi suhtes sümmeetriliselt paiknevates punktides on väljatugevus suuruselt ühesugune ja suunalt vastupidine. Kui me kujutame ette silindrilist pinda, mille moodustajad on risti tasandiga ja põhjad S asetsevad tasandi suhtes sümmeetriliselt. Rakendades sellel pinnal Gaussi teoreemi. Voog läbi külgpinna puudub, sest En ( vektori E projektsioon pinnanormaalil) on igas punktis võrdne nulliga. Põhjade korral langeb En kokku E'ga. Sellest tulenevalt on summaarne voog läbi pinna 2ES. Pinna sees paikneb laeng S. Vastavalt Gaussi teoreemile peab , millest . Näeme, et tulemus ei sõltu silindri pikkusest
see nimiväärtus annaks diskonteerimise päevast kuni tähtaja lõpuni. Seda mahaarvamist nimetatakse diskontoks. Vekseli diskonteerimisel jääb aga endisele omanikule vastutus, et uus omanik oma raha tagasi saab. Näide 2 Veksel nimiväärtusega 1000 krooni anti välja 15. jaan. 2008 tähajaga 10 kuud, lihtintressimääraga 6% aastas. Veksel diskonteeriri 25. septembril. Leiame, kui suur on diskonto ja kui suure summa saab diskonteerija. Kujutame seda ajateljel (joonis 1.). Väljaandmise kuup. Diskonteerimise kuup. Maksu kuup. Aeg v v V Veksli väärtus Joonis 1 Maksu tähtaeg on 10 kuud pärast veksli väljaandmist, s.o. 15. nov. 2008
Rauno Veberson Kultuuridevahelised erinevused perekonnas Praegune ühiskond on erinevate kultuuride virrvarr, kus leidub väga erinevate taustadega inimesi, kelle ettekujutus igapäevaelust võib tohutult erineda sellest, mida meie ette kujutame. Sellegipoolest on neid, keda ei sega teised traditsioonid ja kombed ning kelle armastuse teele ei pane tõkkeid teistsugune usk, elatustase, vms. Viimaste aastate jooksul on eesti naiste seas saanud populaarseks minna mehele, kes on islami usku. Esialgu tulevad, tavaliselt turismireisil olevatele naistele, ligi tõmmud araabia iludused, kes lubavad kokku maad ja ilmad ning tõotavad igavest armastust juba esimesel kohtumisel
käigus (kunstliku valiku tingimustes), kus omavahel ristatakse tüüpiliselt taimi või loomi, kellel on mingi tunnus eriti tugevalt väljendunud. Lõhestava valiku puhul on liigi levila kas väga suur või tekib geograafiline isolatsioon. Lõhestavas valikus on eelistatud äärmuslikud fenotüübid ning lõpptulemusena jaotub populatsioon kaheks või enamaks alampopulatsiooniks, mis erinevad üksteisest teatava tunnuse suhtes oluliselt. Kujutame näiteks ette küülikute populatsiooni, kus karva värvust määravad kaks alleeli: B (määrab musta värvi) ja b (määrab valge värvi). Sellisel juhul oleks BB genotüübiga küülikud musta värvi, Bb hallid ja bb genotüübiga isendid valged. Oletame, et küülikud elavad maastikul, kus on mustad ja valged kivid. Mustad küülikud jääksid kiskjatele varjatuks mustade kivide taustal ja valged küülikud valgete kivide taustal.
Analüütik – inimene kellele meeldib eritleda(analüüsida) midagi 3. Tema roll saab olema rohelise visiooni ja põhimõtete jälgimine. Visioon: mõtlemisel põhinev nägemus 4. Arvestades, kui palju väikseid tähti meie universumis on, võivad ümberhindamise tulemused hakata kehtima tuhandetele tähesüsteemidele. Tähesüsteem - tähekooslus 5. Teiseks, stardibaasi rajamine Kuule oleks mitmes mõttes mõistlik. Stardibaas – Raketistardikeskus 6. Roboti all kujutame me üldiselt ette mehhaanilist inimest või inimese osa, kätt, jalga tegemas mingit mehhaanilist liigutust. Mehaaniline – masinlik, ilma teaduse osavõtuta toimuv 7. Mõistlikkus iseenesest on proportsionaalne tobedate, mõtlemist mitte vajavate tegevuste tegemise ajakulus. Proportsionaalne – võrdnev millegigi 8. Kopeerida, vabastada või isegi sisse toksida on tarvis palju dokumente. Mööblitööstur X saab
pangaröövlid püütakse kinni, kuid ikkagi on neid, kes üritavad seda muuta, kuid lõpetavad ikkagi õhtustes uudistes. Mõni õnnestunud suur tegu paneb aga kõiki mõtlema, aga mis siis kui.... Me kõik mõtleme kaasa uudistega. Filmid on meie salaelu, elu mida ihaldame. Soovi korral midagi suurt teha, hakkame vaatama filmi, sest see on lihtsam, kui tänaval päriselt pahade vastu võidelda. Head filmi vaadates tundub see tõeline. Kujutame ette, et suur kangelane, kes päästab maailma ollakse ise. Kuid see ei õnnestu alati isegi filmides, kuigi me usume ja loodame, et meie kangelane päästab maailma. Telerist nähtud filmid muudavad uskumusi, ka paha võib-olla hea või muutuda selleks, muudavad meid, kuniks oleme filmimaailmas, muudavad tuju õnnelikuks, kurvaks, panevad meid unistama, kuigi me teame, et see pole tõeline, usume sellesse. Telerist vaadatav on uudised, reklaam ja film, kuid nende mõte sügavam
Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist. Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja ajamõõtminse süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda koguseliselt. Nt. tool, laud. 7
Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui jumalat ei oleks, siis mõtleksid inimesed ta välja``. Selle tsitaadiga saan kinnitada, et kõik me oleme sarnased ja meie mõtlemine pole erinev nende mõtlemisest, keda peame ebanormaalseteks. (126 sõna)
Iga pisike asi mõjutab õnnelikust ning raha sind ka skaala tipus ei hoia, vahest teeb raha isegi õnnetumaks meid. * "Me teame, et kõige paremini vihjab sellele, kui õnnelik inimene on, lähedaste suhhete ning pere ja sõpradega veedetud aja hulk." - See tõestab seda, et raha ei ole kõige olulisem, raha eest ei saa osta seda kvaliteetaega, mis pere või sõpradega seltsis veedad. * "Hea uudis on see, et pimedaks jäämine ei tee meid nii õnnetuks, kui me seda ette kujutame. Halb uudis on, et loteriivõit ei tee meid nii õnnelikuks, kui me loodame" - me loodame, et kui me võidame loretiiga raha, oleme me nüüd tükk aega õnnelikud, aga nii ei ole, see raha saab otsa ja siis mõtleme, et oleks võinud selle targemalt ära kasutada ja oleme õnnetud. Kui sa pimedaks jääd, siis alguses kindlasti on hirm mis nüüd edasi saab? kuidas? jne. Kuid sellegipoolest on meil alles see tore elu, mida saame täiel rinnal siiski nautida, kuigi
Tulevikukool Tulevikukool ei tohi ega saagi olla samasugune, nagu me kooli tänapäeval ette kujutame. Ka minevik näitab, et õppeasutus on kunagisega võrreldes väga palju muutunud. Me poleks 30 aastat tagasi unistanudki koolist, kus peaaegu igas klassis on sellised universaalsed ja võimsad masinad nagu arvutid ning kus informatsioon kooli, hinnete ja õppimise kohta on kirjas e-koolis kõigile õpilastele isiklikult. Kui kunagi võtsid koolilapsed toitu kodust kaasa, siis nüüd on võimalik kiiresti ja lihtsalt süüa saada kooli sööklas. Ka toiduvalmistamine
kõik sammu ringist eemale, et näha, kuidas selline olukord ei toimi. Ma ei väida, et ühe parteiga oleks elu lihtsam, aga proovima siiski peaksime. Pole mõtet olla ainuke loomaliik, kes on suuteline võitluses karjaks koguneda, kui sellest pole kasu inimesele, kelle pärast kogu sõdimine parteides üldse alguse sai. Kasutame selle omaduse õigel eesmärgil ära, näidates ka teistele riikidele eeskuju, kus kehtivad samad valitsemissüsteemid. Kujutame ette, et 30ne aasta pärast ei leia enam bussipeatustes ja poodides silte sisuga vali mind, riiki juhib inimeste heaolu eest võitlevad parteilased ja pole rivaalitsemist erakondade vahel. Kas selline pilt on Eestis üldse kunagi võimalik ja kes suudaks sellele alguse panna? Minu lemmik poliitik ja riigijuht Lennart Georg Meri väitis kord: ´´On väga lihtne rääkida juttu, mis kõigile meeldib. Palju raskem on rääkida juttu, mis on tõde.`` Kahjuks
Paraku juhtub nii, et kõige rohkem valetatakse just nendele, keda kõige enam armastatakse. Kui räägitakse tõtt, ollakse enesekindlad ja inimeste suhtes usaldavad. Kuid need kes ise valetavad ja vale taha peitu poevad, arvavad, et ka teised inimesedei ole siirad. Nii on raske elada. Kuid on asi, mida peaks teadma, on, et igas vales ja pettuses on olemas tõde. Kuid siiski, kas täielik ausus on alati parim lähenemine? Kas kujutame ette maailma, kus mitte ükski inime ei valeta? Ausalt õelda- mina ei kujuta. On jah küll nii, et karm tõde on parem kui suur vale, aga päris kõike ju ka ikka teada ei tahaks, või mis? Kui inimene midagi ei tea, ei saa see talle ka haiget teha. Seepärast võib tõest vaikimine olla mõnikord hea, näiteks, kui ema on küpsetanud midagi, mis sulle üldse ei maitse. See ei tähenda ju, et pead talle seda kohe otse välja ütlema, samas ei pea sa ka valetama.
kui muru oli rohelisem ja taevas sinisem. Kuid peab tõdema, et ka paljud vanavanemad tahavad olla popid ja noortepärased, seega pole ka tänapäeval enam ime, kui nad kihutavad ringi mootorratastel või uhkete sportautodega. Palju oleneb inimese iseloomust, kas tahetakse hoida kinni vanadest tavadest või ei ole probleemiks võtta omaks ka kõik uus. Küll aga peetakse seda mitte kõige tavalisemaks, kui nähakse vanakesi mootorrataste või sportautodega sõitmas, sest ideaalis kujutame ikka ette, et nemad on need, kes koovad lastelastele sokke ja küpsetavad pannkooke. Missugused tunded valdavad aga lapsi, kes elavad lastekodus või koguni tänaval? Tänapäeval on olemas mitmeid perekodusid, kus kasvavad üles mitmed ja mitmed lapsed, kellel pole vanemaid. Seal on neile toeks kasvatajad ja sõbrad, kes muutuvad ajapikku nende perekonnaks. Eriti raske on neil lastel, kelle vanemad on hüljanud. Sellises olukorras tulevadki mängu kas siis perekodud või kasuvanemad
võib olemas olla ka mõistuse kinnitava templita. Või ehk siis nõnda, et küll me ta kunagi füüsikas Suure Ühendteooria abil kuskilt mateeria sügavustest välja sikutame ja siis on ta demüstifitseeritud ja armetu nagu moosivarguselt tabatud kratt. Paraku on nii nagu keelerelativismi kuulutanud Wittgenstein märkis, et keel kui märgisüsteem on piiratud väljendusvõimsusega. Mingit märgisüsteemi maailma mõtestamiseks kasutades peame arvestama, et selle abil kujutame me ainult osalist ja nähtumuslikku tahku Tõe arvamatust olemusest. Siit lähtudes võime me ju naeruvääristada ka religioosseid arusaamu Jumalast, mis pakuvad varuväljapääsu mõistuse kitsikusest, lootusetusest sündinud viskumist hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu
sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi ehk, nagu füüsikud ütlevad, "aurustub". Põhjuseks on kvantmehaaniline efekt -- juba eespool mainitud vaakumi polarisatsioon ehk osake-antiosake paaride teke. Kujutame, et selline paar tekib musta augu lähedal. On kaks võimalust: kas auku satub osake või antiosake. Muidugi võivad sinna kukkuda mõlemad, aga siis ei muutu miski. Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia.
Samal ajal, selgub ka asjaolu, et välja paigutatud keha omab laengut. Elektriväljatugevus on välja jõukarakteristik. 4. Punktlaengu elektrivälja tugevuse valemi tuletus lähtudes Coulomb' seadusest. 5. Elektriväljatugevuse vektori voog. Joonis, valem. 6. Gauss'i teoreemi tuletus. Kui on suvaline pind, siis integraal. Gauss'i teoreem määrab E vektori voo läbi suvalise kujuga kinnise pinna, mis ümbritseb laenguid. Vaatame ühte laengut, mille ümber kujutame kinnise pinna. Korrastasime suvalise pinnatüki kerapinna osana, mis toetub ruuminurga elemendile d. Leiame voo läbi kogu suletud pinna. 7. Lõpmatu laetud tasandi elektriväljatugevus.Joonis ja tuletus. Lähtudes ühiklaengu käitumisest pinna juures ja sümmeetria kaalutlustest, on elektriväljatugevuse vektor risti pinnaga. Valime suletud pinna risttahukakujulise nii, et otspind on risti elektriväljatugevuse vektoriga
Nii on küll natukene õel öelda, kuid siiski. Kui mul poleks seda kogemust varnast võtta, ei suudaks ma väärtustada enda ümber elavaid inimesi. Varem olid kõik minu sõbad-tuttavad ja pere elu loomulik osa, kuid peale õe surma mõistsin, et elu võib kõigest hetkega muutuda äärmiselt traagiliseks ja kõik meie ümber ei ole jääv. Mitte miski ei püsi igavesti. Mitte miski. Ja tänu sellele tulebki rõõmus olla selle üle, mis sul on. Kujutame ette rikast Ameerikas elavat tüdrukut tal on kõik olemas. Ta isa on miljonär ja suudab talle kõik võimaldada, mida ta vähegi ihaldab. Ta ema on noortepärane ja alati olemas talle, justkui sõbranna. Samuti on tal 3 parimat sõbrannat, kellega ta saab kõike jagada, koos poodides käia ja palju muudki teha. Kas ei tundu mitte idülliline ja ilus elu? Kuid nii see päris pole, muidugi on see elu tal päris tore, kuid kui palju ta väärtustada oskab sellest?
Isiklikust vaatepunktist on Eesti loomingu kaitsmine jäänud pisut vajaka. Maksad küll riiglilõivu, saad pealiskaudsed ainuõigused oma loomingule, kuid pead alati silmas pidama, seda ütlust: ,, Hiina eest ei kaitse sind keegi’’. Just selle seaduse suhtes olen mina isiklikult pisut oma loomingu kaitsmise suhtes umbusklik, sest territoriaalsuse printsiibi eest eelnevad võimalused ei kaitse. Selleks, et täielik kaitse saavutada, pead formuleerima oma loomingu igas konvensioonis. Kujutame nüüd ette, kui suur peab olema loomingu väärtus, et selle täielik õiguskaitse ära tasuks. TLÜ Autoriõigus ja patent Essee 2016 KOKKUVÕTE Ühesõnaga, mida ma öelda tahan on see, et kui mul on väärt idee, siis selle kaitsmiseks võtaksin koheselt Euroopa patendi ega hoiaks ideed vaka all vaid reklaamiks seda koheselt
sissepoole). Selle tulemusena musta augu mass kasvab; et aga just mass ongi gravitatsioonivälja (ja seega ka musta augu) tekitaja, peaks selline auk pikapeale kogu maailma alla neelama. Hawking väidab vastupidist: ükski must auk pole igavene, vaid kaotab aja jooksul oma massi ehk, nagu füüsikud ütlevad, "aurustub". Põhjuseks on kvantmehaaniline efekt -- juba eespool mainitud vaakumi polarisatsioon ehk osake-antiosake paaride teke. Kujutame, et selline paar tekib musta augu lähedal. On kaks võimalust: kas auku satub osake või antiosake. Muidugi võivad sinna kukkuda mõlemad, aga siis ei muutu miski. Kui auku kukub antiosake, on asi selge. Antiosake on negatiivse massiga ja seetõttu augu mass väheneb. Kui aga kukub tavaline osake? Tuleb välja, et augu mass väheneb ka siis: antiosakese annihileerumisel tekkiv energia on suurem kui temaga ühineva tavalise osakese seisu-energia
Põhiliselt lauldi eeslaulja ja koori (ansambli) vaheldumise põhimõttel, mis tähendab 1 laulab ees, teised kordavad sama.Regilaulu viisid on väikese ulatusega ja lühikesed. Rütm on vähe vahelduv. Tihti kasutatakse pikendatud lõppheli ja refrääni, mis on 1-2 sõnalised (üles, kaasike, kaske, maie,helele). Eesti rahvalaul on valdavalt ühehäälne, erandiks on setu regilaul. Ilusat pilti võib silmitseda ükskõik kui kaua. Pildi vaatamisel ei ole algust ega lõppu. Kujutame ette, et on olemas nii suur pilt, mida korraga ei saagi üleni vaadata. Sellel hiiglasuurel pildil on tohutult palju asju. Seda pilti pole maalinud üks inimene, vaid sajad ja tuhanded inimesed. Mõni maalis rohkem, mõni vähem; mõni tegi ümber selle, mis teine juba enne oli teinud. Niimoodi tehti seda pilti tuhandeid aastaid. Sama sündis lauluga. See hiiglasuur pilt, mida niimoodi lauldakse, ongi eesti rahvalauluvara ehk regilaul. See laul ei ole tavaline laul
7. Oska graafikult leida seoseid kahe erineva populatsiooni arvukuse muutuses (populatsioonilained). Populatsiooni arvukuse muutused periooditi. Kiskja ja saaklooma arvukus on teineteisest sõltuvuses. Saaklooma arvukuse suurenedes kasvab mõne aja pärast toidu külluse tõttu ka kiskja arvukus. 9. Kuidas muutub biomass ökoloogilises püramiidis? Biomassi püramiid saadakse siis kui ühe toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomasse kujutame ristkülikuna, kusjuures ristküliku pindala S peab olema võrdeline selle troofilise taseme biomassiga. Iga järgmise troofilise taseme biomass on umbes 10% eelmise taseme biomassist. 11. Selgita ja järjesta järgmised mõisted: Ökosüsteem - isereguleeruv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoobist. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Kooslus ökosüsteemi elusosa
(4 + 3i ) (4 + 3i )(5 - 2i ) 26 + 7i 26 7 ( 4 + 3i ) : (5 + 2i ) = = = = + i (5 + 2i ) (5 + 2i )(5 - 2i ) 29 29 29 Kompleksarvu geomeetriline esitus: Kompleksarve ei ole võimalik kujutada ühel teljel nii nagu reaalarve, kuna omab nii reaal- kui ka imaginaarosa (mõlemad reaalarvud). Seega kujutame siis teljestikus (x;y). Nimetame teljestikule vastavat tasandit komplekstasandiks. Telgi vastavalt: Reaaltelg ja (x-telg) Imaginaartelg (y-telg) Kompleksarvu moodul: Kompleksarvule vastava punkti kaugust komplekstasandi nullpunktis nimetame kompleksarvu mooduliks. Punktile P vastava kompleksarvu moodul z = 2 2 + 32 = 13 Ehk üldkujul: kompleksarvu a+bi moodul on z = a2 + b2 Kompleksarvu trigonomeetriline kuju: Kujutagu punkt P kompleksarvu z=a+bi.
ümbertöölemiseks. Eks kindlasti vajab prügisorteerimine alguses harjumist, kuid ümbertöötlemisega saame me säästa looduse ressursse, mis kuluksid muidu uue materjali tootmisele ja selleks, et vähendada tekkiva prügi hulka, mis loodusesse lagunema jääks. Keskkonda ja atmosfääri saastavad meeletult kõikvõimalikd tranpordivahendid ehk mootorsõidukid, mis kasutavad kütuseks diislit, bensiini või lennukid petrooleumi. Kuid kas me kujutame elu ette ilma sõidukiteta? Vaevalt, sest inimeste elutompo on muutunud kiireks ja vahemaad, mida igapäevaselt läbima peame on muutunud üsna pikaks, rääkimata siis veel reisimesest küll töö tegemise kui ka meelelahutuse eesmärgil. Päris kindlasti ei saa me üldse ilma sõidukiteta, kuid oleks vaja võtta kasutusele keskonna säästlikumad autod, mis tarbivad vähem kütust või töötavad lausa taastuvenergial. Eestis
majanduslikku poolt. On loomulik, et nafta ja teiste kütuste hinnad tõusevad, sest vajadus nende järele ainult kasvab. Näib, et hetkel loeb maailmaturul vaid tooraine kättesaamine, mitte selle hind. Seda oskavad väga hästi ära kasutada nii-öelda ,,naftariigid", kes kujundavad kütuste olemasolule oma välispoliitikat. Seeläbi on võimalik manipuleerida pea kõigi riikidega, kus vajadus nafta ja teiste kütuste järele on piisavalt suur. Näiteks kujutame ette, et Eestil on suured naftavarud ja Venemaa omad on ammendumas. Ilmselgelt oleks meil sel juhul oma idanaabrite üle teatud võim ning kahe riigi vahelised suhted muutuksid. Teisest küljest vaadatuna tungiks Venemaa varem või hiljem Eesti aladele, et saada ligipääs nii Läänemerele kui nafta ammutamiskohtadele. Eelmisele näitele toetudes saab kindlalt öelda, et tulevikus pole välistatud kütuste puudusest tingitud sõjad
Kõige sügavam paik ookeanis asub Mariaani sügavikus ja Mariaani sügavik asub Vaikses ookeanis. Selle sügavus on 10 925 meetrit. · Kus asuvad kõige kõrgemad rannakaljud? Rannakaljud moodustavad natuke kaldus või peaaegu püstise müüri, mis ääristab merd. Kõige kaunimad ja kõrgemad rannakaljud asuvad Vaikses ookeanis, täpsemalt Molokai saarel. Need kaljud küünivad kuni 1000 meetri kõrgusele. · Milline on maailma suurim saar? Tavaliselt kujutame ette saart pisikese veega ümbritsetud maismaana. Tegelikult on ka maailmajagu ja manner Austraalia suur saar. Maakera suurim saar on tegelikult hoopis Gröönimaa. Selle pindala on 2 220 000 ruutkilomeetrit. Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp. · Milline on maailma suurim laht? On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa
Välistatud on ainult nende üheaegne kasutamine. Inimene, kes töötab ehitajana, ei saa samaaegselt töötada arstina. Kuna tootmisprotsessis kasutatakse ressursse, mida ei saa kasutada mõnes teises kohas, siis iga hüvise tootmine toob endaga kaasa ressursside kaotuse, mida ei saa kasutada teise hüvise tootmiseks. Majanduses on igal tegevusel alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota järgnevalt hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. Kujutame endale ette majandussüsteemi, kus toodetakse ainult kahte hüvist. Olgu meil nendeks hüvisteks leib ja piim. Leiva tootmise alternatiivkulu võime väljendada piimaliitrites, mida oleks võinud toota, kasutades sama tööd, maad ja kapitali. Reaalses majanduses toodetakse aga tohutul hulgal erinevaid hüviseid ning sellisel juhul ei ole enam otstarbekas väljendada ühe kauba alternatiivkulu teise kauba kaudu. Hoopis otstarbekam on kasutada ühist mõõtühikut raha.
Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad. Olles sündinud selliste geenidega sellisel ajal, sellises riigis, saanud sellise kasvatuse jne, ei saakski me teistsugused olla. Paul Holbach'i tsiteerides /../ Me kujutame endale ette, et oleme vabad, kui ei näe ühtki takistust oma tegudele. Me ei märka aga, et motiiv, mis sunnib meid tahtma, on alati paratamatu ega sõltu meist./../ näeme, et välise sunduse puudumine ei tee inimest veel vabaks. Samas jääb ikkagi kummitama inimese sarnasus kellavärgiga: kõik toimib ette määratult, kui ei tööta remondime, kui läheb rikki viskame minema. Aga inimese puhul näib selline mõtteviis võõrastav.
muutub. Aeg-ajalt ilmub "uusi" tähti, tõsi küll, ainult lühikeseks ajaks (noovad). Ja ka Põhjanael ei ole alati tähistanud ainsat liikumatu punkti taevas. Teadust mis tegeleb mõõtmistega taevas nimetatakse astromeetriaks. Taevakeha asukohta tähistaevas määratakse kraadide abil. See on sama võte, mida kasutatakse maapeal, kus määratakse koha geograafiline pikkus ja laius kraadides. Oletame, et me ei tea kui kaugel tähed meist asuvad (enamik tähtede puhul see ongi nii). Kujutame ette, et nad asuvad ühesugusel kaugusel, see tähendab, mingi suure keera sisepinnal. Ise asume siis selle kera keskmes (just nii kujutasid taevaast ja tähti ette meie esivanemad. Tähistaeva asend muutub pidevalt. Põhjuseks on Maa pöörlemine ümber oma telje ja liikumine ümber Päikese. Tähistaevas pöörleb aeglaselt. Kui jälgid tähtede aasendit kogu öö, märkad, et kõik tähed tiirlevad aeglaselt ümber Põhjanaela. Põhjanael asub peaaegu Maa
veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi! Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis masinates toimuvad soojusenergia ülekanded, mis panevad mootori liikuma. Külmutusmasin ja soojuspump Kujutame ette soojusmasinat, mis töötab seniste näidetega võrreldes pööratud tsükliga, st. kokkusurumine toimub kõrgemal, paisumine aga madalamal rõhul (temperatuuril). Valemeist järeldub, et kasulik töö , seega tuleb sellise masina käigus hoidmiseks kulutada mehaanilist energiat. Teine iseärasus on see, et kuna protsessid kulgevad vastassuunas, siis tuleb seal, kus varem energiat juurde anti (soojendati gaasi), seda
Oma soovi täitmiseks ei jätku kas raha, aega, oskusi või midagi muud. Õnneks meie elame ajal, kus eksisteerivad pangad ja kontorid, mis võivad pakkuda oma teenusi, et meie elu paremaks ja mugavaks muuta. Kahjuks aga mõned kuritarvitavad neid teenusi ja võtavad mõtlematult laene, et kergendada oma argipäevi, aja möödudes saavad aga aru, et nende seis läheb ainsa kehvemaks, sest laenukohustusi pidevalt suurendades avastavad nad ükskord ennase laenulõksus. Kujutame ette noort perekonda. Tihti ei soovi noored inimesed vanemate juures elada, pangalaenuta elamist ei ole tänapäeval tavalisel perekonnal võimalik osta. Kodulaenu võtmine on otsustatud (mis ei ole iseenesest paha, kui korteri suurus ja asukoht valitakse nii, et kuumaksed on taskukohased ning inimestel jätkub inimväärne elu). Järgmiselt sünnib perre väikelaps, vajaks autot, võetakse autoliisingut (mis ei ole ka iseenesest halb, kui inimesed saavad
5! 27 5 ! 5! 22 ! Sündmuse B tõenäosus on 1 1 P B 5 . C 27 80730 7. Ühele riiulile paigutatakse 10 CD-plaati juhuslikus järjekorras. Leia tõenäosus, et kõrvuti satuvad 3 mingit kindlat CD-plaati. Lahendus: Kõiki võrdvõimalikke sündmusi on siin 10!, kuna vaatluse all on kõik CD-plaadid ning oluline on nende järjekord. Soodsate sündmuste arvu leidmiseks kujutame ette, et 3 CD-plaati on kokku seotud ning moodustavad ühe elemendi. Siis on meil 8 elemendi riiulile paigutamiseks 8! võimalust. Neist igas asendis on aga 3! võimalust kolme kõrvuti oleva CD-plaadi ümberpaigutamiseks. Tõenäosus, et kolm CD-plaati kõrvuti satuvad, on 8! 3! 23 1 P A 0,07 . 10 ! 9 10 15 Tööd asuvad aadressil www
lähedustest väärtustamine ja kogukondlikult julgustamine. Olenemata sellest, et teatud eestlaslikust vaatevinklist tundub sellise probleemi välja toomine kuidagi heaoluühiskondlik ning üksindus millenagi, millega riiklikul tasemel tegelemine on pea raha raiskamine, usun, et seda tuleks käsitleda nagu ka teisi suuremaid terviseprobleeme. Piir füüsilise ja psühholoogilise tervise vahel on tihti hapram kui ette kujutame. Kroonilise üksinduse mõju eluea pikkusele on võrreldav suitsetamisega päevas 15 sigaretti ning veel tugevam kui ülekaalulisus. Üksindus tõstab stressihormoonide ja põletike taset, mis suurendab südamehaiguse, liigesepõletiku, 2. tüübi diabeedi ja dementsuse riski ning lisaks on uuringud näidanud ka suuremat Alzheimeri võimalust. Kui Alzheimer mõjutab hetkel 5,7 miljoni ameeriklase elu, siis 2050. aastaks ennustatakse selle arvu kolmekordset kasvu. Seega
36. Kui palju inimene kaotab oma (üleliigset) soojust soojuskiirgusena? Mis moodustab ülejäänud soojuskao? Umbes 80%, ülejäänud soojusjuhtivus, aurumine, konvektsioon 37. Kirjeldage kiirguse liike, mis keha soojendavad? Päikesekiirgus, nähtav valgus, infrapuna valgus, soojuskiirgus 38. Kuidas kujutada keha soojenemist kiirguse toimel? Päike paistab peale, soojeneb, temp suureneb, osakesed hakkavad kiiremini liikuma, aineosakesed võnkuma, kujutame valgust osakeste voona kvantide, või footonitena, footonid põrkudes ainega annavad oma energia aineosakestele, ise kaovad ära neelduvad. Footonitelt saadud energia tulemusena hakkavad aineosakesed kiiremini võnkuma. 39. Kuidas liigitatakse soojuskiirgus? Pikalaineline soojuskiirgus, lühilaineline soojuskiirgus, (mida madalam on keha temperatuur, seda suurem on kiirguse lainepikkus.) 40. Nimetage kehi, mis kiirgavad pikalainelist soojuskiirgust.
Monism seevastu jaguneb kaheks – materialismiks ning fenomenalismiks (subjektiivne idealism). Esimest iseloomustab veendumus, et materiaalsest maailmast eraldi ei eksisteeri midagi, nii seletatakse näiteks teadvust ja mõistust aju, ehk füüsilise, funktsioonina. Teine monismi tüüp kirjeldab arvamust, et füüsilised objektid on taandatavad vaimsetele objektidele. Ehk siis vaid vaimsed objektid, nagu mõistus, eksisteerivad. George Berkeley väitis, et mida me kujutame ette oma kehana on kõigest meie mõistuse taju. Mina kujutan vaimufilosoofia võtmes maailma ette pigem dualistlikuna ning kaldun toetama Descartes’i interaktsionismist lähtuvat seisukohta, et keha ja vaim on kaks eraldi substantsi, mis üksteist vastastikku mõjutavad. Olen suur reinkarnatsiooni teooria toetaja ning leian, et on kahtlemata võimalik, et minu vaim elab edasi pärast minu praeguse keha surma.
aluseks ning neis ei saa kahelda. Nii näiteks ei saa kahelda aritmeetikas ja geomeetrias, sest need koosnevad väga üldistest aspektidest ja kolm pluss kaks on alati viis, olenemata sellest kas me oleme ärkvel või näeme und. Descartes peab Jumalat kõige tõesemaks. Jumala läbi tajume materiaalseid asju ning saame tõestust et materiaalsed asjad eksisteerivad. Peale selle aitab seda tajuda veel kujutlusvõime. Sest kui me näiteks kujutame ette kolmnurka, siis me mõtleme seda kohe ette kindlalt kolme külje ja nurgaga, aga kui me mõtleme tuhande nurga peale, siis kas see oleks eristatav meie kujutluspildis näiteks 1001- nurgaga. Tähendab, me saame reaalselt ette kujutada tajutavaid objekte, mida me nimetame mõistmiseks, kujutlusvõimeks vajame suuremaid vaimupingutusi . Descartes väidab aga, et me ei sõltu kujutlus ja aistmisvõimest , see tähendab et me
Nad joonistasid mälu järgi, järgides kindlaid reegleid, mis kindlustasid, et kõik pildilolev paistab perfektselt selgena. "Sarnast meetodit kasutavad tihti lapsed, kuid egiptlased olid neis meetodites järjekindlamad, kui lapsed kunagi olema saavad. Kõike pidi kujutama kõige iseloomulikuma nurga alt. Mõelge efektile, milline nägi välja inimkeha. Pea oli kõige kergemini nähtav profiilis, seega nad joonistasid selle külgsuunaliselt. Kuid kui me mõtleme inimese silmast, kujutame seda endale ette otsevaates. Seega otsevaates silm paigutati külgvaates näole. Keha ülemine pool õlad ja rindkere on kõige paremini nähtavad otse, sellest me näeme, kuidas käed on keha külge kinnitatud. Aga jalad ja käed liikumises on palju selgemalt nähtavad külgvaates. Nendel põhjustel paistavadki egiptlased neil piltidel nii... väänatud. Pealegi, egiptuse kunstnikele oli jala väljastpoolt kujutamine keeruline. Nad eelistasid selget kontuuri suurest varbast ülespoole
See aga paneb piirid kõigele. Nii ei olegi vaja hakata aeglust avastama näiteks konkreetselt kirjanduse kaudu. Piisab elutervest enesekriitikast. Peaksime endalt küsima, milleks ja kuhu me kiirustame. Kas tõesti vajame kõike seda, mida ülimoodne tehnika võimaldab, või on tihti tegu pelga edevuse ja mänguasjadega, mis peavad ainult tõstma meie ühiskondlikku staatust või tuju? Tihtilugu on tegu nii esimese kui viimasega. See näitab väga kõnekalt, et kujutame endale maailma ja iseenda elu kiirust tihti ette, mängides selle asemel hoopis kiirustamismängu, mis on üks osa enda tähtsaks tegemise mängust. Oleksime rahulikumad inimesed ja saavutaksime aeglustades ehk rohkemgi, kui me ei mõtleks pidevalt kiirustamisele ja kui me ka ei raiskaks aega selle peale, et haaraksime alati kõige uuemate (ja seega uut tundma ja äraõppimist eeldavate) tehniliste lahenduste järele, mida meile kiirust võitvate pähe pakutaks. Sest nagu ütlesid
annaabi.ee 
