anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. · Komeetide keskmine kiirus on 58 km/s. · Tiirlevad ümber Päikese. Tiirlemise aeg varieerub 3-1000 aastani. · Komeedid on sama vanad kui Päikesesüsteem. · Enamik pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. (Öpik-Oorti pilv on ammendamatu komeediallikas, kus võib hulpida miljoneid komeete). · Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Tuntumad komeedid: 1. Holmes 2. Hale-Bopp (tõukas enesetapule 39 USA Heavens Gate´i nimelise kultusrühmituse liiget) 3. Halley komeet 4. Hyakutake (ilmus 1996. aastal) Ehitus · Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. 1. Komeedi tuum on korrapäratu ja koosneb lumest, jääst ja tolmust ning selle läbimõõt on vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus
Mõned heledad asteroidid peegeldava valgust nagu metallid. Neid nimetatakse M asteroidideks. ASUKOHA JÄRGI Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Amoritüüpi asteroidid Apollotüüpi asteroidid Atenitüüpi asteroidid Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse Asteroidide vöö Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid Kreeklased Troojalased Hildas Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja. Kuiperi vöö ASTEROIDIDE SUURUS On arvutatud, et tegelikult on 1kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. SUURIMAD ASTEROIDID Vaid 26 asteroidi on suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter
mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor (rahvakeeles "langev täht") on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt
Wolfe Creeki meteoriidikraater on meteoriidikraater Austraalias Lääne-Austraalia osariigis. See on suuruselt teine meteoriidikraater maailmas. Kraatri läbimõõt on 885 m ja sügavus 50 m, tema erodeeritud seinad kerkivad 31 meetrit ümbritsevast kõrbetasandikust kõrgemale. 6.Mis on oorti pilv Öpik-Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Ülejäänud pisiobjektid, mis tiirlevad veelgi kaugemal kui Öpik-Oorti pilv, moodustavad Kuiperi vöö. Oletatakse, et neist saavad alguse komeedid. Pika tiirlemisperioodiga komeedid tulevad Öpik-Oorti pilvest, lühikese tiirlemisperioodiga komeedid Kuiperi vööst. Jupiteri ja Neptuuni vahel tuntakse veel kuut tiirlevat pisitaevakeha, Kentaure. Peaaegu kindlalt võib väita, et need taevakehad on "põgenikud" Kuiperi Vööst.
1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht
t. nad tiirlevad peamiselt Veenuse ja Maa vahel. Enamus asteroide tiirleb ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahel ega lähe meile eriti korda. Rõngakujulist piirkonda 24 aü Päikesest nimetatakse asteroidide vööks ning seal tiirleb 98% kõigist avastatud väikeplaneetidest. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Suure asteroidide vöö sees tuntakse ka suhteliselt tühje alasid, näiteks Kirkwoodi augud. Neljas ala jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. Sealt arvatakse pärinevat lühiperioodilised komeedid. Neid tuntakse ka Kentauride nime all. Nende koostis sarnaneb rohkem komeetidele või Kuiperi vöö objektidele. 2. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea,
Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht
Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte , mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääbKuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Geotsentriline maailmapilt Kuni renessansiajani usuti valdavalt, et Maa asub Universumi keskpunktis (geotsentriline maailmapilt) ja erineb teistest öise taeva objektidest. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikuks liikumiseks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Esimesed, kes spekuleerisid sarnase süsteemi üle, olid kreeka filosoof Aristarchus ja india matemaatik-astronoomAryabhatta
ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse". Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Arvatakse, et planeedid moodustuvad gravitatsioonilist kollapsi läbitegevast udukogust, millest tekkis planeedi täht. See udukogu
tahke siseosa. Teisiti nimetatakse neid ka vahel ,,jäähiiglasteks". Päikesesüsteemis on ka palju väiksemaid objekte. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teine regioon on Neptuuni-tagused objektid. Need koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesti, ammonikaat ja metaan. Veel on selles piirkonnas Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Päikesesüsteem Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi tähtsaim ja keskseim komponent on selle keskmes asuv Päike. Päike moodustab 99,86 % kogu hetkel teada oleva süsteemi massist, ülejäänud massi moodustavad hiidplaneedid. Enamus objektidest meie Päikesesüsteemid tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga
aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked Suurimad asteroidid Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600– 1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500–3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta CERES lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia.
Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest. Komeedi ehk sabatähe nimetus tuleb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab pikajuukseline.
Need 93 avastatut tiirlevad ümber Jupiteri, Saturni, Uraani ja Neptuuni. Enne nende avastamist teati vaid kümmet irregular satellite'i, nende hulgas Phoebe-t, Himalia-t ja Sycorax-i- vastavalt Saturni, Jupiteri ja Uraani suurimad irregular satellites. Praegu arvatakse, et sellised kuud tiirlesid iseseisvalt ümber Päikese, enne kui nende praegune primary nad püüdis. Teine teooria on, et Päikesesüsteemis on paljud neist püütud Kuiperi vööst.[7] Kuiperi vöö on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi.[17] See teooria pole aga enam toetust saanud uute uurimiste ja avastuste tõttu. Retrograde orbits on palju levinumad (83% kõikidest kuudest) kui prograde orbits.[7] Kõik sinised jooned tähistavad Saturni irregular satellites orbiite, keskel on punasega regular satellite Titan[7]
sellest, et enamikus teleskoopides paistavad nad erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. 90377 sedna Asteroidide nimed ja tähistused Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist
inglise koolitüdruk Venetia Burney.Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus Alates avastamisest, räägiti Pluutost kogu aeg kui Päikesesüsteemi üheksandast planeedist, kuigi oli ka vaidlusi. Alguses anti Pluutole planeedi nimi, kuna arvati et see on sama suur kui Maa. Kui saadi teada, et see on kordades väiksem, jäeti planeedi nimetus alles, sest et ta oli ainus teadaolev suur objekt Kuiperi vöös, saladuslikus, komeetidest kubisevas tsoonis teispool Neptuuni. 1978. Aastal avastati Pluuto kaaslane, Charon, mille mass moodustab üle kaheksandiku Pluutost. Charon jääb Pluutost umbes 20 000 kilomeetri kaugusele, see on 20 korda lähemal, kui Kuu Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud
rohkem) saba. “Sabad” • Loonsaba- suunatud päikesest eemale, koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. • Tolmusaba- koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähe mõjutab. • Nõrkadel komeetidel harilikult saba puudub. Tiirlemisisperioodid • Pikaperioodilisi komeete pärineb päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. • Lühiperioodilised Neptuuni taga paiknevast Kuiperi vööst. • Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Orbiidid • Enamasti on orbiidid piklikud. • Vahel ka paraboolsed või hüperboolsed. Tuntumad komeedid • Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. • 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. • Yuji Hyakutake • Hale-Bopp
Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. · Läbimõõt: 3100km · Peegeldab tagasi 86% päikesevalgusest. · Tiirlemisperiood on 556,7 aastat. · Kuu Dysnomia ·Sedna on Neptuuni-tagune kääbusplaneet, mille avastasid Michael brown, Chad Trujillo ja David Rabinowitz 14.novembril 2003. ·Tiirlemisperiood on umbes 12000 aastat · Diameeter on 1180 ja 1800 kilomeetri vahel. · Kuna Sedna on liiga kaugel Kuiperi vööst siis loetakse teda kuuluvat Oorti komeedipilve.
Selline katastroof ei pruugi tähendada veel kogu maapealse elu või inimkonna hävimist, kuid põllumajanduse kokkuvarisemine võib põhjustada vähemalt 1,5 miljardi inimese hukkumise. Selliseid katastroofe võib ette tulla kord poole kuni ühe miljoni aasta jooksul. Väga vähestel asteroididel on läbimõõt üle 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB3 (läbimõõt 2500...3200), mis on nüüdseks samuti kääbusplaneetide hulka arvatud. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna (läbimõõt 1700 km). Asteroidide koostis Asteroide liigitatakse nende albeedo ehk valguspeegeldusteguri järgi kolme gruppi, mille abil saab oletada, millest asteroidid koosnevad. 1
erinevalt suurtest planeetidest nagu tähedki punktidena, mitte ketastena. Asteroiditaolisi kehi, mille läbimõõt on palju väiksem kui 1 km, nimetatakse meteoorkehadeks. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse. Suurimad asteroidid Väga vähestel asteroididel on läbimõõt vähemalt 100 km. Kuni 2002. aastani oli suurim teadaolev asteroid 1 Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst avastati asteroidid 50000 Quaoar (läbimõõt 1250 km), 90482 Orcus (läbimõõt 1600...1800 km) ja 2003 UB313 (läbimõõt 2500...3200; nüüd kääbusplaneediks kvalifitseeritud). Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. Asteroidide tekkimine
Komeetidel on sageli kaks (või rohkem ) saba: Tolmusaba ja Ioonsaba. Tolmusaba järgib rohkem ja vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba tavaliselt puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi sabad. Orbiidid ja tiirlemisperiood. Enamus pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, ÖpikuOorti pilvest. Lühiperioodilsed komeedid pärinevad seevastu Kuiperi vööst, mis asub Neptuuni orbiidi taga. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Komeedi tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Kõige rohkem mõjutavad komeete Jupiter ja Saturn. Tuntumad komeedid. Halley komeet. Perioodiga ligi 76 aastat, on see komeet lähenenud Päikesele
lõpus” üksi, nimelt on tal kaaslane Charon. Charoni tiirlemisperiood on kuus päeva ja üheksa tundi. Charoni keskmine kaugus planeedist on 19 700 kilomeetrit. Pluutot tahetakse klassifitseerida mitmesuguselt nii planeeti kui ka tähte. Ajalooliselt on Pluuto siiski planeet. New Horizon New Horizon on NASA kosmoselaev, mis uurib Pluutot. See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto http://opik.obs.ee/osa2/ptk10/box01.html http://www.postimees.ee/1522653/kosmoselaev-asus-pikale-teele- pluuto-poole
planeedi pinnal puuduvad tähelepanuväärsed detailed Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Pluuto orbiidist väljaspool võib näha Kuiperi vööd, mis koosneb erinevates väiksematest objektidest. Teadlased oletavad, et Kuiperi vööst tulevad meile komeedid.
Planeet X-i nimetama ka kümnendaks planeediks. Clyde Tombaugh ja paljud teised kulutasid kümnenda planeedi leidmisele palju aega ja energiat, kuid midagi märkimisväärset ei avastatud. 1989. aastal määras kosmosesond Voyager 2 Neptuuni massi senisest täpsemalt ning sellest piisas, et kaoks vajadus kümnenda planeedi järgi. Häired Uraani liikumises jäid Neptuuni täpsustatud massi arvestades mõõtmisvea piiresse Lisaks avastati 1992. aastal ka Kuiperi vöö, mis paikneb Neptuuni orbiidist kaugemal ning sisaldab paljusid Päikesesüsteemi väikekehi. Alates 2006. aastast peetakse ka Pluutot Kuiperi vöö objektiks, mitte eraldi planeediks.
Mõne komeedi orbiit on nii piklik, et ulatub kaugele väljapoole Pluuto orbiidist. Niisugune komeet ilmub nähtavale vaid korra tuhandete aastate tagant. Leidub siiski komeete, mille tiirlemisperiood on vaid mõni või kümmekond aastat. Nende orbiit ja taasilmumine on täpselt teada. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt. · Kõige tuntumaks komeediks võib pidada Halley komeeti. Juba mitukümmend korda,
koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised komeedid pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Inimkond tunneb enim neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad ja pöörduvad tagasi perioodiliselt, neid märgib nimes täht P. Kõige tuntum komeet on Halley komeet. 17P/Holmes - 2007 sügisel plahvatanu. Ajalugu ulatub kolme aastatuhande taha. Juba 11
Mõned asteroidid on koostiselt ka veel erinevad. Asukoha järgi Asteroide saab veel liigitada ka nende asukoha järgi Päikesesüsteemis: 1. Maalähedased asteroidid 2. Peamine asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel 3.Ka Veenuse ja Maa vahel tiirlevad mõned asteroidid 4.Mõned ,,asteroidid" ( mida tuntakse ka Kenrauride nime all) on teada ka Päikesesüsteemi äärealadelt, kuid nende koostis sarnaneb rohkem komeeidele või Kuiperi Vöö objektidele. ASTEROIDIDE SUURUSED Nagu nimigi ütleb, paistavad asteroidid tähesarnastena, st. erinevalt planeetidest pole neil tavaliselt võimalik teleskoobis ketast näha ega otseselt lõbimõõtu mõõta. Sellest hoolimata püüdis silmapaistev ameerika astronoom-vaatleja E. Bernard sajandivahetusel seda nelja heledama asteroidi puhul teha. Taolised mõõtmised on aga võimaluste piiril ja sellepärast
5 Staatus Alates avastamisest 1846. aastal kuni Pluuto avastamiseni 1930. aastal oli Neptuun kõige kaugem teadaolev planeet. Pluuto avastamise järel sai Neptuunist kauguselt eelviimane planeet, välja arvatud aastatel 1979-1997, mil Pluuto oli oma elliptilise orbiidi tõttu Päikesele lähemal kui Neptuun. Kuiperi vöö avastamine 1992. aastal tekitas teadlaste seas arutelu, kas Pluutot peaks pidama planeediks või lihtsalt üheks suuremaks taevakehaks Kuiperi vöös.2006. aastal defineeris Rahvusvaheline Astronoomiaunioon esmakordselt planeedi ja nimetas Pluuto ümber kääbusplaneediks, mistõttu Neptuun oli taas Päikesesüsteemi viimane planeet. 6 Koostis ja ehitus
häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga.Ta mõõdud on väga lähedased Uraanile:läbimõõt 0,96,mass 1,2,tihedus 1,3 Uraani omast.Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil.Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu.Triton on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis,liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele,kui tiirlemisele vastassuunas. Pluuto,Charon ja Kuiperi vöö. Pluuto orbiit on palju piklikum kui ülejäänud planeetidel.Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 2 milj. Km kõrgusele.Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet.Pluuto näiv heledus on visuaalsete vaatluste piiril,ning ainult tema juhuslik sattumine otsingupiirkonda võimaldas teda leida.Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur,Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva ja 9 tundi.Kuiperi vöö on väikeplaneetidest koosnev vöö.
Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese 7. Mis on aasta parallaks? - nurk a, mille alt päike paistaks Maa orbiidile, keskmine raadius - See on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha(tavaliselt tähe) parallak, mille baasil on Maa orbiidi pikem pooltelg. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast 8. Mis on Kuiperi vöö? - See on Neptuuni orbiidist kaugemal asuv Päikesesüsteemi piirkond, mis sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid komeedisarnase koostisega taevakehi. 9. Mis on valgusaasta? - See on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. =9,4605x1012km 10. Millise kuufaasi ajal toimub kuuvarjutus? - Kuu loomise ajal. (noorkuu) 11. Kirjeldage päikesevarjutust - Kuu katab oma liikumisel Päikese, siis näeme Päikesevarjutust. Täieliku
lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. New horizons New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot. Startis 19. jaanuaril aastal 2006. Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kuupäevaks arvatakse olevat 14. juulil 2015 ning siht punktist möödub see 9600 km kauguselt. Kiiruse kogumiseks lendas New Horizons 2007. aas ta veebruaris mööda Jupiterist ASTROLOOGIA Pluuto sümboliseerib uuestisündi. Tal on seos maagia, okultismi ja üleloomulike jõududega.
244 kartulit 220V lambi. Pinge tekib juhi otstel. Saturn tuntud rõngaste poolest, 60 kuud, väike tihedus. Lapik kiire pöörlemise ja vedela seisundi tõttu, sarnaneb Jupiteriga. Kuuvarjutus, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ja Maa vari langeb Kuule. Päikesevarjutus, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Maa mustaks auguks, kui surutakse 1cm kuubikuks. Neg Universumisse kui singulaarsusele läheneda mingi nurga all. Pluuto kaaslased Charon, Nix, Hydra. Kuiperi vöö Päikesesüst piirkond, sisaldab kääbusplaneete ja tuhandeid taevakehi. Pöörleb külili. Kuu ühe küljega, sest tiirleb ümber oma telje sama ajaga, mis kulub 1 tiiru tegemiseks ümber Maa. Maavalged ööd-Maa peegeldub kuule, valge laik. Öö ja päev 2 nädalat. Virmalised pooluste lähedal nähtavaimad. Värv sõltub, millist aatomit ergastatakse. Jupiter, Saturn, Marss nähtud. Uraani avastas M. H. Klaproth, kuulub hiidplaneetide hulka. Komeedid jääst, tahkest
tihedusele (1,92 ± 0,12 g cm3)[1]. Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva, 9 tundi, 17 minutit ja 36 sekundit. Charoni orbiidi kalle Pluuto orbiidi tasandi suhtes on 122,54°. (1) (Pluuto ja tema kaaslane Charon) Kääbusplaneet Pluuto ? New Horizon on kosmoselaev, mis uurib Pluutot. See on esimene kosmoselaev, mis läheb Pluutole. New Horizon startis 19. jaanuaril aastal 2006 kell kaks päeval. Kosmoselaev uurib Charoni, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. (11) Rahvusvahelise astronoomialiidu (IAU) otsuse kohaselt ei saaks Pluutot planeediks nimetada. Seda juhul, kui teadlased jõuavad üksmeelele, et Neptuunist kaugemale jäävad taevakehad on plutoidid. 2006. aastal tegi IAU vastuolulise otsuse, kuulutades Pluuto kääbusplaneediks.
Hispaanias raadioteleskoobiga tehtud mõõtmised andsid Erise läbimõõduks aga 3100 kilomeetrit. Erisel on teatavasti üks kaaslane Dysnomia. Arvatakse, et see taevakeha on kaetud metaanijääga nagu Pluuto. Seetõttu tundub ta kõige sarnasem sellele planeedle. Makemake Makemake avastati 31. märtsil 2005. aastal. Päikesesüsteemi kääbusplaneetide seas on ta suuruselt kolmas ja Pluuto läbimõõdust umbes 3/4. Makemakel ei ole teadaolevaid kaaslasi, mis muudab ta Kuiperi vöö seas ainulaadseks. Äärmiselt madala keskmise temperatuuri tõttu, mis on umbes 30 Kelvinit ehk -243,2 kraadi Celsiust, on selle pind kaetud metaani-, etaani- ja võibolla ka lämmastikujääga. Kääbusplaneedi nimi pärineb Rapanui jumalalt Makemakelt. Haumea Haumea on Päikesesüsteemi viies planeet, mis avastati 2005. aastal 2003. aasta fotode analüüsil. Ta on munakujuline taevakeha, mille mõõtmed on Plutoga võrreldavad. Selle
Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis tekitas ka Päikese enda, mitte mingis erilises protsessis (näiteks tähtede peaaegu- kokkupõrkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus
Nii perioodiliste kui vaid kord ilmunud komeetide orbiidid on väga piklikud. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. On olemas perioodilised komeedid, mis liiguvad mööda ellipsit ja mitteperioodilised komeedid liiguvad mööda parabooli. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. 4. Mida nim. meteooriks? Mis on meteoriit? Leia materjali meteoriitide koostise ja suuremate Maale langenud meteoriitide kohta. Meteoor on Maa atmosfääri sattunud meteoorkeha poolt põhjustatud valgus-, heli-, elektri- jm. nähtuste kompleks. Meteoori põhjustava meteoorkeha massi võib hinnata jälje heleduse järgi. Tavaliselt on selle mass vaid mõni milligramm või veelgi väiksem. Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk
............................................................................... 27 4.1 Asteroidide vöö................................................................................................................27 4.2 Kosmilised lumepallid ehk komeedid..............................................................................28 4.3 Meteoriidid ja meteoorid..................................................................................................29 4.4 Kuiperi vöö objektid - cubewanod..................................................................................31 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 32 KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................................................33 SISSEJUHATUS Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Samuti arvati, et Maa on lapik
Neist suurim, Palavuse bassein on läbimõõduga 1300 km. Merkuuril on ka magnetväli see on väike, moodustades Maa magnetvälja tugevusest vaid ühe protsendi. /3/ 3 1970. aastaiks oli ümber Päikese pöörlevatest planeetidest salapärane vaid üks: Merkuur. Seda sellepärast, et Maalt on Merkuuri raske vaadelda kuna Päikese pimestav sära varjab seda. Esimesena Merkuuril nähtud objekt sai nimeks Kuiperi kraater planeediuurimise veterani Gerard Kuiperi järgi, kes suri kui Mariner 10 teel Merkuuri poole oli. /6/ Veenus Veenus on meile lähim planeet(vähim kaugus 42 milj. Km) ja maaga peaaegu ühesuurune. See on nii hele, et on taevast kergesti leitav. Hommikul taevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtul taevas nähtavat Ehatäheks. Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. Teleskoobist
neid on alla saja Neid võib jagada kolme tüüpi ja neid nimetatakse tuntuima esindaja järgi 98% asteroidide PERIHEEL JÄÄB JUPITERI ORBIIDI SISSE ASTEROIDIVÖÖST KAUGEMAL ASUVAID ASTEROIDE avastatud üle 20 Kõik nad on nimetatud Trooja sõja tegelaste järgi jagunevad kaheks rühmaks, millest üks liigub Jupiterist eespool, teine osa samapalju tagapool. Tegemist on süsteemi PäikeJupiter tasakaalu punktidega. NELJAS ALA jääb teisele poole Jupiteri ja seda nimetatakse Kuiperi vööks. MAAD KAITSEV ATMOSFÄÄR Atmosfäär kaitseb Maad väikeste kehade eest, mis põlevad atmosfääri ülemistes kihtides ära. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju
päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2 Kääbusplaneet Pluto ja tema kuu Charon Päikesesüsteemi mudel Et inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest (Maa-kesksest) vaatekohast, ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi
Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. 5 Päikeseplekid Päikeseplekid ehk Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neis ümbritsevast üle 1000°C madalam. Järelikult peab seal energiavoog Päikese pinnale olema takistatud. Et laikude
...................................................11 2.2 Saturn............................................................................................................................... 12 2.3 Uraan................................................................................................................................12 2.4 Neptuun............................................................................................................................13 3. PLUUTO, CHARON JA KUIPERI VÖÖ...........................................................................14 4. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD..............................................................................16 5. PÄIKESESÜSTEEMI KUJUNEMINE...............................................................................19 KOKKUVÕTE.......................................................................................................................... 20
asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidivöö- mis asub Jupiteri ja Marsi vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni-taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, metaan ja ammoniaak. Sinna piirkonda jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks kohtadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Päikese ja Maa mõnda iseäralikku vastastikust asendit. Planeedi ühenduseks Päikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet jääb Päikese taha või Maa ja Päikese vahele. Ühenduses kaob
3 Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteemi põhiliseks komponendiks on selle keskmes asuv Päike (peajada täht spektriklassiga G2), mis moodustab 99,86% kogu hetkel teada oleva süsteemi massist. Ülejäänud massist (0,14%) moodustavad hiidplaneedid 99%. Enamik suuri objekte tiirlevad ümber Päikese peaaegu samal tasapinnal Maaga. Kui planeetide orbiidid on väga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi vöö objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastu päeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem
See gaasikera pöörles ja tänu sellele tiirlemisele kogunesid kiiremini raskemad elemendid keskele ja kergemad gaasilised elemendid kaugemale, Päikesesüsteemi ääre poole. Selle pärast on olemas maa-tüüpi planeedid ja hiidplaneedid. 15.kirjelda komeetide liikumist? Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. Tänaseni ei ole päris selge, millised häiritused põhjustavad komeetide liikumist Öpiku-Oorti komeedipilvest Päikesesüsteemi siseosadesse. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. 16.mis on Sodiaak? Sodiaakehk loomaring on kujuteldav vöö taevas
Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taoliste planeetidega põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest. Teiseks regiooniks nimetatakse Neptuuni- taguseid objekte, mis koosnevad peamiselt erinevat tüüpi jääst, nagu vesi, ammoniaak ja metaan. Sinna piirkonda ja kaugemalegi jääb Kuiperi vöö ning Kuiperi vöö hajusketas. Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Öpik-Oorti pilv. Planeedid – on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Päiksest alates: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Planeetide kaaslased – (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane.
tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Kuidas planeedid tekivad? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht
Väikeplaneete on avastatud umbes paarkümmend tuhat. Enam kui viietuhande asteroidi vaatlusandmete tõttu, on olnud võimalik arvutada nende orbiidi. Kui see avastatakse, pannakse sellele tavaliselt leidja nimi. Soomes Turu ülikooli tähetornis on avastatud mitmeid asteroide, sealhulgas ka väikeplaneet Estonia. Viimasel ajal on avastatud isegi Neptuunist ja Pluutost kaugemal väikeplaneete, mis asuvad Päikesesüsteemi ääremail. Ameerika astronoom Gerard Kuiperi arvates asub Pluuto kandis ka teine asteroidide leviala, mida tema nime järgi kutsutakse ,,Kuiperi" Kettaks. 1904.aastal avastati 588 Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20. hiljem on leitud ka Kentauride rühma kuuluvaid asteroide, mis sarnanevad rohkem komeetidega, näiteks 1977. aastal avastatud asteroid 2060 Chiron, mis
226 miljoni aastaga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses. Kui täidetud on vaid kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: 1) Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest 2) Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on
Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem kui osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille läbimõõt on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte, mille hulgas meie Päike on üsna tüüpiline. Siiski, Päike on massiivsem umbes 85% kõigist Galaktika tähtedest.
mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. [ 2 ] Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.. Tänaseni ei ole päris selge, miks komeedid Öpiku-Oortist ning satub Päiksesüsteemi keskossa. Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide mõjul märgatavalt muutuda. See, mida taevas näeme, pole tegelikult komeet, vaid temast purskuv ja päikesevalguses helenduv gaas. Komeeti ennast on nähtud vaid ühel korral. Hale'i-Boppi komeet on nimetatud kahe USA astronoomi järgi, kes teda 1995. aastal
annaabi.ee 
