Häälemurre Poistel algab häälemurre keskmiselt 12-13 aasta vanuselt ja mehe hääl kujuneb välja paari aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. Kuna kõri kõik kõhred ning lihased nimetatud vanuses anatoomiliselt suurenevad , muutub nende juhtimine aju poolt keerukamaks. Kaks häälepaela peavad võnkuma sümeetriliselt , kui see sümeetria häirub , tekib hääle häire. Selleks , et aju hakkaks muutunud olukorras kõri jälle õigesti juhtima , läheb vaja aega. Häälemurde ajal ei tohiks mingil juhul vältida rääkimist , võib ka laulda. Mida rohkem häält aktiivselt kasutada , seda kiiremini häälemurre möödub. Ka tütarlastel toimub häälemurre , st häälepaelad kasvavad ning lapsehääle asemele tuleb lopsakam naishääl. Neil pole aga muutus nii tajutav , sest häälepaelad pikenevad vähem kui poistel.
Kirjelda kuidas tekib hääl Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest, mida pikem häälepael, seda madalam hääl on Võrdle hääleliike ja muusikainstrumente viiul = Sopran Missugused muutused toimuvad poisi häälepaeltega häälemurde perioodil? Hääl läheb madalamaks ning häälepaelad pikenevad, Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel Miks tütarlastel häälemurret pole? Tütarlaste häälepaelad pikenevad vähem, kui poistel Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge, metsosopran keskmine, alt - madal Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor - kõrge, bariton keskmine, bass - madal Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? Hääleulatuse omaduse järgi Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik
1.Kirjelda, kuidas tekib hääl. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 2.Millest sõltub hääle kõrgus? Häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. 4. Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurda perioodil? Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. 5.Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole. Häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. 6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8.Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? hääle ulatuse järgi. 9.Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz-laulu? tallinna muusikakeskkoolis on võim
Õ. lk 38 küsimused Christopher Tammesoo 9.a Kuidas tekib hääl? Õhk hingatakse sisse ning surutakse see vahelihase abil hingetorru ja kõrisse. Kõri on tugevdatud rõngakujuliste kõhredega, millest kõige suurema (kilpkõhre) taga asuvad häälepaelad. Kahe häälepaela vahel asub häälepilu. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need vibreerima. Millest sõltub hääle kõrgus? Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest. Pikemad häälepaelad Aeglasemad võnked Lühemad häälepaelad Madalam hääl Kiiremad võnked Kõrgem hääl Missugused muutused toimuvad häältepaeltega häälemurde perioodil? Häälemurde perioodil häälepaelte mõõtmed suurenevad ning kõ
1) Mida nimetatakse hääleorganiteks? Hääleorganiteks nim. kõiki inimese siseorganeid, mis aitavad kaasa hääle tekitamisele. 2) Mille järgi hääleorganid jagunevad? Nimeta hääleorganite kolm alagruppi. Ülesannete järgi võib neid koondada kolme alagruppi: *hingamiselundid (kopsud, diafragma, hingetoru) *hääletekitaja (kõri, häälepaelad) *resonaatorid (suukoobas, ninakoobas, huuled, hambad. 3) Kuidas tekib hääl? Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 4) Millest sõltub hääle kõrgus, tämber ja tugevus? Millised nendest kolmest on pärilikud omadused? Selgita. Hääle kõrgus sõltub häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. Hääle tämber on seotud inimese üldise anatoomia iseärasustega ning inimese üldise seisundiga. Hääle tugevus sõltub häälepaelte pingelolekust, see omakorda kopsust väljavoolava õhujoa tugevusest. 5) Mi
Kiire kasvuperioodi algul väheneb tüdrukutel rasvkude, eriti kätel-jalgadel. Kõigepealt kiireneb käe- ja jalalabade kasv, siis hakkavad järele kasvama keha ja jäsemete ülejäänud osad. See ongi põhjus, miks "pubekas" näeb esialgu välja kiitsakas ja pikajalgne. Pikkuskasv toimub luude kasvu tõttu, ja kuna see on üsna kiire, võivad käed-jalad vahel ka valutada. Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (tavaliselt umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad. Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstruatsiooni algust
kõnerütmi kujundamisel nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse muudab see kõne katkendlikuks rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga. Ingressiivne kõne hääle tekkimine sissehingatava õhuga. 11. Missugused on meie fonatsioonielundid? Elundid: kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas. Ülesanne: hääle tekitamine. Kilpkõhr kaitsev funktsioon, koosneb 2 lestmest. 12. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Häälekurrud kõnelemise seisukohalt kõri kõige olulisem elund. Rahvakeeles häälepaelad. Kui jõude hingame, on lihased lõdvad, õhk liigub vabalt. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb. Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad. See annab häälele tema
Nt eesti keeles h, mis võib madala tagavokaali järel häälduda kahel viisil (sõna nahk erinev hääldus inimeseti). Distinktiivtunnuseid e. fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, millised kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnused on binaarsed st neil on reeglina kaks väärtust. Näiteks: helilisus, nasaalsus, labiaalsus, näiteks konsonandid võivad olla [- helilisus] või [+helilisus]. Olulisemad kõneorganid on kopsud, kõri, pehme suulagi, keel ja huuled. Kõneaparaat elundid, mida hääldamisel kasutame: - Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine) - Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine) - Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks). Hingamiselundid: - ninaõõs (cavum nasi) - hingetoru (trachea) - kopsutorud (bronchi) - kopsud (pulmones). Hingamise faasid:
Hingamiselundid HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhti
· Fonotatsioonielundid ülesandeks on hääle tekitamine. · Artikulatsioonielundid kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? · Ninaõõs (cavum nasi) · Hingetoru (trachea) · Kopsutorud (bronchi) · Kopsud (pulmones) 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: · Sissehingamine (inspiratio) aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale). · Väljahingamine (expiratio) passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena. · Hingamispaus Hingamise liigid:
ka poiste varasemat küpsemist. Mehelikku küpsemist soodustavad: Sport ja liikumine mittesuitsetamine hoidumine sõltuvusainetest ja kemikaalidest piisav ja tasakaalustatud toit. Mis on puberteedi tunnused? Sugulisest küpsemisest annab märku terve rida muutusi: Sa sirgud pikemaks ja tugevamaks. Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks Sinu suguelundid (suguti ja munandid) kasvavad suuremaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest. Sinu kätele, jalgadele, kubeme piirkonda, munandikotile, näole ja kehale kasvavad karvad. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa umbes aastaga. Näo ja keha lõplik karvakasv kujuneb aastate jooksul
kesknärvisüsteemi vastav keskus,kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse elundisse, näiteks lihasesse. Kui elund reageerib, siis see ongi vastus ärritusele. Kõige lihtsamad refleksikaared koosnevad vaid kahest neuronist, nagu näiteks põlverefleks. Sellised refleksid on ka väga kiired ja nende abil saab kontrollida kesknärvisüsteemi talitlust. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri paikneb 4. -6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga Kõri liigub aktiivselt üles alla ja passiivselt külgsuunas ( elastne ühendus neeluga) Alates 20.aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb Kõri koosneb 4 anatoomilisest osast: Kõhreline skelett, Seesmised lihased , Välimised lihased, Kattev limaskest
Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone. Näiteks ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on hääle tekitaja ja kopsude kaudu eraldub veeaur. NINAÕÕS cavum nasi- on hingamisteede algusosa. Eest on avatud sõõrmetega, tagant toimub tagasõõrmete (koaanide) kaudu ühendus neelu ninamise osaga. Ninaõõnes on näärmeterikas ripsepiteeliga limaskest, mis on paks ja tursub kergesti. Ninaõõs on ühendatud koljuluude õhkusisaldavate urgetega, mis on samuti limaskestaga vooderdatud. 1. Ninaesik 2. Pärisninaõõs
Sissehingamisel liiguvad roided üles ja väljapoole ning rinnaõõs suureneb ja õhk tungib kopsudesse. Väljahingamisel liiguvad roided alla ja sissepoole ning rinnaõõs väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. Lapse ainevahetus on kiire ja seetõttu on ka tema hapniku tarve tunduvalt kõrgem kui täiskasvanul Hingamissügavus ja -maht Mida noorem on laps seda pindmisem on hingamine rinnakorvi iseärasused - roiete horisontaalne asetsus, rindkere silinderjas, hingamislihaste nõrk areng Hingamissügavusest oleneb sisse- ja väljahingatava õhu kogus e hingamismaht iga hingamisliigutuse jooksul. Pindmise hingamise korral on hingamismaht väike. Vajalik hapniku tarve saavutatakse kiirema hingamisega. Hingamispuudulikkuse kompensatsioonivõime on lastel vähene. Hingamisrütm Sissehingamine lühem kui väljahingamine. Hingamise vahed ebaühtlase pikkusega. Hingamise rütmi võivad mõjutada ka väliskeskkonna muutused.
liikumisega kopsudesse/kopsudest välja. Hingamine saab toimuda hingamiselundite ja vereringeelundkonna koostööna: kopsudes toimub vere rikastumine hapnikuga ja vabanemine CO2-st, teistes kudedes vastupidine protsess. Rakuhingamisel kasutatakse O2 toitainete lagunemissaaduste oksüdatsiooniks, mil vabanev energia salveatatakse ATP (adenosiintrifosfaadi) keemilistesse sidemetesse. Rakuhingamise lõpproduktid on CO2 ja H2O. Inimese hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, ninaneel, kõri (larynx), hingetoru (trahhea), kopsutorud (bronhid) ja kopsud. Ninaõõnes (cavum nasi) sissehingatav õhk soojeneb ja puhastub tänu selle seinu katvale limaskestale ning nn virveepiteelile. Limaskest on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvikiududega. Limaskest võib kergesti tursuda. Ninavaheseina eesmises osas on veresooni eriti rohkelt, seal tekivad sagedamini ka ninaverejooksud. Ninaõõne ülemises osas paiknevad haistmisrakud. Ninaõõnde avaneb nina- pisarakanal
VÕRU KESKLINNA KOOL Karel Nagel 7.a klass PUHKPILLID Referaat Võru 2014 Sisukord Sisukord...............................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................3 2. Puhkpillid..........................................................................4 3. Vaskpuhkpillid....................................................................5 3.1. Metsasarv..............................................................5 3.2. Trompet ...............................................................5 3.3. Tromboon ..............................................................5 3.4. Tuuba ........................................
hääle kõrgust ja valjust muuta. Õhuvoolumehhanismid ehk – tüübid: 1) õhuvoolu suuna järgi: - egressiivne kõne – õhuvool liigub välja, tavapärane väljahingamisel kõnelemine - ingressiivne kõne – õhuvool liigub sisse, sissehingamisel kõnelemine 2) õhurõhkude muutumise tekitamisviisi järgi: - pulmonaalne – kopsuõhuvoolu abil - glotaalne – kõriõhuvoolu abil. Tekitatakse suruhäälikuid (= ejektiive) – kõri liigub ülespoole, õhk väljapoole –, implosiivne – kõri liigub allapoole, õhk sissepoole. - velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu imedes suhu, pehme suulagi sulgub. Fonatsioonielundid – hääle tekitamine Kõri oma elunditega – alumine hääleallikas. Häälekurdude võnkumine tervikuna tekitab hääle
Meeste ja naiste erinevused Bioloogilised erinevused: Meestel on paksem nahk (naistel tekivad kortsud varem) Naistel lühemad häälepaelad ja seetõttu ka kõrgem hääl Meeste veres on rohkem punavereliblesid, nende veri on hapnikurikkam ja seetõttu on neil ka rohkem energiat Mehed hingavad sügavamalt, naised tihedamini Meeste luud on tavaliselt rohmakamad, naiste luud väiksemad ja teistsuguse ehitusega Naiste vaagnaluu on kohandatud sünnitusega toimetulemiseks (astumisel teeb naine rohkem liigutusi kui mees "puusade hööritamine") Meeste lihas ja rasvkoe masside suhe on suurem kui naistel ja see võimaldab neil
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM Annette Kirotar Muusika ja selle seos heliõpetusega Referaat Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord 1) Sissejuhatus..........................................................................................................3 2) Mis on muusika?..................................................................................................3 - Noodikiri..............................................................................................................3 - Millega muusikat tehakse?...............................................................................3-4 3) Mis on muusikateadus?........................................................................................4 4) Mida tähendab muusika minu jaoks?.......................................................
HELID JA INIMKÕRV MIS ON HELI? Heli tekkimiseks peab olema midagi, mis võngub. Selleks võib olla trumminahk, kitarrikeel, häälepaelad - võimalusi on väga palju. Võnkuma saab hakata ka õhk, kui ta surve all läbib avaust. Võnkumine kandub edasi õhu- või veeosakestele, isegi puidule või metallile - ka seal on osakesed, mis võnkumisest haaratud saavad. Väikesed õhuosakesed - molekulid - pressitakse võnkumise mõjul teatud suunas kokku. Need osakesed panevad omakorda liikuma neist eespool asuvad osakesed, samal ajal, kui nad ise tahapool asuvast hõrendusest (kuna
Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutatakse organismis, ülejäänu vabaneb soojusena. Hingamiselundkonna osad: nina, kõri, hingetoru ehk trahhea, bronhiaalpuu koos alveoolidega, kopsud, rinnakelme ehk pleura. Hingamiselundeid võib vastavalt talitlusele jagada hingamisteedeks ja pärishingamiselundiks (kopsude alveoolid ehk kopsusombud, neis toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel). Kõik teised hingamiselundite süsteemi organid on hingamisteed, mille ülesandeks on sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingamiselundite hulka tuleb arvata ka neel, sest
imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. Reflekside abil hinnatakse närvisüsteemi seisundit ja määratakse ka ravi nagu nõelravi, tsooniteraapia, punktmassaaz. Alkoholismiravil võib kujundada refleksi, kus üksnes alkoholi lõhn kutsub esile tugeva iivelduse. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri e. larynx. Kõri asub 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud on see kaelalihastega külgedel asuvad suured veresooned ning kilpnääre, tagaosas on neel. Kõriõõs sarnaneb liivakellale, see on keskelt sissenööritud kahe paariskurru abil. Ülemised nendest on vestibulaarkurrud, alumised häälekurrud. Kõriõõne on seetõttu jagatud kolmeks korruseks. Kõriesik, kõrivatsake ja häälekõrialune õõs, mis omakorda läheb üle hingetoruks. Kõri koosneb mitmest omavahel
mille ülesanne on eristada tähendusi. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (allofoonina). 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamis varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru e trahhea (trachéa), 2 kopsutoru e bronhi (bronchi), 2 kopsu (pulmónes), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise kaks faasi: sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio)(hingamispaus). Hingamise liigid: Jõudehingamine - hingamisfaasid üsna ühepikkused, vahetatakse välja 0,5 liitrit kuni 1 liiter õhku, umbes 15 korda minutis; Eek: 1012 sissehingamist Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20
Anaboolsed steroidid. Meessuguhormoonid ja doping. Noored ja jõusaalide ohud. Anaboolsed ained on saanud oma nimetuse sellest, et need suurendavad lihasmassi. Spordis on keelatud nii anaboolsed androgeensed steroidid (testosteroon, nandroloon, stanosolool jt) kui ka teised anaboolse toimega ained. Anoboolsed androgeensed steroidid ( tuntud ka nimetustega ,,anaboolsed steroidid" ja ,,sterodid") on meessuguhormoonile ehk testosteroonile sarnased ained. Nende peamist toimet on anaboolne toime ehk skeletilihaste kasvatamine ning androgeenne toime ehk meessuguelundite välja-arenemine. Testosterooni esineb nii mehe, kui ka naise kehas, kuid selle hulk on meestel palju suurem. Meditsiinis kasutatakse steroide hormoonravina poiste puberteedi hilinemise korral, rinnavähi ravis ning kehvveresuse raviks AIDS´i ja operatsioonide puhul. Hormoonid on ained, mis reguleerivad elundite tööd. Anaboolsed steroidid mõjutavad inimkeha hormonaalset tasakaalu, põhjustades tõsiseid terviserikke
munandikotid muutuvad suuremaks ja paljudel poistel hakkavad ka näo piirkonnas kasvama karvad, mis muutuvad aja jooksul karmimaks ja tumedamaks. Varem või hiljem leiab murdeeas aset esimene seemnepurse, mis võib toimuda magamise ajal (tihti kutsutakse seda ,,märjaks unenäoks"). Murdeeas tekib poistel erektsioone märksa sagedamini kui varem. Umbes 50% poistest võib kogeda ajutist rinnanibude hellust, mis möödub spontaanselt mõne aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning leiab aset 1314-aastaselt (www.amor.ee) Tabel 1. Murdeea muutuste algus tüdrukutel. Tabel 2. Murdeea muutuste algus poistel. Puberteedi eas hakkavad poisid ja tüdrukud üha enam huvi tundma oma välimuse ja kehaproportsioonide vastu. Selleks on ka põhjust, sest sellel ajal toimuvad välistes tunnustes kiired ja suured muutused, mida tuntakse kui sekundaarsete sootunnuste ilmnemisena.
rasvkudet. Väikerasvik on maksa alumise pinna ja mao ning 12sõrmiku vahel asetsev duplikatuur. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni, ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel 85. Hingamisteed Ninaõõs Ninakõrvalurked Neel Kõri Hingetoru ehk trahhea Bronhid 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Ninaõõs ja neelul toestuseks luud, kõrill, hingetorul ja bronhide seintes on kõhreline toestus. 87. Kõri ehitus Kõri on alumiste hingamisteede algus ja teda toestavad mitmed kõhred. Alumises osas paikned rõngakujuline sõrmuskõhr, selle kohal kilpkõhr, mis on sidekoe abil
meeleolumuutused, hirmutunne, stress, ärrituvus, närvilisus, agressiivsus, patoloogiline unisus või unetus, tähelepanu vähenemine, kontrollikaotus. PMDD juhtumite puhul on sageli vajalik psühhiaatriline konsultatsioon. Üsna sageli määratakse raviks monofaasilisi rasestumisvastaseid tablette. Millised muutused sinuga toimuvad · Meheliku kehavormi kujunemine (suguelundite suurenemine ) · Karvkate · Higinäärmed · Häälemurre · Hügieen · Vistrikud (akne-põletikuline nahahaigus, mis tekib peamiselt puberteedi käigus. Aknet põhjustavad meessugu-hormoonid ehk androgeenid ) · spermatosoidide valmimine · Pollutsioonid Midagi uut??? Suitsetamine Alkohol Narkootikumid Kuritarvitamine ·Oska alati EI öelda ·Tea enda õigusi ·Ära lase teisel enda eest otsustada ·Suureks kasvamisega kaasneb suurenev vastutus ja kohustused
· Suursarvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. Seega moodustub neljast omavahel kokkukasvanud kõhukelme lestmest suursarvik, mis ripub põllena eesmise kõhuseina ja soolte vahel. 84. Loetle hingamisteed. Hingamisteed: ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru ja bronhid. · Joonis lk 120 + tv joonis 13 85. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus. · Ninaõõs külgmisel seinal on kolm luulist ninakambrikut: ülemine, keskne ja alumine. · Nina kõrvalurked luuline toestus · Neel seintes luud · Kõri seintes on kõhred · Hingetoru seintes kõhred · Bronhid kõhreline toestus 86
kaenlaalustesse, peenise ümbrusesse, munandikotile, näole ja rinnale. Näokarvad hakkavad kõigepealt tekkima ülahuulte nurkadest ning põse ülaosast, vuntsid tekivad ülahuule keskossa. Kiire kasvu tulemusena kasvab poiss pikemaks ja kehamass suureneb eeskätt kasvava lihasmassi arvelt. Üsna tavaline on, et rinnanibud ja rinnad võivad suureneda ja tundlikumaks muutuda ja mõne aja vältel tundlikud olla, see möödub iseenesest mõne aja jooksul. Samal ajal toimub häälemurre see on tingitud häälepaelte, kõrikõhrede ja -lihaste kasvust ning algab umbes 1314-aastaselt. Häälemurre võib kesta paar aastat. Iseeneslikke erektsioone võib poistel tekkida ka imiku- ja väikelapseeas, aga sagedamini murdeeas. Umbes aasta pärast peenise kasvu algust, tavaliselt 12. ja 15. eluaasta vahel, toodetakse munandites üha rohkem seemnerakke ja tekivad magades iseeneslikud seemnepursked e pollutsioonid e "märjad unenäod" neid esineb kõikidel poistel ja vahel ka
Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine (hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid..........................................................................................................................................7 Löökpillid...........................
EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid, südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist. 6. Süstoolne indeks – kuidas leitakse? süstoolne indeks = QT/RR x 100 Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming R- 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev. Diastoolne toon tekib diastoli alguses ning on kõrgem ning katkendlik. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht – vere hulk, mida vatsake kontraktsiooni ajal väljutab.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
