Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas saada targaks". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, haridus, tarkused, lõputu, arvo, valton, öelnud, rääkimine, asjas, kuulnud, saamiseni, istumine, kogeme, suurele, füüsikat, ilmatu, õpetanud, suudad, osavad, esivanemad, saadavad, ajalooga, jutuga, hariduseta, wildeKlassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a. Loov teadmine- poliitiline teadmine, teadmine mis võimaldab midagi tekitada, midagi ära teha. Nt oskusteave kuidas kunstiteost ära teha. Teha mingit materjaalset oskust oma kätega. b. Praktiline teadmine- eetiline teadmine. teadmine mis võimaldab meil õiglaseid otsuseid teha
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1. esitage õige induktsiooni meetod: kolme tabeli kirjeldus (soojuse näitel) ja milles on iga tabeli tähendus (üldine mõte) + selgitage mille poolest on tegemist induktiivse meetodiga (vt lisamaterjal) 2. kõigi nelja iidoli võimalikult täpne iseloomustus (võib kasutada autori väljendeid ilma teda tsiteerimata) koos ühe näite
Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. Haamriga mehele paistab kõik naelana. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Pole olemas kirega võrdset tuld,
kasutamisest. Kui mulle on antud võrand (1-sin)(1-sin)tan2= ? siis mitte ei peaks õpetajat huvitama, kui õigesti ma selle ära lahendan, vaid seda, kui osavalt ma kasutan valemeid ning mõtlen, kuidas midagi ära taandada ning võimalikuklt lihtsalt vastus kätte saada. Hinne näitab küll seda, et kas mul valem on peas või mitte. Mis omakorda näitab seda, kuidas ma tunniks valmistunud olen ja mis hinnet ma ootan. Järelikult hinne näitab minu teadmisi konkreetses asjas. Hinded näitavad mingil määral ka tedmiste pagasit. Klassis on õpilane, kes midagi ei õpi vaid magab päevad läbi, teda kutsutakse lolliks ja temaga võibolla ei olda nii seltskondlik. Tema kõrval on õpilane kellel on head hinded, ta kuulab ning teeb tunnis kaasa. Ta pakub kohe teistele huvi, et kust ta teab ja tema käest küsitakse ka rohkem. Siit järeldades saame kohe aru, et lapse tarkust võetakse hinnete järgi.
5) Filosoofia mõtestab maailma kui tervikut ja inimese kohta selles 4. Sokratese-eelsed filosoofid. Herakleitos kosmosest, logosest, saamisest, tarkusest. SOKRATES Vana-Kreekast (469-399 e.m.a.) HERAKLEITOS Efesosest (544-483 e.m.a.) "Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu." "Eksisteerime ja ei eksisteeri." Herakleitose fragmendid: Logosedoktriin: 1.Sellele logosele olevale igavesti mõistmatuks jäävad inimesed, nii enne, kui on seda kuulnud, kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogudes minu sõnu ja tegusid, nagu ma neid esitan, eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale. Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad. 2.Sellepärast peab järgnema <üldisele>, aga kuigi see logos on üldine, elab suurem jagu [inimesi] otsekui oma arusaamise järgi.
Saladus ,,Saladuse" põhitees on, et me ise loome oma reaalsuse. ,,Saladus" annab meile võtme, kuidas seda kõige osavamalt teha. Raamatu peategelaseks on universaalne külgetõmbeseadus, mille sisuks on tõestatud teadmine, et sarnane tõmbab sarnast, meie mõtted ja tunded on justkui magnetid ja see toimib alati, hoolimata sellest, kas meie sellega arvestame või mitte. Aastatuhandete jooksul kinnitust saanud tarkused ei leia paraku aga tihtipeale kasutust, olgugi nad teada ja kättesaadaval. ,,Saladus" teeb loomisprotsessi ja selle olemuse lugejale nii arusaadavaks, et pärast lugemist on raske seda oma elus mitte kasutada. Ja kehtib see igas valdkonnas alates tervisest, suhetest, rahast, tööst, loomingust kuni maailma üldise heaoluni välja. Raamat meenutab lugejale ka seda, kui oluline on ära tunda ja endale selgeks teha oma tõelised kutsumused ja soovid, mis on juba
Mees, kes teadis ussisõnu Andrus Kivirähk Peategelane: Leemet, mees, kes oskab viimasena ussisõnu. Ta on sündinud külas, kuna ta isa tahtis ka olla uuema aja inimene ja veenis Leemeti ema külla kolima. Pärast seda, kui Leemeti isa oli tolle ema koos oma armukesega-karuga voodist leidnud tappis karu Leemeti isa. Leemet, tema õde Salme ja ema kolisid metsa tagasi. Leemet on põhimõtetega poiss, kes ei hülga vanu kombeid ja tavasid uute vastu. Talle tundub see kuidagi kohatu hüljata kõik vana ja hea kultuur uue pärast. 1. Uue aja inimesed Isa oli ilmselt teist meelt. Tema tahtis olla uue aja inimene ja uue aja inimene pidi elama külas, lageda taeva all ning päikese all, mitte hämaras metsas. Ta pidi kasvatama rukist, töötama terve suve nagu mingi räpane sipelgas, selleks et saaks sügisel tähtsa näoga leiba kugistada ja olla sedasi võõramaalastega sarnane. Uue aja inimesel pidi olema kodus sirp, millega ta sügisel küürakil maas vilja lõikas; tal pidi olema
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilast
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu
(Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. (C. Baudelaire)
Peale selle, iseenesest teada olevateks nimetatakse neid asju, mida teatakse kohe, kui saadakse aru terminitest; mida filosoof ([ Aristoteles ]) raamatus Teine analüütika I [3] omistab tõestamise algprintsiipidele: nimelt teades, mis on tervik ja mis on osa, teatakse kohe, et iga tervik on oma osast suurem. Aga olles aru saanud, mida tähistab see nimi “Jumal”, leitakse kohe, et Jumal on. Selle nimega tähistatakse ju seda, millest suuremat tähistada ei saa, ent see, mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis on ainult arus, millest seetõttu, et kui sellest nimest on aru saadud, on ta kohe arus, järeldub ka, et ta on asjas. Järelikult on Jumala olemine iseenesest teada. [ Ontoloogiline jumalatõestus ] Ia q. 2 a. 1 arg. 3 Peale selle, see, et tõde on, on iseenesest teada, sest kes eitab, et tõde on, see möönab, et tõde on, sest kui tõde ei ole, siis on tõene, et tõde ei ole. Kui aga on miski tõene, siis peab tõde olema. Aga Jumal on tõde ise (Johannese
Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,...Kui keegi iganes Sokratesega lähedalt kokku puutub ja temaga koos viibides arutleb, läheb paratamatult nii, et ka sel juhul, kui ta esmalt hoopis mingi muu asja arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne, kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud."
sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,teistele mõjuda. Teadmisi saab edasi anda ,elutarkust mitte. Kui te arvate, et haridus on kallis, proovige harimatust. Suure inimese suurust näeb sellest, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus. Elu on raske, kuid veel raskem on ta siis, kui sa oled loll. Üks sõpruse esimesi kohustusi on ennetada sõbra palveid. Me elame tõeliselt endale alles siis, kui elame teistele. Keskmise tasemega õpetaja räägib. Hea õpetaja selgitab. Väga
kaunimatest hüvedest. Sokratese arvates on tühine see, kas inimene on rikas või on tal mõni muu eelis, mida rahvahulgad õndsuse eeltingimuseks peavad. Sokratese teoreetiline panus filosoofiasse on vähene. Ta ei arendanud mingit süsteemset õptust, ei esitanud terviklikku filosoofiat. Enamasti üritas ta näidata asju nii nagu need pole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine- see on põhiline eripära. Ta on kõige targem inimene, sest ta ei tea arva teadvat seda, mida ta ei tea. Sokratesele on iseloomulik vestluses kaaslane pihtide vahele võtta. Ta ei seleta lahti oma vaatekohti. Sokrates rajab traditsiooni, mis jookseb läbi mõtlemise ajaloo: olulisem on sageli esitada värske, viljakas ja uut teed rajav küsimus kui otsida vastust mõnele vanale. Küsitavaks tegemine ja probleemide avamine tukslevad inimliku mõistmise südamikus. Sokratese surm Sokratese aupaiste saabub alles ta surma kaudu. Tema surm sünnitas
nähtamatud · Kasvatus samastatakse seotsialitsiooniga ehk valitsevate ühiskonnaelu vormide tingimusteta omaksvõtuga · Peamine osa ühiskonna tasandil lahendavatest probleemidest lähtuvad täiskasvanute vajadustest ning sooviidest · Last vaadeldakse ka uurijate poolelt täiskasvanukeskselt · On kujunenud täiskasvanute ennenägematu võim laste sümboolse keskkonna üle 8.loeng HARIDUS Indiviidile- mis indiviidiga toimub, haridus täiustaks ja arendaks Haridus on: 1 Kui ppõrgimus jumalanäolisuse poole (keskaeg) 1 Kui inimese võimete- valmiste esiletoomine (uushumanism) 1 Kui inimese eneseloomine harmooliseks tervikuks (humanism) 1 Kui kriitikavõime võõrpoolse äramääratuse vastu (valgustus) 1 Kui inimese püüd end teostada antud ajaloolis- ühiskondlikes elusseotes (materialism) 1 Kui maailmamõistmine ja vastutus maailma eest (modernism)
Kuigi teos ise on kirjutatud vähemalt kümmekond aastat peale Sokratese surma. Oma esimeses kaitsekõnes teeb Sokrates tagasivaate oma intellektuaalsele kujunemisloole. Ta ütleb nimelt, et lisaks ametlikule süüdistusele on tema kohta käibel veel üks “anonüümne süüdistus”. See, mida Sokrates nii nimetab, ei ole küll mitte niivõrd süüdistus, kui teatud kuulsus ja kuuldus, mis tema kohta oli käibele läinud, mida kohtunikekogu liikmed olid juba maast-madalast kuulnud, mis Sokratese sõnul oli aga ekslik ja võis sellisena kohtunike otsust eksitavalt mõjutada. Seepärast tahtvatki Sokrates ennast kõigepealt kaitsta selle “anonüümse süüdistuse” vastu ja alles peale selle kummutamist ametliku süüdistuse vastu. Too “anonüümne süüdistus” kõlab nii: “… on olemas keegi Sokrates, tark mees, kes juurdleb taevaste nähtuste kallal ning on järele uurinud kõik maa-alused asjad ja oskab valet tõeks keerata
järgi, mis on sinu haardeulatusest väljas. 20. Mis ma andsin, see mul on, mis ma kulutasin, see mul oli, mille hoidsin endale, selle kaotasin. 21. Kes suudab tärganud viha nagu perutavat hobust tagasi hoida, ainult see on vankrijuht, teised on vaid ohjahoidjad. 22. Mitte kõike, mis loeb, ei saa lugeda, ja mitte kõik, mida saab lugeda, loeb. 23. Pärast mängu lähevad nii kuningas kui ettur kõik ühte karpi tagasi. 24. Haridus on imetlusväärne, kuid vahel peaks meenutama, et asju, mida tõesti tasub teada, ei saa õpetada. 25. Üksindus on nagu dieet - lühiajaliselt kasulik, kestma jäädes aga eluohtlik. 26. See, kes on rahulik, ei sega ennast ega teisi. 27. Haamriga mehele paistab kõik naelana. 28. Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. 29. Pole olemas kirega võrdset tuld, pole olemas vihkamisega võrdset pahet, pole olemas rahuga võrdset õnne. 30
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus?
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest. Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama. Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada? Kultuur on sõltuv isiksusest, isiksust kultuurist, nad on tihedalt põimitud, kuid nendevaheline koostöö ning tasakaalu leidmine ei ole kerge. 54. Mis on maailm Bibihhini arvates? Maailma kohta ei anna Bibihhin oma lõpliku vastust, kuid ütleb, et maailm on ,,kõik". Kõik, mis meid ümbritseb, olenemata kaugusest. Universum ongi maailm, koos oma süsteemide, planeetide ja mu sinnakuuluvaga. Universum, see lõputu pime ruum, millest me vähe teame ongi maailm, me ei tea millest ta koosneb, kust algab või kus lõppeb. Maailm moodustub tervikuks meiega ning kõige sellega mis on meie ümber, näeme me seda või mitte. 55. Miks on maailma määratlemine Bibihhini arvates probleem? Me ei saa määratleda maailma kui tervikut, sest on rohkem seda, mida me ei näe, kui seda, mida näeme. Me ei tea, kas maailm on lõpmatu, sest me ei tea ei tema algust ega lõppu. Bibihhini
· Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas
and comfortably enjoy the silence. Galadriel: The world is changed... I feel it in the water... I feel it in the earth... I smell it in the air... Much that once was, is lost... For none now live, who remember it... Gretchen: You're weird. Donnie: Sorry. Gretchen: No, that was a compliment. Forrest Gump: Hello. My name's Forrest, Forrest Gump. You want a chocolate? "Isikud teevad ajalugu! Rahvas on ainult materjal juhi käes!(Einar Laigna) Kõik, mis ma teen, on lõputu eelmäng, elusuuruse pildi eluaegne joonistamine eluaegses vangistuses, eeltöö sisemaale jõudmiseks ---Jüri Üdi Kes vaadelnud on inimesi Ja võtnud vaevaks mõtelda, See lõpuks oma ligimesi Peab hingepõhjas põlgama. A.Puskin
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 8. teema: Platoni õpetus hingest ja voorustest. Liikumise allika probleem ja kosmose hing. Kreeka keeles tähendab sõna kinoumenon, esiteks, midagi sellist, mis on liikumise seisundis, ning teiseks, midagi sellist, mida liikuma pannakse või liikumises hoitakse. Võib-olla sellest tulenevalt, et mõlemat nimetatud asjaolu tähistas üks ja sama sõna, oli tavaarusaamaks, mida koos teistega jagasid ka Platon ning Aristoteles, et kõik, mis on liikumise seisundis, peab olema millegi poolt liikuma pandud ja liikumises hoitud. Selline eeldus ei ole enesestmõistetavalt ainuvõimalik. Uusaegne füüsika näiteks lähtus eeldusest, et iga keha, mis asub ühetaolises ja sirgjoonelises liikumises, ka säilitab sellise liikumise, vajamata selleks mingit eraldi põhjust. Kui aga kõik, mis liigub, peab olema millegi teise poolt mitte üksnes liikuma pandud, vaid ka liikumises hoitud, siis pidi too liikuma panija ja liikumiseshoidj
Luba mulle ainult üht. - Ära hakka iial rabelema seal liialt, põhjustaksid palju valu. Sa tead, et olen su jaoks alati olemas, ükskõik mis ka ei juhtuks. Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga? Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga! Armastus ei saa olla otsast lõpuni puhas, puhas kui allikavesi. see ei saa olla lõputu, lõputu kui maailm. Armastus ei saaolla ainult valus, selles on ka midagi head, kasvõi natukene. Armastus ei saa küsida meilt küsimusi, teades, et me oskame neile kindlasti vastata. Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus, sest kunagi lõppeb see ilus, see määritakse verega, see rüüstatakse ja uputatakse pisaratega. Armastusel ei ole piire, teda ei saa panna lukutaha, hoida kinni üksikus ruumis. Armastus on ja
Sissejuhatus filosoofiaase I loeng Filosoofilise antropoloogia mõtteviisid ehk strateegiad: 1)etoloogiline 7)konstruktivistlik ja 2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates i
Te olete vaprad, ma tean seda; te oleksite koos Hannibaliga võidutsenud Cannaes ja Trasimenuse järve ääres; Caesar oleks koos teiega läinud üle Rubico ja orjastanud oma riigi; aga teie ei ole need, kellega esimene oleks läinud üle Alpide ja kellega teine oleks võitnud teie esivanemad. Kui teaduste viljelemine kahjustab inimese sõjamehelikke omadusi, siis veel enam kahjustab ta tema moraalseid omadusi. Juba meie esimestest elu aastatest peale ehib mõttetu haridus meie vaimu ja laostab meie mõistust. Ma näen kõikjal hiiglaslikke asutusi, kus kulutatakse palju raha noorte kasvatamisele, et õpetada neile kõike muud, välja arvatud nende kohustusi. Teie lapsed ei tunne oma emakeelt, aga nad õpivad rääkima keeli, mida mitte kusagil ei kõnelda; nad õpivad sepitsema värsse, mida nad vaevu mõista suudavad; oskamata eristada eksitust tõest, omandavad nad kunsti mõlemat kaunite fraasidega äratundmatuseni moonutada; aga nad ei tea, mida
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näid
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
annaabi.ee 
