Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas õppida luuletusi pähe?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuhat, kirjut, luuletuseega leia, otsi või tikutulega ~ Seda annab tikutulega otsida; Lausa sulab suus; Te võtate kohe päris maja selga (nt. hullavaile lastele) Kommunikatiivsed vormelid · Mitmesugused hüüatuse funktsiooniga fraasid: kirumised, rõõmu-, kahetsus- ja imestusavaldused vms., kujundivormi poolest tihti pöördumised taevaste või põrgulike jõudude poole: Armas taevas! Kujuta pilti! Kurat! Näe imet! Oh sa poiss! Pagana pihta! Raibe ~ Vana raisk! Sa heldene aeg! Sa nuga! Tont võtaks! Tuhat ja tuline! Tänu jumalale! Vot kus pauk! Või veel! Ära räägi ~ märgi! · Sõimuvormelid, mille hulgas saab eristada samuti vormilis-funktsionaalseid alaliike: 1) nimetamised (2. või 3. isikus, kujundid tihti loomariigist): Igavene madu! Vana lehm! Siga! No on oinas! Tatikas! Kuradi mölakas! Igavene jobu! 2) saatmised ja lakutamised (vormilt imperatiivid, tihti ebatsensuursed): Keri põrgu! Käi kassi saba alla! Mine metsa oma jutuga! Sõida potilaadale! Sõida seenele!
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1
Kui sul tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Kui sul tuju hea, siis püüa seda teistelegi näidata, kui tuju hea, siis käsi kokku löö! TEGEVUS: kaks käteplaksutust. Et laste huvi alal hoida vahetatakse järgmistes salmides tegevust sõrmi nipsuta, põlvi patsuta jne. JUSS OLI VÄIKE PEREMEES Ernst Enno Viieaastased lapsed saavad juba hakkama keerulisema plaksutamismänguga, milleks on vaja paarilist. TEGEVUS: plaksutatakse luuletuse rütmis. Plaks endale plaks paarilisega, paremad käed (Juss oli), plaks endale plaks paarilisega, vasakud käed (väike), endale paarilisega, mõlemad käed (pere-), endale-paarilisega, mõlemad käed (-mees) jne. Juss oli väike peremees, talu liivaaugu sees, adraks kõver kapsaraud, äkkeks silgupüti laud, külvab kivikildusid, maltsa väikseid marjasid; kivist tõuseb rukis hea, matsamarjast odrapea Laanvee, Ervin 2002 "Lasteriimid ja rütmiharjutused hommikuringis" SÕIT-SÕIT
juhiks laeva üle vee, kauneid maid ja linnu ees, lõbus elu oleks see. Aga tormi kardab ta -- laev võib selles hukkuda. Juku otsib ametit. Tahaks saada näitlejaks, tantsiks või teeks kometit, laulaks, mängiks, veiderdaks. Aga teab, et näitleja peab ka mängu õppima. Arvab: korstnapühkijal pole muret vähemalt -- kõnnib kõrgel taeva all, päike paistab lähedalt. Aga töö on hirmus must, see ei sobiks talle just. Juku mõtleb seda-teist, tuhat tööd on valida, kuid ei sobi ükski neist, kõigil vigu leiab ta. Ohkab, kurdab, murrab pääd, milleski ei leia hääd. Nõnda Jukust kasvab mees, tööd ei tunne ainustki -- nälg ja puudus ukse ees, mure muljub rängasti. Ikka kurdab, murrab pääd, milleski ei leia hääd. Rott lusikaga Peedu oli õues käinud, mängind mehikene kaua. Tuli tuppa, kõmpis kööki, kõhukene nurus sööki. Millal ema katab laua? Ema oli aeda läinud.
Peedu isa: Peedu ,ega sa veel ei maga ? Ma tulin sulle head ööd soovima, Peedu : Ei ,ma ei maga veel.Uni ei taha mitte kuidagi tulla.(Väike paus.Ohkab) Tead isa,ma tahaksin kangesti endale väikest venda. Peedu isa: Miks sa nüüd äkki väikest venda tahad? Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäev
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik..................................................................................................
Artikli refereering “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Lugesime läbi artiklit “ Mis jääb viimase kümnendi eesti laste- ja noortekirjandusest meelde ja kestma? „ Eesti Kultuurilehest „Sirp“. See artikel annab meile mõistmine, miks on vaja meile noortekirjandus ja miks ta peab meelde jäätma. Noortekirjandus valmistab noori ette täiskasvanueluks, anda võimalikke juhiseid ja käitumismalle keeruliste olukordadega. Esimesed sõnad raamatutest jutustab Ilona Martson (kirjutas Olga Uvarova) Ilona Martson, Tähekese peatoimetaja ütles, et praegu mäletatakse Aino Perviku Paula-sarja, Wimbergi sõnu Buratino-lauludele, Andrus Kiviräha „Limpat ja mereröövleid”, „Leiutajateküla Lottet” ja „Kakat ja kevadet” ning Kristiina Kassi „Petra lugusid” ja „Samueli võlupatja”. Ilona Martson jutustab, et koolist jäävad kindlasti meelde aabitsad ja muidugi ei s
Emadepäeva karusell AVAKÕNE: ,, Tere kallid emad, vanaemad,õed. Meil on väga hea meel näga, et teid on täna siia kogunenud nii palju. Meie rühma lapsed esitavad teile alustuseks ühe ilusa luuletuse." LASTE LUULETUS EMA Feliks Kotta Kes viib mind sängi süles? Kes äratab mind üles? Kes suudleb minu põske, kui põsk on nutust rõske? Kes parandab mu kleidi, kui kleit on katki veidi? Kes hakkab kinnast kuduma, kui kõik on läinud tuduma? Ei keegi muu kui tema, memmeke, mu ema! ( Emalaulud, 1972, 48) SISSEJUHATUS TÄNASESSE ÕHTUSSE: ,, Tänase peo kava on järgmine. Esmalt jagame me teid kõiki rühmadesse. Pärast seda saate te kaardi ( Lisa 1
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parema meelega õpin ma
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland) *Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õig
Mina olen leskmees ning kui nüüd Elsa ära viiakse, jään ma üksi, nii on igav elada. Perenaist oleks ka tarvis. Sa oled mulle täitsa meele järele, mis sa arvad ? VIIU : Mul on juba üks teine silmarõõm olemas. Üks noorem mees. Kes teab, mis sest veel välja tuleb ! PRIIDU : Või nii! Kas tohin siis ka teada, kes see noorem mees on ? VIIU : (õhates) See noorem mees on Jõepära Aadu. PRIIDU (imestades ja rõõmuga) Kas tõesti ? Vaat see on küll hea uudis. Soovin tuhat korda õnne ! (iseenesele ja rahvale) See on hea , nüüd ei ole enam Elsa ja Aadu pärast ka muret. Elsa, Elsa ! Tule siia ! 2.etendus PRIIDU : Elsake, tütreke! Meie õnn on otsata. Sina- mõrsja, Aadu- peig ! ELSA : Ei, Aadu ei ole minu peig ! PRIIDU : Ega ma seda ei öelnud ! Kuidas Aadu siis veel sinu peale võib mõelda , kui siin on Aadu mõrsja. Aadu võtab Viiu-tädi ära ! Ja Viiu-tädi sulle ma ütlen : Aadu on aus mees ja vaene ka mitte, ja koolis on ta ka hästi käinud
Tere, Nipernaadi! Kui see ikka on sinu õige nimi? Arvesse võttes kõike seda, mida ma sinust kuulnud olen, ei tea ma, mida arvata. Ma küll imetlen sinu fantaasiarohket ja vaba kui lind olekut, kuid samas ma ei mõista, miks sa oma perekonna niimoodi maha jätsid. Kas see kõik oli tõesti seda väärt? Sa küll said juurde kohutavalt palju uusi kogemusi, kuidas keerulistest olukordadest välja tulla ja imelisi tutvusi erinevates väikestes külades, kuid mida sa kõike ei pidanud ka selle nimel tegema. Ma tõesti ei usu,et sa kordagi näiteks Katile kõike seda rikkust lubades ei kõhelnud, kas sa sellest situatsioonist puhtalt välja pääsed. Sa kindlasit kahtlesid ja soovisid rääkida sellele naiivsele tütarlapsele tõtt? Küllap sa ise oled liialt põikpäine ja jonnakas, nagu eestlased ikka ja tahtsid oma seikluse tüdruku arvel lõpuni viia. Sul tõesti vedas, et tol päeval, kui te Hansuoja tallu jõudsite, selle peremees laadale oma härga oli müüma lä
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.............................................................................................................................6 Jaanipäev.......
inimesed? Lill vastab, et kunagi palju aastaid tagasi nägi ta neid, aga ei või iial teada, kus nad parajasti on. "Tuul ajab neid kord siia, kord sinna. Neil pole juuri, see teeb nende elu väga raskeks," lausub lill. Lõpuks avastab prints teeraja, mis juhatab roosiaeda. Ta on õnnetu, sest tema roos oli jutustanud, et on ainuke omataoline maailmas. Siin aga on 25 neid viis tuhat, ja kõik ühesugused. Prints heidab rohule ning puhkeb nutma. Ilmub välja rebane, kes palub end taltsutada. Rebane selgitab, et printsi roos on tõeliselt eriline ja ainulaadne, sest see on ainus, keda prints armastab. "Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled. Sa vastutad oma roosi eest...". Jutustus jõuab otsaga tagasi lendurini, kes on nädal aega üritanud oma lennumasinat korda saada. Valitseb tappev janu. Printsi abiga leiab ta kaevu
vahetada; kümme punast piletit võrdusid ühe küllasega; kümne kollase pileti eest andis inspektor õpilasele väga lihtsas köites piibli (mis maksis tol heal ajal nelikümmend tsenti). Kui paljudel minu lugejaist jätkuks usinust ja püsivust kähe tuhande salmi päheõppimiseks, isegi Dore piibli eest? Ometi oli Mary sel viisil kaks piiblit omandanud; see oli kaheaastase kannatliku töö vili. Ja üks saksa päritoluga poiss oli saanud neli või viis piiblit. Kord ütles ta peast kolm tuhat salmi vahetpidamata; kuid see pingutus oli liiga suur tema vaimsetele võimetele ja sellest päevast peale ei olnud ta idioodist palju parem -- tõsine õnnetus koolile, sest pidulikel juhtudel, külaliste ees, oli inspektor alati selle poisi välja kutsunud ja lasknud tal (nagu Tom ütles) «laiutada». Ainult vanemad õpilased suutsid oma pileteid hoida ja niikaua selle igava töö juures püsida, kuni nad piibli said. Seepärast oli selle autasu andmine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
pärisnime all luuletusi avaldas. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Siin ongi vaid üks keskne luuletaja, kelle tegevuse tulemusena muutus luule keelepruuk. Pärast 78. aastat polnud luuletuse mõiste Eesti kirjanduses enam endine. Valuliselt tundlik väärdunu, võltsi ja silmakirjaliku vastu inimeses ja ühiskonnas, kujutab Viiding eetiliselt moondunud indiviidi ja sotsiaalse süsteemi tingitud ebasuhteid groteskses karnevalivalguses, mis näib mõnikord lihtsalt lõbus, kuid võib samas olla varjamatult võigas. Igatsust kauni, puhta ja
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
mitte midagi. Palju see dollarites teeks? Sul jääb üle kas nõustuda või mitte. ROLAND: Mis asi? ROLAND: Aitab! OSVALD: Mitu dollarit on miljon krooni? OSVALD: Kümme miljonit dollarit. ROLAND: Jaga kümnega. Kakskümmend miljonit. Viiskümmend OSVALD: Tähendab – võtan ühe nulli miljonit. Ma ei aja udujuttu. See raha on lõpust ära? Sada tuhat dollarit. Oota üks reaalselt olemas. Sularahas. Kuuled mind? hetk. (Läheb tagatuppa. Roland joob pitsi Seitsekümmend miljonit dollarit. Ei ole asja, tühjaks. Osvald tuleb kikivarvul tagasi.) mida selle raha eest ei saaks. Kui sa just Magab ilusti. Liiga ilusti. (Osvaldil on käes kosmosesse ei taha lennata. Aga ükskõik kui dollarite pakid.) Siin on sada tuhat. Tahad palju kõige kallimaid autosid … Ükskõik uurida?
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
naljatata. OSVALD: Millega siis naljatatakse? ROLAND: Te olete joodik. Kolme pitsiga deliiriumisse. OSVALD: Miks sa nii ärritusid? Huvitav, millise summani on sinu, noore mehe unistused küündinud. Miljon krooni - mida kõike selle eest ei saaks. On palju asju, mida ei saaks, Roland. Miljon krooni ei ole mitte midagi. Palju see dollarites teeks? ROLAND: Mis asi? OSVALD: Mitu dollarit on miljon krooni? ROLAND: Jaga kümnega. OSVALD: Tähendab - võtan ühe nulli lõpust ära? Sada tuhat dollarit. Oota üks hetk. (Läheb taha tuppa. Roland joob pitsi tühjaks. Osvald tuleb kikivarvul tagasi.) Magab ilusti. Liiga ilusti. (Osvaldil on käes dollarite pakid.) Siin on sada tuhat. Tahad uurida? ROLAND: Mis jama see on? OSVALD: Võta, vaata. 22 23 ROLAND: Need ongi sinu liiklusmärgid või? OSVALD: No vaata. ROLAND: Kaugelt petab küll ära. OSVALD: Võta oma kätte.
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemalisest kogumiku
Raimond Valgre Raimond Valgre sündis 7-ndal oktoobril 1913 Riisiperes ja suri 1949 Tallinnas. 1937-nda aastani kandis ta nime Raimond Tiisel. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgre elust on tehtud autobiograafiline film "Need vanad armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu
loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav
on valge, kui te pahaks ei pane, üsna pikk maa on laagrisse tagasi ratsutada VARVARA: Jah, te peate hakkama minema, see ei kõlbaks küll kuskile, kui te enne seda rõõmupäeva veel oma kaela murrate, või noh, pärast ka loomulikult mitte. (On kuulda kellegi saabumine ja tervitused.) ALEKSANDER: Mis seal lahti on? RENNE: Tuhat tänu (Ljubovile, gallantselt) tuhat ja üks tänu VARENKA: Keegi tuli. SEMJON: (sisenedes) See on Mihhail, härra, täies elusuuruses! Tuli koju! (Mihhail Bakunin on üheksateistkümne aastane; kannab mundrit. Tema tulek põhjustab erutatud ja emotsionaalse perekondliku kokkukogunemise, laudkond laguneb laiali.) PEREKOND: Mihhail! Oi heldeke, missugune sa välja näed!
PÄRNU VANALINNA PÕHIKOOL Kristiina Taggel KASSID Uurimistöö 7B Juhendaja Heili Ago Pärnu 2014 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................................3 1.KASSIDE MÕJUVÕIM LÄBI AJALOO..........................................................................................4 2.VÄLIMUS JA ELU............................................................................................................................5 3.SARNASUS SUURTE KASSLASTEGA.........................................................................................6 4.TÕUKASSIDE ARENG EESTIS......................................................................................................7 5.KASSIDE JA KOERTE ERINEVUSED...........................................................................................8 6.HOOL
TARVIS ON MÕISTA." *** (,,Mõistmisest") Teoses ,,Mõistmisest" on näha seda moraliseerivat tooni, mis väljendub trükitähtedega kirjutatud kordusmotiivis. Mitmes mõttes pöördelise tähendusega on kaheosaline luuletus ,,Hamleti laulud", kus senine optimistlikult enesekindel suhtumine asendub hamletliku probleeminägemisega. Luuletuse esimeses osas eeldatakse vastusena siiski veel aktiivsust. (Kalda, 1991) *** ,,Kõik, kes lapseks jääda tahavad lootuses, et pilv, see suur ja must, eal ei riiva nende armastust, - kõik need viivuks minus kohtusid, viivuks nägin nende ohtusid,
kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks. Hiljem üldtuntuks saanud pseudonüüm Contra on samuti üks paljudest perekonnanimest tuletatud hüüdnimedest. Selle nime all ja peamiselt autori enda kirjastatuna on ilmunud ligi
Parem on olla halb kui halvaks peetud. W. Shakespeare Kui su ainuke tööriist on haamer, hakkab iga probleem sarnanema naelaga. A. H. Maslow Kõik,mida raha eest saab, on odavalt saadud. E.M.Remargue Tee rahast endale jumal ja ta hakkab sind kiusama nagu kurat. H.Fielding Siin ma seisan ja teisiti ei saa. Martin Luther Pea meeles, et sa oled inimene. Cicero Ainult lollikesed on positiivse ellusuhtumisega Moe Howard Ma ei ole taimetoitlane kuna armastan loomi,olen taimetoitlane kuna vihkan taimi. A.Whitney Brown Nostalgia ei ole enam see mis ta kunagi oli. Pet
Vara Põhikool Luuletuste raamat Loovtöö Koostaja: Alar Visse 8. klass Juhendaja: Eleene Sammler Vara 2014 Sisukord SISSEJUHATUS .................................................................................................................................3 1.LUULETUSED .................................................................................................................................. 1.1. MINE ÄRA...................................................................................................................................5 1.2.NOOR-EESTILE............................................................................................................................6 1.3.MULGIMAAL............................................................................................................
nüüd piimast palju viletsam on kui naabritalu Lillik: ei anna seitset toopigi päevas enam! – Maie, ae! Kus ta nokitseb nüüd! – Sellel pole ka enam muud kui kosilased peas! Ma ei taha nüüd küll ülearu sõidelda selle üle, eks see ole noore rahva viis ja eks ma ole ise ka noor olnud, ja libe nägu on Maiele minust enesest tulnud – ole, jumala ristike, juures! Aga tarvis ometi ka maja eest muret kanda, mis muidu külapoiss mõtleb! Eks ta või arvata, meie Maiel olla tuhat tuhinat taga tema järele ja et ei jõua teise tulekut ära oodata. (Hüüdes.) Maie! (Jälle, lauda koristades, ettepoole.) Ei, pole ma oma last ka nõnda kasvatanud – ta on just nagu ema, karvapealt! – Või ometi Märt? No ma märkasin küll ammugi, palju kukk oli Märdi kiitus laulnud, selleks mulle jumal ju selle ärksa pea otsa loonud. Aga mis ma laste asja läksin läbi siblima, sealt ei oleks iial head välja tulnud. On tubli poiss, see Männiku Märt. (Nõukamalt.) Ja
annaabi.ee 
