Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuidas on kasvatatud mind ja milline see oleks võinud olla või on?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegime, mäletan, minust, peabki, kasvatatud, loetu, oskagi, kasvatusstiil, kasvatusele, suunav, hoolde, läksime, jalutama, ujuma, kelgutama, millegipärast, armukade, nutsin, õpetanud, kõiges, vanemaks, saades, pidama, beebi, ettepanekuid, tunnen, oskaks, väitsin, mõtlesin, paljudele, söök, hommikul, temalt, võtnud, perenaine, palus, aitasin.ettevaatust mul on turvames olemas." Tema turvamees oli meie klassi vanim ja lollim poiss Mikk. "Oi tsau Mikuke , muide su isa helistas mulle ja ütles et sa ruttu koju tuleksid ning plikadest eemale hoiaksid!" "Päriselt vä .. ok ma siis lähen nüüd .Tsau Kaire". (Mikk) "Kuule kas sul on turvamees seal laua alla ?"(Kaire) "Ei see on mu sõbranna !" Kerli ronis laua alt välja ise punane kui tomat. (tegelt isegi tomat kadestaks teda) "Oi Kerli , pole ammu näinud , ma mäletan sind kui sa veel oli siuke barbie ning sul oli suur mädavistrik nina otsas ..ha-ha-haa." (Kaire) "Mii..da., ma ei tunne sind ..mida..issand.sina .." kokutas Kerli. "Te olete nagu kaks titte , igatahes mina lähen byebye !" (Kaire) Miiida , see bitch sõimas mind titeks..nh ma saan aru et Kerli kui mina ???? Kui ma koju läksin oli mu tuju nii nullis.Kodus tuli mulle ukse pealt vastu väikevend.Tal olid PEAS mu kõige ilusamad stringid. "Mida kuradit sa mu stringidega teed!!! "Äh..amm .
See ei ole mingi kindel tobe rituaal. Nagu õhtusöögi söömine kindlalt laua taga. Vaid selline mis ei tundu kohustus ja kui keegi on puudu ei panda seda eriti tähelegi. Kuid sa tead, et teda ei ole ja tunne ei ole õige." Üks vendadest tõstab pilgu telekalt ja vaatab otse rahvasse. Tüdruk aga vaatab ikka veel üle rahva kaugustesse. Vend1: ,, ükskord kui me väiksemad olime vaatasime kõik neljakesi siin sama moodi telekat. Ma ei mäleta enam mis filmiga tegu oli aga kuid kindlalt ma mäletan ,et tegu oli kurva lõpuga. Ja kõigepealt alustas nutmist Veroonika. Peagi ühines temaga ka ema. Meie vennaga üritasime olla tugevad ja mitte nutta kuid murdusime. Tegu võis olla muusikas või juba nii ema kui õe nutmise või siis hoopis vaimuslimas olevast isast kes tundus sellel õhtul väga lähedal. (Ta vaatab hetkeks oma õe, venna ja ema poole) Nimadi me seal siis kõik neljakesi koos nutsime. Me hoidsime kõik kõigist kinni aga ema
3.peatükk Ema suur armastus · ,,"Ema" on sõna, mis teeb kõik inimesed terves maailmas õnnelikuks, ta on armastuse sümbol. Ema annab kõik, mis tal on, mõnikord isegi oma elu, oma laste eest hetkegi kõhklemata." Hasan ali Tolgay, 17-aastane · ,,Iga sitikas on oma ema silmis nõtke Gasell." Vanasõna · ,,Minu ema on alati olnud üdini armastav, üdini kannatlik, üdini mõistev. Ja ma tean, et tunne, et mind armastatakse ja minust hoolitakse, saadab mind kogu elu." Helen Thomson · ,,Sinu emmele ei lähe see üldse korda, milline Sa välja näed. Tema arvates oled Sa ilus." Pam Brown · ,,Kui ta ostab mulle kingituse nagu juuksepaelad ja kassetid ja kirjutusraamat, siis ta ütleb mulle selega, et armastab mind." Nina Roberts, 7-aastane · ,,Kõik emad on rikkad, kui nad armastavad oma lapsi. Pole olemas vaeseid emasid, inetuid emasid, vanu emasid
Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle lubada seda mida tema tahab, kuigi see ei meeldi mulle kohe üldse. Väiksena mul ei olnud palju sõpru, kuid ma arvan et see tuli sellest , et ma olin kinnine ja hoidsin rohkem omaette. Samas need sõbrad kes mul olid on mul siiani alles ja ma pean seda heaks,
ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline.
NIKOLAI Kirburautaja on kirjas. Kirjutage alla, seltsimees Kuul. KUUL Ma ei oska kirjutada. NIKOLAI Kuidas ei oska? Teil on ju Hävituspataljoni liikme pilet. KUUL Et sellega siis kirjutan? NIKOLAI Jah, lollakas. Selle piletiga ei pea sa kellegi süüd tõestama ka. Selle piletiga võid kohe maha lasta. See pilet ongi elu võti ja sulepea, lollakas. Tuleb Miralda – Salmele süüa tooma. Näeb maas kette MIRALDA-MADONNA JEEDAS Taevakene, mis te tegite temaga? LUMI Mis me tegime? Koju lasime. Mine koju. Miralda minema 13 KUUL Ma olen teile väga tänulik, aga üks küsimus. NIKOLAI Palun. KUUL Kas ma võin oma peremehe keskmise tütre oma naiseks teha? NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL Et näitan piletit ja siis kohe? NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL No ta mulle meeldib. NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL Oot, kas ma kirjutan siis siia kolm risti? NIKOLAI Jah, kirjuta... eeeei
enda teada jätta. Kipun inimesi liialt ruttu usaldama, mis ei ole eriti hea, sest nii võib tekkida probleeme, kui inimene, keda olen usaldanud, kasutab seda ära ning räägib edasi. Kuid kui räägin, siis isiklikke asju ikka ausalt. Suhtlemisstiil sõltub väga palju olukorrast, kasvatusest ning inimesega, kellega sul on kontakt. Kui olen omavanuste seltskonnas käitun ma suhteliselt ennastkehtestavalt, vanemate seltskonnas alistuvalt. Agressiivset käitumist on minust vähe, kuigi tuleb ka seda ette. Kuna olen suhteliselt enda arvamuse pealesuruja siis arvan, et sõprade seas käitun ma kõige enam ennastkehtestavalt, kuid vanemate seas alistuvalt, kuid vahepeal on ka ustepaugutamist. Agressiivne: Ema: ,,Sul on hinded langenud, karistuseks see nädalavahetus välja ei lähe." Mina: ,,See on ebaaus, sa ei saa minust aru !"(vihaselt).Seejärel ütlen emale mõned halvad sõnad, mis tean, et talle haiget teevad. Näiteks, et ta on nii harva kodus vms
hoopis selle sõna asemel „sipusoss“. Lasteaeda läksin 3-aastaselt. Lastead, kus käisin asub siiani Kohtla-Järvel ning nimeks Buratino. Rohkelt pakuti mulle logopeedi abi lasteaias, kuna ajasin segamini k, p, t ja g, b, d. Lasteaias käies ei osanud ma ka r- tähte. Lisaks käskis ja palus logopeed täiendavat tööd teha minuga minu emal, andes kätte vajalikud harjutused, mis aitavad lapsel rohkelt areneda. Näiteks emaga tegime me peegli ees koos keeleharjutusi, et hoidsime sõrmi keele vastas ja üritasime errri N vj jv bjnvkbvjkb mvjvvjcjcjhg põristada. Mulle ei meeldinud lasteaias eriti käia, kuigi sellegipoolest suhtlesin väheste lastega. Nimelt ma valisin endale sobivaid suhtluskaaslasi. Eriti meeldis mulle poistega mängida ja just autodega. 1.1 Toetavaid tegureid: Lasteaed- Mind koolitati välja kooliks. Suhtlemine ja tarkused olid paranenud ajapikku
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olema, et kõik asjad riimi
Ootamatu pööre minu elus. Kohver oli nagu ikka. Pruun. Veidi kulunud nurkadega ja lahmakas, nii et seda paigalt nihutada oleks olnud suhteliselt piinarikas. Seal ta siis nüüd seisis. See kohver noh. Leivavärvi ja suur. Mõtetult suur kusjuures. Alati saaks läbi ajada palju väiksemate ja praktiliste sumadanidega.Kuid see monstrum sin ei kuulunud kohe kindlasti mitte nende hulka. Nii ma siis selle avasin. Seest oli see palju jubedam kui väljast poolt. Siseriie oli täiesti niru ja see sahtel seal nurgas oli põhjatu. Õnneks see õudus kestab vaid kaks nädalat ja laagris ei pea ma seda kasutamaka. Ma mõtlen kohvrit. Ainuke probleem on selles, et kuidas mu riided selle jubeda eluka sees lebada suudavad. Loodan, et see jube vanainimeste hais minu riietele külge ei jää. Kuulsin elutoa seinakella krigisevat kilinat ja pugesin ruttu teki alla. Mõne aja pärast ilmus minu tuppa ema. Ei tea isegi kas ta on mu päris ema või mitte. Ema ta igatahes
väga vilets olla, või mis?" küsisin Miinalt. Me mõlemad võtsime rohud ja keerasime magama. "Kas sul lapsi on?" küsis Miina. "Jah, on küll. Poiss ja tüdruk," vastasin ma. "Mis nende nimed on?" küsis ta. "Nende nimed on Stiiven ja Helen. Mul oli enne teine mees. Tema nimi on Stiiv-Maikel. Aga tema ei aidanud mind, kui mul teda vaja läks ja siis me läksime lahku," vastasin ma. "Aa. Ka mul on laps. Tema nimi on Endrik. Ta on alles 7-aastane. Mul on väga kahju, kui ta minust ilma jääb. Aga meest mul ei ole. Ma olen lesk," ütles Miina väga süngelt. "Mul on kahju! Äkki palvetame oma ligimeste eest mõttes ja täname jumalat, et ta lasi meil sellest raskest õnnetusest eluga pääseda," pakkusin ma välja. Kui me olime lõpetanud, läksime magama. 6 Meljaeeni küla Ma tundsin järsku mingit head toidulõhna. Ma olin unustanud, kus me oleme ja ütlesin: "Miina, mis nii hästi lõhnab? Kas sa teed täna hommikuks vahvleid siirupi ja meega?"
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes
Emata lapsed Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna
Kui mulle midagi ei meeldinud või ei saanud mida ma tahtsin siis hakkasin kohe pillima. Õnneks oskasid vanemad mulle "ei" öelda ja vähemalt pole ma ära hellitatud. Ma olin ka väga suur esineja, alati tahtsin teiste tähelepanu. Vahel olin ka seetõttu väga tülikas. Lugu II Lapsepõlv Ema pani mind lastaaeda, kolme aastaselt mille nimi oli Ropka. Sattusin sellisesse rühma nimega Naksitrallid. Nii palju kui ma mäletan oli mul palju sõpru. Kahjuks pole nendega peale lastaaeda suhelnud, mõnda olen küll näinud aga juttu pole rääkind. Lastaaias nautisin ma kvaliteet aega, usun, et see oli mu elu üks ilusamaid aegu. Seal sai ka spordiga tegeleda. Mina käisin judos. Olin oma kaalu klassis kõige parem, siiani peaks mõned diplomid alles olema. Hästi on mul meeles see, et levisid kuulujutud, et liivakastidesse on peidetud aardeid,juveele,kulda jne. Meie kõik uskusime seda ja
aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas
Ma ajasin ema kiiresti üles ja rääkisin temaga, aga minu õde kriipis ukse taga väga. Kuni äkki lõi õde ukse lahti ja ta oli täiesti tavaline, ainult ikka oli ta üleni verine ja kraapse täis. Me rääkisime temaga, puhastasime ta ära. Lõpuks ta küsis, mis temaga juhtus, sest ta ei mäletanud midagi. Me seletasime talle kõigest ja ta oli kohutavalt hirmul. Nii hakkas juhtuma see peaaegu iga öö, kuni me ei kannatanud seda enam välja ja tegime kõik, et seda niiõelda kummitust kätte saada. Mina arvasin, et see kummitus ei taha head ja ta lihtsalt tahab meile midagi õelda, kuid see ei õnnestu tal. Öösel tuli ta jälle ja läks jälle minu õe sisse. Me püüdsime jääda rahulikuks ja temaga rääkida. Ka tema rääkis meiega ja ütles, et tahab meid siit välja hirmutada, kuna talle ei meeldi, et keegi siin elab. Me helistasime jälle maja endisele omanikule ja küsisime, et kas me saaks temaga silmast silma rääkida. Ema
ainult sõnaliselt hakkama saama. Raadio on mulle väga palju õpetanud reportaazi tegemist. Aga ei, raadi ei ole kergem kui televisioon, absoluutselt mitte.'' Kaspar: '' Olete olnud ka saatejuht sellistes TV-saadetes nagu `Paar', `Terevisioon', `Eurolaul' jm. Milline neist on olnud teile kõige meeldejääm?'' Marko: ''Seda on raske öelda, sest eks nad kõik on meeldejäävad, näiteks 'Terevisioon' oli väga pikk ja raske periood, tegime seda 6 aastat ja igal hommikul kell 5 ärgata jääb küll meelde. *naerab* Aga ma ei oska öelda, milline neist on kõige meeldejääm, ''Paari' puhul oli mul esimest korda üle 15 aasta saade, mis oli vaid korra nädalas, mitte iga päev. 'Eurolaul' on lihtsalt suur projekt, sellel on suur huvi inimeste seas ja see on üldse eriline, kuid ta on aastate vältel oma erilisuse kaotanud.'' Kaspar: ''Liikudes vaikselt Ringvaate juurde, siis te väitsite oma 500-nda `Ringvaade' saate
Millise ellusuhtumise ja väärtushinnanguid võtan kaasa oma kodust. Kuna ma enam oma vanematega ei ela arvan, et olen saanud juba enamuse väärtusihinnanguid nendelt kätte. Nemad ei ole minu ellusuhtumist eriliselt mõjutanud. Vanemad on alati lasknud minul valida ja teha omi otsuseid. Nad on lasknud mul eksida ja sellest õppida. Mu ema on alati mulle rääkinud, et ei tohi valetada, sest see tuleb alati välja. Seda olen ma ka praktikas tunda saanud. Näiteks kui ma ükskord lõhkusin emale sünnipäevaks kingitud kandiku ära ja selle kappi peitsin. Lõpuks leidis ema ikka selle üles ja jama oli suurem. Tänu oma vanematele hindan ma ka oma tervist. Eriti seda suitsetamise koha pealt. Ma olen kindel, et üks põhjustest, miks ma ei suitseta ongi see, et mu mõlemad vanemad suitsetavad. Minu üks tähtsaimaid väärtushinnanguid on ka veel minu halb suhtumine alkoholi. Minu ema on sellepärast palju kannatanud. Minu vanaema on joodik. Mu ema, olles kõi
Mis Te arvate, mis ta edasi tegi? Mida kuradit see idioot edasi tegi?! See idioot vägistas mu! Ta vägistas mu... Kuskil nädal oli möödund juhtunust. Ma siiani ei tea, miks ma asja politseile ei andnud. Ja nyyd on ka selleks juba liiga hilja. Igatahes, ma olin yhel päeval koolis. Mu parima sõbranna ema helistas mulle. Ma mõtlesin, et ta nagunii ytleb, et Keithy on kodus haige ja kooli ei tule. Tahate ma räägin teile Keithy'st? Olgu. See tydruk oli minu jaoks kõik. Me tegime põhimõtteliselt kõike koos käisime koos väljas, pidudel, igal pool. Ma armastasin teda nima nagu oma õde. Ta oli olnud mu parim sõbranna teisest klassist, kui me koolis koos istuma hakkasime. Siis sai meie suur sõprus alguse ja kuni sinnani kõik imestasid, kuidas me seda niimoodi säilitada suutsime. Me olime kui sukk ja saabas. Nojah, Keithy ema helistas. ,,Anna, Keithy on surnd..." sõnas ta kurvalt, murdund toonil. Ma võpatasin ja
vahel ja isa-isaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningate ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? MARGUS (ei vasta). TIINA (ägedalt). Meie sugu ja see, et mina vabade inimeste tõust olen, see ei maksa teie silmis midagi? MARGUS. Mis sa nüüd! (Püüab Tiina kätt pihku võtta.) TIINA (kirglikult). Ei, ei, puiklemisega sa ei pääse! Mina tahan teada, mis isa ja ema, mis teie kõik minust arvate - mispärast mina teie silmis teist nii palju madalamal seisan. Kõik tahan ma teada, Margus, (lõkendavate silmadega lähemale astudes) kuuled sa, kõik! MARGUS (selle kire üle veidi kohkunult). Meie ei mõtle sinust midagi halba, ei tea ju sinust ega sinu vanematest üldse midagi. Muudkui et... kümne aasta eest ühel tormisel õhtul meie läve ette juhtusid ja meile jäid. TIINA (vaenulikult). Ei! Te teate veel midagi. Te teate veel, et minu ema...
Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad. Elama hakkame me alles siis kui ületame oma hirmud. Sa kardad? Tere tulemast minu maailma. Hirm pimeduse ees ei muuda seda, et ma õhtuti väljas käin. Hirm valu ees ei muuda seda, et ma seda kunagi
Must Surm Esimene Päev Tere! Minu nimi on Sandra Loik. Minu venna nimi on Sander Loik. Me oleme kaksikud ja üksteisele väga armsad. Me ei ole mitte kunagi lahus, tülisid meil ei ole! Ka meie ema ja isa on väga head, saame päris palju asju, kuna meie pere on väga rikas ;) Oleme vennaga 7.aastased ja läheme homme esimest korda kooli !Olen rõõmus kuid ka väga elevil! ;) Teine Päev Ongi hommik! jooksen alla joon oma kakao ära ja pakin vajalikud asjad kotti, ning teen issile- emmele musi. Sõidame koos vennaga kooli poole, et mitte hiljaks jääda võtsime me oma rattad. Jõuame kooli ette. Kool on suur ja ilus ning korras. Aed on lilli täis ja seal on ka kena väike mänguplats. Just sellest ma unistasingi. Jookseme siis garderoobi ja ütlen oma vennale tzau! Kurb, et me samas klassis ei käi, ma tean küll, et me peaks aga tema käib 1b ja mina 1 a vot nii ;( Minu õpetaja on väga lahke, kõik on ime tore mulle meeldib kool!!!
" küsis Rando. ,,Ei, anna andeks. Unustasin täitsa ära, läksin koju, ja noh, meelest läks! Aga maitea, ma tunnen sind lasteaiast saati, võimidagi sellist, meil on koos alati tore, me naerame kogu aeg koos, me viskame üksteist lumehunnikusse ja siis solvume üksteise peale, meil olid superajad aga see eilne mul võttis jah pisara silma. Aga kuna sa palusid nii ilusasi vabandust siis ma ütlen sulle ,,jah"!" Ja siis rääkisime veel pikemalt telefonitsi, kuid varsti lõpetasin kõne. Me tegime voodid valmis, käisime pesemas ja läksime magama, kuna kell oli palju ja koolipäev oli meil veel ees. Kell oli 6:30 kui mu äratuskell hakkas helisema, mina ärkasin kohe üles ning seejärel hüppasin Kerdale peale, ka tema hüppas kohese püsti. Sain ma temakäest peksa et ma talle peale hüppasin. ,,Võrratu hommik, mis algab sinikatega," teatasin ma rõõmsalt. ,,Võrratu hommik, mis oleks mu peaaegu ära lämmatanud, kui mingi paks neeger hüppab peale," vastas kerda
Esimene päev- Katku probleemi lahendamine Tänane päev algas üpris huvitavalt, mulle tulid külla mitu väga ootamatut külalist. Nendeks olid preester ning hulk noori poisse. Preester tuli alandlikult minu käest abi paluma, soovides katku kohta nõu. See hirmus needus lasus minu kalli rahva peal, mis loomulikult muserdas mu hinge ning sellepärast olin suurima heameelega nõus teda aitama. Selleks tuli mul pinksalt mõelda, kuidas lahendada see keeruline probleem katkuga. Otsustasin enda juurde kutsuda Kreoni, kellelt lootsin saada uudiseid Apollonilt, seoses katku hävitamisega. Olin pikka aega oodanud Kreoni, kuid ta polnud ikka veel saabunud ning see muutis mu natuke närviliseks. Ja lõpuks ta tuligi ning ma südamest lootsin, et ikka heade uudistega. Kui Kreon kohale jõudis, hakkas ta väga imelikku juttu rääkima. Kreon ütles, et kui ma tahan oma rahvast katkust päästa, tuleb mul üles leida, see inimene, kes tappis eelmise valitseja Laios
Kellele: Teema: Kellelt: Mina peres - vanema ,noorema või keskmise lapsena Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda. Olles ise pärit kolmelapselisest perest, tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter. Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja
«karuohakaks» on kiitnud. Oota sa! Sina 34 lailõug! Ja Puniku on ta mul ka ära teinud, et nüüd piimast palju viletsam on kui naabritalu Lillik: ei anna seitset toopigi päevas enam! – Maie, ae! Kus ta nokitseb nüüd! – Sellel pole ka enam muud kui kosilased peas! Ma ei taha nüüd küll ülearu sõidelda selle üle, eks see ole noore rahva viis ja eks ma ole ise ka noor olnud, ja libe nägu on Maiele minust enesest tulnud – ole, jumala ristike, juures! Aga tarvis ometi ka maja eest muret kanda, mis muidu külapoiss mõtleb! Eks ta või arvata, meie Maiel olla tuhat tuhinat taga tema järele ja et ei jõua teise tulekut ära oodata. (Hüüdes.) Maie! (Jälle, lauda koristades, ettepoole.) Ei, pole ma oma last ka nõnda kasvatanud – ta on just nagu ema, karvapealt! – Või ometi Märt? No ma märkasin küll ammugi, palju kukk oli Märdi kiitus laulnud, selleks mulle jumal ju selle ärksa pea
Või õigemini, see pilt tuli minu juurde ja ma teadsin kohe, et ma ei taha midagi peale sinu, kuigi mu võimalused on väga suured. Kuu aega olen ma sind kutsunud ja oodanud. Ja sa oled siin. LAURA: Jätke nüüd, see on mingi rumal kokkusattumus. OSVALD: Ma ei ütleks, et see on rumal kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti. LAURA: Mis see siis on? OSVALD: Ma tean, mis see on. Ma olen seda väga tahtnud, aga üksi ei oleks ma seda suutnud. Me tegime seda koos. Me räägime liiga palju. Neid asju ei saa rääkida, neid peab teadma. Ja mina tean, ja sina tead. LAURA: Mina ei taha midagi teada. OSVALD: Aga mida sa minu asemel mõtleksid. Kas sa saaksid mõelda, et see mis on toimunud, ei ole lõplik lahendus. Me ei oleks iialgi kohtunud, kui seda kohtumist ei oleks väga vaja olnud. LAURA: Kellele vaja? OSVALD: Meile. LAURA: Minu kohtumine oli juba ära. Rolandiga. See oli ime. Ja teil ei ole seal kohta.
stseen kokkusattumus. Kokkusattumus ei ole see päris kindlasti mitte. ROLAND: Palun väga. (Istub toolile ja LAURA: Mis see siis on? kallab mõlemast kingast vett välja.) Kuidas OSVALD: Ma tean, mis see on. Ma olen sul, Laura, lood on? Oled sooja saanud? seda väga tahtnud, aga üksi ei oleks ma seda Õues on kohutavalt vinge tuul tõusnud. Kui suutnud. Me tegime seda koos. Me räägime nüüd midagi sadama hakkab, siis on see liiga palju. Neid asju ei saa rääkida, neid lumi. Külmusin ühe hetkega täiesti läbi. peab teadma. Ja mina tean, ja sina tead. Kohutav ilm. Ja kottpime. Mitte midagi ei LAURA: Mina ei taha midagi teada. näe. Võib ju surnuks külmuda. (Suudleb OSVALD: Aga mida sa minu asemel Laurat.) On kõik hästi? Me ei tee teile tõesti mõtleksid
tervitatud. Ja nüüd nagu prantslaste treenitud pistrikud lööme küüned taha kõigele, mis silma hakkab. Las hoobilt kõlada üks monoloog. Anna meile pisut aimu oma andeist. Esita üks kirglik monoloog. TEINE NÄITLEJA: Milline monoloog, mu lahke prints? HAMLET: Sa esitasid mulle kord ühe monoloogi. Seda näidendit ei mängitud mitte kunagi või kui mängiti, siis mitte üle ühe korra, sest nagu ma mäletan, see ei meeldinud hulkadele, rahva jaoks oli see liig hõrk roog. Mulle meeldis sealt üle kõige üks monoloog Aenease jutustus Didole ja sealt eriti see koht, kus ta räägib Priamose tapmisest. Kui see monoloog sul meeles on, alusta sellest reast oot, ma kohe tuletan meelde Julm Pyrrhos kui Hürkaania kiskja Mitte nii. Aga Pyrrhosega see algab Söetükkidena silmad hõõgumas
oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi. Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli probleeme alkohooliga, siis igapäevast vaimselt mõnitamist ema pihta oli ikka ka väga karm kõrvalt kuulata. Nii nagu paljudel lahku läinud peredel oli ka meil teatud aegadel finantsprobleeme, kuna ema pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust.
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Kohvitass langeb Felixile kaela. FELIX Aiii.... Kurat, mida sa teed? ANN Anna andeks. FELIX Kurat, valus on. Ann tormab kapi juurde. Otsib põletusvastast geeli. Kuradi kohv ma ütlen. ANN Ma tõesti ei tahtnud. Ann leiab geeli ja tormab Felixi juurde. FELIX Oli sul vaja seda kohvi juua? ANN Oli sul vaja just praegu seksida? FELIX Millal me seda viimati tegime? ANN Ma teen endale parem uue kohvi. Felix karjub valust. ANN Kas ma kutsun arsti? FELIX Ei. ANN Siis rahune maha. Felix istub diivanile. Hingab sügavalt. FELIX Muide, ülehomme tulevad lapsed. ANN Mul olid teised plaanid. FELIX Siis on meie pulma-aastapäev. Nad tahtsid teha üllatust. ANN Me pole juba aastaid oma pulma-aastapäeva tähistanud. FELIX Seda enam vajab see tähistamist.
Seda ümbritses puuvilja aed ja ilusad lillepeenrad, kus kasvas tohutult palju ilusaid lilleid. Ethani peas vormis üks küsimus, mida ta ka välja ütleski:" Kellega sa siin elad?" "Mina elan siisn koos oma isa ja paljude muude sugulastega." "Mis su isa nimi on?" "Michell- Michell Wolfwood." "Michel? Mu tädi ütles, et tal pole tütre, see on imelik ja ,kus su ema on?" "Selles pole midagi imelikku, sest Michel varjas minu olemasolu, et Damen ei saaks minust teada ja ei avastaks, et ma inimene olen ja mu ema- ta hukkus selle linna vallutamise ajal." vastas Helena Ethani küsimusele. "Mul on kahju, aga ma tahaksin ka teada, kuidas on või..." ei antud Ethanile oma lauset lõpetada Helena:" ...malik see, et mina inimene olen? See pole keeruline. Mu vanemad on mõlemad hundid, aga mina mitte. Asi on selles, et ema ei tahtnud, et ma hunt oleksin ja pöördus ühe nõia poole. Nõid oli muidugi nõus
annaabi.ee 
