Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi
Barokk Barokk (sissejuh) · Ajaliselt levis barokk 17.saj · Barokk tähendab tõlkes korrapäratut, poolümmargust pärlit · 17.saj Euroopas: 1. poliitilised nägelused, mis kulmineerusid 30-aastase sõjaga 1. 2. omavahel võitlesid kaks usuvoolu - katoliiklased ja protestandid 1. 3. positiivsemat mõju sajandile avaldas teaduste ja filosoofia jõudmine lihtrahva juurde. · Kõik see mõjutas kunsti · Barokkile on iseloomulik : 1. . emotsionaalsus 2.
Kiriku omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kiriku ette rajas Lorenzo Bernini Peetri valjaku, juurdeehituse loojaks oli Carlo Maderna. 6. Vaata Peetri kiriku fotot lk.117. Leia sellelt erinevate aritektide poolt lisatu. 7. Kes viis itaalia kirikuehituses äärmuseni barokkfassaadide vormirikkuse? Francesco Borronini 8. Milline stiil järgnes Euroopas barokile? Kuidas kasutati neid stiile saksa arhitektuuris (näiteks Würzburgi piiskopilossi juures)? rokokoo Sisekujunduses barokk seguneb rokokooga. 9. Millest võeti eeskuju Viini Karl Borromeuse kiriku ehitamisel? itaalia eeskujudest (Rooma Peetri kirik, Rooma Panteon, Trajanuse sambad) 10. Milliseks ehitati Dresdenis asuv Zwinger? August Tugev soovis anda oma pealinnale Dresdenile tõeliselt euroopalikku suurejoonelisust. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL 1. Mida tähendab mõiste ,,naturalistlik"? Barokk-kunst nn. naturalistlik suund. 2
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat,
natüürmort-maalizanr, mille kujutamisvaldkonnaks on kompositsioonid lilledest, muusikariistadest, raamatutest, nipsasjakestest, küünaldest vms esemeist. veduut - maastikupilt, mis kujutab mingit kindlat kohta väga täpselt. Eriti harrastati 18. ja 19. sajandil. ideaalmaastik - maal, millel olev maastik on loodud kunstniku enda ettekujutuste põhjal. Tegelikkuses (looduses) sellist maastikku ei ole olemas. See maalitüüp oli klassitsismiajastul väga levinud. heroiline maastikumaal - maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi. Selle maalitüübi loojaks on Nicolas Poussin olustikumaal- inimest igapäevases elu- ja tegevuskeskkonnas kujutav maal 3.) Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus, kaunistuste kuhjamine, jõulisus, hoogsus, suur tundeküllasus. 4.) 1. eelkõige levis barokk väga tugevalt just neis maades, kus agaralt tegutses katolik kirik (itaalia, hispaania, flandria). 2
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3
Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL.
BAROKK http://www.miksike.ee/docs/referaadid/barokk.htm Väike kunstiajalugu http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm !!! Ei tööta kahjuks! http://web.zone.ee/marjukodukas5/Barokk1.pdf http://portfoolio.varstukk.edu.ee/portfoolio.html 1. Millistes maades leiame barokk kunsti? Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Austria, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. 2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks.
filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tellis peamiselt õukond. Prantsusmaa, Inglismaa enne kodusõda, Saksa väikemonarhiad. III Maad, kus valitses protestantism, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia. Tellijaks oli kodanlus. 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki
Arhitektuur Itaalias ja Saksamaal 17. 18. Sajand. Arhitektuuris tõusis jälle esmasele kohale kirikute püstitamine. Barokk-kirikute ülesehitus: Pikergune hoone, Ei jagunenud löövideks, ainult üks suur saal, Valgusallikateks aknad kupli alumises osas ning Valgus koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur
Imetletakse lihtrahva elujõudu. 6.Hollandi barokkmaal- ooduslähedane, pilt pidi olema sarnane kujutatava inimese või esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset.
Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomte´ loss ja tema põhiplaan (eenduvad, taanduvad hooneosad nn. risaliidid). Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: Kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid
kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skulptuuris Barokk-kunst sündis Itaalias. Osalt kasvas ta välja renessansist (Michelangelo elu lõpul jõudis praktiliselt barokini), osalt vastandus sellele. Järgnevalt barokk-kunsti näited maade kaupa: Itaalia Arhitektuur
1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Portugali, tähendab ebakorrapärast pool ümmargust pärli 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, pompoossus, rahutus, liialduste rohkus 4. Mis iseloomustab barokkarhidektuuri? Kahekorruseline fassaad, viilud akende ja uste kohal, Korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, kroonis kolmnurkne viil 5. Renessansiarhidektuuri ja barokkarhidektuuri sammaste asetus.
sajandi esimesel poolel ei tekkinud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. 19. sajandil hakati seda perioodi kunstis tähistama üldnimetusega "barokk" (it k-s eriskummaline). Barokk arenes eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Austria, Lõuna-Madalmaad (Belgia), Hispaania ja Lõuna Saksamaa). Barokk tekkis Itaalias 16. sajandi lõpul, levis sealt üle kogu Euroopa ja kustus 18. sajandi keskel. Kunstnikele anti suuri tellimusi. Kirik ja õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore ning sümboliseeriks usu ülevust ja jõudu. Seetõttu ei tekkinud ka mingit täiesti uut kunstivoolu, vaid täiustati renessansis õpitud võtteid. Noored kunstnikud olid üles kasvanud renessansi vaimus ja olid vanadest meistritest paratamatult sõltuvad. Kunstnikud lähtusid elust ja püüdsid seda võimalikult tõepäraselt kujutada. Tähelepanu koondus inimeste tunnete mõjutamisele, nende hämmastamisele ja rabamisele
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja
HOLLANDI MAALIKUNST 17. SAJ Hollandi maalikunst puhkes õitsengule, sest see väljendas üldist optimismi ja võidurõõmu pika vabadussõja eduka lõpu puhul. Hollandi maalikunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, ka maastik pidi olema nii nagu ta on, sest selle maa oli hollandlane ise oma jõuga vabaks võidelnud ja see oli talle just tõepärasena kallis. Uued maalizanrid: olustikumaal, portreekunst natüürmort, maastikumaal. Frans Hals-portreemaal. Jan Vermeer van Delft-olustikumaal, toimub siseruumides.Loodust kujutati puhtrealistlikuna, heletumeduse efektid, loodusvormide täpne kujutamine seostati romantiliste meeleoludega.Holland oli oma rikkuste eest võlgu peamiselt merele. Rembrandt võitis tunnustuse grupiportreega "Dr. Tulpi anatoomialoeng". Järgneva 10 aasta jooksul maalis peamiselt portreid. Pärast oma naise surma algasid majanduslikud raskused, kuid
õukond. Prantsusmaa, Inglismaa III Maad, millel olid tugevad kapitalistlikud majandussuhted. Põlati katoliku kiriku kunsti. Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia 17. saj ühtne stiilinimetus barokk(portugali k ,,korrapäratu kujuga pärl") Barokki iseloomustavad liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine tervikule; puudub reeglipärasus. Barokk-kunsti sünnimaaks Itaalia. Kunstnikele anti suuri tellimusi, kunst pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kirik soovis elulähedast kunsti. Hakkab mõjuma rahvalikkus(barokk-elementidega rahvarõivad) Barokkarhitektuur Itaalias Esmajärguline ülesanne kirikute ehitamine. Valitsevaks kirikutüübiks piklik hoone, mis moodustas ühe avara saali, mitte ei jagunenud löövideks nagu keskajal. Külglööve asendasid kabeliteread. Põhiliseks valgusallikaks aknad, mis asusid kupli allosas, valgus tõstis esile kooriruumi. Barokk-kirikud on kuppelkirikud. Kirikute
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse põimunud ovaalidest Barokk-kiriku siseruum: suur tähtsus kaunistavatel skulptuuridel ja maalidel, laemaalidel kujutatud arhitektuuridetaile, raske eristada tõelisi ja maalitud detaile, kaunistused peidavad enda alla kiriku
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma
1. Barokkarhitektuurile olid iseloomulikud suured lossiansamblid (nt Versailles Prantsusmaal), ehitiste üldilme oli suurejooneline, ilutsev, rikkalikult kaunistatud, samuti skulptuurid ja kullatud detailid. Iseloomulikud detailid olid ümarkaared, kõverjooned, ovaalsed aknad, karniisid, etteulatuvad hooneosad, viiludega aknad. 2. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv, kasutati palju õrnu toone, lillelisi mustreid, sagedaseks motiiviks oli orvand. Moodi tulid nipsasjad, mööbel muutus väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid ühendatud ühtseks tervikuks, kasutati hinnalisi materjale, rohkesti kulda, ruum näib jätkuvat laemaalil ja lõppevat taevaga. 3. Itaalia skulptor ja arhitekt - Lorenzo Bernini. 4
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur.
maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maalil;palju figuure; taustaks meisterlik maastik;ome töödel kujutas ta patte ja kurjust; pahesid) ,,Lõbude aed" (tegutseb veidral viisil ; kõik liikus ja elas mingil viisil) ,,Ristikandmine"(kerkivad esiplaanile ainult;Kristuse ja Veronika pead on olemuselt pehmed,ülejäänud on imelikud ja kahtlased) ,,Kuningate kummardamine","Püha Antoniuse poeg","Eksinud poeg" Boschi peetakse sürrealismi esiisaks. 6.Madalmaade maalikunst(Renessanss)
Barokk 1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Sõna "barokk" tuleneb portugali keelest ja tähendab tõlkes lopergust pärlit 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Barokk on vastandite kunst: ilus võib põimuda inetuga, väline näotus sisemise õilsusega, pateetika pilaga. Barokk on mitmemõtteline ja mänguline.Tavaliselt iseloomustab barokk- teost metafoorsus või ka allegooria ja sümbolite rohkus. Iseloomulik on valguse ja varjude kontrastsus, dekoratiivne toredus, ornamentaalsus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri? Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust Renessansiajal seisid sambad rahulikult reas, barokkarhitektuuris ühinevad
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus
oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama,
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3
Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem on luksusliku piltvaiba taoline allegooriline maal ,,Kevade". Botticelli hilislooming
Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessanssi ajastu kunstnik( maalija) nt: Venuse sünd, Kevad Vararenessanssi maal Itaalia tunnused: kompositsioon on ülepaisutatud ehk kasutati väga palju detaile, puudus ühtne mulje. Erinevused maalikunstis Itaalia antiikaja eeskuju, fresko tehnika , suured formaadid ja madalmaades- sünge ilmega maalikunst, in kujutati koledatena, õlivärvid, väikesed formaadid, vararenessanssi ajastul keskaja mõjutustega aga kõrgrenessansis oli rohkem renessanssi ajastu kunst madalmaade kunstnikud vararenessanssi ajastust: hieronümus bosch, von Heikid KÕRGRENESSANSS tähtsaim asi, mille poole püüeldi suurejooneline tervik st et kompositsioonid olid kaalustatud, harmooniline, täpselt paika pandud arhitektuur, ehituskunst N: püha peetri kiriku kuppel Vatikanis, väikese kupliga kabelid- denpietto
12. Verocchio kuulsaimat tööd, Veneetsia väepealiku Colleoni karmi ja võimukat ratsamonumenti, peetakse parimaks selle ajastu ratsakujuks.Väga muljetavaldav on ka Donatello Gattamelata ratsamonument Padovas. Kõrgrenessanss (16.saj. I pool) 1. Donato Bramante-kõrgrenessansi arhitektuuristiili rajaja. Huvitus eelkõige kuppelehitiste projekteerimisest (eelistas kupliga tsentraalehitisi, eeskujuks Rooma Panteon). 2. Uus Peetri Kirik e. Püha Peetruse Basiilika-Bramante nägemuses maailma suurim ristiusu pühakoda, kreeka risti kujulise põhiplaani ja vägeva kupliga tsentraalehitis.Ehitustööd jäid aastateks pooleli. 3. Leonardo da Vinci ,,Püha õhtusöömaaeg"-maalitud halvasti püsivate värvidega. Hinnatakse tänu oskuslikule perspektiivikasutusele (väga õnnestunud kompositsioon teose ülesehitus). 4. ,,Mona Lisa", ka ,,La Gioconda"-mona on lühend madonnast-siin emand st.emand
Barokk 1. Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
