Naiste rõivastus muutus plastiliseks ja graatsiliseks. 12. saj. alguses kandsid naised väga liibuva pihaosaga kleiti. Alates puusajoonest on seelikuosa laienev. Laiendamiseks õmmeldi seelikuosale vahele kolmnurksed kiilud. Varrukad olid alt tugevasti laienevad ja nii pikad, et nendest moodustus slepp. Vahel seoti varrukate pikad nurgad sõlme. Pea kaeti ovaalse linikuga. Ülerõivana kanti poolringikujulist keepi 12. saj. keskel levis ka naisterõivana bliaut. Alusrõivana kanti kaelusest kroogitud alussärki. see paistis bliauti kaelusest. Bliauti pihaosa pidi olema väga liibuv ja suurema liibuvuse saavutamiseks võis see olla selja-või küljeõmblusest nööritav. Hakati tegema ka horisontaalseid läbilõikeid - piha -ja seelikuosa olid eraldi lõigatud, läbilõige oli puusajoonel ja selle köhal kanli alati ka vööd, mis oli rikkalikult kaunistatud RIIETUS NAISED Ülerõivana hakati poolringikujulise keebi kõrval kandma ka idamaadest pärinevat T-
, süvendas veelgi inimestes poolehoidu sümmeetriale ja proportsioonidele Keskajal ülikute ajaviiteks olnud mood sai ka nüüd kesklassi põhimureks. Kui tol ajal oli euroopa riikides erinev riietumisstiil siis renessaansi ajal hakkas kujunema ühtne mood. Ja see kõik tänu transpordi arengule. Inglased oli eriti sellel alal kärmed riietuse üksikdetaile kopeerima ja suvaliselt kokku sobitama. Moodi läks riiete valmistamine kutseliste rätsepate juures. Ilmusid moepilti kroogitud kraed, sisselõiked nii meeste kui naiste riietuses. Mõlemad kandsid rõivaid, mille varrukad olid ära võetavad ja uhkete nööridega seotavad. Võimaldas omada paari kleiti ja kümneid varrukaid, neid soovi korral siis sobitades. Maade avastamine tõi kaasa lehvikud Idamaadest ja ilurätid, mida algu oli kaunistavalt otstarbekas iluasi. Hiljem aga muutus rõivalisandiks. Meeste rõivastus Kõik ülemineku aja vastuolud peegeldusid renessaansi ajastu inimeste välimuses,
14. sajandil olid moes ümber varrukad. Pealisrõiva varrukas lõppes küünarnukil ning alla rippus varruka ots, alusvarrukas oli kaunistatud nööpidega alates küünarnukist kuni randmeni ja ulatus isegi sõrmenukkideni. Houppelande (pikk pealisrõivas otsast laiade varrukatega, millel oli vahest karusnahast vooder) tulekuga moodi tulid moodi ka väga laiad ning avarad varrukad. 15. sajandi varrukastiilid olid bishop varrukas, mis on täidlane, pikk ja otsast kroogitud ümber randme, mida kanti hooti alates kuuendast sajandist bütsantsi kleidist. Dolman ehk nahkhiire varrukat kanti varajasel keskajal ning see on uuesti tulnud tagasi moodi periooditi alates sellest ajast. Dolman varrukas on väga lai käeaugu kohast, võib ulatuda kuni vööni, ning läheb väiksemaks randme poole, seda lõigati koos kehaosaga tavaliselt kangast välja. Rippuv varrukas esines erinevas variantsioonis. Kolmeteistkümnenda sajandi
· Seelikud: o Sirge; o Paanidega; o A-lõikelised; o Hõlmikseelik; o Diagonaalsete lõigetega; o Tulpseelik(ülalt lai, alt kitsas. Väga jäigast kangast ei tohi olla). · Püksid: o Erineva lõikega(kangas olgu pehmem). Vältida: · Väga jäigad materjalid; · Pehmed, suured, kohevad rõivad; · Vöötatud jakid-mantlid(pole poosavööd, mida esile võiks tuua); · Satsid, volangid jne(kroogitud detailid välja jätta); · Kontrastsed lillelised mustrid.
Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB! On vaja lõhkuda pikk õlajoon, et oleks lühem. Kanda rippuvaid kaelakeid(tekivad vertikaaljooned); Kanda salle(kanda vertikaalsena); Suhteliselt sirged voltide-paanidega seelikud; Kõikvõimalikud püksid; Püksid erinevate detailidega; Seelikute-pükste juures valida tugevamad ja jäigemad materjalid. Vältida: · Õlakud; · Õlajoonel kroogitud varrukad; · Liiga liibuv pihaosa(õlavöö tuleb esile); · 2-realine rõivas(eriti, kus ridade vahe on suur); · horisontaalsed kaunistused, kandid, õmblused ülaosas; · Paatkaelused; · Suured reväärid; · Suured mahukad kraed; · Väikesed ja õrnad detailid.
Barokkrõivastuse arengut on otstarbekas vaadelda kolme perioodina: 1618-1648 Kolmekümneaastase sõja aeg; 17. saj. keskpaik Louis XIV valitsemisaja algus; 17. saj. lõpp ja 18. saj. algus Louis XIV valitsemisaja lõpp. Rõivastus 1618-1648 Meesterõivastus Meesterõivastuse märksõna oli "musketär". Rõivastust mõjutas sõda. Vaesumine muutis rõivastuse vähem luksuslikuks ja praktilisemaks. Moes oli suur tugev mees. Püksid olid laiad, puusadelt kroogitud, ulatusid allapoole põlve. Püksisääred seoti allpool põlve kinni pitsiliste paeltega, mille otstest moodustati rosett. Pilud kadusid, kuid kohati jäeti lahti pükste küljeõmblus, sealt paistis pesu. Küljeõmblus kaunistati paelte ja nööbireaga. 5 Kuub oli kerge ja vaba lõikega, sageli õmmeldud siidist või atlasest. Kuue esiosa ei olnud vöökohalt läbi lõigatud, hõlmad olid alt laienevad
pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi kaunistati punase kaarusnööriga. 1865 on hakatud naestele puusadega kuubesi ka 3 voldilisi õmblema. 1868 hakati krooketega kuubesi tegema. Krookitud kuue ülemine pool oli samasugune nagu puusadegagi kuuel, alumine aga ümberringi tihedalt kroogitud, eest käis haakidega kinni. Tehti ikka sinine. Muu kõik jäi endiseks. Kroogitud kuued ei olnud üleüldiselt tarvitusel, nemad kui ka järgmised pikad kuued ei tõrjunud vana puusadega kuube lõplikult välja, viimast tuli ette ka viimastel pika kuue kandmise aastatel. Peale selle tuli ülikonnale ärmak juurde. Lai linane või villane üleriie oli laia kraega, seda kanti teiste kuubede ja kasukate peal halva ilmaga. Linane rüü sarnanes lõikelt pikk-kuubedega. Põltsamaalt 1926
,,Pantalettid" olid kõige alumised rõivad, mida üks daam kanda võis. Erinevalt tavalistes alla põlve püksikutest on need ,,Pantaleti" püksikud üle põlve. Pükste alumised ääred olid kaunistatud volangidega. Need püksid olid tehtud, kas siidist või linasest riidest. Järgmiseks alusriideks oli pluusi taoline asi, mis jättis kehale justkui liivakella figuuri, seda kutsuti ,,shimmeyks". See oli vaba aluspesu, mis ulatus allapoole põlvi. Sellel oli kroogitud paelaga kaelus ja nööbid pükste osal. Pärast seda tuleb korsett, mis käib selle ,,shimmeyksi" peale siis. Korsett oli väga paljudes disainides, kuid eelkõige oli selle mõte rõhutada vöökohta ja puusi. Korsetid olid kaunistatud tikandi ja pitsiga. Tagant tümmati korsett nööridega tihedalt ümber. Järgmiseks läks selga alusseelik. See mitu seelikut pandi olenes aastaajast ja temperatuurist, kui oli suvi siis võidi kanda ainult ühte alusseelikut aga talvel kanti 5-6 alusseelikut
205 MRA TALLINN 2014 Contents: 2 Woman’s dresses Drop waist dress Sundress Sheath dress Kleit madala pihuga Pihikseelik Liibuv kleit Coat dress Polo dress Trapeze dress Mantel-kleit Polo kleit Trapets-kleit 3 Woman’s skirts Gather skirt Straight skirt Gored skirt Kroogitud seelik Sirge seelik Alt-laienenud seelik Sarong Ruffed skirt Yoke skirt Sarong seelik Volangidega seelik Lisatud vööga seelik Woman’s trousers 4 Jeans Shorts Bell bottoms Teksad Lühikesed püksid Alt-laienenud püksid Overalls Jumpsuit Bermuda shorts Kombinesoon Kombekas Bermuda sortsid Woman’s blouses and shirts
· Püksipael puuvillane ühevärviline toimse v labase sidusega pael, ühes servas tugevdus. · Pesupael puuvillane, tehis v sünteetilisest siidist pael, eri värvitoonides. Kasutatakse pesutoodete õlapaeltena. · Miiderpael kui valmistatakse kumminiidiga, nim kummimiidriks, kumminiidita nim riidemiidriks. Ühevärviline pael, mida kasutatakse seelikute v pükste värvliosa tugevdamiseks. Võib olla ka kroogitud servaga. · Kardinapael ühes servas on avad siinikonksude või kardinarõngaste jaoks. Paela läbivad 2 krookivat niiti. Paela tuleb osta võrdselt kardina laiusega. · Takjapael · Ühepoolne liimipael · Kahepoolne · Helkirpael liimipael · Korseti ja bandaazi paelad. Punutud paelad Sobivad rõivaste kantimiseks. Nöörid
- sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest - granaatõuna ja paabulinnusule motiiv Naised: Vararenessanss - aluskleit, kleit ja simara - pikkad varrukad, varrukakaartel sisselõiked - nööritav pihaosa, väike dekoltee - rikkalikult kroogitud, slepp Soengudja peakatted: - pärlitest ja korallidest keesid, võrgud - mütsile kinnitati kangatükk, rulliga müts Mehed: - alussärk/püksid, vest, pükssukad, jakk - lahtkäistega mantel - nöörkinnised, sisselõiked, vöö Kõrgrenessanss 15. saj. lõpp Materjalid: brokaat, samet, krepp siid, sifoon Naised: - riietusmudeliks kaks tippudega vastamisi asetatud kolmnurka
Seeliku juurde kuulus alati korsett ja sügavalt rinda paljastav dekoltee, seelikuosa oli eest lahti lõigatud ning jättis alusseelikud nähtavale. Moe liikumisele lihtsuse suunas andis hoogu juurde revolutsioon. Revolutsioon kaotas oma teelt siidi, sameti ja brokaadi ning vabastas naised tülikatest detailidest nagu korsetid, kõrged puuderdatud parukad, kõrged kontsad, ilumärgid ja lehvid. Maanaise rõivastusse kuulus nüüd pihik, taljesse töödeldud jakk ja lopsakas kroogitud seelik. Vabariiki pooldavate naiste rõivastuseks sai valge kleit, sügavsinine redingotjakk ning punase- valgetriibuline krae. Rojalistid riietusid seevastu musta. 8 9 10 11 Meeste riietus: 17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi kaasa priiskava meestemoe.Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Rõivaste eest maksti
Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni. Kohevad vabalt langevad lokid. Kübarad suured, laia servaga, rikkalikult kaunistatud. Antiikstiilis rõivastus. Materjalid: siledad õhukesed valged kangad: musliin, batist, popeliin. Kleit lühikese pihaosaga, rinna alt vöötatud või kokku hoitud, suure dekolteega, varrukad lühikesed, sageli kroogitud, seelikuosa sirge ja drapeeritud, võis olla slepp: tänavakleitidel slepi pikkus kuni 6, pidulikel kleitidel kuni 14 küünart. Korsetti ei kantud, sageli loobuti ka särgi kandmisest. Ülerõivaid asendasid suured tihedamatest hästi langevatest kangastest sallid. Soengud ja peakatted. Levisid kreekapärased "sõlmega" soengud ja lühikesed juuksed. Peakatted väga erinevad, vahetati sageli. Jalatsid. Madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. Lisandid: käekott.
nagu ka kõrgemakasvulised hilised täidisõielised tulbid, keda on võrreldud ka pojengidega. Lihtõieliste sordirühmas leidub ka mitmeõielisi tulpe. Liiliaõielised tulbid hakkavad õitsema mai lõpupoole. Ka nende hulgas on võimalikud kõige erinevamad värvitoonid. Narmasservaliste tulpide uusimate sortide õieleheservade pikad nõeljad narmad moodustavad uhke koheva vahu. Narmasservalisi tulpe peetaksegi koos lõhestunud ja kroogitud õitega papagoitulpidega kõige erilisemateks. Hiliseimad on roheliseõielised tulbid, nende õitsemisaeg kestab juuniski. Sellesse sordirühma on koondatud eri värvides tulbid, mille sageli pisut lainelise õielehe keskosas on roheline laiem triip. Paraku on need tulbid üsna tundlikud viirushaiguste suhtes. Tulp Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 6. a klass 01.03.2005
Sünteetilisest materjalist riided tavaliselt ei veni, küll aga muutuvad nad hõõrumisel läikivaks. Puuvillasest ja linasest riidest kleite võib aurutada ja triikida samuti nagu villasest riidest kleite. Trendikas romantilises tegumoes kauni struktuuriga kangast. Hõlmikdetail, läbilõige, sakilised ääred, volang. Kleidil on reguleeritavad õlapaelad. Voodril rinnaosa trikotaazist. Voodril seelikuosa kootud kangast. Kleidi kangas 100% puuvilla. Kleit on kroogitud. Kleidil ei ole varrukaid, kleit on avara kolmnurkse kaelusega. Üliarmas kellukese lõikega kleit kinnitatakse seljapealt lukuga. Külgedelt lähevad riidest paelad, mis seotakse lipsu. Eesmine osa läheb edasi kaeluseks ja seotakse kaelale lipsu, selle tulemusel saab rinnaümbermõõtu mingil määral korrigeerida. Kangas on 100% puuvill. Väga elegantne taljesse korsett-kleit kinnitatakse seljalt lukuga. Kleit on rikkalikult
sajandi keskpaiku valge linane särk, poolpikad linased või villased põlvpüksid, vatt, vest, pikkkuub, kasukas, villane vöö, sukad koos sukapaeltega, kindad, pastlad ja lambamust kaap või kõrvik. Särk (ame). Viljandi suvised meestesärgid õmmeldi valgest labasest linasest ja talvised takusest riidest ilma siilude ja jätkuta ning kaunistati linase või puuvillase niidiga. Viljandi tüüpi särgid tehti õlaõmbluseta, laia lihtsa mahamurtud krae ja kroogitud käistega. Neil oli T-kujuline kaelaava ja 3036 cm sügavune rinnalõige asus otse ees keskel. Püksid (kaltsad, kalsa). Põhja-Viljandimaal kandsid mehed potisinist täisvillast ülikonda. Selle juurde kuulusid kuuega samast riidest täislakaga (mõlemast ülanurgast lahtinööbitavad) põlvpüksid. Põlvpükstega kanti vesti ja vatti. Pikk-kuub (vammus, kuub). Viljandi põhjapoolsete valdade meeste pikk-kuued olid kaunistusteta ja teistsuguse lõikega kui Tarvastu ja Paistu meestel
Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860). Varasemad särgid (ennem 19.saj.) olid üldiselt kraeta ja kaelus oli kitsa kantpaela külge kroogitud. Naiste särk Tori naise pidupäeva särk oli lahtkraega, mida hakati 19.saj. keskpaigast kaunistama värvilisest villasest lõngast pilu ja tikandiga ning pitsäärisega (võrkpits) (Kaarma,Voolmaa 1981:280). Pidulikud särgid olid kortskäistega s.o varruka suu koguti tihedasse nõelkurdu ja õmmeldi otsa värvel (Kaarma , Voolmaa 1981).Värvel oli kahekordsest riidest ja kaunistatud valge linase niidiga püvisilm ning tikkpistes tikandiga ja ääristatud tagidega.
Oli pitside ja paeltega üle kuhjatud varrukas ning ka selline, millel oli kätisel ja käsivarre kohal kaks pitsiriba. Mood järgis barokiajastu arhidektuurile ja skulptuurile omast suunda. Riiestuste lõiked olid liikuvamad ja voolavamad, mõlema soo rõivastus muutus endisest elegantsemaks ja loomulikumaks. Kadusid renessansiaegsed ornamendid ning asemel tulid lopsakad seelikud ning naised ehtisid ennast lihtsate ehetega. Senisest enam hinnati rõivaste mugavust. Jäigad kroogitud kraed asendusid pehmete pitskaelustega ning pikapeale kadusid meeste pükstemoest polsterdused. 17. sajandi mood hakkas väljendama kandja isiksust ning rätsepad arvestasid oma töös kandja soove. Louis XIV õukonda tungis barokkstiil. Uue stiili nimeks sai suite. Vastupidiselt 16. sajandi kombele rõivatükke omavahel juhuslikult kokku panna, valmistati kaks või enam esemeid samast kangast ja kanti komplektina. 17.sajandi lõpp tõi kaasa meeste ja naiste rõivastiilide lahknemise
Teenijarahvas kandis flanellist pesu, kuna pesu oli kallis. Loodi ka eraldi sportimiseks mõeldud pesu, kuid see ei leidnud poolehoidu. Aluspüksid nööbiti või nööriti paelaga vöökohohalt kinni. Korsetid nööriti ihaldusväärse saleda piha saamiseks seljal kokku. Selleks, et saada iharad kumerused, pandi puusadele ka kaenla alla siidist polsterdused. Peale pandi lühike särk. Hiljem tuli eest alla nööbitav pikk särk, mis oli vöökohalt kokku kroogitud. Pitsiga ääristati kaela ümbert ja puhvvarrukate servad. Kui naised riietusid, pandi esimesena selga Kuidas naised riietusid aluspesu, korsett ja siidisukad. 1900-1910? Kui nendega saadi ühelepoole, siis laotati põrandale ringikujuline peenest lõuendist või siidist alusseelik, millesse daam astus ning mille ta talje ümber sidus. Alusseeliku järel pandi kõige peale kleit, seda ka kuumal suvel
Paelaotsad pisteti püksi sääreotsa värvli aukudest läbi ning kinnitati jooksvasse sõlme. Säärepaelad palmitseti värvilistest villastest lõngadest kalasabatehnikas. Jalas kanti pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Kujult olid pastlad tömbi ninaga ja kroogitud ninapealsete nn tippudega. Parknahast tippudega pastlad püsisid piduliku jalanõuna 19.sajandi lõpuni. Paelu sidudes tehti labajala peale rist ning pastlapaelad seoti kinni pahliuu kohal või siis ristati põlvini ja paelad kinnitati põlve all.
vaid pidulikel juhtudel. Igapäevaseks, hiljem ka pidulikuks peakatteks jäi lõua alla seotav rätik, mida varem kanti täiendavalt tanu peal. Rätikut kandsid ka tüdrukud. Mehed kandsid Kihnus kuni 1880-ndateni, so üleminekuni linnatüüpi rõivastusele, valgest linasest või takusest riidest särki ja poolpikki valgeid värvli külge kroogitud või pikki halle pükse (uusad). Ülerõivad olid valged või helehallid. Kihnu mehe põlvini ulatuvale umbkuuele (vammusele) tõmmati peale lai vaskpandlaga nahkvöö, mille küljes rippus nahktupes nuga. XIX sajandi teisel poolel tulid Kihnu meestel kasutusele varrastel kootud üle pea selga tõmmatavad kampsunid - troid. Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad.
Ühest nahatükist valmistatud kerged kontsata jalanõud, mis seotakse jalga nende serva tehtud tärkmeist läbiaetud paelaga. Pastlad on vanad Ida-, Kesk- ja Põhja- Euroopa talurahvajalatsid, mida Ida-Euroopas kasutati laialdaselt kuni 20.sajandi alguseni. Eestis kanti neid hiljemalt II aastatuhande algusest alates. Pastlad tehti pargitud, tööpastlad parkimata veisenahast, Kihnus ka hülgenahast ja loibadest. Vormsi ja Pakri rootslaste alal, Muhus ning paiguti mujalgi kanti kroogitud pastlaid( nt. Kuusalu kerikingad). Pastlapaelad keerutati linadest, Kihnus punasest villasest lõngast; kohati kasutati nahkrihmu. Paelu seoti mitmel viisil ümber sääre kuni põlveni või kinnitati pahkluu kohal. Veel 20.sajandi algupoolel olid pastlad Mandri-Eesti tööjalatsitena üldised. Saaremaal olid need juba kasutuselt kadunud 18.sajandi lõpul. Kirde- Eestis ja Hiiumaal lõpetati kandmine 19.sajandi jooksul.
17. - 18. sajandi Euroopas olid rembrandt rühma tulbid oma kirjude õite tõttu väga kõrgelt hinnatud. Nüüdisajal on teada, et sellist värvilaiksust põhjustab üks kindel viirus, mida tollal veel ei teatud. Tuntumad sordid on: Cordell Hull, Olympic Flame, Prince Cornaval, Sorbet jmt. Papagoitulbid on saadud hiliste lihtõieliste tulpide ristamisel triumf grupi tulpidega. Tulemuseks ongi ebahariliku väljanägemisega kahe - kolme - värviliste pooltäidisõitega kroogitud ja lõhestatud servaga kroonlehtedega lilled. Papagoitulpide vars on reeglina küllaltki tugev ja võimaldab kasvatamist lõikelilleks. Taimede keskmine kõrgus on 35 - 50 cm. Sibulate vahekaugus istutamisel 7 - 8 cm. Nad on keskvarased kuni hilised sordid. Tuntumad sordid on : Apricot Parrot, Blue Parrot, Fantasy, Estella Rijnveld, Rococo jt. Hilised täidisõielised e. pojengtulbid võivad kanda isegi kuni 10 cm läbimõõduga õisi. Tänu
soojast ematüübist – võidukäiku alustas mehe mänguasjaks disainitud kokkunööritud piha ja kõrgete kontsadega perfektne naine, kelle iga põllesats ja südamekujuline taskuke vihjas romantikale ja toonitas ahvatlevat liivakellafiguuri. Pärast halle sõja-aastaid sai Diori kaharaseelikuline new look õnnistuseks nii naistele kui ka meestele. Head tüdrukud kandsid naiselikumaid riideid, olulisim oli poole sääreni ulatuv kahar volditud, kroogitud seelik, volüümi lisas alusseelik. Habrast pihta toonitas vöö. Kanti ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad. Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn. Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese
sümboliks ning hakkas asendama senist alussärki. Just puhas, äsja triigitud linane, siid või taftsärk eristas härrasmeest põllul töötavast talupojast. Särgi 35 lõige oli lopsakas ja kaeluse väljalõige sügav; pikapeale ilmus kaelusesse väike tavaline krae või musta, punase või kuldse tikandiga rüüs; viimasest sai lõpuks uhke kroogitud krae. · Vammus. Vammus oli kuni 16.sajandini põhiliseks riietusesemeks, mida pruukisid kõik mehed oma ülakeha katmiseks riiete all. Aegade möödumisel sai vammusest lõpuks vest. Vammuse moekas kuju saavutati jäiga kanga kasutamisega, volüümi aga lisas polster, mis tolleaegse moeideaali kohaselt rõhutas mehelikkust, kadus aga uuesti moest 17.sajandil. Pihani ulatuva
sümboliks ning hakkas asendama senist alussärki. Just puhas, äsja triigitud linane, siid või taftsärk eristas härrasmeest põllul töötavast talupojast. Särgi 35 lõige oli lopsakas ja kaeluse väljalõige sügav; pikapeale ilmus kaelusesse väike tavaline krae või musta, punase või kuldse tikandiga rüüs; viimasest sai lõpuks uhke kroogitud krae. · Vammus. Vammus oli kuni 16.sajandini põhiliseks riietusesemeks, mida pruukisid kõik mehed oma ülakeha katmiseks riiete all. Aegade möödumisel sai vammusest lõpuks vest. Vammuse moekas kuju saavutati jäiga kanga kasutamisega, volüümi aga lisas polster, mis tolleaegse moeideaali kohaselt rõhutas mehelikkust, kadus aga uuesti moest 17.sajandil. Pihani ulatuva
Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad 25. Jämesooles imendub Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM 1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked Dendriit Juhitakse erutust närviraku suunas Akson Juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse) 2. Innerveerima Närvidega varustama 3
kukalt näha, silmad pahupidi. Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada. Ta maitse rõivaste valikus oli kõige imelikum. Ta ajas vahel kolm ülikonda pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. Või ta oli vahel kui kometinäitleja, tumepunases kuues, millele suur kõht ette õmmeldud, ning helepunases kolmeharulises kübaras, mille harudes kuljused kõlisesid. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. Siis jälle ilmus ta äkki kui tõusnud surnu, kolletanud linarüüs, must rist rinna kohal ja peakott laubale tõmmatud.
selja peeglile ja püüdis oma kukalt näha, silmad pahupidi. Ta oli õnnelik ja rõõmus nagu laps. Neil hetkil oli ta leplik, ja Popi võis kartmatult põrandal söögijäänuseid nuuskida. Huhuu ei lasknud siis end millestki segada. Ta maitse rõivaste valikus oli kõige imelikum. Ta ajas vahel kolm ülikonda pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. Või ta oli vahel kui kometinäitleja, tumepunases kuues, millele suur kõht ette õmmeldud, ning helepunases kolmeharulises kübaras, mille harudes kuljused kõlisesid. Või ta tuli, ehitud kui kuningas laevamudelil: purpurmantlis, piibrinahkse voodri ja lohiseva hännaga, keed kaelas. Siis jälle ilmus ta äkki kui tõusnud surnu, kolletanud linarüüs, must rist rinna kohal ja peakott laubale tõmmatud
Ta ajas vahel kolm ülikonda vaatamata ja peatumata. pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja raske oli silmi lahti hoida. suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. -5- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu
Ta ajas vahel kolm ülikonda vaatamata ja peatumata. pealiti, või ta pani kasuka alla ja särgi peale, või siis ilmus ta jälle täiesti alasti, Nii läksid nad veel mõne sülla. Popi nõrkes ikka enam ja enam, nii et ta ainult kübar peas ja pitskrae kaelas. peaaegu järel lohises. Ta kaelus surus kurku ja nahk otsmikul läks volti, nii et tal Ta tuli vahel rüütli mustas sametkuues, kroogitud käiste, tressitud kaeluse ja raske oli silmi lahti hoida. suurte läikivate nööpidega, põueoda vööl. -5- Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond a. Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm u. 1 cm laiust, üksteisest võrdsetel kaugustel asetsevat lihaspaela, taenia, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. Paelte toonuse tõttu on soolesein kokku kroogitud, tekivad omapärased väljasopistised e. käärsoolekopad. Lihaskest teostab peristaltilisi liigutusi ja pendelliigutusi, edasitrantspordi kindlustab 3-4 tugevat tõuget päevas. b. Anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringlihaskiududest. Seesmine ringlihaskiht moodustab sisemise pärakusulguri, mis on autonoomse NS kontrolli all. Temast väljapoole jääb vöötlihaseline välimine sulgur, mis allub tahtele. Mõlemad sulgurid on tavaliselt
» Siis jutustas talle hertsog, kes on Julia, ja ütles, et ta ise oli harjunud Romeo olema, nii et kuningas pidi mängima Juliat. «Aga kui Julia on nihuke noor tüdruk, siis mu paljaspea ja valge põskhabe oleksid ehk temale haruldaselt veidrad, hertsog.» «Ei, ärge muretsege, -- need maamatsid ei taipa sellest midagi. Pealegi-, teate, mängite kostüümis ja see teeb inimese hoopis teiseks; Julia on palkonil, naudib kuuvalgust enne magamaminekut, tal on öösärk seljas ja kroogitud öötanu peas. Siin on osaliste kostüümid.» Ta võttis kohvrist paar-kardinakalingurist ülikonda -- need olid, nagu ta ütles, Richard III ja ta kambamehe keskaegsed raudriided -- pika valge puuvillase öösärgi ühes sinna juurde kuuluva kroogitud öötanuga. Kunin- 340 gas oli rahuldatud; siis võttis hertsog oma raamatu ja luges osad ette kõige toredama pidulikkusega, rinda ette ajades ja näideldes, et õpetada, kuidas seda teha. Siis andis ta
1 1 3 kohta lakeid ei tea, mida öelda, kas lihtsalt «naine» või «daam». Nad ei kandnud sõrmuseid ega kuldriste, aga võis kergesti näha, et see ei tule nende vaesusest, vaid lihtsalt trahvi kartusest. Nende kaaslane kandis peaaegu samu riideid mis nemad, kuid ta olekus ja käitumises oli midagi, mis tas 'askis tunda provintsinotari naist. Juba sellest, kui kõrgel ta vööd kandis, võis näha, et ta enam ammu Pariisis polnud käinud. Lisatagu siia veel juurde kroogitud krae, 'intsõlmed kingadel ja see, et undruku triibud ristipidi ' Sina palveta (lad. k.). 3 Louis Suur (käändes) (lad. k.). Vastav võidukaar asub Saint-Denis' tänaval. ora kõlab peaaegu nagu Trou aux rats -- rotiauk. 197 jooksid, mitte ülevalt alla, ja veel tuhat muud eksimust hea maitse vastu. Kahel esimesel oli maalt tulnuile Pariisi näitavate pariislannade kõnnak. Provintsinaisel oli käe kõrval tüse poiss, kes omakorda tüsedat kakku käes hoidis. Me peame kahjuks lisama, et
annaabi.ee 
