Aino Kallas Pille Ülem Muhu Põhikool 9.klass 2014 Andmed Täisnimi: Aino Julia Maria Krohn Varjunimi: Suonio Sünd: 02.08.1878. Sündis: Viiburi läänis, Kiiskilä mõisas, Ida-Soomes Soome-eesti proosakirjanik Kolis eestisse 1903. Perekond Isa Julius Krohn (1835-1888): tunnustatud rahvaluuleteadlane, kirjandusajaloolane, luuletaja ning Helsinki Ülikooli professor. Ema Maria Wilhelmina Lindroos (1841-1917): soomerootslane, Soome Tütarlastekooli esimene juhataja Vend Kaarle Krohn ning õed Helmi Krohn ja Aune Krohn harrastasid kirjutamist Aino Kallas (üheksa kuune) ema Minna Krohniga Koolid ja töökohad 18871894 Helsingi Soome Tütarlastekool Oli seotud Postimehega
rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose ''Illias'') Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid said omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäja Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval üha pikemaid ja sekaderohkemaid laulutervikuid.Kuiarensaab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus-ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sndi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva-ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat autorit, andekat ja
· Krahv Fosco (Wilkie Collins "Naine valges", 2004) · Edgar, juhtiv poliitik (Toomas Kall "Pehmed ja karvased saavad jalad alla", 2004) · Rodrigo Borgia (Mart Kivastik "Savonarola tuleriit", 2005) · Oskar; Vanemuine vaché (Andrus Kivirähk "Syrrealistid", 2006) · Pjotr Verhovenski (Fjodor Dostojevski "Sortsid", 2007 Rollid Vanemuises · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002) · Vile (Katja Krohn "Suur kuri hunt", 2005) · Denis Diderot (Eric Emmanuel Schmitt "Vabamõtleja", 2006) · Ruts Bauman (Andrus Kivirähk "Teatriparadiis", 2006) Rollid mujal · Mees "Ürgmees" (Komöödiateater, 2004) · Eduard Wiiralt "Põrguvärk" (MTÜ R.A.A.M, 2005) · Isa "Isa" etendus koos Alo Kõrvega (Komöödia, 2010) Muu Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), "Õhtueine Emmauses" (1999), "Linnud" (2001), "Rännukutse" (2001) "Domini Cane" (2001). Rollid filmides
autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn
uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt
uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod: - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Unform), genees ja levikuteed - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn- vt Die Folkloristische Arbeitsmethode (1926) 18.2. Esindajad: Kaarle Krohn, Walter Anderson, Carl Wilhelm von Sydow jne 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? 19.1. Iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi vms) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda 19.2. Ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt
järgi on rahvaeeposed sündinud rikkumatu rahva vaimust kollektiivse loomistöö tulemusena, loojad on sageli nime poolest tundmatud. Kunsteeposed on seevastu teadaolevate üksikautorite looming (nt Homerose "Illias"). Evolutsionistliku ehk arenguloolide eeposte päritoluteooria vaatenurk on pärit loodusteadustest, kuid sai omaseks ka rahvaluuleteaduses. Folkloristikas nn. soome koolkonna ehk võrdlev-ajaloolise uurimismeetodi eelkäija Julius Krohn arvas, et rahvalaulud arenevad nagu kasvavad sulaga lumepallid: pisematest laulukildudest põimub vähehaaval ühe pikemaid ja seikaderohkemaid laulutervikuid. Kui areng saab kesta häirimatult, ongi tulemuseks eepos. Kirjandus- ja rahvaluuleteadlaste ringides seoti üsna pikka aega eeposte sündi kirjaoskuse tekkimisega. Sellest vaatenurgast pole mingit põhimõttelist vahet rahva- ja kunsteepose vahel. Kõik eeposed on raamatusse raiutud luule, mis eeldavad kindlat
=> soovitasid/nõudsid, et kirjakeeles kasutataks rohkem idamurdeid). Olukorra stabiliseeris Lönnrot => lähtus traditsioonilisest lääne alusest, rikastas keelt idasoome ainese ja uudissõnadega. Tõsiselt sai soome kirjandus arenema hakata rööbiti poliitilise ja majandusliku tõusuga 1860ndatel. Turu ja Helsingi romantism oli põhiliselt rootsikeelne. 1860ndatel aastatel jõudis järg soomekeelse kirjanduse kätte. Rühm lüürikuid: (Ahlqvist Oksanen, Krohn Suonio), Gummeruse ja Kivi teostega algas soomekeelne proosa. Sajandi lõpupoole elavnes kirjanduselu veelgi => hakkas ilmnema uute euroopalike ideede mõju. Esmalt darvinism ja usukriitika. Noorsoomlaste häälekandjad ,,Päivälehti" ja ,,Nuori Suomi", mille kaastöölised kuulusid mitteametlikku perekonnaringi ,,Järnfeltide kooli", selles ringis kasvas soome realismi tuumik. Tasapisi sündis Soome Kirjanike Liit 1897
erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod - Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid - Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; - Väärtustab suuri rahvaluulekogusid - Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivistmist - Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn Folklore Fellows Rahvusvaheline uurijavõrgustik Folklore Fellows Asutajad 1907. a, Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) Väljaannete sari FF Communications (=FFC) Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: - Rahvaluule/folkloor – folkloristika - Muinasteadus – arheoloogia
Nii sündis noor eesti kultuur suures osas saksa massikultuuri eeskujude najal. Ometi oli juba 1838.a. asutatud akadeemilise Eesti Õpetatud Seltsi asutamisprogrammis maarahva kultuuri kogumine tähtsal kohal. Aastal 1888 Jakob Hurda alustatud töö Eesti rahvaluule kogumisel ja talletamisel lõi pikemas perspektiivis vaadatuna aluse Eesti vanema suulise pärandi kirjalikule säilitamisele. Siin olid tema töö peamisteks innustajateks soomlane Julius Krohn, kes ise Soome kultuuris sama tööd oli tegemas, ning eesti soost kooliõpetajad Eesti- ja Liivimaa erinevatest paikadest. Organisatsiooniliselt toetas pärandi kogumise suurtööd kõige enam Eesti Kirjameeste Selts (loodi 1871), laulumänguselts Vanemuine (1865), Eesti Aleksandrikooli Komitee (1868) ja Eesti Põllumeeste Selts (1870). Suur tähtsus rahva muistsete tekstide koguma innustamisel oli ajalehel "Postimees", kes Jakob Hurda kogumisülevaateid ja -üleskutseid igakuiselt avaldas.
Realism • Soome realism sai alguse 1870ndatel, kui algasid suured muutused ühiskonnas, hakkas välja arenema tööstus(puidutööstus, kuid sh ka põllumajandus). Sellega seoses kerkisis esile ka sotsiaalsed ebakohad, millele realism teravalt osutas. • Kultuuri poole pealt kerkis esile esimene soome keelse hariduse saanud põlvkond, kes hakkas ellu viima Snellmani programmi ja nõudma soome keelele täielikke õigusi. • Rahvuslike probleemide asemel ühiskondlikud probleemid • Inspiratsioon põhjamaade kirjanikelt, nt Ibsen ka vene realism • Juhani Aho sõnul oli eesmärgiks eelkõige kujutadada tõsiolusid Minna Canth(1844-1897) • Jyväskylä seminari lektori abikaasa, kes pärast mehe surma kolis kodulinna Kuopiosse ja võttis üle vanemate lõngapoe, et sellega elatada ennast ja oma 7 last. • “Murdvargus”, “töömehe naine”, “”Hanna”, “Vaene rahvas”, “Kirikuõpetaja perekond”, “Sylvi”, “Anna-Liis...
R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Kolm geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet: 1. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; 2. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; 3. Eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed. Selle uurimissuuna esindajad on näiteks Kaarle Krohn, Walter Anderson 18. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga
17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid *Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist *Meetordi põhiseisukohas sõnastad Kaarle Krohn 18. Kuidas toimib W. Andresoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Iga jutustaja on kuulnud mõnda muinasjuttu või naljandit või legendi oma eelkäijalt mitte üks, vaid mitu korda, ta on kuulnud seda mitte ühelt, aga tervelt realt jutustajatelt ja erinevates redaktsioonides. 19. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
ajaloo kontekstis; 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; – Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; – Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn – vt Die Folkloris2sche Arbeitsmethode (1926); Esindajad: Kaarle Krohn (Soome), Axel Olrik (Taani), Carl Wilhelm von Sydow (Rootsi), Moltke Moe (Norra) ja Johannes Bolte (Saksamaa) 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia);
2008 Ybbes=kirjanik; komissar; Putanelli Bogusùaw Shaeffer Loojang 2009 Cosme McMoon Peter Quilter Hiilgav! 2010 Semjon Pantelejevits Jepihhodov Anton Tsehhov Kirsiaed 2010 osatäitja Siim Nurklik Kas ma olen nüüd elus 2011 Antonio William Shakespeare Võlanõudjad ROLLID MUJAL JA TUNNUSTUSED ROLLID VANEMUISES · Felix Humble (Charlotte Jones "Mesimees", 2002) · Vile (Katja Krohn "Suur kuri hunt", 2005) · Denis Diderot (Eric Emmanuel Schmitt "Vabamõtleja", 2006) · Ruts Bauman (Andrus Kivirähk "Teatriparadiis", 2006) ROLLID MUJAL · Mees "Ürgmees" (Komöödiateater, 2004) · Eduard Wiiralt "Põrguvärk" (MTÜ R.A.A.M, 2005) · Isa "Isa" etendus koos Alo Kõrvega (Komöödia, 2010) MUUD ROLLID · Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), · "Õhtueine Emmauses" (1999), · "Linnud" (2001),
Narratoloogiline areng peaks olema üsna lineaarne. Ontoloogiliselt ei eristata etappe, kas kõigepealt luuakse maailm või inimene või midagi muud... Narratiiv võib olla lineaarne, aga võib olla ka harudega: Müteem (motiiv). Mingi kobar. Läänemeresoome loomislugu: Omajagu läbikirjutatud teema. Põhilised orientiirid. Algab Lönnroti "Kalevalast". Uskus et munastloomine on indo-germaani loomislugu, mis on levinud üle Euroopa ja Aasia (Euraasia). Kaarle Krohn 1903 "Kalevalan Runouden Historia". Lahatakse väga põhjalikult seda loomislugu. Tsiteeris ka eesti keelest. Võrdleb erinevaid versioone, kuna karjala ja ingeri versioonides on tegemist veelindudega ja munad munetakse mätastele. Meenutab kaugemaid soome-ugri müüte. Enn Haabsaar arvab, et see ongi üks sama lugu. 1932 avaldab Krohn veel ühe raamatu. Krohn arvas, et see on skemaatiline algversioon, kõik teised versioonid on selle töötlused... Hiljem on see Krohni idee kõrvale pandud.
sagedamini mainitud kalaliik. Orjuslauludes võrreldakse mõisast pääsemist haugi hammaste vahelt pääsemisega. Võrdlus on tabav mõlemad on pea võimatud. Haugi nõelteravatest hammastest saab kandlele pulki, naelu, kandlelaudu, külgi vm, nii nagu lõhe lõualuust kandlele kaared või karp (laulutüüp «Kannel»). Tegemist on poeetilise võrdluspildiga, selgitab Kaarle Krohn: «Kandle osasid ei ole reaalselt nii mõeldudki, et need kala luust ja inimese juustest oleksid tehtud. Mõte on nii sündinud, et kandle karpi (kaant) on võrreldud lõhe lõualuuga, selle naelu haugi hammastega ja keeli neiu (laulja oma?) juustega.». MariAnn Remmel on hiiepärimuse analüüsimisel tähelepanu juhtinud huvitavale teabele haugi seosest hiiega. Kõne all on üks pühä paik, palvepaik,
Geograafilis-ajaloolise meetodi abil uuriti tekstide levikut, arvestamata inimeste jm. pärimuse levikutingimusi mõjutavate tegurite osalust. Eesmärk on välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed. Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid. Võrreldakse erinevaid rahvaluule pala variatsioone, et selgitada välja algupärane tekst ja selle asukoht. Väärtustab suuri rahvaluulekogusid. Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson. Julius Krohn. 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Iseseisvus Herderi ideedega 1770ndatel aastatel. Välitöödega alustati 19. sajandil. Huvi folkloori lugude vastu: vennad Grimmid. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine: rahvaluule/folkloor folkloristika, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus, etnograafia (etnoloogia).
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid:
asutajatest. 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajalooline meetodi(e. Soome meetod) põhimõtted on nt: uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid, eesmärk on selgitada välja tekstide algupära, genees ja levikuteed, väärtustab suuri rahvaluulekogusid, on mõjutatud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast. Selle meetodi esindajad: Kaarle Krohn, Axel Olrik 19. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? See toimus 20.sajandi alguses; Toimus teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine. Eraldi hakkasid seisma rahvaluule/folkloor, muinasteadus arheoloogia, rahvateadus etnograafia/loogia. Asutati Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool 1919. aastal Tartu ülikoolis ja esimesteks professoriteks olid Walter Anderson ja M. J. Eisen. 20
ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Geograafilis-ajaloolise uurimissuuna esindaja oli Walter Anderson. See suund tunneb huvi tekstide päritolu ja ajas muutumiste kohta. Oluline on tekstide võrdlemine ning neis sarnasuste leidmine – kuidas osade lugude tuum püsib ajas sama, aga mõned muutuvad sootuks. Sellele meetodile on oluline ka tekstide rohkus, et oleks, mida võrrelda ning aja ja rahavaste seas kulgemise mõju uurida. Esindajaid: Anderson, K. Krohn. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Toimus 19.saj teisel poolel, tekkis huvi rahvaluule enese vastu (Hurt), Eiseni mõiste rahvaluule, rahvaluule kogumine ja väärtustamine, väljaannete publitseerimine. Erinevad meetodid ja koolkonnad. Joonistusid välja teadusharude vahelised piirid. 21. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Oli TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor
Geograafilis-ajalooline meetod uurib tekstide muutumist ajas ja nende päritolu ning seost piirkonnaga kust tekst pärit on. Tekste võrreldakse omavahel ja jälgitakse ühe teksti teisenemist läbi aja. Selleks on oluline välja selgitada teksti algupära ja ühe teksti teisenenud versioonid. Mida rohkem on materjali seda täpsemad on uurimistulemused. Selline uurimine on mõjutusi saanud evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast, positivismist. Kaarle Krohn (sõnastas põhiseisukohad). Walter Anderson. 20. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? 20. saj. Teadusharude vahele tekkis täpsem piir, kujunesid eraldiseisvad suunad nagu folkloristika, arheoloogia, etnograafia (varasema segunenud ja üldisema asemele). 1919 asutati Tartu ülikoolis Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professorid Walter Anderson ja M.J Eisen). 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv – ERMi
jalg ei olnud astunud. Mööbeliesemetest on seal: riidekapp, voodid, kummut nipsasjakestega, Annette Adelheidi ja Tartu kooliõpetaja Gustav Blumbergi laulatuse laululeht roosal siidipaelal ja tütretütre Alice Blumbretgi foto. Arvatavasti mahtus siia kunagi ka lapsehäll või voodike. 11 SÖÖGITUBA JA KÖÖK Söögitoas on koos Kreutzwaldiga leiba murdnud kõik need, kes Võru kaugeks ei pidanud, et Lauluisaga kohtuda: E. Lönnrot, J. Krohn, Y. S. Yrjö-Koskinen, L. Koidula, J. Hurt, J. Köler, C. E. v. Baer, C. Reinthal, F. J. Wiedemann, G. Schultz-Bertram, W. Schultz, E. Sachssendahl ja mitmed teised tolle aja kultuuri- ja teaduseinimesed. Praegu on laud kaetud kahele, otsekui majja oleks jäänud vaid vanapaar: noorem tütar, papa lemmiklaps Marie Ottilie puhkab Võru surnuaial, vanem tütar on abiellunud ja elab Tartus, poeg Alexis õpib Peterburi Tehnoloogia Instituudis. Kella alla on paigutatud
1898); Meetodid ja koolkonnad Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn. Loodi ka rahvusvaheline uurijavõrgustik: Folklore Fellows. Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. Walter Anderson (1885-1962)
20. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. • Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod; o – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed; o – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson 21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine • Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; – Rahvaluule/folkloor – folkloristika; – Muinasteadus – arheoloogia; – Rahvateadus (vrd sks Volkskunde) – etnograafia (etnoloogia);
- Range meetodina välistab sarnaste tekstide juhuslikud ja meelevaldsed seostamised Uurimismeetod ei arvestanud inimese kohalolekut ning uuris vaid kirja pandud tekstse. Folklore Fellows (1910): www.folklorefellows.fi - FFC-FF Commumications www.folklorefellows.fi/comm/comm.html - ATU Igal muinasjutul on oma tüübinumber. Viimati täiendas Hans-Jörg Uther 2004. aastal. Esimene kataloog 1910. aastal. Antti Aarne ,,Verzeichnis der Märchentypen". Kaarle Krohn (1863-1933): - 1888 doktorikraad - 1898st Helsingi Ülikooli professor - 1903 Kalevala laulude algupärast - 1918 Kalevalankysymyksiä uurib Kalevala laulude algupära. Saab laule juurde ning tulemused on teised. - 1926 Die Folkloristiche Arbeitsmethode kirjeldab Soome koolkonda (kuidas teha, miks teha?) Axel Olrik (1864-1917): - Muinasjutu eepilised seadused muinasjutu kompositsiooni reeglid (1908) kehtivad
5.3 Sarah Brown Alberta West 3.99 Lisa DeCherney Ontario Ontario 0.99 Carl Jackson Northwest Territories Northwest Territories 36.61 Carl Jackson Northwest Territories Northwest Territories 5.03 Michael Dominguez Ontario Ontario 0.49 David Smith Ontario Ontario 1.56 David Smith Ontario Ontario 24.49 Juliana Krohn Yukon Yukon 8.99 Juliana Krohn Yukon Yukon 19.99 Angele Hood British Columbia West 6.25 Robert Marley Ontario Ontario 5.47 John Lee Manitoba Prarie 4.57 John Lee Manitoba Prarie 51.94 John Lee Manitoba Prarie 14.36 Jason Fortune Alberta West 2.5 Jason Fortune Alberta West 4
annaabi.ee 
