Robert Schumann & Franz Schubert Schumann: Saksa romantik, helilooja ja muusikakriitik. Esimesed teosed valmisid 7-aastaselt mängis klaverit, käe vigastuse tõttu pidi loobuma muusiku karjäärist hakkas tegema heliloomingu ja muusika kritiseerimisega. Muusika: rõõmus ja elujaatav, palju kontraste ja tormakust, eredad karakterid, ebatavalised rütmimustrid. Enamik loomingust on programmiline – instrumentaalmuusika, millele on lisatud lühike sõnaline seletus sisu paremaks mõistmiseks. Väljapaistvama osa loomingust moodustavad klaveriteosed ja soololaulud. Klaverisaated olid muusikaliselt iseseisvad ja tehniliselt nõudlikud. Tuntumad teosed: 1. Klaveripalade tsükkel „Karneval“ 2
kodakondust saab taotleda ja sellega kaasnevad vaid seaduslikud kohustused, rahvust sa ei saa valida, rahvus pärandatakse sulle kaasa sünnist ja see areneb välja kasvades ja õppides. Kui hakata vaatama tänapäeva olukorda siis inimesed väga ei hinda neid väärtusi. N.ö "halli passi" inimesed nõuavad igasuguseid õigusi ja vaidlevad kõigega mis on esmatähtis, alustades riigikeele õppimis suutmatusest, lõpetades kõige kritiseerimisega. Sellised inimesed ei ühenda ühiskonda vaid omamoodi kahjustavad seda ja tekitavad vaenu ka nende vastu kes on võtnud enda kohustuseks harida ennast kultuurselt. Taolise mõtteviisiga inimesi kes ainult tahavad endale õigusi ja ei üritagi kuuluda rahvusesse ei saa kutsuda ühiskonna ühendajateks. Rahvus on siiski see mis ühendab inimesi omavahel ja kodakondsus ei ole sama vääriline vaid on üks dokument mis annab sulle seadusliku kaitse.
Aastal alguse saanud Prantsuse revolutsioonile. Konservatiivse hoiaku võtsid need ühiskonnakihid, kes kaitsesid vanu seisuslikke huve ja kartsid kaotada oma eesõigusi. Viini kongress lähtus oma otsustes täielikult konservatiivsetest põhimõtetest. See hoiak jäi Euroopa poliitikas valdavakd kuni 19. sajandi keskpaigani. Konservatismi isaks peetakse 18. sajandi iiri poliitikut Edmund Burke'i, kes sai kuulsaks Prantsuse revolutsiooni kritiseerimisega. Reforme, mis on tõesti õigustatud ja vajalikud, tuleb teha tasapisi seaduslikes raamides. Itaalias tegutsenud katoliiklik riigimees ja filosoof Joseph de Maistre kaasmõtlejaid, kes pooldasid revolutsioonieelse korra täielikku taastamist, hakatigi seetõttu nimetama reaktsioonilisteks konservatiivideks. Ühiskonnas toimuvad muutused ei saa tuleneda altpoolt, lihtrahvalt, vaid ainult ülevalt, sest kõigi seaduste allikas on kuningas. Alalhoidlikke seisukohti
Revolutsioonilised voolud, mis taotlesid revolutsioonilisel teel õiglase ühiskonna rajamist; Reformistlikud voolud, mis panid pearõhu tööliste olukorra parandamisele kapitalismi tingimustes ja nihutasid sotsialistliku ühiskonna rajamise kaugemasse tulevikku. Marksism Marksism ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks. Marksism tegeles kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, aga ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Marksismi liikumise pooldajaid hakati kutsuma kommunistideks. Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass
Avameelsus meeldib avalikkusele. Eksimine on inimlik ja kui oma eksimusi tunnistada, siis antakse need andeks. Aga inimene, kes jääb vahele valetamisega, (sellele jääb vassija märk pikaks ajaks külge. (Hundimägi, 2004 Ei tohi karta ajakirjanikuga kohtuda. Enamasti tuleks proovida kohtuda näost näkku, sest ajakirjanikule oma advokaadi või PR-esindaja kutsumine on nagu punane rätik härjale. ((A.Laaneots 2013 Raul Kalev on öelnud, et tuleb olla väga ettevaatlik meedia kritiseerimisega. Kindlasti teeb ka meedia vigu, kuid tema süüdistamine ei ole hea vasturelv rünnakute tõrjumiseks. ,,Kõige suurem viga on see, kui ettevõtja hakkab taustatööd tegemata ajakirjanikule vastu (tulistama." (Hundimägi, 2004 Ei tohi otsida patuoinast. Ettevõtte juht ei saa ajakirjanikuga suheldes lükata süüd PR- esindajale ja teha teda patuoinaks. See kahandab organisatsiooni mainet. Ajakirjanik ei võta (enam ettevõtet tõsiselt. (Hundimägi, 2004
See on töö kus kritiseeritakse tervet riigiaparaati, kus seatakse üles põhimõtted jne. Seda tööd peab tõsiselt tegema, keegi peab parlamendi liikmetest eelarve põhjalikult läbi arutama, läbi uurima. Seda ei ole meil aga tehtud. Mina, kui eelarvekomisjoni esimees palun nüüd arvesse võtta, et minu kõne on võrdlemisi pealiskaudne, olin selle eelarve arutamise juures rohkem nii-öelda tehnilise tööga kui selle eelarve sisulise kritiseerimisega tegev, mille tõttu ka need küsimused , mis ma siis nüüd üles tõstan , võivad olla pealiskaudsed." ,,Paar nädalat enne 1. detsembrit 1924 oligi valitsus sunnitud esinema Riigikogu ees nõudmisega saada krediiti sõjaväele 48 ja poole miljoni marga suuruses summas" ,,Aga see raha pundus. Riigikogu ja vabariik andsid Laidonerile suured volitused, ta määrati ülemjuhtajaks. ,, 1 detsembril tuli kokku Riigikogu ning Laidoner esines seal oma teadaandega
toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist. 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231 Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud lisaväärtusteoorial ning kapitalistide monopoolsel tootmisvahendite omandusel. Kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusele, kuidas saab sellises olukorras tekkida kasum, küsib Marx
1.9 Vea põhjus kehv teeninduse korraldus · vabanda kliendi ees ja ütle, mida saad teha vea parandamiseks · kuula klient lõpuni ja keskendu probleemile või veale · ole empaatiline ja anna tunda, et mõistad klienti · ära halvusta ega süüdista oma firmat ega selle juhte kliendi ees · kui klient soovib, anna talle võimalus kaebuse esitamiseks · teadvusta juhtkonda veast ja taotle tervikprintsiibist lähtuvat teeninduse korraldamist · ära piirdu vaid kritiseerimisega, vaid tee oma ettepanekud teeninduse parendamiseks ja vigade vältimiseks · Klient on purjus: · tee mida saad, selleks, et toimetada klient koju (takso tellida), hotellituppa juhatada vms · kui klient on niivõrd purjus, et see segab teenindamist, siis pöördu turvamehe poole ja ära hakka ise purjus kliendiga kemplema · vajadusel helista politseisse või turvafirmasse 1.10 Klient lööb külge · täna komplimendi eest tagasihoidlikult
Nixonile sai ja mitmed välispoliitilised apsud. 1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas SISEPOLIITIKA tegelikkuses aga saatuslikuks hoopis see, et ta kujunenud välja Hrustsovi vastane opositsioon, kes: · oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ütitas asja uurimist kinni mätsida ja takistada. ametnikkonnas· kartis oma privileegide piiramist Hrustsovi poolt· polnud nõus Stalini kritiseerimisega. 1974.a. 9.augustil astus Nixon ametist ise tagasi 1964.a. oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre; Hrustsov tagandati ja saadeti (muidu oleks tagandatud) pensionile. 1960ndatel noorsoomäss (kogu läänemaailmas Breznev(1964-1982) tervikuna): Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine
E pilab loodust, elutarkust, raamatutarkust, dogmasid, teolooge, stoitsistlikke filosoofe, elukauget teadust. Naerab välja inimalpusi: pühakujude ja ikoonide kummardamise, tiitlite ja seisustega edvistamise, dogmaatika ja fanatismi, pedantluse, vassivad- valetavad ärimehed, juristid, mungad, paavsitd ja piiskopid nende ahnuse pärast, pimeda ebausu ja poliitikute kisklemise. Thomas More - Erasmuse mõttekaaslane ja sõber "Utoopia" - kõrvuti reaalse tegelikkuse kritiseerimisega peegeldasid utoopiad ideaalseid kujutelmi inimelu võimalikust korraldusest. "on topos" - kreeka keeles `ei-koht', s.o koht, mida ei ole. Sellest alates kasutatakse utoopilist teostamatu unistuse ja ebatõenäolisuse iseloomustamiseks. Siiski teab M, et need unistused ei täitu. Niccolo Machiavelli - itaallane traktaat "Valitseja" - täiuslik valitseja peab rahvast tundes riiki juhtima ja võimu
kirjavahetust, aidates teda ka majanduslikult. 1870. aastal asus Engels lõplikult Londoni. Ta võttis koos Marxiga osa I Internatsionaali asutamisest ja juhtimisest. Pärast Marxi surma viimistles ja avaldas Engels "Kapitali" II ja III köite. Marksismi olemus Tinglikult võib marksismi pidada sotsialismiõpetusesks, mis hakkas kujunema 19. sajandi keskpaigas, jagunedes siis omakorda kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. K.Marxi ja F.Engelsi üheskoos valminud teos "Kommunistliku partei manifest" pidi taolist ühest ühiskonnast teise liikumist kiirendama kutsus kõigi maade proretaarlasi ühinema. (See manifest on kahe suure jaotise vahelüliks). Kapitalistlik ühiskond ühiskond, kus toimub töölisklassi ärakasutamine/ kurnamine. Marxi säärane töölisklassi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteooria ja
8.2. Minu nägemus teosest Tõesti on seal kirjeldatud palju külaelust, Anna ja Villu suhe on ka väga romaaniline, kuid minu arvates on see pigem kurb kui lõbus, sest inimesed olid nii tagasihoidlikud, et nad ei julgenud isegi oma tundeid avaldada. Mulle meeldib selle teose puhul see, et selles räägitakse eesti elust enne I Maailmasõda, millest mina just palju ei tea, lisaks on huvitav lugeda seda ka A. H. Tammsaare.poolse kritiseerimisega. Mulle ei meeldinud see, et enamasti oli nende tegelaste lahenduseks probleemide eest põgenemine (Villu enesetapp, Anna tahtis linna tagasi minna). 9. Aita õpetajat Kuidas kaotas Villu oma silma, kumma ja kas ta süüdistas kedagi selles, keda ? 10. Aita iseennast kirjandi kirjutamisel "Inimene pole võitnud midagi, kui ta pole võitnud iseennast" (A. H. Tammsaare "Kõrboja "Inimene pole võitnud midagi, kui ta pole võitnud iseennast" (A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees" põhjal)
haritlaste eiramine, ropp kõnepruuk ja mitmed välispoliitilised apsud (näiteks ÜRO Peaassambleel esinedes tagus ta kingaga vastu kõnepulti, et oma sõnadele suuremat kaalu anda). 1960-ndate aastate alguseks oli NSV Liidu kõrgema juhtkonna hulgas kujunenud välja Hrustsovi vastane opositsioon, kes: · oli rahulolematu pidevate reorganiseerimistega ametnikkonnas · kartis oma privileegide piiramist Hrustsovi poolt · polnud nõus Stalini kritiseerimisega 1964.a. oktoobris toimus NSV Liidu kõrgemas juhtkonnas veretu riigipööre; Hrustsov tagandati ja saadeti pensionile. Peep Reimer 1.3. NSV Liit L.Breznevi ajal (1964.a.-1982.a.): · NSV Liit 1960-ndate aastate teisel poolel: Pärast Hrustsovi tagandamist 1964.a. oli võim esialgu koondunud triumviraadi kätte: · L.Breznev NLKP Keskkomitee 1.sekretär (1966.aastast peasekretär) · A
kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis. Kommunismi algus Et rääkida kommunismist tuleb alustada hoopis marksimi lahti seletamisega. Marksismile pani aluse Karl Marx. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Ühest ühiskonnast teise liikumist pidi kiirendama Marxi ja Engelsi koostöös valminud "Kommunistliku partei manifest", mis kutsus kõigi maade proletaarlasi ühinema. Seda manifest võib niisiis pidada kahe suure jaotise vahelüliks. Kapitalistlik ühiskond see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja arendatud
Aasta, millal Hrustsov viimast korda isikukultuse küsimuse jõuliselt päevakorrale tõstis. Viis välja selleni, et Stalin, kes tolle ajani oli lebanud mauseleumis Lenini kõrval, viidi öösel ära ning maeti Kremli müüri äärde. Seda tehti siis sellepärast, et 1961. aastaks oli Hrustsovi populaarsus ühiskonnas langema hakanud. Kõik suured üritused, millega ta välja oli tulnud, olid 60ndate aastate alguses selgelt ebaõnnestumise märgil. Jõulise kritiseerimisega lootis Hrustsov oma positsioone parandada. Rehabiliteerimine · Rehabiliteerimise mõiste nõukogude ühiskonnas · Repressiivpoliitika teisenemine · GULAGi süsteemi järk-järguline likvideerimine · Represseeritud rahvaste rehabiliteerimine · Kriminaalseadusandluse uuendamine Mingil moel heastada nende inimeste positsioon, kes olid kannatada saanud. Nii elavad kui surnud. Samas tuleb kohe rõhutada seda, et päevakorral ei olnud mitte mingil ajal totaalne
Enamasti uuritakse tänapäeva demokraatlikke ühiskondi, Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat: o Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit poliitiline, majanduslik, vaimueliit. Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti nende kahe jõu vastandab jõud, tegelevad tihti võimu kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid. Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev: poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste tegemiseks hüvist. Charles Mills'i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim
tänapäevani. Hiljem saab populaarseks ka rikaste seas. Pantomiim Tipp aeg oli 1.saj eKr, mida peetakse ühtlasi ka Rooma kuldajaks. Näitlejad ei olnud mitte ainult Roomlased vaid oli ka palju võõramaalasi. Näitlejateks olid alamklassi esindajad, näiteks vabaks lastud orjad. Omaette staarid olid pantomiiminäitlejad keda tihti peale segaduse vältimiseks maalt pagendati, kuid kes rahva tungival nõudmisel olid sunnitud siiski tagasi kutsuma. Algkristlased tegelesid aktiivselt nende kritiseerimisega, kuna pantomiiminäitlejad olid enamasti ebatsensuursed. Tuntmad pantomiimid asutasid ka pantomiimikoole, mis püsisid aktiivselt üsna kaua. Neis koolides valitses karm distsipliin, isegi võiks tuua paralleele gladiaatorite treenimisega, seda muidu pehmes vormis. Õpilasi hakkati kasvatama väiksest lapsepõlvest peale ning poisslapsed enamasti kastreerti, eesmärgil, et säiliks painduvus. Juhtivaks motoks oli pühendumine. Pantomiimi põhiomadusteks oli
Juhtivaks žanriks oli tollal aga ikkagi luule. Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia. Inimesed kirjutavad palju kirju (Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt romaanikirjanikud aga ka filosoofid. KOHUSTUSLIK KIRJANDUS: 1. Henry Fielding „Tom Jones“ 2. 1 kiriromaan 3. Romantilist luulet - Kiets, Schelling, Byron, Novalis, Schelly 4. François-René de Chateaubriand „René“ – rom.teos 5
stiil, tugineb kunagisele eeposele. Sündmused lähevad punksti A punkti B. Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu (,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda). Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja. Idamaine jutt sobis hästi tema vaadetega. Tol ajal polnud keegi määratlenud, milline romaan olema peab. Järgis idamaise jutu struktuuri. Saatus pillutab tegelast sinna ja
Looduskeskkond on kõigest inimetegevuse areen. Looja Blache. Kultuurigeograafia areng ja inimesed: Sauer- kultuurigeole alusepanija (,,The morphology of landscape" 1925). Ta soovitas võtta geog. uurmise objektiks kultuurimaastiku, mida inimene oma tegevusega ümber kujundab. Keskenduda tuleb eelkõige ajaloole, kuna lühiajalised kultuuriprotsessid ei suuda maastikule uurimisväärset jälge jätta. Kogu angloameerikalik inimgeograafia tegeles kas tema teooria pooldamisega või kritiseerimisega. Hartshorne- väitis, et regioonid on niivõrd omapärased, et neid ei õnnestu omavahel võrrelda ega nähtusi üldistada ning seetõttu on geograafia pigem kunst kui teadus. Edaspidi eesotsas Hägerstrandi, Bunge ja Seattlei koolkonnaga püüti geograafiat matematiseerida- kvantitatiivne revolutsioon. Humanistlik suund- tekkis 1970 a. Eesotsas Tuani, Relphi ja Lowenthaliga. Niinimetatud uus kultuurigeograafia. Geograafia päästeti liigsest matematiseerimisest
Põhimõtted on sellegipoolest samad. Ka ei esitanud Frege oma süsteemi aksiomaatilisel kujul ega tuletanud kaasaegse predikaatarvutuse jaoks olulisi metateoreeme ehk süsteemi ennast, tema võimalusi ja puudujääke käsitlevaid tulemusi: nendeni jõuti alles 20. sajandi esimesel kolmandikul. Frege tähtsus ei piirdu ainult predikaatarvutuse loomisega. Peale 1879. aastat kirjutas ta sarja mõjukaid artikleid, alustades kõigepealt Boole'i kritiseerimisega (Frege ei olnud teadlik Peirce'i ja Schröderi parandustest ning täiendustest Boole'i algebrale). Frege kindel seisukoht oli, et kogu matemaatika saab taandada elementaarsetele loogikareeglitele, st loogikareeglite abil saab tuletada ükskõik millise tõese matemaatikateoreemi. Viimases osas ei olnud Fregel päriselt õigus, kuid tema seisukoha ümberlükkamiseni jõuti alles 1931. aastal Gödeli teoreemiga mittetäielikkusest. Vastandina
täidavad vajalikke ülesandeid ja seega peaks teadus neid omadusi sisaldama endas, mis esindaksid teatud funktsioone (145). Kuhni käsitluse funktsioonid. Normaalteaduse perioodid annavad võimaluse arendada teooria esoteerilisi üksikasju. Teadlased töötavad paradigma raames, teevad eksperimente ja teoreetilist tööd, et paradigma viia vastavusse tegelikkusega. Siin peavad teadlased usaldama paradigmat, et nad asjakohast tööd saaksid teha. Tegemist on pigem sidumisega, kui kritiseerimisega (146). Kui kõik teadlased oleksid ainult normaalteadlased, siis ei jõuaks paradigma edasi arendada. Paradigmal oma raamistik. Paradigma pole täiuslik. Teadusele on omane ühest paradigmast teise liikuda ehk paremusele poole liikuda. Teadmised kavavad teaduses koguaeg – rohkem ja mitmekesisemad vaatlused, mis aitavad luua uusi mõisteid jne (146-147). Lisaks funktsioonina veel see, et paradigmas pole nii täpsed, et neid saaks asendada eksplitsiitse reeglitekogumiga. Eri
15. saj lõpus muutuvad need eriti massilisteks nt türklaste ohuga võitlemiseks. Raha ei voolanud aga lihtsalt kuuriasse. Sine cura ametikoht, kus saab raha, aga tööd ei pea tegema. Preester või toomhärra peab hoolitsema koguduse hingeelu eest vahel seda kohustust aga polnud. Tihti on see olukord seotud ülikooliga, mis on üles ehitatud kirikuorganisatsioonina õppejõud on preester ilma hingehoiuülesandeta. Protestantism muidugi pingutas selle kritiseerimisega üle ja mõnitas seda ülemäära. Muretseti, kas senised kombed lunastust ikkagi tagada suudavad reformikalduvused. Toimusid mõned kloostrisisesed reformid, linnades tehti otsus võtta vaimulikkonnad enda kontrolli alla. Keskaegsetes kirikutes on palju altareid, olemas linnu, kus kahe kiriku peale kokku üle 300 altari toimus palju missasid korraga. Nende läbiviijad said vähe palka, aga neil oli ka palju vaba aega neid võeti linnaametnikeks. Seega tekkis
püüti parteide arvu vähendada nende liitmise teel. Samaaegselt leiti, et Põhiseadus vajab parandamist põllumehed soovitasid sisse seada presidendi ametikoha. See pidi tasakaalustama Riigikogu ja valitsust tülide korral. Peagi liitusid põllumeestega rahvaerakondlased, kuid sotsialistide vastuseisu tõttu jäi seaduseelnõu väljatöötamine venima. 1931.a kerkis poliitilise areenile uus jõud- Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (vapsid). Nad kogusid kiiresti populaarsust seniste parteide kritiseerimisega, süüdistades "vanu" parteisid korruptsioonis, saamahimus ja oskamatuses. Peagi oli vapsidega liitunud ca 20 000 inimest. Liikumist juhtisid Andres Larka ja Artur Sirk. Vapside survel alustati taas Põhiseaduse muutmisega. Kokku viidi aastail 1932-1934 läbi 3 rahvahääletust põhiseaduse muutmiseks: I - august 1932, hääletati Riigikogu varianti, kukkus läbi II - juuni 1933, hääletati Riigikogu parandatud varianti, kukkus taas läbi
kokkulepe, mille tsensoriks sai.. ee. Mingi lätlane. Kriitika „häbelike lätlaste“ suhtes jne. Aga ei maksa arvata, et seal oleks olnud mingid suured juhtkirjad, aga ta kasutas ära ajalehe naljalisa, kus olid pidevalt tegevad koomilised tüübid, kes omavahelistes dialoogides varjatult ja ümber nurga kritiseerisid ja ütlesid kõik vajaliku välja. Loomulikult ei tegeletud ainult baltisakslaste kritiseerimisega, vaid ikkagi teated ja nõuanded, küll jur, küll põllumajanduslik. „Lätlastel on vaja kolme asja: esiteks koole, teiseks koole ja kolmandaks koole.“ Ajaleht sai oma aja kohta ääretult populaarseks, tal oli Lätis 4000 tellijat, mis tähendab, et lugejaid oli vähemalt paarkümmend tuhat. Ajaleht oli pinnuks silmas baltisakslastele, üritasid kaikaid kodaratesse loopida. Ostis mõisa, kruntis, müüs odava raha eest maad soovida võivatele lätlastele. Juhtus nii nagu võis arvata
annaabi.ee 
