evangeelium ( 100-110 pKr). 19. Kuidas nimetatakse Uue Testamendi vanimat, II sajandist pärinevat fragmenti? Vanimaks Uue Testamendi kaanoni fragmendiks on teisest sajandist pKr pärinev käsikirjaline Kanon Muratori. 20. Millal valmis Uue Testamendi kaanon ja mida see tähendab? Kontrollküsimused kristlus II kohta: 1. Milline on kristluse tuntuima misjonäri nimi enne ja pärast pöördumist? Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus? Constantinus ja Licinius Milaanos ühine edikt, mis sai tuntuks Milaano ediktina. Toimus aastal 313. 6
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi.
Palestiinas sündis üks poiss, kelle nimeks sai Jeesus ning ta löödi risti. Kuna tema õpetused ja imeteod olid nii hämmastavad, hakkasid kõik inimesed arvama, et tegemist on messia ehk Kristusega. Inimesed arvasid, et Jeesus on Jumala poeg ning et Jeesus vabastas inimkonna nn pärispatust. Usk hakkas aina levima ja levima. Jeesuse õpilased rajasid uusi kogudusi ja niimoodi jõudis ka see usuliikumine Rooma. Roomas olid asjalood usuga natuke kehvad, sest kristlasi hakati tagakiusama. Kõik see kiusamine sõltus keisri või kohaliku omavalitsuse suhtumisest ja nende põhimõtetest. Paljud inimesed, kes olid ristiusku, said piinatud või leidsid oma loole kurva lõpu. Paljud kristlased kuulutati ka pühakuiks, nt Katariina, Georgios jne. Miks levis ristiusk? Hoolimata sellest, et kristlasi kiusati, kogus ristiusu levik hoogsust. Arvatakse, et see levis kuna selle sõnum oli lihtne. Kõik inimesed, nii vaesed, rikkad, targad
1. Miks kiusati kristlasi taga? Kristlasi kiusati taga sellepärast, et nende arvates olid kõik võrdsed. S.t , et neil polnud jumalaid, keda kummardada. 2. Mis on katakombid ja millise linnaga nad seostuvad? Katakombid on maa-alused käigud, kus tegutsesid kristlased. Katakombid olid nagu kirikud ja altarid. Katakombid on seotud tihedalt Rooma linnaga. 3.Kirleda basiilikat Basiilika sissepääs asub lääs ja altar on idas. Pealtvaates meenutab see risti. 4. Miks olid skulptuuris figuurid välistatud? Figuurid on skulptuuris välistatud sellepärast, et kristlastel polnud kedagi kujutada-kõik olid võrdsed. Kujud meenutasid neile paganat. 5. Mida tähendab väide "sai alguse sümboolika"? Väide tähendab seda, et hakkati seintele maalima kindlaid sümboleid, mis tähendasid mingit sõna. Nt: tuvi, paabulind, ankur jne. 6. Mida kujutati mosaiikidel ja seinamaaningutel? Kujutati lugusid, mis olid võetud Piiblist. 7. Mis on bütsantsi tähtsaim ehitis? (saj....
Ta rääkis, et taevariiki pääsevad vaid alandlikud ja ligimesi armastavad inimesed. Jeesuse jutustustest olid eriti vaimustuses just ühiskonna alamkihtidest pärit inimesed, sest ta rääkis, et jumalariik pidi olema avatud just viletasile ja põlatuile. Juudi preestrite ja ülikute seas tekitas kristluse levik aga rahulolematust. Usuti ka, et ristiusk on ohtlik keisrite kultusele. Ülikutele ei meeldinud ka õpetus vendlusest ja üheõiguslusest. Kristlasi loeti isegi mässulisteks, riigivastasteks. Kristlus Rooma riigis oli keelatud ning kristlasi hakati taga kiusama. Sellest hoolimata levis ristiusk kogu Rooma riigis järk-järgult edasi. Kristluse levikule aitasid kaasa ka aktiivne apostlite ehk usukuulutajate aktiivne tegevus. Kuna Rooma kasutas kristlaste suhtes vägivalda ning hukkas kristlike, levis ka märtrite ehk ristiusu nimel hukkunute kultus. Kui aga 313. aastal keiser Constantanius ristiusu legaliseeris, kasvas kristlaste
988 Venemaa ristiusustamine bütsantsi õigeusku. Bulgaariast võeti üle kaks tähestiku glagoolitsa ja kirillitsa muutus valitsevaks. Leetopiss kroonikamunk Nestor koostas ühe vanema ja tuntuma kroonika ,,Jutustus möödunud aegadest". Ristisõdade põhjused: *Võitlus lääne ja idakiriku vahel; *Euroopa feodaalid tahtsid maid; *Vaesed tahtsid paremat elu. 1095 kutsus Clermont'i kirikukogus paavst kõiki kristlasi üles uskumatuid muhameedlasi Pühalt Maalt välja ajama. I Ristisõda 1096-1099. Lotringi hertsog Gottfried Bouillonist ja Toulouse'i krahv Raymond kutsusid kokku 40000 sõdalast. Võideti Edessa, Antiookoa ja 1099 Jeruusalemm. Moodustati: Templiordu 1018 (Prantsuse); Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu 1030 (Itaalia); Teutooni ehk Saksa Ordu 1098. 1144 kaotati Edessa. II Ristisõda 1147-1149. Prantsuse kuningas Louis VII ja Saksa kuningas Konrad III.
Religioon mängib inimese elus tähtsat rolli. See mõjutab meie igapäevaseid tegevusi, kombeid ja traditsioone. Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule. See annab neile loo-tust, kui usutakse, et neid on kuuldud ja et nende soove täidetakse. Erinevatel inimestel on erinev usk. Neid on maailmas palju. Neist levinuim on Kristlus, mis jaguneb oma-korda veel erinevateks vooludeks. Kristlasi on maailmas umbes 2 miljardit. Alustame kristlastest. Ka neid on erinevaid. On kristlasi, kes usuvad oma usku tulihingeliselt, käituvad kõikide reeglite järgi ja teevad kõike, mida usund kuulutab. Kuid on ka inimesi, kes on küll kristlased, kuid ei käitu nii täpselt, reeglitesse suhtu-takse lõdvemalt. Kõik kristlased on ristitud ja kannavad kaelas keti otsas risti. Nimelt Jeesus suri ristil. Kristlased tähistavad iga aasta tema sünnipäeva 24
ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlased oleksid suutnud kaitsta oma maad siis, kui oleks olnud eestis ühtne riik, või vähemalt head kommunikatsiooni sidemed maakondade vahel. Muidugi, eestlased suutsid, üsnagi hästi kaitsta oma maad, ning seda eriti siis, kui nad ründasid omakorda kristlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama. Eestlaste oluline võit saavutati pärast Võnnu piiramist toimunud lahingus Ümera jõe ääres 1210. aastal. Kindlasti oli selles võidus oma osa ka meie sugulasrahval liivlastel, kes reeturlikult meelitasid sakslased kiirelt edasi liikuma. Nii tabaski eestlaste varitsus sakslasi täieliku üllatusena ning nende vägi purustati täielikult.
kehaliselt taevasse läinud. · Varajane areng: · Kreeka keeles (idaprovintsid) hakati Jeesust kutsuma Kristuseks (,,Salvitud") · Algul ootasid Kristuse järgijad peatsed jumalariigi saabumist maa peale (maailmalõppu), hiljem hakati uskuma, et see on taevane paradiis, kuhu lähevad usklike hinged peale surma · Hakkasid levitama oma usku ka mittejuutide seas · Juudid pidasid nende usku valeks ja kiusasid kristlasi tagant · Roomlased suhtusid esialgu sallivalt · Rändjutlustajad (apostlid) levitasid usku ( neid oli 12 tähtsamat, sh Peetrus ja Paulus) · Kristlased moodustasid kogudusi paljudes rooma riigi piirkondades · Roomlased austasid paljusid jumalaid, sh keisreid, kristlased keeldusid neile ohverdamast · Lihtrahvas süüdistas kristlasi sageli kuritegudes ja õnnetuste põhjustamises · Kristlasi kiusati taga Tooma riigis hooti taga kuni 313. a. pKr
2) Ristiusu õpetus ise põhimõte, et kõik on Jumala ees võrdsed, meeldis alamkihtidele. Jumalariik oli avatud kõikidele, mitte ainult juutidele. 3) Apostlite tegevus nad rändasid mööda riiki ringi, rääkisid usust, panid aluse ristiusukogudustele ning võitsid poolehoidjaid. 4) Levikule aitasid kaasa ka Roomas levinud usundid. Erinevad usundid olid põimunud ja peaaegu kõigis neis usuti, et elu jätkuba ka pärast füüsilist surma. Miks ikkagi hakati Roomas kristlasi taga kiusama (2 põhjust), paljud varakristlased, sh ka apostlid Peetrus ja Paulus, surid märtrisurma. 1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga
kinnitas kõrgmeister. • Tähtsuselt teine orduametnik Orduvennad ja abilised • Ordu tuumiku moodustasid rüütelvennad. • Ordusse kuulus vähesel määral ka madalamat päritolu vendi, kes sõdisid ja neid kutsuti hallmantliteks. • Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine ● Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustes.
Paljud neist olid osa võtnud ristisõjast Palestiinas ja saanud seal rohkesti lahingukogemusi. Baltimaade rahvastel niisugust sõjaväge ei olnud. Seetõttu õnnestus saksa feodaalidel liivlased ja lätlased suures osas alistada ning sundida neid ristiusku vastu võtma. Pärast seda algas Eesti alade vallutamine. Kristlaste tagakiusamine Esimene teadaolev kristlaste tagakiusamine toimus vana-roomas, kus Rooma Keiser Nero, süüdistas kristlasi Rooma suures tulekahjus, kes olid teadupärast masside seas ebapopulaarsed keisrivastasuse, elukommete ja salapäraste kogunemiste tõttu. Mitmed kristlased leidsid järgnenud tagakiusamise käigus oma otsa, nad löödi risti, hukati tuleriidal või kiskusid metsikud loomad nad tribüünil lõhki. Ohvrite arv oli suur, ka apostlid Peetrus ja Paulus tapeti just selle tagakiusamise käigus. Peetrus löödi Vatikani künkal tagurpidi risti ja Paulusel raiuti Via Ostiensise juures pea maha
detsember 37 - 9. juuni 68), Rooma keiser 54-68, Agrippina Noorema poeg, kelle lapsendas Claudius. Ta valitses pretoriaanide prefekti Burruse ja Seneca mõjuavaldusena aastani 62 kooskõlas senatiga, seejärel laskis jõukaid senaatoreid hukata ja konfiskeeris nende varandusi ning suurendas provintsidelt võetavaid makse. Nero kasutas saadud raha ehitamiseks ja vaatemängude korraldamiseks, ise ta esines teatris ja tsirkuses.64. a.süüdistas ta Rooma hiigeltulekahju pärast kristlasi ja laskis neid julmalt vaenata. 65. a. paljastati Nero vastane Piso vandenõu; Lucanus, Petronius, Seneca jm. ning teda sunniti enesetappu tegema. Kasutatud kirjandus: ''ENE'' nr. 6 lk.594 http://et.wikipedia.org/wiki/Nero Ernst Eckstein, "Nero". Ajalooline romaan. Tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2007 Pildid: 5 fakti: Nero oli lapsendatud. Ta oli Rooma keiser. Ta lasi kristlased hukata. Ta esines teatris. Ta esines tsirkuses.
sajandil kui nad lõid euroopas puruks Habsburgide väed ning vallutasid Ungari ja Serbia Osmanite riigiga liideti:Iraak,Armeenia,Gruusia,Süüria,Küpros ja kogu Afrika põhjarannik Moslemid ja kristlased 16-17.sajandil nähti türklastes peamist ohtu kristlikule euroopale. Türkalased olid moslemid ning pidasid oma usku islamit aintsaks õigeks religiooniks. Nad ei tohtind kristlastega lõppliku rahu sõlmida vaid vaherahu. Osmanite riigiga liidetud aladel elas palju kristlasi kellelt küsiti makse et saaksid jääda oma usu juurde Kristlased ei tohtind elada islami pühakodade mošeede läheduses Sõjad Ruroopas Osmanite sõjaline edu sundis Euroopas riike koostööle Türgi sõdade eesotsas seisid Veneetsia, sest sealsed kaupmehed konkureerisid türklastega vahemerel 17. sajand teisel poolel hakkasid Habsburgid plaanima ungari tagasivallutamist Pärast 20-aastase vaherahu lõppu asusid türkalased uuele pealetungile
Kristlased pidasid ristiusu levitamist paganate seas oma kohustuseks, seega ei näidanud nad välja oma vastumeelt paganate ja ebajumalate vastu. Kristlastele endile tähendas ebajumalate austamine kristlusest lahtiütlemist, seetõttu oli ka ohvrite toomine Rooma keisri altarile välistatud. Selline suhtumine aga tekitas kristlaste vastu vaenu ja pahameelt, eriti Rooma riigivõimu hulgas. Arvati, et Rooma jumalate põlgamine toob kaasa nende viha inimeste vastu, seepärast süüdistati kristlasi mitmetes loodusõnnetustes ja ootamatutes sündmustes. Rahva seas levisid kristlaste kohta erinevasd halvustavad kuulujutud, mis olid täiesti alusetud. Sellised kuulujutud tekitasid paratamatult konflikte kristlaste ja mittekristlaste vahel. Aeg-ajalt korraldati kristlaste üle ebainimlikke kohtuprotsesse, püüdes neid surmaotsusega ähvardades Rooma jumalatele ja keisrile ohverdusi tooma sundida, kuna kristlastes nähti mässuõhutamist. Esimestel sajanditel siiski
Ristiusu kirik varasel keskajal. Hilises Rooma keisririigis oli kirikul suur tähtsus. Kristlasi ühendas katoliku kirik (kreeka keeles tähendab üleüldist) algselt kogu ristirahvast hõlmav kirik; 1054.a. suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik. Kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ning paljudes küsimustes oli piiskoppidel õigus kohut mõista. Kirikust sai ka antiikkultuuri alalhoidja. Iga piirkonna kristlaste eesotsas oli piiskopp, mis tähendas järelevaatajat. Erilise tähtsuse omandas Rooma peapiiskopp, keda
· See hävis tulekahjus · Keisri ruumid olid kaetud kuldplaatidega, sellest lossi nimi · Lossi ümbermõõt oli üle 2 km · Eriti omapäraseks tegi Nero lossi see, et keisri vastuvõtusaali põranda all oli mehhanism, mis pani põranda liikuma · Nero püüdis välja paista kõigil tegevusaladel · Elu lõpul põdes ta Mania Grandiosat suurushullustust · Tema suurim kuritegu oli Rooma linna põlemapanek 64.a pKr · Esimest korda mainiti kristlasi Rooma põlenguga seotud kirjutistes · Nero süüdistas süütamises kristlasi · Nero tõugati hiljem troonilt ja tapeti ühe orja poolt · Umbes 80.a pKr valmis Colosseum kõige suurem amfiteater · Amfiteater oli ilma katuseta staadionikujuline ehitis gladiaatorite võistlusteks · Teatrietendusi antiikajal amfiteatrites ei toimunud · Colosseum mahutas u. 50 000 pealtvaatajat, oli 50 m kõrgune ja neljakorruseline · Ta oli ehitatud segastiilis:
Ristiusk Varakeskaeg · Ristiusk sündis Rooma impeeriumis. Alguses kiusati kristlasi taga, sest juudid keeldusid allumast Rooma impeeriumiga. · Katoliku kirik tahtis ühendada kõiki ristiusulisi endise impeeriumi alal · kirikust sai antiikkultuurihoidja ning püüti seda sobitada ristiusu põhitõdedega Katoliku kiriku õpetus · 381 aastal kuulutati kristus Rooma riigi usuks · patt jumalale meelevastane tegu · saatan kurjuse kehastus, oli endine ingel. Oli sõnakuulmatu ja heideti paradiisist välja. · Paradiis taevane jumalariik
jumala tunnistamine eriline. Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalaisse tekitas kristlaste vastu vaid umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Seepärast tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast katakombikirikuks
nad osalesid pidusöökidel jms. Lapsi kasvatati ja õpetati kodus isa käe all, rikkamates peredes olid koduõpetajad. 14. Kuigi kristlased moodustasid Rooma keisririigi rahvastikus väga väikese osa, oli see siiski piisavalt suur, et tekitada rahvas pahameelt, kuna kristlaste jaoks eksisteeris vaid üks ja ainus Jumal, teisi jumalaid ei olnud, see oli aga Rooma rahvale üsna vastuvõetamatu. Ka riigivõim umbusaldas kristlasi ning vahel lausa ähvardati surmaotsustega kristlasi usku pöörama. Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja võitis uusi pooldajaid. 15. Igapäevaseks riietusesemeks oli tuunika, mis meenutas kreeklaste kitooni. Pidulikuks pealisrõivaks oli tooga, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju
aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku kirik vaatles neid kui „õigeid“ kristlasi, kes väärisid toetust võitluses väärõpetuse tunnistajatega. 3.Nimetage Frangi riigi valitseja, kes mõjutas enim riigi sisepoliitikat. Põhjendage oma valikut. Chlodovech, kuna ta võttis 496. aastal vastu ristiusu, kuulutas pariisi pealinnaks ja muutis kuninga võimu päritavaks. 4.Mis on 732. aastal toimunud Poitiers` lahingu ajalooline tähtsus? Selle lahingu võitsid Karl Martelli väed ja alistaisd araablased. Kalifaat oli leidnud endale väärilise vastase ja aarablaste võimu
Keskajal oli kirik kõige tähtsam organisatsioon Euroopas. Arvan et ilma kirikuta ei oleks Euroopas kunst ja teadus nii kõrgel tasemel. Keskaja talupoeg uskus vähem jumalasse kui linnaelanik, kuna talupoja elu sõltus loodusest. Linnas oli kirikute mõju suurem, kuna seal polnud vanad rahvauskumused kasutusel ja seal oli suurem hulk kirikuid ja kloostreid. Gildidel ja tsufntidel olid oma kaitsepühakud. Ketseriteks nimetati saatana poolt eksiteele viidud kristlasi, neid leidus nii talupoegade, linnaelanike kui ka aadlike ja vaimulike seas. Neid kiusati taga, kuna kirikute juhtidele ei meeldinud eriarvamused nende usust. 13. sajandil moodustati eriline amet inkvisitsioon, ketserite karistamiseks. Kui ketserid ei loobunud eriarvamusest, põletati nad tuleriidal. Kiriku peamine eesmärk oli ühendada Euroopa riike, mis koosnesid piiskopkondadest. Regulaarselt peeti jumalateenistusi, kus rahvale õpetati
näiteks Aasia elevandid, erinevad leopardid, metskitsed ja metssead. · Kõige suurem rahvuspark Sri Lankal on Wilpattu rahvuspark, kus elutseb palju veelinde. · Saarel on 103 jõge , millest kõige pikem on Mahaweli jõgi, mis on 335 km pikk. · Kõrgeim kosk on Bambarakanda kosk mis on 263 meetrit kõrge. Sri Lanka rahvastik · Saarel elab 21 miljonit elanikku. · Põhiline usund on budism, aga on ka hinduiste moslemeid ja kristlasi. · Saare pealinnaks on Sri Jayewardenepura Kotte, aga kõige rohkem elanikke on Colombos, kus elab umbes 1 miljon inimest. · Sri Lanka elanike arv on viimastel aastatel olnud tõusuteel Sri Lanka majandus · Enamus Sri Lanka inimestest töötab istandustes.
Aga Jeruusalemmlaste hulgas oli ka välisjuute, kes alaliselt elasid väljaspool Iisraeli piire diasporaas. Kristlaste tagakiusamised algasid peatselt. Pärast Jeesuse ristilöömist visati kividega surnuks Stefanus, hukati Jakoobus, Johannese vend jne. Paulus tapeti pärimuste järgi Roomas 64. a. Tagakiusatud õpilased põgenesid Jeruusalemmast, viies kaasa oma õpetuse (evangelion). Rooma väed vallutasid Jeruusalemma 70.a. kui juudid tõstsid mässu roomlaste vastu Rooma riik pidas kristlasi ateistideks, sest kristlased ei nõustunud riiki poolt määratud sunniviisilise keisrikultuse või jumalateenistusega, ka polnud neil roomlaste meelest konkreetset jumalat ega isegi preesterkonda ja templeid jumalateenistusrongkäigu 7 korraldamiseks. Keiser Domitianuse ajal üritas riik ristikogudust täielikult hävitada: iga "secta christianorumi" liige tuli tappa. Paarkümmend aastat hiljem keiser Traianuse ajal
Kui teiste usundite järgijad tunnistasid ka muude jumalate olemasolu ja suhtusid nendesse austusega, siis kristlaste silmis olid need vaid ebajumalad ja nende austamine põlastusväärne. Kristlased näitasid seda põlgust välja, levitades ristiusku paganate hulgas. Halvustav suhtumine teistesse jumalaisse tekitas kristlaste vastu vaid umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Olid nad ju oma suhtumisega pahandanud jumalaid. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Ristiusu levik
maa jagati läänideks ning esimeseks senjööriks oli Jeruusalemma kuningas. Maavalduste kaitsmiseks loodi kolm vaimulikku rüütliordut: Templiordu, Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu. Ordudesse kuulusid paljud kaitsetud mungad kui ka rüütlid juhtisid suurmeistrid ning need allusid otse paavstile, kohalikest kohapealsetest võimudest sõltumata. Orduvennad andsid nii mungavande, kui ka tõotuse võidelda relvaga kristlasi ohustavate tegurite vastu. See vallutus aga Islamimaid eriti ei kõigutanud. Neid huvitas rohkem Konstantinoopol, kui Jeruusalemm. Kahjuks ei osanud kristlased seda ära kasutada. Ristisõdijate strateegilised vead suurendasid vaenu enda vastu ja see viis Edessa kaotamiseni aastal 1144. I Ristisõjas oli nii õnnestumisi, kui ka ebaõnnestumisi. Uusi vallutatud alasid aga ka kaotati neid. Hoolimata mõningatest äpardumistest ja mitteõnnestunud
2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Rahvastiku püramiid Rahvused, keeled, usundid Rahvused 90% inimestest on araablased. 10% inimestest on afro- aasialased. Keeled Saudi- Araabias on ametlikuks keeleks araabia keel. Inglise keelt räägitakse äriringkondades. Usundid Ligi 96% riigi elanikkonaast on Saudi- Araabias islamiusulised. Kristlasi on 3,5% elanikkonnast ja hinduismi on 0,6% elanikkonnast. Iive Saudi- Araabia elanikkonda iseloomustab rahvaarvu kasvu ülespoole 2% . Migratsioon Rändesaldo on -6,82 / 1000 rahvastikust. Emigrante on rohkem, kui imigrante. Suuremad linnad Riyadh- rahvaarv 4 700 000 Jeddah- rahvaarv 3 400 000 Mecca- rahvaarv 1 700 000 Medina- rahvaarv 1 300 000
Sooline koosseis ja rahvastiku püramiid. Türgi suurimad linnad on: 1) Istanbul umbes 7.3 miljonit inimest 2) Ankara umbes 3.2 miljonit inimest 3) Izmir umbes 2.7 miljonit inimest Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja aleviidid). Leidub ka judaiste ja kristlasi. Istanbulis resideerib õigeusu kiriku kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. Peale Türgi uurimist tekkis mul ise seda kohta külastada. Seal on Eestiga võrreldes teistsugune rahvas ja teised usundid ja kombed. Ma tahaks kunagi selle kohta veel rohkem teada saada ja ise veel uurida. Aga kui küsida peale seda uurimist, kas Eesti või Türgi, on mu kindel otsus Eesti. Minule omane. Tõrva Gümnaasium
Liibanon 57% elanikest muhameedlased, 36% kristlased, 7% druusid Paljud liibanonlased (eriti kristlased) nimetavad end pigem foiniiklaste ja kaananlaste järeltulijateks Elustiil on euroopalik (ka välimuselt, kommetelt, olemuselt pigem eurooplaste moodi) Emakeeleks araabia keel, kuid paljudes kodudes kõneldakse prantsuse keeles Laialt levinud ka inglise keel Süüria Ametlikult Süüria Araabia Vabariik 94% rahvastikust araablased 90% elanikkonnast on moslemid, kristlasi 10% 2013.a moodustati Süüria Elektrooniline Armee- kogub häkkereid, kaitseb presidenti Bashar al-Assad kaitseb läänemaailma uudiste laimu jms eest Seal tegutsevad isehakanud noored, kes ei saa abi valitsuselt Koolid suuresti mõjutatud valitsuse poolt Inimõigused Süüria inimõiguste olukord üks halvimaid maailmas Inimõiguste organisatsioonid (Human Rights Watch & Freedom House) on arvanud Süüria mittevabade riikide hulka Naised on tagakiusatud
usundid on olulised riikide tekkimisel ja riigipiiride kujunemisel inimesed uskunud tuhandeid aastaid uskunud kõikvõimsatesse olenditesse-jumalad religioon - usund judaism kristlus-katolikus,õigeusklus,protestantism hinduism budism islam e. muhameedlus loodususundid KRISTLUS - kristlus on ristiusk, mille rajajaks peetakse JEESUS KRISTUST - Kristus on jumala poeg - Piibel on püha raamat , mille abil on edasi antud jumala sõnum - tekkis u. 2000 a tagasi - kõige levinum maailmausund - kristlasi on kokku u. 2 miljardit - jagunevad: katoliiklasedmp,protestandid,õigeusklikud ÕIGEUSK - vene õigeusk ja kreeka õigeusk - venemaal levis kreeklastest munkade kaudu - venemaal segunes õpetuss kohalike paganlike kommetega - eesti usklikest on neljandik õigeusklikud KATOLIKU USK - kirikut juhib PAAVST - Ta on ka Vatikani riigipea - Praegu on paavstiks BeneDictus XVI - Eestis on katoliku kiriku usu juhiks piiskop philippe jourdan rooma protestandid? paavst? PROTSETANTLUS
rahvaste rändamise tulemusel. 5. sajandi lõpus kontrollisid nad juba tervet ala. A) Mis aastatel valitses kuningas Chlodovech? Vastus: 481-511.a B) Nimeta kaks fakti, miks ta on oluline valitseja. 1. Tugevdas ristiusu asutamist 2. Liit katoliiku kirikuga ● Kes olid Frangi riigis majordoomused? Vastus: Oli kuninga majapidamine eest hoolitsev ametnik, hiljem väejuhid/suurmaaomanikud ● Karl Martelli tähtsus ajaloos? Vastus: Kaitses kristlasi ja ristiusku. (islamite, moslemite eest) ● Pippin Lühikese tähtsus ajaloos? Vastus: 751.a tappis valitseja ja laskis ennast frankide kuningaks valida Kuid Karl Suur (768-814) oli kuulsaim frankide valitseja, (Karolingide dünastiast, majordoomuse järeltulija). Tema poolt vallutatud alad saavutasid kunagise Lääne- Rooma riigi mõõtmed ja aastal 800 krooniti ta paavsti poolt keisriks. Tema impeeriumil puudus pealinn ja seda hoiti koos sõjaväe abil.
nimest) 6. Kes olid? Vali õige nimi! (Caesar, Nero, Titus Livius, Maecenas, Paulus, Peetrus, Zeus, Hestia, Jupiter, Mars, Poseidon) 6p Usukuulutaja ehk apostel, oli olnud Kristuse jünger, temast sai Rooma esimene piiskop Peetrus Rooma ajaloolane, kirjutas teose ,,Raamatud linna rajamisest alates" -- Titus Livius Kodukolde jumalanna -- Hestia Roomlaste sõjajumal -- Mars Taeva-, pikse-ja tormijumal roomlastel -- Jupiter Keiser, kiusas taga kristlasi, olevat mõningatel andmetel pannud põlema Rooma linna Nero 7. Mida tähendavad järgmised väljendid ja millega seoses sündisid: 4p Jaga ja valitse! -- Roomlased valitsesid vallutatuid maid "jaga ja valitse" põhimõttel Iga vallutatud linna ja riigiga sõlmisid roomlased eraldi lepingud Roomlased ei olnud julmad valitsejad. Hoopis väga kavalad lepingud olid nii osavalt sõlmitud, et vallutatud alad ei saaks Rooma vastu sõjalist liitu moodustada
Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid
1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse. Selle asemel jõudis ta saartele, mida hakati kutsuma Lääne-India saarteks. Vastavastatud manner sai nime Amerigo Vespucci järgi, kes uuris Lõuna-Ameerikat. Piraadid Suurte geograafiliste avastuste ajastul oli meredel palju laevu ja paljud neist vedasid aardeid. Piraadid olid mereröövlid. Mitte kõik ei jahtinud kulda. Moslemitest korsaarid ründasid Põhja- Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks. Mõned piraadid, nagu Blackbeard (Musthabe, Edward Teach), olid kuulsad oma kohutava julmuse poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil Prantsuse, Hollandi ja Briti maadeuurijad püüdsid purjetada ümber Pühja-Ameerika. See ei läinud neil korda, sest loodeväil oli kinni külmunud. Meresõitjail ei õnnestunud ka leida kirdevälja ümber Aasia. Hilisemad maadeuurijad 1650. aastaks olid inimesed kaardistanud mandrite rannajooned
Maid avastades eurooplased lihtsalt nimetasid selle kogu religiooniks, mis nad Indiast leidsid. · Hinduks saab ainult sündides ning see pole vabatahe vaid sündimine sellesse seisusesse · Selles religioonis on mitu tõde, samas nad on vastuolulised ja ühel ajal kehtivad · Hinduismi ja Indiat ei ole võimalik üksteisest eraldada · 2001a toimunud rahvaloenduse järgi o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus
5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi usklikud kokku lõvidega ja lõvid puresid siis usklikud surnuks. 6) Millal ja kes kuulutas ristiusu lubatuks? Keiser Constantinus 313. 7) Miks võtsid kristlased omas kunstis kasutusele tingmärgid? Miks tekkis kristlik sümboolika? Sest kristlasi kiusati taga, ei saanud avalikult kokku saada. Tingmärgid olid seotud ka õpetusega. Lammas, kala vesi, jumala sõrm, 3 silma. 8) Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? Katakombi seintesse maeti surnuid. Leidus seina- ja laemaale. 9) Miks välditi varakirslikkus kunstis skulptuure? Sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega. 10) Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna? Basiilika kohtu ja ühiskondlik hoone
virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Testamendis pole juttu mingist Messiase naasmisest... Selle tõttu.... Selle tõttu arvavad juudid, et Jeesus on petis. Kristlasi aktsepteerivamad juudid väidavad, et Jeesus oli hea õpetaja, kuid mitte Messias. Ratsionaalsemad, et Jeesus oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus... Kristluse vastuolu judaismi teoloogiaga... Need vastuolud on: 1. Kolmainsus... Katoliiklik idee kolmainsusest jagab ühe jumala kolmeks eraldiseisvaks: Isaks, Pojaks ja Pühavaimuks... See on vastuolus juutide uskumusega, et Jumal on üks. Tooras e. Moosese viimases raamatus on
- osata hinnata kroonika tähtsust ajalooallikana- Tähtsaim allikas Liivimaa ristisõja kohta. Esimene põhjalik Eesti rahvast kõnelev kirjalik allikas. - osata selgitada/põhjendada kroonika autori suhtumist/hoiakut käsitletud sündmustesse ja isikutesse (tendentslik/subjektiivne/erapoolik või objektiivne/erapooletu)- oli usaldusväärne ja erapoolik. Vastandas kristlasi ja paganaid ning Riia kiriku, Taani kuninga meeste ja venelaste tegusid. 3. Kuidas olid muistse vabadusvõitlusega seotud järgmised paigad: mis sündmused neis aset leidsid, millised olid osapooled ja tagajärjed. Ümera 1210- Ümera lahing. Orduvendade, latgalite, liivlaste kristlaste väe ja paganlike eestlaste väe vahel. Eestlased võitsid. Revala sh Lindanise/Tallinn 1219- Lindanise lahing. Revalased ja harjulased ründasid Taani väge. Taani väed võitsid lahingu.
Samaaegselt oli Ojamaal Nikolai-nimeline vene kirik ja tõenäoliselt ka kaubahoov. On tõestatud, et Tallinnas oli tollal vene kirik koos kalmistuga. Kui aga venelastel oli oma kirik- kaubaladu, võis see olla ka skandinaavlastel, kellega eestlastel olid veel tihedamad sidemed. Kõik skandinaavlaste misjoniüritused Eestis ja teisedki eeldused vaid kinnitavad arvamust, et eestlaste keskel ja Tallinnas pidi enne taanlaste tulekut olema siiski eestlastest ja skandinaavlastest kristlasi. Kui oli kristlasi, pidi olema ka pühakoda, sest rooma-katoliiklase jumala-austamine on ikka seotud sakraalehitistega. Muistendid kiriku ehitamisest levivad enamikus oma kihelkonna piires, ent muistendid Oleviste kirikust ja selle ehitamisest on levinud laialt. Neid on kirja pandud 45 kihelkonnast kokku 91 teisendit. Üldiselt on nende sisu, et Kalev ehitab kirikut, kuid kuuldes hüütavat oma nime, kukub Oleviste tornist alla surnuks. Sellesisulisi muistendeid on leida ka liivlaste, kuid eriti rohkesti
Lk 6 Sissejuhatus Valisin selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja kui nüüd sai tehtud ,,Kristluse" usundi kohta referaat siis sain nii mõndagi selle kohta teada. Levik maailmas Kristlus ehk ristiusk on maailmas kõige levinum usund. Maailmas on kristlasi kokku umbes 2 miljardit ja nad elavad Euroopas, Ameerikas ja Austraalias.Krislus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks: katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuk.Levinum vool- katoliiklus, omistab suuremat tähtsust pühale pärimusele, pühakute ja reliikviate kultus.Suurim kristluse haru on katoliiklus 900 mln usklikuga.Teisteks peaharudeks on õigeusk ja protestantlikud kirikud. Pühad paigad ja asjad
Ristisõjad. Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katoliku kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Teatud hetkest hakkas paavst kasutama ristisõja ideed enda vaenlaste vastu. Ristisõdadega taheti jeruusalemmas asuv püha haud vabastada. Selleks 1095 aastal clermonti kirikukogul kutsus paavst kõiki kristlasi üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi pühalt maalt välja ajama. See stuff sai suurt populaarsust. Paavs kinnitas ristisõdjatele, et kõik nende patud antakse andeks, nende varandus ja perekond võetakse kiriku kaitse alla, nad vabastatakse sõjategevuse ajaks kõigi võldage tasumisest ja surma saamise korral ootasn eid pääs paradiisi. 1. ristisõda. Ristisõdijate eesotsas oli lorraine. Esimeses ristisõjas oli ligikaudu 40k meest. Teel pühale
Pühasid on palju. Juut on lisaks usule ka etniline rühm. Kolm suuremat suunda on ortodoksne, reformitud ja liberaalne juutlus. Söögid on kas kosser või treife. Juutide tagakiusamist II MS ajal nimetati holokaustiks (koonduslaagrid). Kristlus Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskudele allumatud inimesed. Enamik kristlasi arvab, et Jeesus on Neitsi Maarjast sündinud Petlemmas, kus Joosep ja Maarja olid teel rahvaloendusele. Umbes 30-aastasena lahkus Jeesus Naatsaretist ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama. Ta kuulutas, et lootuse täitumine on lähedal. Jeesus tegi imetegusid ja kogus enda ümber 12 meest (jüngrit), kes saatsid teda kõikjal. Tema tegevus leidis peagi vastuseisu, sest võimud kahtlustasid, et ta valmistab ette juutide ülestõusu. Kuigi
vaimuelu kui terviku kirjeldamisele. Suur osa inimestei on suhteliselt hilise ajani elanud nii, et nende elust ja tegevusest pole jäänud ainsatki dokumenti. Põhjuslikkus ja seaduspärasus ajaloos Ajalugu kulgeb katkematu protsessina, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne. Üksiksündmuste puhul on põhjuse ja tagajärje seoseid sageli suhteliselt lihtne tuvastada.. vähemalt esmapilgul. (Ristisõjad said alguse sellest, et paavst kutsus kristlasi üles vabastama Kristuse püha haud islamiusuliste käest. Tsivilisatsioonid ja ajalooperioodid Tsivilisatsioonid on pidevas muutumises ja arengus. Nende raames võib sageli eristada veel lühemaid ajajärke - ajalooperioode. Teatud vaatenurgast võib mõni tsivilisatsioon moodustada ka oma tervikliku ajajärgu. Nende eristamine on sageli kokkuleppeline ning ka nende algus - ja lõpuaega saab määratleda vaid tinglikult.
kasutatud. Barokkkunsti sünnimaaks peetakse Itaaliat. Kunstikeskuseks oli Rooma. Seal tegelesid kunstnikud ja neile esitati tellimusi. ARHITEKTUUR Barokkarhitektuuri tähtsaimaiks ülesandeks oli ehitada kirikuid. Renessansiajal ei ehitatud palju kirikuid, barokiajal hakatakse uuesti. Kirikute üldine ilme muutub palju. Tegu ei ole enam basiilikaga, kus siseruum on jaotatud kolmeks. On üks suur pikergune ruum, mis sobis selleaegsetele kirikutele hästi, kirik mahutas palju inimesi, kristlasi oli ju rohkem. Kiriku põhiplaan on endiselt ladina risti kujuline. Külglööve asendasid tihti nii põhja- kui lõunaküljel olevad kabelite read. Puudusid sirgjooned, ruumid olid ovaalsete kujudega. Barokiarhitektuuri alguseks peetakse Jesuiitide ordu kirikut Il Gesu kirikut Roomas. Selles tulevad välja baroki tunnused. Fassaad on jaotatud kaheks, kasutatud on kolmnurkviile, poolsambaid. Kaks korrust omavahel on ühendatud voluudiga, mis on põhiline barokidetail.
Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk, mida hiljem levitati Süürias, Kreekas ja Väike-Aasias. Selle usu rajaja Jeesus kuulutas jumalariigi peatset saabumist ning kutsus kõiki meeleparandusele. Jeesust peeti Vanas Testamendis messiaks ehk Kristuseks ja Jumala Pojaks. Juudi preestrite nõudel lasi Rooma asevalitseja Kristuse hukata. Kuna kristlased said ainult ühte jumalat austada, siis roomlaste jumalaid ei austatud, mistõttu tekitas see pahameelt roomlaste seas. Kristlasi hakati taga kiusama, kuid ristiusk levis ikkagi üle kogu Rooma ja tema alad järk-järgult.
riiki valitsenud kuningate suguvõsaKarolingideks , nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippi Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki.Karl Martell 714 741 , tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased , kuid said 732. a Poitiers´ lahingus lüüa. Tugevdas ratsaväge, jagas maatükke. Feodalism on Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus.Saratseenid olid muhameedlased ja vihkasid kristlasi ja neil oli suur ülekaal kreeklaste kaitseväe ees Karl Suur (oli Frangi riigikuningas alates 768 (kogu riigi valitseja alates 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas.Verduni leping (Verdun, august 843) oli leping Karl Suure poja ja järeltulija Ludwig Vaga kolme elusoleva poja vahel, mis jagas Karolingide impeeriumi kolmeks kuningriigiks. See lõpetas kolmeaastase Karolingide kodusõja.Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide
Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud. Kristlasi kiusasid taga eeskätt inimesed, mitte riik. Kristlaste populaarsus süvenes. Esimene suurem üleroomaline kristlaste tagakiusamine on 249-251.a. Decius kohistas esitama tõendeid, et isik on toonud keisri kujule ohvri. Keeldujad ähvardas vangla, varast ilmajäämine, piinamine ja isegi surm. Osa kristlasi loobus usust. Valerianus alustas 257. a. kristlaste tagakiusamist uuesti. Kästi tappa kõik ohverdamisest keelduvad vaimulikud. Verisele terrorile vaatamata pidas kirik vastu.
Gabonil on maismaad 99 486 ruutkilomeetri jagu ning rahvast kõigest 1 454 867 inimese jagu (rahvastiku tihedus on 4,9 inimest ruutkilomeetrile). Pealinn on Liberville, kus elab 661 600 inimest, teised suuremad linnad on Port Gentil ja Franceville. Riigikeel on prantsuse keel, räägitakse veel fangi, myene, nzebi, bapounou/eschira ja bandjabi keelt. Rahvuslikest gruppidest on palju Bantu hõime, mis hõlmavad Fangi, Punu, Nzeiby ja Mbede hõime. Kristlasi on 55% - 75%, lisaks animiste ja vähem kui 1% islamit.Gabon on jaotatud üheksaks maakonnaks. Gabonil on väike, umbes 5000 meheline sõjavägi. Rahaühik on Kesk Aafrika Frank. Tänapäeval on Gabon üks läänelikumaid ja arenenumaid Aafrika riike, tema edukus on samuti rajatud õlirikkusele, kuigi enamus riigist on kaetud vihmametsaga (85%) nagu eelnevalt mainitud. Gabonis on rannikutasandikud (20 300 meetrit merepinnast), mäed (kulmineerides 1575m
Hispaania oli vara keskajal kõige arenenum piirkond Euroopas. Bütsantsi arengutase oli ka kõrge. Hispaanias oli Gordaha kalifaat. Ristisõjad 1096-1291 Pühalmaal ehk Palestiinas. Tänapäeva Süürias Liibanonis ja Iisraelis tekkisid ristirüütlite riigid: Jeruusalemma. Esimene ristisõda oli kristlastele edukas. Kolmanda ristisõja põhjuseks 1187 islamiusuliste poolt tagasi vallutatud Jeruusalemma. 1291 langes viimane kristlaste linn Akkon. Lähis Idas tabas kristlasi lüüasaamine ja täielik taandumine. Alates 14.sajandist hakkas uue jõu tegurina Bütsantsi ründama Türgi. Bütsansti hülgeaeg 6-7sajand-> hakkas alasid kaotama. Türklased vallutasid tänapäeva Türgi sisemaa. Lääne-Türgi jäi Bütsantsi kätte. 14.saj jõudsid türklased Euroopasse ja nende pealinnaks sai Adrianoopol. Türklased vallutasid õigeuskliku Kreeka, Bulgaaria, Serbia ja suurema osa Balkani poolsaarest. 1453 vallutasid türklased Konstantinoopoli -> Istanbul
Üldiseloomustus Varakristlik kunst on ristiusuga seotud kunst Rooma riigi aladel I aastatuhande I poolel pKr (eksisteeris samaaegselt antiikkunstiga). Varakristlik kunst eristub tänu usulisele alusele. Kunsti sisu on kristlik, vorm hilisantiikne, idamaine. Varakristlikul kunstil on määrav osa keskaja kunsti (romaani, gooti stiili) kujunemisel. Ajalooline taust: Kristlus tekkis ajaarvamiste vahetuse paiku. Kuna kristlus jutlustas kõikide inimeste võrdsust, kiusati kristlasi taga esimesed paar sajandit (alates keiser Nerost peale Rooma tulekahju aastal 64). Aastal 313 andis keiser Constantinus välja Milano edikti sellega sai ristiusk lubatud usuks (paganausu kõrval). 380 sai ristiusk ainsaks usuks, riigiusuks. Kiriku organisatsioon kujunes 2.-3. sajandil, lõplikult 5. sajandil. I Arhitektuur Kui ristiusk oli alles taga kiusatud, ei saanud kristlased endale hooneid ehitada. Koos käidi kodudes, looduses
annaabi.ee 
