Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kristall - sarnased materjalid

kristall, kaane, lepiku
thumbnail
9
doc

Kristallid

Kristallid Kristall on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. Kristallide korrapärase siseehituse välispidiseks väljenduseks on siledate ja kindlate seaduspärasuste alusel moodustunud tahkudega kristallvormid. Kõik kristallid jagatakse kuue süngoonia vahel, mis omakorda koosnevad kolmekümne kahest punktigrupist. Füüsikalised omadused Esinemisvorm e. haabitus - kristallivorm või mineraalse agregaadi tüüp Värvus tuleneb mineraalilt peegeldunud valgusvoo spektraalsest koostisest, mis sõltub mineraali koostisest Kriipsu värvus on mineraali pulbri värvus, mis võib erineda kristalli värvusest Läige on mineraalide omadus peegeldada valgust. Erinev läige sõltub peegeldunud valguse intensiivsusest · klaasiläige · teemantläige · poolmeta

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

mis on rabe ja kõva materjal. Ränikarbiid on keemiliselt vastupidav materjal ja seda saab kasutada kõrgete temperatuuride juures. Tehisteemanti püüti pikka aega teha grafiidist aga edutult. Arvati, et põhjus on temperatuuris. Pärast katseid selgus, et temperatuur peab olema 1200...200oC. Selleks, et muuta grafiit teematiks on vaja ülisuurt rõhku 50000...100000 bar. Tänapäeval suurem osa tehnilisi teemante on sünteetilised. Toodetakse väikese läbimõõduga kristall (kuni 1 mm). Perspektiivne on süsinikühendite kristallide suuremaks kasvatamine vaakumis ja temperatuuril 1000...1200oC. 14 Boornitriidi ülikõva materjali tootmisele pani aluse teemanti tootmine. Boornitriidi töödeldakse samade seadmetega mis teemanti ja saadakse ülikõva abrasiiv. Abrasiivi omadused ja kasutamine Abrasiivi tähtsaim omadus on kõvadus

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades

Materjaliõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Aatomikooslused Molekulid ja kristallid

mikroosakestele? Selgub, et vähemalt elektronide puhul kehtib. Seda tuleb väljendada nii: samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega (n, l, ml ja s) elektroni. Sellise seaduse sõnastas Sveitsi füüsik W. Pauli - Pauli keeluprintsiip. Molekulidelt kristallidele Kui keedusoola lahuses on hulgaliselt Na+ ja Cl- -ioone, on suur tõenäosus ioonide kohtumiseks ja järjest uute keemiliste sidemete tekkeks. Hakkab kasvama NaCl kristall. Olemuselt on see supermolekul, milles on hiidpulk koostisaatomeid või ­ioone. Samuti võib jääpurikat meenutav suur monokristall hakata kasvama kõrgtemperatuuril sulatatud ainesse lastud jahutatava idukristalli külge. Kristallidest kuulsime mõnadgi juba X kl. soojusõpetuse kursuses. Meenutame sealõpitut ja täiendame seda pisut. Kristallides on aatmoid/ioonid paigutatud kindlas korras, nad moodustavad ruumvõre

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järgmistele nõuetele: 1.

Toiduainete õpetus
58 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Valgustuse protokoll

Enam kui sajandi jooksul on valgustuses põhiline areng toimunud koos üleminekuga hõõglampidelt valgusviljakamatele halogeenlampidele ning energiasäästlikumatele luminestsentslampidele. Nüüd tulevad tootmisse uued efektiivsed elektrivalgustid - LED- valgustid. LED-tehnoloogia (lüh. ingl. k. "Light Emitting Diode" ehk valgust väljastav diood) puhul pannakse madala pingega helendama mitte pirn, vaid epovaiku asetatud, peegeldi ja elektroodidega varustatud sobiva pooljuhi kristall, mis ergastub elektrivoolu mõjul ning kiirgab erinevat värvi valgust. Valgusdiood on hõõglambist ja luminofoorlambist (säästulambist) põhimõtteliselt täiesti erinev külma valguse allikas. Pooljuhti suunatud energiast muutub soojuseks üsna tühine osa, kuid valdav osa kiirgub valgusena. LED- valgustite puhul oli teadlastele pikka aega probleemiks valgusradiatsiooni tekitamine, mis inimsilmaga oleks nähtav kui valge valgus. LED-süsteemis on punase ja rohelise

Riski- ja ohuõpetus
228 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Pooljuhtmaterjalid

Järgnevatel etappidel kasutati väga laialdaselt germaaniumi, kuid praeguseks on valdavalt kasutatavaks pooljuhtmaterjaliks räni, galliumarseniid. Pooljuhtmaterjalide elektroonikas kasutamise eeltingimuseks on väga suur nõutav puhtus. St. ei ole lubatud lisandeid. Kõrge nõutav puhtus on tingitud sellest, et elektroonikasse sobivad pooljuhtmaterjalid peavad olema kristallilise ehitusega ja nende ainete kristalliline struktuur peab olema ideaalselt ühtlane. Ühtlane kristall struktuur on aga võimalik ainult puhaste ainete korral, sest igale ainele on omane mingi kindel kristallstruktuur ja kui sinna viia lisandeid, siis tekib sega struktuur, kuna põhiaine püüab kujundada oma kristallstruktuuri, lisandid aga oma. Pooljuhtide omajuhtivus Tüüpilised pooljuhid räni ja germaanium on neljavalentsed ained. St nende välises elektronkihis on neli elektroni. Stabiilse struktuuri moodustamiseks on vajalik ka teatavasti väliskihis kaheksa elektroni

Materjaliõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Prügi sorteerimine

Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning ­korgid ja muu puhas metalltaara. Sobimatud: aerosoolpakendid, värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara. Klaas: Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja ­pudelid. Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms. Orgaanika: Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms. Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid Ohtlik prügi: Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid,

Keskkonnaõpetus
90 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Erinevad teraapiavõimalused

Igal ravil on oma oskused nö. retsept. Nii ka Feng Shuil. Kõige parema ravimi valmistab iga inimene endale ise, pannes sinna oma soovid, tahtmised ja oskused ­ andes ravimile ülesande midagi muuta. Feng Shui ravivahendid: Feng Shui on üks Hiina raviviise. Ruumi ravimiseks kasutatakse erinevad vahendeid, mis oma olemuselt jagunevad üheksasse gruppi: Helkivad objektid. Feng shui ,,aspiriin" PEEGEL. Siia kuuluvad klaas, helkivad paberid, kristall, vitraaz jne. Valgus. KÜÜNAL. Siia kuuluvad veel viirukid, õlilambid, lõke, valgustid (üldvalgustus, koht), ka loomulik valgus jne. Liikuvad esemed. PURSKKAEV. Siia kuuluvad veel pommkell, nn igiliikurid, ka lapsed ja koduloomad (akvaarium) jne. Taimed. ELAV LILL. Siia kuuluvad veel kuivkompositsioonid, kunstlilled jne. Heli. TUULEKELL. Siia kuuluvad veel kelluke, muusika jne. Vormid. PÜRAMIID. Siia kuuluvad veel skulptuurid (netsked), nurgad, erineva kujuga mööbliesemed jne.

Terviseõpetus
90 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kasvatuspõhimõtted

Kasvatuspõhimõtted Laste kasvatuspõhimõtted on pidevas muutumises vastavalt ajastule ning kipuvad aina leebemaks muutuma. Kõik me tuleme oma kodust, kus on oma käitumiskultuur- ja tavad ning need käivad meiega suuremal või vähemal määral kaasas. On vanemaid kelle kasvatusstiili kohta saab kindlalt öelda, mida see endast kujutab kuid täiesti kindlalt ei saa stiilidele piire seada. Samas on mõningad kasvatuse vormid, mis kindalt eristuvad. Kui minuvanused noored oma vanematelt küsima peaksid, millised nende ema ja isa neid kasvatades olid, vastaks suur enamus kindlasti, et karmid. Põlvkondadel enne neid oli olukord ilmselt veelgi raskem ja rangem. Sellist lähenemist nimetatakse autoritaarseks kasvatuseks. Esineb seda tänapäevalgi, aga vähem. Autoritaarse kasvatuse puhul on vanemad ranged, hindavad kuulekust ning nende sõna jääb alati peale. Lapse vale või vanemale mitte sobiva käitumise korral, kasutatakse tihti ka füüsil

Perekonnaõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Indigolapsed

Indigolapsed ja kristall-lapsed Indigolasteks nimetatakse lapsi, kes on sündinud nn uuel ajastul, alates 1995. aastast. Nende laste eripära seisneb selles, et nad on sündides kaasa saanud palju suurema aurakiirguse kui nende vanemad. Need lapsed on sündinud uue ajastu indigovärvi auraga, mille täiskasvanud võivad saada läbi AuraTransformatsiooni ­ kui nad tunnevad, et on selleks valmis. *AuraTransformatsiooni on püsiv tedlikkuse laiendamine. AuraTransformatsiooniga läbib inimene kogu auravälja väga sügava ja põhjaliku puhastuse . Mille läbi inimene muutub silmanähtavalt õnnelikumaks ja motiveeritumaks . See on mõeldud selliste inimestele, kes soovivad liikuda kõrgematele vaimsetele tasanditele ja laiendada oma teadlikkust, viies need kooskõlla praeguse ajastu uute energiatega, mille keskel me iga päev elame. Peale seda tekib sul ka tugevam ja puhtam intuitsioon, mis aitab sul ära tunda, mis on sinu jaoks hea ja mis mitte. Indigolapsele iseloomulik: Väga

Inimese õpetus
23 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Loodusteaduslikud mõtlemisviisid

jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele. Füüsikas väljendab soojusülekande suunda termodünaamika II seadus, mis on esitatud entroopia S abil: igasuguses iseeneslikus protsessis süsteemi entroopia kasvab. Aine olekud. Tahke, vedel ja gaasiline olek. Tihedus, rõhk, üleslükkejõud. Gaaside isoprotsessid. Agregaatolekute muutused. Tahkes olekus on aine kas kristall (tahkis) või amorfne aine. Tahkisel on kindel struktuur, amorfsel ainel pole. Ioonkristallid, kovalentsed kristallid, metallilised kristallid, molekulaarsed kristallid(, vedelad kristallid). Vedelas olekus aine ehk vedelik on voolav, võtab anuma kuju ja pole kokkusurutav. Nagu juba eespool öeldud, annab vedelik rõhku edasi igas suunas ühtviisi. Pindpinevus - pinnanähtusega, kus vedeliku pind käitub elastse kilena. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad

Loodusteadused
2 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

Kordamisküsimused 2015/2016 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H

Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lühikokkuvõte

Keemilise sideme tekke põhjuseks on aatomitest tekkinud vastaslaengutega ioonide tõmbumine või aatomeid siduvate ühiste elektronpaaride moodustamine. Iooniliseks sidemeks nimetatakse ioonide vahelist keemilist sidet, mis on tekkinud elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele. Ioonilise sidemega ained on kõik kristallilised ained. Nad koosnevad positiivsetest metalliioonidest ja negatiivsetest metalliioonidest. Positiivsete ja negatiivsete ioonide arv on võrdne ja seetõttu on kristall neutraalne. Iooniline side tekib aktiivse metalli ja mittemetalli aatomite vahele. Mittepolaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar on ühesugusel määral mõlema aatomi valduses. Mittepolaarne kovalentne side esineb mittemetalliliste elemendi aatomite vahel. Polaarseks kovalentseks sidemeks nimetatakse kovalentset keemilist sidet, kus aatomeid siduv ühine elektronpaar kuulub rohkem ühe aatomi valdusesse

Keemia
349 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas. -Kaksikud ­ kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180' pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole. -Neerjad, kobarjad vormid ­ tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub. Tekib ka stalaktiitsete ja stalagmiitsete tilkekivimite juures. Nt vett sisaldav kollakas FeO(OH). Maateaduste alused I (14.sept) Mineraalide füüsikalised omadused

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
10
doc

II vaheeksami kokkuvõte

Muda käitlemine Ladestamiseks tahke aine sisaldus vähemalt 35%, toormudas=1-5%. Muda liigitadakse: - toormuda: käitlemata muda; - mehaaniline muda: eelsetitamisel tekkiv muda; - bioloogiline muda: biopuhastusprotsessis tekkiv muda; - segamuda: mehaaniline ja/või bioloogilis-keemilise muda segu; - settekaevu (septiku) muda: settekaevudes tekkiv muda, käsitletakse tavaliselt koos muu mudaga. Liigmuda võib anaeroobselt kääritada (maht väh. 30-50 %) võrra, tekib lõhnavaba ning termofiilse töötlemisel ka patogeenidevaba muda ning kõrvalproduktina metaan) mida võib põletada Toitainesisalduse kas.põllumajanduses ja haljastuses väetisena, takistab muda raskmetallisisaldus. * tihendamine- väh.veesisaldust tahke aine 2-3 kordse mahuni. Ümmargused settebasseinid, aeglaselt pöörlev segamisseadmega. Flotatsiooni kasutatakse harva * stabiliseerimine -orgaanilise aine lagunemisprotsessi peatamine või lõpuleviimine, et hõlbustada järgnevat muda käitlust ning kasutamist, hü

Tööstuslike jäätmete käitlus...
28 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Keemia riigieksami põhimõisted

PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG ­ võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE ­ tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT ­ elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT ­ kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON ­ laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON ­ positiivse laenguga ioon. ANIOON ­ negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL ­ liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS ­ aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL ­ aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS ­ aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV ­ osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA ­ kõikide gaaside ühe

Keemia
311 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Anorgaaniline keemia I praktikum 2 protokoll

sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini. Üleküllastunud lahuses lahustuvad kõik ained täielikuid vaid kõrgel tempratuuril. See juhtus ka esimeses katseklaasi antud katses. Teises katseklaasis toimus samuti üleküllastunud lahuses üleliigse aine sadenemine. Üleküllastunud lahuse puhul üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O, Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluti tehnilistel kaaludel 100 cm 3-lisse keeduklaasi

Anorgaaniline keemia
95 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Keemia mõisteid gümnaasiumis

aatomitest. 10.aatommass - aatomi massi aatommassiühikutes, tähis A 11.mool - aine hulga ühik (mol) 12.molaarmass - ühe mooli aineosakeste mass grammides (arvuliselt võrdne molekulmassiga) tähis M 13.Avogadro arv - loendusühikule mool vastav osakeste arv NA= 6,02 x 1023 14.gaasi molaarruumala - gaasidel normaaltingimustel on Vm=22,4 dm3 / mol 15.Keemiline side - aatomite vaheline vastastikmõju, mille tulemusena moodustub (keerukam) molekul, ioon või kristall 16.kovalentne side - eelkõige mittemetalli aatomite vaheline side. Selle korral üks aatom loovutab teisele aatomile elektrone ühiste elektronpaaride moodustamiseks 17.iooniline side - aktiivse metalli ja aktiivse mittemetalli aatomite vaheline side juhul ,kui elektronegatiivsuste erinevus on suurem kui 1,9. 18.metalliline side - keemiline side, mis esineb metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. 19

Keemia
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Keemia põhimõisted

29. iooniline side ­ ERINIMELISTE laengutega ioonide vaheline keemiline side. 30. metalliline side ­ keemiline side metallides; tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihielektronide abil. 31. vesinikside ­ täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F,O,N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga(võib tekkida ka suurte molekulide erinevate osade vahel) 32. kristall ­ korrapärase ehitusega tahke aine(tahkis), koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatmomitest, ioonidest või molekulidest. 33. ruumivõre ­ 34. mittemetall ­ lihtaine, millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused 35. metall ­ lihtaine, milles on metallidele iseloomulikud omadused (hea elektrijuht ja soojusjuht; iseloomulik läige jm) 36. elektonegatiivsus ­ suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet

Keemia
492 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lahused. Lahustuvus

kui samadel tingimustel lahustuvus lubaks. ,,rebivad" ioonid kristallist välja. Niisiis on lahuses Üleküllastunud lahused ei ole väga levinud ning need on lahustunud aine osakesi ümbritsemas vee molekulid ehk ebapüsivad. Üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui saame rääkida hüdraatunud aineosakestest. lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Tahke aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb, Lahustuvuse mõjutegurid alandamisel väheneb. Kui valmistame kõrgemal Kehtivad järgmised seaduspärasused: temperatuuril küllastunud lahuse, siis temperatuuri alanemisel peaks lahustuvuse vähenemise tõttu ainet hakkama välja sadenema. Mõnikord on aga lahustunud

Keemia
25 allalaadimist
thumbnail
40
docx

SEEPIDE KOOSTIS NING VAHUTAVUSE VÕRDLEMINE

Samuti on õlid väga vitamiinirikkad ning seetõttu kosmeetikas huvipakkuvad ning samuti seebis (Timotheus, 1999). Kookoshappel ei ole leitud märkimisväärseid naha või silmade ärritust, samuti ei ole leitud ka ülitundlikkust. Kookoshape on inimesele ohutu (International Journal of Toxicology, 2013). Joonis 1. Kookoshappe lihtsustatud valem 2.1.2. Naatriumpalmitaat Naatriumpalmitaat on palmitiinhappe naatriumsool, mis on valge kristall. Selle sulamistemperatuur on 270oC ning lahustub metanoolis. Kaubanduses on seda saadud segades ja kuumutades naatriumhüdroksiidi ja palmitiinhapet: NaOH + CH3(CH2)14COOH → CH3(CH2)14COONa + H2O (Pubchem substance, 2012) Naatriumpalmitaadi lihtsustatud valem on toodud joonises 2. Seebis kasutatakse seda puhastina ja emulgeeriva ainena. Naatriumpalmitaat tekitab seebi ja vee kokkupuutel vahtu, mis aitab siduda mustust ja veega selle ära uhtuda.

Keemia
16 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Keemia konspekt

Aatom või ioon loovutab elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- oksüdeerija oksüdeerub(aatom) naatrium loovutab elektrone Redutseerumine Aatom või ioon seob elektrone Cl2 + 2Na 2Na+Cl- Redutseerub(aatom) redutseerija kloor seob elektroni 48. Metallide füüsikalised omadused ja nende võrdlus mittemetallide omadustega Mida kõrgem on temp seda suurem on kristall võres ioon aatomite võnkeamplituud ning seda suuremaks elektronide liikumisele on metallioonide võnkumine. Sellepärast vähenebki metallide elektrijuhtivus temperatuuri tõstmisel. Füüsika seisukohalt on elektrijuhtivuse temp-. Sõltuvus peamiseks metallide ja mittemetallide eristajaks. Läige. Metallidel on iseloomulik läige ja peegeldusvõime, mis avaldub eriti poleeritud pindade puhul. Järeldus mittemetallidel puudub läige. Värvus

Keemia
408 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Nimetu

*võimalik määrata kristallaine võre parameetrid. Segudes võimalik identifitseerida max 7 ­8 kristallainet. 20. Elementaarrakk ­ kristallvõre väikseim osake, mis iseloomustab veel võre struktuuri iseärasusi. Tal on omadus kasvada ruumis igas suunas. Kui kasv igas suunas ei ole takistatud, siis saadakse monokristall, mille kuju vastab võre tüübile (kuupvõrega->kuubik). Kui monokristalli kasv mõnes suunas on takistatud, avaldab kristall kasvamisel takistusele teatud rõhku. Selle rõhu mõjul võib takistus puruneda ja kui kasvamine toimub materjali sees, siis materjal hävib. Kui pooorsetes materjalides (punane tellis, betoon, poorsed paekivid) on soolad ja on tingimused monokristallide kasvamiseks, siis need materjalid hakkavad murenema. Võre parameetrid ­ sidemete pikkused a, b ja c ja nende vahelised nurgad , , . ). Võre klassifitseerimine sõlmpunktides olevate osakeste ja

Keemia ja materjaliõpetus
419 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Keemia põhimõisted

Ta esineb aatomite vahel molekulides(või kristallides). 18) Iooniline side - on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. 19) Metalliline side - on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. 20) Vesinikside - on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F --H, O--H või N--H sidemeid. 21) Lihtaine - koosneb ühest keemilisest elemendist. 22) Kristall - on keemilise elemendi, ühendi või isomorfse segu korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur. 23) Metall - nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, heaelektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad.(aatomite vahel on

Keemia
8 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keemia põhimõisted

KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline). AINEHULK

Keemia
234 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia riigieksamiks kordavad mõisted

18) Metalliline ­ keemiline side metallised, mis tekib metalli aatomite vahel ühiseks muutunud väliskihi elektronide abil 19) Vesinikside ­ elektronegatiivse elemendi aatomi ja polaarse sidemega seotud Haatomi vaheline täiendav keemiline side. Nõrgem kovalentsest sidemest. 20) Lihtaine ­ aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest 21) Liitaine ­ aine, mis koosneb mitme keemilise elemendi aatomitest 22) Kristall ­ korrapärase ehituse ja kindla kujuga tahke keha, mis koosneb suurest hulgast keemilise sidemega seotud aatomitest, ioonidest või molekulidest 23) Metall ­ lihtaine, milles esineb metalliline side ja millel on seetõttu metallilised omadused 24) Mittemetall ­ lihtaine, millel puuduvad metallile iseloomulikud omadused. 25) aine valem ­ aine koostis väljakirjutatuna kokkulepitud tähistega (?)*

Keemia
19 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Konspekt!

pikkus ning nurgad telgede vahel) Olenevalt kristallvõre sõlmpunktides asuvate osakeste liigist eristatakse 4 võre põhitüüpi: aatom-, molekul-, ioon- ja metallivõret. Kristallivõre energia ­ energia, mis eraldub kristallide moodustamisel aatomitest, molekulidest või ioonidest. Tahke aine tugevus sõltub kristallivõre energiast, mille suurus sõltub osakeste vahelise sideme tüübist. Sideme tüüp sõltub sellest, millistest osakestest on ehitatud antud kristall.. Elementaarrakk ­ kristallaine väikseim osakene, mille n-kordne moodustab suurema monokristalli. Elementaarrakud võivad kasvada ruumis igas suunas, kui kasvamine ei ole kuubilise kristalli korral üheski suunas, saadakse kuubikujuline monokristall. Mõõtmed võivad olla mõni sentimeetrit kuni kümme sentimeetrit. Kui monokristalli kasvamine on mõnes suunas takistatud, siis võib saada mistahes kujuga kristalli. Isomorfsed ained ­ erinev elementkoostis, kuid ühesugune struktuur

Keemia ja materjaliõpetus
368 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

179 allalaadimist
thumbnail
33
docx

Elektriajamid

Esineb ka pöörde efekt, st. kui rakendada tahkude vahele pinge siis tekib kristalli deformatsioon, see on mõõtmete muutumine. Kui rakendada Piezo kristallile vahelduvpinge, siis ilmneb tal nii mehaaniline kui ka elektriline resonant see juures kvarts kristallil esineb see resonants eriti teravalt ja resonants sagedus on määratud kristalli mehaaniliste mõõtmetega. Kvarts resonaator kujutab endast täpsesse mõõtu lihvitud kristalli mille külgedele on tekitatud elektroodid, kristall paigutatakse amortisaatoritele ja ka hermeetilisse kesta. Elektrilistelt omadustelt käitub kvarts vastavalt kus C1 on kristalli mahtuvus, C2 elektroodide mahtuvus, L kristalli induktiivsus, R kaotakistus. Nagu aseskeemitl nähtub on kvartsis nagu 2 võnkeringi: järjestik võnkering C1-L ja paraleel võnkering C2-L. Sellest tulenevalt ilmneb kvarts kristalli sageduskarakteristikal ka 2 resonantsi. C1 = 15pF, L = 8,3mH, C2 = 185pF, fj = 453kHz, fp = 470kHz. Kvarts

Rakenduselektroonika
81 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�

Keemia ja materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis

Keemia ja materjaliõpetus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun