tagamine. • Valimistel osalemine on iga täiskasvanud inimese õigus ja kohustus osaleda riigi valitsemises. • Valimistel osalemisest loobumine tähendab loobumist sind ümbritseva ühiskonna ja sulle kohustuslike reeglite kujundamisest. Vabade valimiste põhimõtted 1. Üldine valimisõigus – kõigil inimestel on aktiivne ja passiivne valimisõigus. Erandiks: - vanusepiirang; - kodakondsuspiirang; - piiratud teovõimega isikud; - kriminaalkaristust kandvad vangid. 2. Vaba konkurents: igaühel on õigus kandideerida ja hääletada oma isiklike veendumuste järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3. Ühetaolisus ehk võrdsus kõigil kandidaatidel peavad olema võimalikud võrdsed tingimused vaadete propageerimiseks; igal valijal on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga.
et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkaristust ning mis pdisid vangistusega. Auvrne kohtunik, ma palun kohtualuse Antsu mista sdi vrteos vrteomenetluse seadustiku alusel, mrates talle maksimaalse trahvimrana 300 trahvihikut ehk 18 000 krooni trahvi, mille vib muuta ka 30-pevaseks arestiks, ning vrandatud vara hvitamist ties mahus. Prokurr: Oleme kuulnud sdistaja vited, mis phinevad ainult oletustel ja hepoolsetel tunnistustel. Kohtualune Ants ei vta omaks sdistaja videt,
antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste funktsioonideks on: 1. Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine 2. Vahendada võimudele kodanike nõudmisi 3. Usalduse indikaator 4. Hariv funktisoon 1.1Valimisõigus Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud inimesed. Kuid ka valimistel on omad nõudmised. 1. Kodakondsuspiirang Valimisõigus on olemas kogukonda kuuluvatel inimestel. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud; kas nad on riigi kodakondsed või mitte, pole kohaliku elu korraldamisel väga oluline. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada ka kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil
kindlust. Madal osalus, et võimu legitiimsus on väike jne · Hariv funktsioon. Jälgitakse rohkem uudiseid, erakonna programme jne. Totalitaarses riigis valimised mittedemokraatlikud: · Üksainus partei · Valimistulemusi sageli võltsitakse Vabade valimiste põhimõtted: 1. Valimisõigus on üldine. Valimisõigus on laienenud. 19.sajandil said valida valged majanduslikult kindlustatud kirjaoskajad mehed. 21. sajandil võivad valida kõik täiskasvanud va kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Varanduslik piirang oli varem, kuna arvati, et rikas otsustaja omab suuremat vastutustunnet. Praegu peab saadik esitama igal aastal oma majanduslike huvide deklaratsiooni, saadiku vastutustunne on endiselt tähtis. Kodakondsuse piirang valimisõigus peab olema antud riigi ees kohustusi omaval, oma riigi huvisid arvestaval isikul. Kohaliku omavalitsuse valimistest võivad osa võtta Eestis ka mittekodanikest alalised elanikud
aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid. - Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga reguleeritud määrus, mis ei sisalda kriminaalkaristust. See keelab teatud ettevõtluse praktiseerimise. Näiteks on keelatud erinevad hinnad klientidele, kui see vähendab konkurentsi või loob turul monopoolse seisundi. - Föderaalne kaubanduskoja akt 1914.a. - Celler-Kefauveri liitumisvastane akt 1950.a. Algselt kirjapanduna kehtis Claytoni akt üksnes
Distsiplinaarkaristus on tegelikult iga ettevõtte sisemine asi ning karistusseadustik sellega ei tegele, kuid kuna selline karistusliik on olemas, peame tähtsaks selle ära mainida. Kriminaalkaristus Karistusseadustiku järgi on olemas kolm karistusvormi § 44 rahaline karistus, § 45 vangistus ja § 46 juriidilise isiku sundlõpetamine. § 44 ja 45 kehtivad füüsiliste isikute suhtes ning § 46 juriidilise isiku suhtes. Toome välja Karistusseadustiku osa mis käsitleb kriminaalkaristust. 2 Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused § 44. Rahaline karistus (1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. (2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes
2) Haldusvastutus järgnev väärteole, karistus leebem 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel 4) Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rkkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: 1) Kohtulik vastutus juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus(kriminaalkaristust) või kohtunik(teatavad haldus- ja tsiviilõiguslikud sanktsioonid) 2) Haldusvastutus juriidiline vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid(politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt kaitsekorra tagamise viisist võib eristada: 1) Karistatavad mõjutusvahendid kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid, distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Põhieesmärk on avaldada
· valimised võivad olla korralised või erakorralised · vahendada võimudele kodanike nõudmisi · arutatakse nõudmisi ja võetakse vastu vastavad seadused · valimised on rahva usalduse indikaatoriks · madal osalusprotsent tunnistab, et võimu ligitiimsus on madal. Võimupartei lüüasaamine näitab poliitika läbikukkumist. · Valimistel on hariv funktsioon · Inimesed viivad end kurssi erakondade vaadetega Valmispiirangud: · Valida ei saa kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud · Rakendatakse kodakondsuse piirangut (kohalike omavalitsuste valimisel võivad hääletada ka alalised elanikud. · Vanusepiirang (volikogu kandideerida 18a. hääletada alates 18 a, 40 a presidendi kandideerija) · Valimised on ühetaolised ehk võrdsed(1hääl-1inimene) · Valimised on salajased Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem (Inglismaa, Uus-Meremaa, USA, Kanada; Prantsusmaa)
läbivaatamine. Euroopa Kohus valvab lahendab liikmesriikidevahelisi küsimusi. aluslepingutest kinnipidamist ja Riigikohus põhiseadusest, et kõik alamad lepingud oleksid Euroopa Kohus tegeleb ELi tasandil ning ei ülemaga kooskõlas. sekku riikide siseasjadesse, aga Riigikohus tegeleb riigisiseasjadega. Riigikohus tegeleb Kohtuistungid on kinnised. karistamisega ja rakendab ka kriminaalkaristust, kuid Euroopa Kohus seda ei tee, pigem võtab vastutusele. (8) Võrdle omavahel Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Too välja nende peamised sarnasused ja erinevused. Raamistik: loengus käsitletud teemade ulatuses. Sarnasused Erinevused Mõlemasse institutsiooni kuulub võrdne arv omavahel Euroopa Majandus- ja
suurenenud toimepandud pisivarguste hulk. KarS § 218 kehtiv regulatsioon näeb täna väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu suunatud varavastase süüteo eest (kui vara väärtus on alla 1000 krooni) ette väärteokaristusena trahvi või aresti ja seda ka korduvate varguste puhul. Sellega on kaasnenud korduvate pisivarguste hulga suurenemine ning nende toimepanijates kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Seega ei ole väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Seletuskiri karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu juurde Algatab Riigikogu õiguskomisjon, 26.03.2008 Allikas D Üleeile sai esimesena Virumaal karistada inimene, kes esmaspäevast jõustunud karistusseadustiku
Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ning erakondade vaadetega. Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, sellepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Varanduslik piirang oli iseloomulik 19. sajandi Euroopas. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel kes hoolekandest abi said. Nüüdisajal ei määra inimese valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. Kõnealuse
· hariv funktisoon Valimisi hinnatakse selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei . Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond.Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatuid piiranguid: · Valimisõigus on üldine valimisõigus on kõigil, v.a kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Et valida peab olema kodakondsus, v.a kohalikul tasandil valimised.Vanusepiirang kehtestab nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse. · Valimistel on vaba konkurents valimiste korraldamisel tähendab see vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist.Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada.
nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad ka teatud piiranguid. Demokraatia laienedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privilege, 21. sajandil omavad hääleõigust peaaegu kõik täiskasvanud, v.a kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tingitud kodakondsuspiirangust. Kohalikul tasandil loetakse kogukonna liikmeteks kõik vastava paikkonna alalised elanikud. Parlamendi- ja presidendivalimistel võib hääletada kodanik, kes ei ela oma kodakondsusmaa territooriumil. Euroopa Liit on kodakondsuspiirangut oliliselt leevendanud. Igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus seada oma kandidatuur üles mõne
2)tagada võimu seaduspärane ja regulaarne vahetumine 3)harida inimesi kampaaniaperioodidel Valimissüsteemid: 1)majoritaarne- enamusvalimiste süsteem „võitja saab kõik“. Plussiks: selgus, lihtsus Miinuseks: kaotsiläind hääled, suurparteide eelistamine 2)Proportsionaale e võrdeline. Plussiks: hääli ei lähe palju kaduma, väikeparteide võimalus pääseda parlamenti Miinuseks: häältelugemise keerukus, parlamendi killustatus Valimisõigus puudub kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel Valimiskäitumine: seotus teatud piirkonnaga, massimeedia mõju,peretraditsioonid,sotsiaal-majanduslik positsioon, pos või neg suhtumine poliitikusse Valimiskünnis: parlamenti pääsevad teatud arvu kogunud hääli saanud kadidaadi. 6. Riigikogu valimised 2015: omad üldist ülevaadet valimistulemustest, hääletamisaktiivsest jne. 1.edgar 25070 2.taavi 15862 3.yana 11573 osalusprotsent 64,2% 1.Reform-30(-3) mandaati/hääli 158977/27,7% 2
demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse (rahva) huvidega. 2. Valimised. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, vahendada võimudele kodanike nõudmisi, nad on ka rahva usalduse näitajaks. Korralised valimised- valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Demokraatlike valimiste puhul valmimisõigus on üldine, st hääleõigus on pea kõigil täiskasvanud kodanikel, v.a. kriminaalkaristust kandvatel ja teovõimetutel isikutel. Parlamendi- ja presidendivalimiste puhul on ka kodakondsusnõue. Vanusepiirang Eestis: hääletada võivad inimesed alates 18. eluaastast, kohalikku omavalitsusse kandideerida 18-aastaselt, Riigikokku ja Euroopa parlamenti 21-aastaselt ja presidendiks 40-aastaselt. Valimistel on vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt
kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut kriminaalkaristusega karistanud, säilib teisel riigil õigus sama isikut teist korda kriminaalkorras süüdistada ning karistada. See tuleneb sellest, et erinevad riigid suhtuvad erinevatesse tegudesse erineva rangusega. Ning seetõttu juhul, kui üks riik on isiku suhtes kohaldanud kerget kriminaalkaristust, ei tohi see takistada teist riiki sama teo eest kohaldamast uut ja rangemat karistust. 13. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Põhiseaduse paragrahv 23 sätestab et "kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus
kriminaalvastutusele võtmist asjaolu, et teine riik on sama isiku õigeks mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut kriminaalkaristusega karistanud, säilib teisel riigil õigus sama isikut teist korda kriminaalkorras süüdistada ning karistada. See tuleneb sellest, et erinevad riigid suhtuvad erinevatesse tegudesse erineva rangusega. Ning seetõttu juhul, kui üks riik on isiku suhtes kohaldanud kerget kriminaalkaristust, ei tohi see takistada teist riiki sama teo eest kohaldamast uut ja rangemat karistust. 13. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine Põhiseaduse paragrahv 23 sätestab et "kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus
viieks aastaks, kui loa omaja: 1) vastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele; 2) on teinud metsakorraldustöid nõuetekohaselt; 3) on tasunud riigilõivu. (9) Loa andja võib keelduda loa andmisest või selle kehtivuse pikendamisest, kui loa taotleja: 1) ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 esitatud nõuetele; 2) on loa taotlemisel teadlikult esitanud andmeid, mis ei vasta tegelikkusele; 3) suhtes on kohaldatud väärteo või kriminaalkaristust majandustegevuse nõuete rikkumise eest ja andmed selle kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. (10) Loa taotlemise, andmise ja pikendamise korra ning loa vormi kehtestab keskkonnaminister määrusega. (11) Loa andjal on õigus kontrollida igal ajal loa omaja metsakorraldusalase tegevuse vastavust õigusaktidele. (12) Luba on keelatud üle anda teisele isikule. (13) Loa omaja on kohustatud viivitamatult loa andjat kirjalikult teavitama loa andmise aluseks olnud asjaolude
mõistnud kuna üks riik ei saa vastutada teise riigi tegevuse ja lahendite eest. Isegi juhul, kui üks riik on juba isikut kriminaalkaristusega karistanud, säilib teisel riigil õigus sama isikut teist korda kriminaalkorras süüdistada ning karistada. See tuleneb sellest, et erinevad riigid suhtuvad erinevatesse tegudesse erineva rangusega. Ning seetõttu juhul, kui üks riik on isiku suhtes kohaldanud kerget kriminaalkaristust, ei tohi see takistada teist riiki sama teo eest kohaldamast uut ja rangemat karistust. Kriminaalseaduse tagasiulatuva jõu piiramine PS § 23 Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast
aktiga muutus monopoli loomine, selle kavandamine või äritegevuse tõkestamine seadusevastaseks. Äritegevuse tõkestamiseks peetakse ka hindade fikseerimise või turgude jagamise kokkuleppeid. - Claytoni akt 1914.a. Tsiviilkoodeksiga reguleeritud määrus, mis ei sisalda kriminaalkaristust. See keelab teatud ettevõtluse praktiseerimise. Näiteks on keelatud erinevad hinnad klientidele, kui see vähendab konkurentsi või loob turul monopoolse seisundi. - Föderaalne kaubanduskoja akt 1914.a. - Celler-Kefauveri liitumisvastane akt 1950.a. Algselt kirjapanduna kehtis Claytoni akt üksnes
vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel nad järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. Demokraatia arenedes on hääleõigus üha laienenud. 19. sajandil oli see ainult valgenahaliste majanduslikult kindlustatud kirjaoskajate meeskodanike privileeg, 21. sajandil omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud, v.a. kriminaalkaristust kandvad ja teovõimetud isikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Varanduslik piirang oli iseloomulik 19. sajandi Euroopas. Selle kehtestamist põhjendati vajadusega saada riiki valitsema vastutustundlikud inimesed. Leiti, et riigimees, kel isiklikku vara kaotamise ohtu pole, võib ka riigi rahaga mõtlematult ringi käia ning kriisi korral lihtsalt „jalga lasta”. Valimisõigus puudus tollal ka vaestel, kes hoolekandest abi said
Siseministeeriumi andmetel on pärast seadusemuudatuse jõustumist 2007. aastal võrreldes 2006. aastaga väärtegude ja kuritegude summaarne kasv 38% ning võrreldes 2008.aasta esimest poolt ja 2007.aastat, võib tuua arvestuslikuks süütegude kasvuks ca 56%. Toodud faktidest võib järeldada, et nimetatud seadusemuudatusega suurenes toimepandud pisivarguste hulk ning nende toimepanijates karistamatuse tunne ning kindlus, et pisivarguse toimepanemine ei too kaasa kriminaalkaristust. Seega võib väita, et väärteokaristused korduvate pisivaraste suhtes ei täitnud oma eripreventiivset eesmärki. Ka Siseministeerium möönab, et senine karistuspraktika ei ole olnud toimepandud rikkumiste suhtes ilmselt piisavalt proportsionaalne ning politseil oleks vaja rakendada karistusvõimu senisest rangemalt.88 Ka lähiaastate statistika näitab karistusjärgse kinnipidamise vajalikkust. 2008. aastal kasvas isikuvastaste kuritegude arv 8,9%
nõustamisasutused, kriisiabikeskused. Tuleb tõdeda, et paljud väärkohtlemise juhud ei jõua politseini ega kohtuni, põhjuseks erialaspetsialistide vähene teadlikkus seksuaalse väärkohtlemise probleemidest ning võimalikest abistamismeetoditest. Tugikeskuste töö kogemustele tuginedes võib öelda, et suureneb just selliste seksuaalse väärkohtlemise juhtude arv, kus seksuaalne väärkohtleja ise on vanuses 10 12 eluaastat ning talle ei saa kohaldada kriminaalkaristust. Seoses Interneti kasutamisega on hakanud levima alaealiste seksuaalne väärkohtlemine läbi Interneti, kus levitatakse lastest pornograafilisi kollektsioone, toimub pedofiilide suhtlemine jms ning tihtipeale on tegemist rahvusvahelise hästi organiseeritud kuritegevusega, mille piiramine ja tõkestamine on Eesti võimudele tõsiseks väljakutseks. Samuti on teada ka Eesti jaoks haruldase kuriteo -- inimkaubitsemise juhtumite tõus meie
(lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele, kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. Kriminaalkaristust võib kohaldada ainult kohus, kohtulikult kohaldatakse ka teatavaid haldus- ja tsiviilõiguslikke sanktsioone. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist võib eristada karistavaid ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid. Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid (sanktsioonid), dislsiplinaar-
Kui tunnistajaks on noorem kui 15-aastane isik, tuleb teda üle kuulata pedagoogi või psühholoogi juuresolekul. Kriminaalvastutusele võtmisele kuulub isik, kes enne kuriteo toimepanemist on saanud 15 a vanaks. Raskete kuritegude (tahtlik tapmine, üliraske ja raske kehavigastuse tekitamine, piinamine, röövimine jt) eest võetakse kriminaalvastutusele ka 13-15-aastaselt. Kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne 15-aastaseks saamist, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, nähakse ette muud mõjutusvahendid: eri- kasvatusõppeasutusse või ravikasvatusasutusse paigutamine. Isikule, kes kuriteo toimepanemise ajal oli noorem kui 18-aastane, ei tohi määrata pikemat vabadusekaotust kui 8 a. Alaealised kannavad vabadusekaotust noortevanglas. Rahatrahvi ei saa mõista alaealisele süüdimõistetule, kellel puudub iseseisev sissetulekuallikas. Alaealisus on karistuse mõistmisel vastutust kergendavaks asjaoluks.
saanud vähemalt 18-aastaseks, ehkki kriminaalvastutuse iga võib mõnes riigis olla vähem (mida rohkem laiuskraadide osas lõuna poole, seda varem algab reeglina akseleratsiooniiga). Eestis loetakse üldjuhul selleks eaks viisteist aastat, teatud juhul aga kolmteist aastat. Osundatud ead ei ole päris kooskõlas rahvusvaheliselt üldtunnustatud põhimõtetega. Üldlevinud on ka põhimõte: kui kohus leiab, et isikut, kes pani kuriteo toime enne täiskasvanuks saamist, saab mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata, võib ta sellise isiku suhtes kohaldada karistust tingimisi või karistuse edasilükkamist eritingimusel, et vastav isik ei pane täisealiseks saamiseni toime enam ühtegi õiguserikkumist. Sellisel juhul loetakse karistatus antud teo eest kustunuks. Kui puudub deliktivõime (isik on teovõimetu), siis ei kuulu see isik kriminaalvastutusele; st kui ta nt KrK-s ettenähtud teo toimepanemise ajal oli süüdimatusseisundis (ei olnud võimeline
karistuste (lühiajalisem arest, rahatrahv) kasutamist. o Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele, rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekitamisel. o Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele, kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. Kriminaalkaristust võib kohaldada ainult kohus, kohtulikult kohaldatakse ka teatavaid haldus- ja tsiviilõiguslikke sanktsioone. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist võib eristada karistavaid ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid. Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid (sanktsioonid), dislsiplinaar-
annaabi.ee 
