ARENGUPSÜHHOLOOGIA KORDAMINE 1. Arengupsühholoogia põhimõisted: areng, füüsiline-motoorne, kognitiivne, sotsiaalne, külbeline, ja vaimne arend, kasvamine, küpsemine, õppimine, sensitiivne periood, kriitline periood. Areng–igasugused muutused (käitumises, kognitiivsetes protsessides, suhetes jne). Areng toimub lihtsamast keerulisemaks. Osa arengust on määratud keskkonna, osa bioloogiliste tegurite poolt. Füüsiline ja motoorne areng–kasvamine, motoorsed oskused jm. Kognitiivne (tunnetuslik) areng tunnetusprotsessid (taju, mälu, mõtlemine jt ) , kõne Sotsiaalne areng (sotsiaal- emotsionaalne, psühho -sotsiaalne)–emotsioonid, suhtlemine.
5) vanuseline koosseis 6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus) Haigusi vähem, soodne elukeskkond, viljaka ea varasem algus, viljakas iga pikeneb, kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi. Kui kriitline arvukus on alla 1000, siis on väljasuremis oht. Stabiilne populatsioon (sündimus = suremus) Haiguste suurendamine, toidupuudus, rohkem vaenlasi, stress, konkurents 9. Toiduahel ja toiduvõrk Tootja (produtsent) > orgaaniline aine > I astme tarbija ( herbivoor, konsument) > II astme tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija (viimane lüli, keegi ei toitu)
Kujutlus Tunnetusprotsessi lüli, mis tekib taju ning mõiste tulemusena. Kuuldus Sündmuste edasise arengu tõlgendus Maagiline ruut Propaganda mudel, kus tegelikkus jaotatakse kaheks vastandite paariks. 1) Meie-nemad 2) Enne/praegu-pärast Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang. Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane. Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism 2) Salliv ning anduv - tolerantsus 3) Sallimatu ning anduv- fanatism 4) Sallimatu ning kriitiline maailmavaade Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus. Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel. Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju. Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne.
KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus....................................................................................................................................10 4.1 Häälestamine................................
vast: ● Kuna sugu on alati kohal olev nähtus ● soo mõiste on universaalne ● kõikide kultuuride kesksemaid jooni. ● On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. ● Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud ? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. ● Uurivad naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. ● Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. ● Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. ● Kuidas tekib tähendus ?
tugevuse.Saab kasutada ROM-i. Teise variandi puhul ei ületata kriitilist tõmbetugevust ja kiud tõmmatakse lihtsalt maatriksist välja. Kriitiline pikkus kasvab faasidevahelise sideme nõrgenemisel. Kiudude läbimõõdu ja nende tugevuse kasvamisel. Põhimõtteliselt on vaja vist pikemaid kuide kui läbimõõt kasvab või faasid on nõrgad ja purunevad. Armeerimise mõju suurendamiseks on vaja, et armatuuri maht ja kriitline maht oleksid väikesed. Survele alludes toimub kaks erinevat purunemismehhanismi. Esimese korral kaotavad kõrvuti asetsevad kiud püsivuse ja tõmbepingete tõttu 6 TL toimub risti kiu teljele purunemine. Toimub vähese armatuuri sisalduse korral. Teisel juhul puruneb maatriksi materjal nihkepingete tõttu. Juhtub suure armatuurisisalduse korral.
Läbipainded põhjustavad disbalanssi Võll/telg võib puruneda, kui selle pöörlemissagedus vastab selle omavõnkesagedusele 26. Tuua näited võllide jäikusarvutustest. Mitu korda väiksem peab olema varda tegelik pöörlemissagedus varda kriitilisest pöörlemissagedusest? Millest sõltub kriitilise pöörlemissageduse väärtus? Varda tegelik pöörlemissagedus peab olema soovitavalt 2-3 korda väiksem, kui kriitiline pöörlemissagedus. Kriitline pöörlemissadeguse väärtus sõltub võllile/teljele kinnitatud komponentide massidest ja nende paigutusest, võlli/telje materjali omadustest, võlli/telje läbimõõdust ja pikkusest, laagrite jäikusest 27. Nimetada võlli ja telje jäikuse suurendamise võimalused. Mida jäigem on võll/telg, seda vähem tõenäolisemad on dünaamikast tulenevad probleemid. Mida suuremad on läbimõõdud, seda jäigem on võll. Mida lühem on võll,
Kasumi-kahjumi piir on müügikäibe suurus, mille juures tulud-kulud on võrdsed. Kui suurendada müügikäivet, tekib kasum ja vastupidi. Kasumi-kahjumi piiri analüüs lähtub kulude jagunemisest püsikuludeks ja muutuvkuludeks. Rakendamine: täiendava kriteeriumina investeeringuprojektide juhtimisel kulude struktuuri planeerimisel toote tootmistehnoloogia valikul. Puudused: eeldab püsivat tootmise ja müügikäibe struktuuri, eeldab püsivaid hindu ja kulusid. 41. Toodangu kriitline maht naturaalnäitajates- ülesanne P-müügihind ühiku kohta Q- toodangu kriitline maht naturaalühikutes (tk) V- muutuvkulud ühiku kohta F- püsikulud (P*Q)-(V*Q)-F=0 Q(P-V)-F=0 Q(P-V)=F 42. Müügikäibe piir rahalises väljenduses * Müügikäive- (muutuvkulud+püsikulud) =0 ehk S-(VC+F)=0 S* müügikäibe kriitiline maht rahas F summaarsed püsikulud VC summaarsed muutuvkulud S müügikäive S* = F_____ 1-VC S 43
Verdinlichtung (saks.) – asjaks muutumine. Kapitalismi loogika on see, et ka kunsti saame muuta „asjaks“, kaubaks. See toimib sotsiaalsete suhetega. Inimeste vahelised suhted muudetakse asjade vaheelisteks suheteks. Kui inimene töötab tehases, juhtub see sama. Ratsionaalsed printsiibid toimivad selle pärast, et toimub kunstiteose reifikatsioon. mimesis – jäljendus Kunst jäljendab reaalsust. Jäljendus ei saa kunagi olla jäägitu, Adorno on umbusklik ja kriitline filmi ja fotograafia osas, sest seal on jäljendus täpne. Benjamini jaoks foto ja film lemmikud, hakkab neid analüüsima. Autonoomsuse mõiste ei tähenda, et kunstiteos taaslooks reaalse maailma norme ja reegleid. Selle asemel kunstiteosel omadused, mis võimaldavad maailma teravdatult/kontsentreeritult tajuda, tajumine kriitliline ja distantseeritud. Kunstiteos ei ole maailma positiivne .. , vaid negatiivne??? Reifikatsiooni mõjul said inimesed aru, et normid ei ole universaalsed.
KAS SA OSKAD LUGEDA? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 8 Akadeemiline lugemine · AL ei ole lugemine täht-tähelt ega algusest lõpuni, st. see on valikuline · Valiku määrab eesmärk miks ma loen? · 3 põhistiili: Sirvimine, et saada üldmuljet (Millest on tekstis juttu?) "Skännimine", et leida vajalikke fakte, tõendusmaterjali (Milline on immigrantide osakaal Sveitsis?) Mõtestamine e. kriitline lugemine (räägime edaspidistes loengutes) YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 9 3 16.10.2016 · Saad õhtul enne nõupidamist 50 lk-lise raporti. Mida teed? Vali õige lugemisviis · Su ülemus valmistab kõnet
Tayloriga, ei jõudnud need Ameerika Ühendriikidesse enne 1925. aastat. Frederick Taylori teadusliku juhtimiseteooria kohitses töömeest, kuid pidas endiselt juhte stopperiga järelvaatjateks. Kui Taylor tegeles esmajuhi ehk meistri uurimisega, siis Fayoli huvi koondus juhtimise tipptasemele, olles sellega ameeriklastest aastakümneid ees. Puudujäägid esinesid Taylori juhtides, initsiatiivis, fantaasias ja humaansuses (Crainer, Dearlove 2003: 52). Fayoli arvates oli juhtimine kriitline ja universaalne. Fayol kirjeldas juhtimist järgnevalt: "Juhtimine mängib väga suurt rolli ettevõtetes, nii väikestes kui suurtes, tööstuslikes, kommertsettevõtetes, poliitilistes, religioossetes või mõnes teises.". Kuni 1954. aastani oli Fayol ainus, kes oli välja tulnud niivõrd vapra väljaütlemise juhtimise kasuks (Ibid.: 52). 10 Teine oluline Fayoli panus oli juurdlemine selle üle, kuidas ettevõte kõige paremini
vahendavad. Marcuse ja industriaalne ühiskond (Ühiskonnakriitika, kritiseeris teravalt bürokraatiat ning ühiskonna tehniseerimist. Massikultuur- ja tarbimine manipuleerib inimteadvust, olles seega irratsionaalne ning isikust represseeriv. Industriaalse ühiskonna saavutus: produktiivsus töötada mitte ellujäämise nimel meeldiv enesearendamine.) Freatherstone ja tarbimiskultuur. Kolm peamist lähenemist sellele (Kriitline, tootmisest lähtuv massikultuuri käsitlus. Tarbimise sotsiaalselt eristavatele ning sümbolilistele omadustele keskenduv käsitlus. Tarbimisest saadvaaid emotsionaalseid naudinguid rõhutav lähenemine.) Globaliseerumisega kaasnevad tarbimise nähtused Disniseerimine - Tematiseerimine (nt OldeHansa, Baby back. Igalpool luuakse teemad). Hübriidne tarbimine (erinevad asjad kokku pandud.
looduse juurde e. oma ürgse lapsepõlve juurde. Tuli käibele termin ,,üllas metsaline" e. looduse lähedane ürginimene. Kasutas enda kohta kirjandusnime Üksildane uitaja. 17 Kõik need kolm meest olid ka ühtlasi entsüklopedistid ehk uue Prantsuse ensüklopeedia koostajad. See oli kirjutatud juba valgustuslikus vaimus. Entsüklopedistide liider oli neljas mees D.Diderot. Saksamaa valgustus Ei ole nii kriitline/terav, kui Prantsuse valgustus. Ta on mõõdukam. Saksa valgustusel on tihedam seos relligiooniga. Saksamaal tekib pietism (lehelt) ehk omamoodi uuendatud kristlus. (Kasvas välja luterlusest). Kristliku vagaduse rõhutamine, mindi tagasi vara kristliku võrdsuse juurde, kõik on ühe jumal lapsed - rõhutab ka võrdsust (pärisorjuse kriitika). Sellest tulenevalt need vennastekogudused mis tekkisid, nende liikmed hakkasid keelduma teotööst (koormistest) sattusid mõisnike viha alla
NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide valik ja läbitöötamine Kava/plaani koostamine Andmete kogumine, uurimine, vaatluste läbiviimine Andmete töötlemine, tõlgendamine Töö teksti kirjutamine
D=m/m=M/M D(õhk)= M(gaas)/29 D(H)=M(gaas)/2 Gaasi absoluutne tihedus ühe liitri gaasi mass normaaltingimustel =M(gaas)/22,4 (g/dm³) Kriitiline temperatuur temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitline rõhk rõhk, mille korral gaas on nii vedelas kui ka gaasilises olekus ehk vedela ja gaasilise oleku vahel on tasakaal. Reaalgaas gaas, mille molekulidel on omaruumala ja molekulide vahel on vastasmõjud. Mida madalam on
gaaside lahustumine) Tahke aine lahustumisel kaasneb soojuse neeldumine, sest vaja on lõhkuda kristallides olevad sidemed. Protsess on endotermiline 1. Lahustuvus ja seda määravad tegurid Gaaside lahustuvus sõltub temperatuurist ja rõhust suureneb temp alanemisel ja rõhu tõstmisel Vedelike lahustuvus suurene temp tõstmisel, rõhust oleneb vähe. Teatud temp-l lahustuvus on piiramatu, see temp on lahustuvus kriitline punkt 1. Lahuste kontsentratsioonide väljendusviisid:protsent,molaarsus,molaalsus,moolimurd, normaalsus. Vt vihik 2. Lahuse aururõhk (Daltoni seadus) Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga; Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks; Tasakaalu korral on auru faas küllastatud ja vedeliku kohal on küllastunud auru rõhk. Temp
2 on gaasi temperatuuril T2 rõhu väärtusel p2 gaasil võimalik 3 erinevat ruumala väärtust. Rõhu p1 korral on gaasil üks võimalik ruumala väärtus. Temperatuuril T 1T kr korral saab võrrandil (3.10) iga fikseeritud rõhu väärtuse jaoks olla vaid 1 reaalne lahendit, st ruumala suurenemisel väheneb gaasi rõhk monotoonselt. dp Kriitilise temperatuuri T kr korral esineb isotermil nn kriitline punkt, milles nii =0 kui ka. dV 2 d p 2 =0 . Avaldades võrrandist (3.9) rõhu p ning võttes tuletised, siis saame kolm võrrandit dt kolme parameetri (kriitiline temperatuur T kr , kriitiline rõhk p kr ja kriitiline ruumala V kr ühe mooli aine korral) jaoks, millest saame a' 8a'
Lähtepulbrid kaalutakse valitud vahekorras, segatakse kokku, lisatakse jahvatusvedelik (piiritus, atsetoon jt) ja jahvatatakse. Selleks kuulveski trummel täidetakse poolenisti jahvatuskuulidega (tavaliselt WC-6%Co kõvasulamist) ja peenestatava pulbriseguga. Kuulide ja pulbrisegu (TiC-NiMo ja Cr3C2-Ni) kaaluline suhe on tavaliselt 5-10:1, WC-Co pulbrisegu jahvatamisel 2,5:1. Trumli pöörlemiskiiruseks valitakse 60% kriitilisest, mis tagab kõige optimaalsema jahvatamise. Kriitline pöörlemiskiirus on selline kus kuulid raskusõud ja tsentrifugaaljõud on tasakaalus s.o kus kuulid trumli ülemises asendis ei kuku lahti. Trumli pöörlemise kriitiline kiirus nkr sõltub ainult trumli siseläbimõõdust D ja arvutatakse valemiga: nkr = 42,4 / D. Sellise reziimi puhul kuulid tõusevad trumli seinal teatud kõrgusele ja veerevad mööda moodustuvat kaldpinda alla, põrgates mitu korda üksteise vastu. Ühtlasema pulbrisegu
Miks on sugu nii olnuline? Kuna sugu on alati kohal olev nähtus, lisaks soo mõiste on universaalne ning on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Kirjanduskaanon põhineb patriarhaalsel ideoloogial. On kirjutatud eelkõige meeste poolt, valdavalt on peategelased meessoost ning ka suunatud meessoost lugejale. Naised on kõrvaltegelased, teisese positsiooni omaksvõtjad. 56.Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud? Paljastavad eelpooltoodud väidete toimimist kirjandusteoses ja kriitikas. Kriitline pilk kaanonile, naisautorite toomine kaanonisse. Uurivad ka naiskirjanike loomingut, traditsioone (kuidas kirjutatakse, kuidas erineb meesautoritest, teistest naisautoritest). Enda asetamine traditsiooni, on üsna raskesti tehtav, kuna sageli näevad naised ise oma eelkäijatena mehi. Huvi ja soov tuua avalikuse ette naiskirjanikke. Uurivad kuidas loevad mehed ja naised. Feministliku kriitika areng, kuid ka see mida on uuritud ja uuritakse: Naistegelase analüüs meesautorite teostes
padama. Kui ta Katariina juurde jõudis näitas too vaid oma haavale ja niuksus ning Leemet kutsus ussi välja. Ussiks osutus olema Ints- ta põhjendas, et Katariina hammusatmine (kellelt nagu protseduur teatult ettenäeb mürk ära imeti ja minema kiirustati) oli ainus viis Leemeti tähelepanu saada külas. Peale juttuajamist tundis Leemet, et näeb maailma uues valguses ja ei mõistagi nüüd miks ta ültse siin on, mitte metsas nagu hing ihkab. Tita Toomase suhtes on Ints veidi kriitline, et inimkond on jube niigi lootusetult kadunud ja teine veel küla laps aga Leemet kaitseb end sellega, et üks neist peab oskama ussikeelt, et nad teakisd kes nad on. Siis aga otsustas Leemet, et sellest külast on talle küllalt ja läks koos Intsuga metsa muretsevat ema esmaselt vaatama. Metsas, rästikute koopas hüppas ema poega nähes talle kaela kuid siis taandus, kohkus ja jooksis kiiresti välja, et tuua pojale öökulli mune-nimelt tema
Interregnumi perioodiks oli sakslaste mõju riigis kasvanud nii tohutult suureks, et taanlaste võimu all oli vaid üks Jüüti poolsaare maakond, kõikjal mujal võimutsesid sakslased (kaupmehed). 1332 toimus Skånes sakslaste vastane talupoegade ülestõus, mille järel taanlased Skåne Rootsile maha müüsid. Olukord riigis oli muutunud kriitiliseks. Seepärast otsustasid aadlikud troonile panna: Danehofaadliesinduskogu-saksakaupmehemõju-Skaoneülestõus-müüdiRootsile- kriitline-uuskuningasvaliti Valdemar IV Atterdag'i(valitses 1340-75) Hakkas riigi olukorda parandama. 1340 müüs Rootsile Hallandi. 1343 Jüriöö ülestõus Põhja-Eestis. 1346 müüs Põhja- Eesti Saksa Ordule. Sai niimoodi raha sakslaste väljatõrjumiseks Taanist. 1349 oli suuremas osas riigis taas kehtestatud Taani kuninga võim. 1349-1350 tabas Taanit katk. Valdemar konfiskeeris katku ajal omanikuta jäänud mõisad ja võttis tagasi kroonilt väevõimuga hõivatud alad
Asutati ka juba uuetüübilisi seltse- põllumeesteseltside asutamine alates 1870ndast aastas. Need koondasid pöllumehi, eelkõige eesti taluperemehi. Need põllumeesteseltsid hakkasid edendama ka rahvuslikke ideid. 1870 sai alguse Eesti Üli'plaste Selts. Alguses ei olnud see selline kindel selts, vaid pigem selline kooskäimine mida nimetati Kalevipoja õhtuteks- said rahvuslikult meelestatud õli`pilased kokku, arutasid igast rahuslikke teemasid jne ( ntks kalevipoja lugemine ja kriitline läbiarutamine). Mõni aasta hiljem aga tuumiks uurenes ja mutuus legetiimseks üliõpilasorganisatsiooniks. Jakob Hurda kultuurirahvuslus Hurt oli esialgu ka olulisemate organisatsioonide esiotsas, ntks Eesti Kirjameeste seltsi eesotsas. Hurda jaoks tähtis eesti keele ja rahvaluule arendmaine, teine eesmärk oli eesti rahavle vajalike raamatute kirjastamine- eelkõige eestikeelsed õpikud koolidele, kuid ka muid raamatuid
Eestimaa kõige heaga: sinise taeva, armastuse, truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest (gradatsioon e. astendamine). ,,Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale. ,,Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu koguaeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud
haritumale läti rahvale suurt mõju, see ajalehe ära kukkumine nii väga oluline polnudki, sest rahvusliikumise keskus kandus Peterburist üle läti aladele. 1860 aastate keskel hakkasid ennast aktiivsemalt liigutama Riia lätlased, Riia kujunes läti suuremaks linnaks, sinna koodus suur hulk läti rahvast, teiselt polt oli Riia kubermangu keskus ja Baltikumi suurim linn, tõmbas ligi haritlasi. 1860 aastatel ületati kriitline mass, need riiga kogunenud haritlased ei saksastunud enam vaid olid rahvuslikud. 1860 a keskpaigaks, püüdsis läti rahvuslased oma seltsi asutada, esialgu see ei toiminud, kuna pidi olevat juba üks läti selts (balti-saks) ja keeldusid luba andmast. Läti Esimese Seltsi eeldus, 1867 oli Balti kubermangudes vilja ikaldus, 19 saj suurimaid näljahädasid, eestis rohkem kui lätis, 1869 aastal Riia lätlased apeleerisid riia võimude poole ja tahtsid luua , Riia-läti
Arheoloogias ilmneb Jeruusalemm arvestavana 9 saj peale, eksisteeris 10 saj aga ei olnud eriti silmapaistev sel ajal, ei saanud olla nii suur. Salomoni surma järel põhjapoolsed 11 hõimu hakkasid mässama ja lõid lahku, Jeruusalemma dünastia kontrolli alla jäi Juuda võimu ala. Põhja-riik ja Lõuna-riik Lõunapoolne on Juuda, püsis ja Põhjapoolne on Iisrael, siin dünastiad vaheldusid. VT on kokku pandud Juuda vaatekohalt, seega käsitleb seda Iisraeli riiki kui vaenulikku ja on väga kriitline põhja-poolsete riikidevalitsejate vastu ja nad ei austa Jahvet vaid neid baale jne. Asüüria tekstides põhjapoolne oli märgatavalt suurem, tihedada diplomaatilised suhted, damaskusega, foniikia linnadega, ta oli täiesti arvestatav , kindlasti eksisteeriv kohalik võim, kes muu hulgas moodustas koalitsioone tugeneva Asüüria vastu. 8 saj II poolel Asüüria kuninga ajal taas selliset veel agresiivsemaks muutus tehti põhjariigile lõpp pääle
Peaks vältima juhuslikku, ebaolulist. Selle poolest erineb naturalismist, mis on realismi äärmuslik vool (rõhutab halba, madalat, inetut). Realism jälgib isiku suhteid keskkonnaga, ühiskondlike tingimuste mõju kommetele ning inimese või grupi saatusele. Tegelaste karakterites liitub individuaalne tüüpilisega. (Vastand: romantismi erakordsed inimesed.) Süzee areng lähtub reaalse elu loogikast (tegeliku elu sarnane). Realism on valdvalt proosas, aga leidub ka draamas ja luules. Kriitline realism- kriitika ühiskonna suhtes, nende pahede ja probleemide suhtes. Realismi esindaja Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Dickens, Vilde, Tammsaare. REALISM (kirjandusvooluna 1830-70) Realismi isaks peetakse Balzaci. Lad k realis (tõeline, esemeline, materiaalne. Vastuseis romantismile (1830- 70), kuid põimus sellega. Alguseks Stendhali ,,P ja M" + Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis" -> romantiliselt liialdatud kangelased.
annaabi.ee 
